Spc - Arst.ee

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Thiopental Sandoz, 1 g süstelahuse pulber
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 viaal sisaldab 1000 mg naatriumtiopentaali.
INN. Thiopentalum
Abiaineid ei ole.
3. RAVIMVORM
Süstelahuse pulber
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
- Lühiajaline anesteesia
- Üldanesteesia sissejuhatamine
- Krampide kupeerimine.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Vajaminev tiopentaali annus võib erinevatel haigetel oluliselt erineda. Tiopentaali tuleb alati annustada
vastavalt saadud toimele, järgides allpool toodud üldisi juhiseid.
Üldiselt sõltub annus patsiendi kehakaalust. Üldanesteesia sissejuhatamiseks kasutatakse tiopentaali
annuses 2...5 mg/kg kehakaalu kohta. Individuaalse tundlikkuse korrektseks hindamiseks tuleb enne
suuremate annuste manustamist jälgida 60 sekundi jooksul patsiendi reaktsiooni testannusele
(täiskasvanutel 25...75 mg).
Anesteesia:
Anesteesia sissejuhatamiseks manustatakse tavaliselt 200...400 mg.
Anesteesia säilitamiseks manustatakse intravenoosselt 3...5 mg/kg kehakaalu kohta 10...15 sekundi
jooksul, kuni on saavutatud soovitud sügavusega anesteesia.
Lühiajaliste operatsioonide korral manustatakse 400...800 mg.
Maksimaalne annus ei tohi ületada 1000 mg (ravimi kumuleerumise oht).
Kuni 5-aastaste laste annus on 2...7 mg/kg kehakaalu kohta.
Krampide kupeerimine:
Tiopentaali annus on 75...125 mg.
Lokaalanesteetikumide kasutamise järgselt sekundaarselt tekkinud krampide kupeerimiseks manustatakse
125...250 mg 10 minuti jooksul.
1

Šokis, dehüdreeritud, raske aneemia, hüperkaleemia, tokseemia, hüpotüreoidismiga jt
ainevahetushäiretega, samuti neeru- ja maksapuudulikkusega patsientidel ning eakatel on soovitatav
tiopentaali annust vähendada.
Raske alkohol- või ravimsõltuvusega haigetel võib olla raske saavutada küllaldast anesteesiat ainult
tiopentaaliga, sel juhul tuleb kasutada täiendavalt teisi anesteetikume.
Adipoossetel patsientidel, premedikatsiooni saanud haigetel ja patsientidel, kellele viimase 36 tunni
jooksul on manustatud anesteetikume, võib küllaldase anesteesia saavutamiseks olla piisav ka väiksem
annus.
Manustamisviis:
Ainult intravenoosseks manustamiseks.
Üldiselt soovitatakse tiopentaali lahustamiseks kasutada süstevett. Soovitatavaks kontsentratsiooniks on
2,5...5%. 3,4% vesilahus on isotooniline.
Juhised arvutamaks kontsentratsiooni kliiniliseks kasutamiseks:
Lahuse
kontsentratsioon
(%)
2,5
3,0
4,0
5,0
2,5
3,0
4,0
5,0
Lahuse
Vajalikud kogused
kontsentratsioon
(mg/ml) Tiopentaal (g) Süstevesi (ml)
25
30
40
50
25
30
40
50
2
0,5
0,5
0,5
0,5
1,0
1,0
1,0
1,0
20
16,66
12,5
10
40
33,33
25
20
Lahus ei sisalda säilitusaineid ja on ette nähtud koheseks kasutamiseks.
Kasutada ainult värskelt valmistatud selgeid lahuseid. Süstida ei tohi hägust või lõplikult lahustumata
ravimit.
Patsientidele tuleb (ka lühiajalise anesteesia korral) manustada premedikatsioonina parasümpatolüütikumi
(atropiini, vajadusel intravenoosselt).
4.3 Vastunäidustused
-Ülitundlikkus tiopentaali või mõne teise barbituraadi suhtes.
-Äge mürgistus alkoholi, uinutite, valuvaigistite või psühhoaktiivsete ainetega.
-Myasthenia gravis.
-Status asthmaticus, hingamispuudulikkus, raske hingeldus (tiopentaali bronhe ahendava toime tõttu).
-Dekompenseerunud südamepuudulikkus, rasked müokardiopaatiad, südame rütmihäired, äge ---
müokardiinfarkt.
-Raske šokk.
-Äge maksa porfüüria.
-Rasked ainevahetushäired.
.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tiopentaali tohivad manustada ainult vastava väljaõppe saanud ning anesteesia tegemises kogenud
isikud.

Kuna anesteetikumi liiga kiirel süstimisel või liiga suure annuse manustamisel esineb oht
hingamistegevuse pärssumiseks, tuleb valmis hoida vahendid kunstliku ventilatsiooni teostamiseks.
Hingamisteed tuleb hoida vabad, rakendades tavalisi meetmeid ( patsiendi õige asend, intubatsioon).
Koe ja endoteeli tolerantsus
Koe ja endoteeli tolerantsus süstitud barbituraatide suhtes ei ole lahuse suure happesuse tõttu kõrge.
Tiopentaali juhusliku intraarteriaalse süstimise korral tekivad koheselt arteri spasmid, mis võivad
põhjustada tromboosi ja gangreeni. Sellisel juhul on vajalik kohene ravi, nt õlapõimiku blokaad, prokaiini
või lidokaiini intraarteriaalne manustamine ja samaaegne antikoagulantravi.
Juhuslikud süsted veeni ümbritsevasse koesse võivad tekitada väga valulikku neuriiti. Sellisel juhul tuleb
käsi immobiliseerida ning proovida olemasoleva kanüüli kaudu süstitud lahust aspireerida. Kasutada võib
ka märgi kompresse. Suure koguse ravimi süstimisel võib kasutada ravimi levimist kiirendavaid preparaate
(hüaluronidaas). Kudedesse sattunud tiopentaali lahuse lahjendamiseks tuleb nahaaluselt süstida
füsioloogilist lahust.
Eriti kiirel süstimisel väikestesse veenidesse võib ravimi veenisisene manustamine tekitada veresoonte
sisekesta ärritust. Raskematel juhtudel võib see põhjustada tromboflebiiti. Veresoone sisekesta
ärritusele on iseloomulik valu, mida saab tavaliselt ära hoida ravimi süstimisega suurematesse
veresoontesse.
Patsientide erirühmad
Ravimit tuleb ettevaatusega manustada järgmistel juhtudel:
- Eakad,
- kompenseerunud südamepuudulikkus,
- koronaartõbi,
- krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK),
- bronhiaalastma,
- hüpovoleemia,
- neerupuudulikkus,
- maksapuudulikkus,
- adrenokortikaalne puudulikkus,
- sepsis ja
- lihasdüstroofia.
Barbituraadid vähendavad ajusisest perfusiooni ning alandavad kiirelt ja märkimisväärselt
intrakraniaalset rõhku. Seetõttu tuleb võimaliku hüpoksilise kahjustava toime tõttu
kesknärvisüsteemile ajukahjustusega patsientidele ravimit ettevaatusega manustada.
Üks viaal (500 mg) sisaldab kuni 2,43 mmol (56 mg) naatriumi.
Üks viaal (1 g) sisaldab kuni 4,87 mmol (112 mg) naatriumi.
Kui patsient on vähese soolasisaldusega dieedil tuleb ravimit manustada ettevaatusega.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Tiopentaali samaaegsel kasutamisel teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega (nt
neuroleptikumid, anksiolüütikumid, rahustid, antidepressandid, uinutid, sedatiivse toimega
antihistamiinsed preparaadid, opiaadid ja antikonvulsandid) tugevnevad kõigi samaaegselt kasutatud
ravimite toimed. Seetõttu soovitatakse mõnedel juhtudel kasutada tiopentaali madalamaid annuseid.
Alkohol võib samuti mõjutada tiopentaali toimet.
Üldiselt võivad teatud maksaensüüme (tsütokroom P450, antud juhul eriti isoensüüm IIA)
inhibeerivad preparaadid barbituraatide ja barbituraatide sarnaste ainete toimet pikendada ja
tugevdada.
3

Barbituraadid indutseerivad maksa mikrosomaalsete ensüümide aktiivsust ja nõrgendavad seetõttu nende
ensüümide vahendusel metaboliseeritavate ravimite toimeid (nt steroidhormoonid, hormonaalsed
rasestumisvastased ravimid, kumariinsed antikoagulandid, griseofulviin, fenüülbutasoon, fenasoon,
fenütoiin jne).
Fenotiasiinid (nt kloorpromasiin) ja reserpiin tugevdavad tiopentaali südametegevust aeglustavat ja
hüpotensiivset toimet. Samuti võivad fenotiasiinid tugevdada tiopentaali ergutavat toimet.
Tiopentaali kombineerimisel teiste antihüpertensiivsete ravimite, AKE-inhibiitorite ja beetablokaatoritega
kui ka tritsükliliste antidepressantide, MAO inhibiitorite ja antipsühhootikumidega
võib hüpotensiivne toime tugevneda.
Metoklopramiid tugevdab tiopentaali toimet ning seetõttu võib tiopentaali nõutud annust vähendada.
Valproehape tugevdab tiopentaali toimet, tranüültsüpromiin pikendab tiopentaali toimekestust.
Tiopentaal suurendab metotreksaadi toksilisust.
Tiopentaalist tingitud vereringe pärssumine ning tiopentaali kõrvaltoimed tugevnevad, kui kasutatakse
samaaegselt ravimeid, millel on samuti vereringet pärssiv toime.
Tiopentaaliga plasma proteiinide sidumiskohtade pärast konkureerivad preparaadid (nt
sulfoonamiidid) võivad tiopentaali toimet tugevdada ning seetõttu tuleb ettenähtud esialgseid
annuseid vähendada.
Atsetüülsalitsüülhape ja probenetsiid võivad kõrge plasma proteiinidega seonduvuse tõttu
tiopentaali toimet tugevdada.
Aminofülliin võib tiopentaali toimet nõrgendada.
4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Tiopentaal läbib teadaolevalt platsentaarbarjääri. Ravim ei mõjuta emaka toonust. Tiopentaali
maksimaalne kontsentratsioon nabaväädiveres kujuneb 2...3 minutit pärast ravimi intravenoosset
manustamist.
Günekoloogilises kirurgias kasutatuna võib tiopentaal vastsündinutel kesknärvisüsteemi depressiooni
põhjustada.
Raseduse ajal peab anesteetikumi valik põhinema rangematel kriteeriumidel ning kasutada tuleb vähimaid
toimivaid annuseid. Tiopentaali koguannus ei tohi ületada 250 mg.
Imetamine
Rinnapiima eritub tiopentaal väikestes kogustes, isegi suurte tiopentaali annuste kasutamisel.
Väljaarenemata ainevahetuse tõttu võib kõrgema ravimi kontsentratsiooni saavutada rinnapiima saavatel
imikutel kui nende emadel. Pärast üldanesteesiat tiopentaaliga tuleb imetamine 36 tunniks katkestada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kuna tiopentaal mõjutab psühhomotoorseid funktsioone ligikaudu 24 tunni jooksul pärast ravimi
manustamist ei tohi seda manustada ambulatoorsetele patsientidele, kes lahkuvad haiglast ilma
saatjata. Selle aja vältel ei tohi patsient autot juhtida ega käsitseda masinaid.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed klassifitseeritakse vastavalt organsüsteemile ja esinemissagedusele järgnevalt:
4

Väga sage (>1/10), sage (≥1/100 kuni

Üleannustamise puhul tekib hingamise ja kardiovaskulaarsete funktsioonide pärssumine kuni
hingamise ja vereringe seiskumiseni koos šoki sümptomitega.
Üleannustamise ravi
Intensiivravi tingimustele vastavalt tuleb rakendada sümptomaatilist ravi koos eluliste näitajate
säilitamisega, südame-veresoonkonna toetusega (südame minutimaht, katehhoolamiinid) ja hingamise
abistamisega. Tiopentaali organismist väljaviimist võib kiirendada forsseeritud diurees, peritoneaal- ja
hemodialüüs.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: üldanesteetikumid, barbituraadid;
ATC-kood: N01AF03.
Tiopentaal on ultralühitoimeline intravenoosselt manustatav barbituraadirühma anesteetikum. See
anesteetikum ei vähenda valutundlikkust ega notsitseptiivseid reflekse. Ravimi analgeetiline toime on
pigem tingitud tema narkootilisest toimest. Lihaslõõgastus tekib alles sügava anesteesia saavutamisel.
Lisaks eelnevale vähendab tiopentaal ka intrakraniaalset rõhku.
Tiopentaali molekulaarne toimemehhanism ei ole kuigi hästi teada. Tema anesteetiline toime tuleneb
neuronite stimulatsiooni vähenemisest. Peamiseks toimekohaks on taalamus, kus leiab aset üleneva
retikulaarsüsteemi aktiveeriva süsteemi supressioon, mille tulemusel ei pääse ülenevad signaalid suuraju
koorde. Intrakraniaalse rõhu languse põhjuseks näivad olevat tserebrovaskulaarse resistentsuse
suurenemisest tulenevad aju verevoolutuse vähenemine ja sellest tulenev aju veremahu langus.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Pärast tiopentaali intravenoosset manustamist narkootilises annuses tekib hiljemalt 30...40 sekundi järgselt
teadvusekaotus. Anesteesia võib süveneda veel järgneva 40 sekundi jooksul. Anesteetiline toime püsib
5...10 minutit ning sellele järgneb postanesteetiline uneperiood, mis kestab 10...30 minutit. Efektiivse
anesteesia kestuseks on 5...8 minutit.
Tiopentaal seondub vereplasma valkudega 84% ulatuses. Esmalt tungib anesteetikum peamiselt hea
verevoolutusega organitesse (ajju, südamesse, maksa ja kopsudesse), kuid seejärel toimub kiire
ümberjaotumine lihaskoesse. Tasakaal ravimi kontsentratsioonide vahel vereplasmas ja lihaskoes kujuneb
15...30 minuti jooksul pärast manustamist. Anesteesia kestus on tavaliselt määratud anesteetikumi
ümberjaotumisega ajukoest lihastesse. Kuna rasvkoe verevarustus on halb, saabub vereplasma ja rasvkoe
kontsentratsioonide vahel tasakaal alles 1,5...2,5 tundi pärast manustamist.
Tiopentaal metaboliseerub põhiliselt maksas, oluliselt vähemal määral neerudes ja ajus. Ühe tunni jooksul
metaboliseerub 10...15% toimeainest. 3,5% toimeainest metaboliseerub desulfureeritud pentobarbitaaliks,
mis on samuti anesteetilise toimega.
Ravimi aeglane eliminatsioon rasvkoest pikendab tiopentaali väljaviimist organismist, nii et üksikannuse
veenisisese süstimise järel on ravimi eliminatsiooni poolväärtusaeg 3...8 tundi.
Kuna ravimi farmakokineetikas on olulisel kohal toimeaine kudedevaheline ümberjaotumine, pikeneb
anesteesia korduvate süstete puhul, samuti toimub anesteesia süvenemine.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksilisus ühekordsel manustamisel:
LD50 oli intravenoossel manustamisel hiirtel 78 mg/kg kehakaalu kohta ja koertel 36 mg/kg kehakaalu
kohta. Merisigadel oli LD50 intraperitoneaalsel manustamisel 47...57 mg/kg kehakaalu kohta ning
küülikutel intravenoossel manustamisel 35, suukaudsel 600 ja rektaalsel manustamisel 110 mg/kg
6

kehakaalu kohta. Rottidel oli LD50 intravenoossel manustamisel 61, intraperitoneaalsel manustamisel
115...130, suukaudsel manustamisel 158 ning rektaalsel manustamisel 102 mg/kg kehakaalu kohta.
Toksilisus korduval manustamisel:
Anesteetikumi kroonilist toksilisust on uuritud 12 koeral, kellele manustati intravenoosselt annuseid
25 mg/kg kehakaalu kohta. Neli katselooma said anesteetikumi kolm korda nädalas ja viis katselooma
igapäevaselt, kokku 30...40 päeva vältel. Kahenädalaste intervallidega võetud maksabiopsiate
uurimisel selgus, et ravimit saanud loomadel esines maksarakkude rasvdegeneratsiooni, seda eeskätt
tsentraalveeni piirkonnas. Ühel katseloomal, kes suri, esines tüüpiline maksa rasvdegeneratsiooni leid.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Abiaineid ei ole.
6.2 Sobimatus
Tiopentaalil esineb keemiline sobimatus madala pH-tasemega lahustega ja oksüdeerivate ainetega.
Tiopentaal on sobimatu järgmiste ainetega: amikatsiin, penitsilliinid, tsefalosporiinid, kodeiin,
efedriin, morfiin, fenotiasiin, suksametoon ja tubokurariin.
6.3 Kõlblikkusaeg
4 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
25 viaali haiglapakendis.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Sandoz GmbH
Biochemiestrasse 10
A-6250 Kundl
Austria
8. MÜÜGILOA NUMBER
305300
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
7

26.04.2000/9.03.2006
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2009
8