anestesioloogia ja intensiivravi. A - Tartu Ülikooli Kliinikum

Arstiteaduse 4. kursus
ANESTESIOLOOGIA ja INTENSIIVRAVI
Aine kood: ARAI.01.045
Aine nimetus: anestesioloogia ja intensiivravi.
Aine maht: 3 EAP
loengud: 12 tundi (6 loengut a 2 tundi)
praktikumid: 28 tundi (7 praktikumi a 4 tundi).
Õpetatakse: arstiteaduskonna 4. kursusel
Hindamine: suuline arvestus praktikumitsükli lõpus.
Arvestusele pääsemise tingimus: osalemine kõikides praktikumides.
Eeldusained: anatoomia, füsioloogia, biokeemia, üldkirurgia
Kursuse põhitähelepanu on pööratud kirurgilise haigele. Kursuse edukalt läbinud
üliõpilased saavad ülevaate anestesioloogia meetoditest ja põhimõtetest, haige
ettevalmistusest anesteesiaks, haige käsitlusest pärast anesteesiat. Omandatakse
põhiteadmised ja oskused haigete pre- ja postoperatiivse ravi (infusioonravi, valuravi,
jne.) läbiviimiseks, haigete seisundi hindamiseks, samuti šokiseisundi käsitluse
põhimõtted ning elustamise raviprintsiibid. Praktilised oskused: vabade hingamisteede
tagamine ja elustamisvõtete praktiline treening. Arvestusel on igal üliõpilasel vastata
kaks teoreetilist küsimust ning üks praktiline ülesanne: infusioonravi skeemi
koostamine või happe-alus tasakaalu andmete interpretatsioon.
Õppematerjalid:
1. Starkopf J, Jekimov H, Karjagin J, Reinhard V, Saar T, Sõrmus A, Tamme K,
Tähepõld P. Valitud peatükke anestesioloogiast ja intensiivravist I. Tartu Ülikooli
Kirjastus, Tartu 2008, 157 lk.
2. Infusioonravi. Kirjastus Medicina 2009, 304 lk.
3. Taaselustamise ravijuhis, loengute konspekt (kättesaadavad kliiniku
koduleheküljel)
Soovitatav kirjandus:
Intensiivravi käsiraamat. Kirjastus Medicina 2005
Samarütel J. Infusioonravi. Happe-alustasakaal. Parenteraalne toitmine. Ravijuhised.
Tartu 2001
European Resuscitation Council Guidelines for Resuscitation 2005. Resuscitation,
2005, 67: S1 –189). (http://www.erc.edu/)
Aitkenhead AR, Rowbotham DJ, Smith G. Textbook of Anaesthesia. Churchill
Livingstone, Harcourt Publishers Limited, 2001
Miller RD (Ed.) Anesthesia. 6-th edition, Churchill Livingstone, 2005
Brown. Regional Anesthesia and Analgesia. Saunders,1996
Loengud:
Üliõpilaste iseseisva töö hulka kuulub õppematerjalide läbitöötamine paralleelselt
loengukursusega. Loengute toimumiskoht ja –aeg vastavalt tunniplaanile.
Lektorid: prof. J. Starkopf, v.ass. J. Karjagin, ass. A.Sõrmus.
1. Haige ettevalmistus anesteesiaks. Üldanesteesia. Regionaalanesteesia.
2. Ägeda valu ravi.

3. Vee ja elektrolüütide ainevahetus. Infusioonravi.
4. Happe-alustasakaal. Kaaliumi ainevahetus.
5. Šokiseisundid – klassifikatsioon ja ravi põhimõtted.
6. Elustamine kliinilisest surmast
Praktikumid:
Praktikumide kestvus on 4 tundi. Praktikumid toimuvad L. Puusepa 8, anestesioloogia
ja intensiivravi kliiniku õpperuumides G1.2 203 ja G1.2 204, visiit ja haigetega
tegelemine kirurgiakorpuse postoperatiivse ravi palatites. Praktikum nr 2. toimub TÜ
Kliinikumi operatsiooniosakonnas L. Puusepa 8, G-korpus, III korrus. Haiglas
liikumiseks on vajalikud vahetusjalatsid, arstikittel. Üleriided jätta peasissekäigu
juures olevasse riidehoidu. Stetoskoop kuulub arstiüliõpilase elementaarsesse
varustusse! Tunniplaan aadressil http://www.med.ut.ee/. Vajalik lisainformatsioon
kliiniku sekretärilt L. Puusepa 8, G1.1.209 , telefon 7318 405 või õppejõududelt.
Praktikumide temaatiline kava:
Õppejõud: prof. J. Starkopf, v.ass. J. Karjagin, v.ass. P. Tähepõld, ass. T. Saar, ass. A.
Sõrmus
1. Avatud hingamisteed.
2. Anesteesia läbiviimine operatsioonitoas.
3. Kirurgilise haige postoperatiivse ravi kompleks.
4. Infusioonravi kirurgilisel haigel.
5. Elustamine kliinilisest surmast.
6. Haige jälgimine intensiivravi osakonnas.
7. Kontrollülesanded, arvestus.
Kordamisküsimused arvestuseks:
1. Esmane südameseiskus, esmane hingamisseiskus. Kliinilise surma tunnused.
2. Taaselustamine kliinilisest surmast. Vereringeseiskuse seiskuse vormid.
3. Taaselustamine kliinilisest surmast. Tegutsemine erinevate südameseiskuse
vormide puhul. Standardravimid taaselustamisel.
4. Võtted vabade hingamisteede tagamiseks.
5. Esmaabi hingamisteede sulguse korral võõrkehaga.
6. Haige ettevalmistus plaaniliseks operatsiooniks. Anesteesia riisiko. Anesteesia
tüsistused.
7. Haige jälgimine anesteesia ajal, pulssoksümeetria, kapnograafia.
8. Postoperatiivne ravikompleks plaanilises kirurgias, sagedasemad postoperatiivsed
tüsistused ja nende profülaktika.
9. Operatsioonijärgne valutustamine – põhimõtted, kasutatavad metoodikad, ravimite
kõrvaltoimed.
10. Inimorganismi vedelikesüsteem, selle alajaotused. Na + ja vee jaotumine
rakusiseste ja rakuvälise vedelikuruumi vahel.
11. Vee ja elektrolüütide jaotus kapillaarmembraanil.
12. Vedelikuvahetus väliskeskkonnaga seedetrakti, nahapinna ja kopsude kaudu.
13. Mõiste kolmas vedelikuruum.
14. Vedelikubilanss intensiivravis, operatsiooniaegse ja –järgse infusioonravi
planeerimine. Glükoos infusioonravi komponendina.
15. Osmolaarsuse ja [Na + ] häired – patofüsioloogia, ravitaktika.

16. Kaaliumi ainevahetus: jaotumine organismis, välisbilanss, defitsiit,
kontsentratsioonimuutused vereplasmas.
17. Hüperkalieemia tekkepõhjused, patofüsioloogilised toimed, diagnostika, ravi.
18. Hüpokalieemia tekkepõhjused, patofüsioloogilised toimed, diagnostika, ravi.
19. Happe-alus tasakaal, seda reguleerivad organid, organismi puhversüsteemid.
20. Metaboolne atsidoos, respiratoorne atsidoos – tekkepõhjused, diagnostika, ravi.
21. Respiratoorne alkaloos, metaboolne alkaloos – tekkepõhjused, diagnostika, ravi.
22. Neerufunktsioon ja selle jälgimine intensiivravis. Oligo-anuuria käsitlus.
23. O2 transport organismis, faktorid, mis määravad südame minutimahu ja O2
transpordi.
24. Hapniku transport organismis; faktorid, mis määravad südame minutimahu.
25. Šokiseisundi määratlus, klassifikatsioon ja diagnoosimine.
26. Kriitilises (šoki-) seisundis haige jälgimine. Südame eelkoormuse
hindamismeetodid.
27. Šoki ravi üldpõhimõtted.