18.01.2015 Views

Spc - Arst.ee

Spc - Arst.ee

Spc - Arst.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE<br />

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS<br />

Rixon 0,5 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Rixon 1 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Rixon 2 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Rixon 3 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Rixon 4 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS<br />

Rixon 0,5 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Üks õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablett sisaldab 0,5 mg risperidooni.<br />

Abiaine: laktoosmonohüdraat 97,2 mg.<br />

Rixon 1 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Üks õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablett sisaldab 1 mg risperidooni.<br />

Abiaine: laktoosmonohüdraat 96,7 mg.<br />

Rixon 2 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Üks õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablett sisaldab 2 mg risperidooni.<br />

Abiaine: laktoosmonohüdraat 95,7 mg.<br />

Rixon 3 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Üks õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablett sisaldab 3 mg risperidooni.<br />

Abiaine: laktoosmonohüdraat 94,7 mg.<br />

Rixon 4 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletid<br />

Üks õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablett sisaldab 4 mg risperidooni.<br />

Abiaine: laktoosmonohüdraat 93,7 mg.<br />

INN. Risperidonum<br />

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.<br />

3. RAVIMVORM<br />

Õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablett<br />

0,5 mg: helekollane ümmargune kaksikkumer längus nurkadega tablett, mille ühel poolel on<br />

grav<strong>ee</strong>ring „N03“.<br />

1 mg: kollane ümmargune kaksikkumer längus nurkadega tablett, mille ühel poolel on grav<strong>ee</strong>ring<br />

“N04”.<br />

2 mg: ookerkollane ümmargune kaksikkumer längus nurkadega tablett, mille ühel poolel on<br />

grav<strong>ee</strong>ring “N05”.<br />

3 mg: aprikoosivärvi ümmargune kaksikkumer längus nurkadega tablett, mille ühel poolel on<br />

grav<strong>ee</strong>ring “N06”.<br />

4 mg: helepruun ümmargune kaksikkumer längus nurkadega tablett, mille ühel poolel on grav<strong>ee</strong>ring<br />

“N07".<br />

4. KLIINILISED ANDMED


4.1 Näidustused<br />

Skisofr<strong>ee</strong>nia<br />

• skisofr<strong>ee</strong>nia ägenemine<br />

• krooniline skisofr<strong>ee</strong>nia<br />

• teised psühhoosid, mille korral esinevad väljendunud positiivsed sümptomid (nt<br />

hallutsinatsioonid, m<strong>ee</strong>lepetted, mõtlemise häired, vaenulikkus, kahtlustused) ja/või<br />

negatiivsed sümptomid (nt emotsionaalne tuimenemine, emotsionaalne ja sotsiaalne<br />

isol<strong>ee</strong>ritus, sõnavara vaegus)<br />

• skisofr<strong>ee</strong>niaga seotud afektiivsed sümptomid (nt depressioon, süütunne, ärevus)<br />

• pikaaegne ravi kroonilise skisofr<strong>ee</strong>niaga patsientidel haigusnähtude preventsiooniks<br />

Bipolaarse m<strong>ee</strong>leoluhäirega seotud mania<br />

ravi täiskasvanutel, kellel esinevad sümptomid nt kõrgenenud, ülevoolav või ärritunud m<strong>ee</strong>leolu,<br />

tõusnud enesehinnang, vähenenud unevajadus, rohke kõne, kiirenenud mõtlemine, hajevil olek või<br />

häirunud otsustusvõime, sealhulgas disruptiivne või agressiivne käitumine. Ei soovitata kasutada<br />

lastel ja alla 18-aastaste noorukitel kasutamise kogemuse puudumise tõttu.<br />

Dementsusega kaasnevad käitumishäired<br />

juhtudel, kui esinevad agressiivsus (füüsiline ja verbaalne agressiivsus), rahutusseisundid<br />

(agitatsioon, ringihulkumine) või väljendunud psühhoosi sümptomid (soodsa riski/kasu suhte korral,<br />

vt lõik 4.4).<br />

Disruptiivsed käitumishäired<br />

Soovitatav vaimse alaarenguga või muude vaimse arengu häiretega lastele, noorukitele ja<br />

täiskasvanutele, kellel on juhtival kohal destruktiivne käitumine (agressiivsus, impulsiivsus ja<br />

enesevigastamine). Lastel ja noorukitel on soovitatav ainult lühiajaline ravi.<br />

4.2 Annustamine ja manustamisviis<br />

Skisofr<strong>ee</strong>nia<br />

Üleminek teistelt antipsühhootikumidelt<br />

Kui s<strong>ee</strong> on ravi seisukohalt vajalik, on soovitatav risperidoonravi alustades <strong>ee</strong>lmine ravi järk-järgult<br />

lõpetada. Kui ravi seisukohalt on vajalik, tuleb depooantipsühhootikumidelt üle minnes<br />

risperidoonravi alustada järgmise plaanilise süsti ajal. Parkinsonismivastase ravi jätkamise vajadust<br />

tuleb perioodiliselt hinnata.<br />

Täiskasvanud<br />

Rixon’t võetakse üks või kaks korda ööpäevas. Kõik patsiendid (nii ägeda kui kroonilise<br />

skisofr<strong>ee</strong>niaga) peavad ravi alustama 2 mg Rixon’iga ööpäevas. Teisel ravipäeval võib annust<br />

suurendada 4 mg-ni ööpäevas. S<strong>ee</strong>järel võib annust vastavalt kliinilisele vastusele individuaalselt<br />

kohandada. Optimaalne terapeutiline annus on tavaliselt 4...6 mg ööpäevas. Mõned patsiendid<br />

(näiteks esimese haigusepisoodi korral) võivad saada häid tulemusi aeglasema tiitrimissk<strong>ee</strong>miga ning<br />

madalama alg- ja säilitusannusega. Edasi võib annus jääda muutmatuks või vajadusel seda<br />

individuaalselt kohandada.<br />

Annused üle 10 mg ööpäevas ei ole üldiselt osutunud efektiivsemaks madalamatest annustest ning<br />

võivad suurendada ekstrapüramidaalsete sümptomite tekkeriski. Üle 16 mg ööpäevaste annuste<br />

ohutust ei ole laialdaselt hinnatud, s<strong>ee</strong>ga ei tohi selliseid annuseid kasutada. Täiendava sedatsiooni<br />

vajadusel võib Rixon’i tablettidele lisada bensodiasepiine.<br />

Eakad<br />

Soovitatav algannus on 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Seda annust võib individuaalselt kohandada 0,5<br />

mg kaupa kaks korda ööpäevas kuni 1...2 mg-ni kaks korda ööpäevas. Eakad patsiendid taluvad<br />

risperidooni hästi.<br />

Lapsed


Rixon’i kasutamist skisofr<strong>ee</strong>nia raviks lastel ja alla 15-aastastel noorukitel ei ole ametlikult hinnatud.<br />

Käitumishäired dementsuse korral<br />

Soovitatav algannus on 0,25 mg kaks korda ööpäevas. Seda annust võib individuaalselt kohandada<br />

ülepäeviti 0,25 mg kaupa kaks korda ööpäevas. Enamikul patsientidest on optimaalne annus 0,5 mg<br />

kaks korda ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib olla vajalik annus 1 mg kaks korda ööpäevas. Pärast<br />

säilitusannuse saavutamist võib kaaluda üleminekut ravisk<strong>ee</strong>mile üks kord ööpäevas.<br />

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb Rixon’i jätkuvat kasutamist hinnata ja õigustada<br />

jooksvalt.<br />

Maania episoodid bipolaarse häire korral<br />

Soovitatav algannus on 2 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vajadusel kohandada mitte vähem kui<br />

24-tunniste intervallidega 1 mg kaupa ööpäevas. Soovitatav annustamisvahemik on 1...6 mg<br />

ööpäevas.<br />

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb Rixon’i jätkuvat kasutamist hinnata ja õigustada<br />

jooksvalt.<br />

Käitumishäired vaimse alaarengu korral<br />

Patsiendid kehakaaluga ≥50 kg<br />

Soovitatav algannus on 0,5 mg üks kord ööpäevas. Seda annust võib ülepäeviti 0,5 mg kaupa<br />

individuaalselt kohandada. Enamikul patsientidest on optimaalne annus 1 mg üks kord ööpäevas.<br />

Mõnedel patsientidel võib olla vajalik annus 1…1,5 mg üks kord ööpäevas.<br />

Patsiendid kehakaaluga ≤50 kg<br />

Soovitatav algannus on 0,25 mg üks kord ööpäevas. Annust võib ülepäeviti 0,25 mg kaupa<br />

individuaalselt kohandada. Enamikul patsientidest on optimaalne annus 0,5 mg üks kord ööpäevas.<br />

Mõnedel patsientidel võib olla vajalik annus 0,25…0,75 mg üks kord ööpäevas.<br />

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb Rixon’i pikaajalist kasutamist pidevalt jälgida ja hinnata.<br />

Ravimi kasutamise kogemus alla 5-aastastel lastel puudub.<br />

N<strong>ee</strong>ru- ja maksahaigus<br />

N<strong>ee</strong>ruhaiguste korral on risperidooni eliminatsioon aeglasem. Maksahaiguste korral on risperidooni<br />

vaba fraktsiooni kontsentratsioon plasmas kõrgem. S<strong>ee</strong>tõttu sõltumata näidustusest nii n<strong>ee</strong>ru- kui ka<br />

maksahaiguste korral peavad alg- ja säilitusannused olema poole väiksemad ning annuste<br />

kohandamise aega tuleb pikendada.<br />

Rixon’i tuleb n<strong>ee</strong>ru- ja maksahaiguste korral kasutada ettevaatlikult.<br />

Kuna Rixon 0,5 mg õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tablette ei saa poolitada, tuleb väiksemate annuste<br />

manustamiseks valida mõni muu preparaat.<br />

4.3 Vastunäidustused<br />

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.<br />

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel<br />

Eakad dementsed patsiendid<br />

Atüüpilise antipsühhootikumiga, sh risperidooniga tehtud 17 kontrollitud uuringu metaanalüüsi<br />

tulemuses leiti, et eakatel dementsusega patsientidel, keda raviti atüüpiliste antipsühhootikumidega,<br />

oli suurem suremus võrreldes plats<strong>ee</strong>bogrupiga. Selles populatsioonis läbi viidud plats<strong>ee</strong>bokontrolliga<br />

risperidooni uuringutes oli suremuse esinemissagedus risperidoonigrupis 4% võrreldes 3,1%-ga<br />

plats<strong>ee</strong>bogrupis. Surnud patsientide keskmine vanus (vanuste vahemik) oli 86 (67…100) eluaastat.<br />

Neis uuringuis oli ravi furosemiidi pluss risperidooniga seotud suremuse kõrgema<br />

esinemissagedusega võrreldes ainult risperidoon- või furosemiidraviga, siiski selle koostoime


mehhanism ei ole selge. Risperidooni kasutamist koos teiste diur<strong>ee</strong>tikumidega (peamiselt väikestes<br />

annustes tiasiiddiur<strong>ee</strong>tikumidega) ei seostatud sarnaste leidudega.<br />

Surmapõhjuse järjepidevat mustrit ei leitud. Sellest hoolimata tuleb olla ettevaatlik ja enne<br />

kasutamisotsust kaaluda risperidooni ja furosemiidi või teiste tugevate diur<strong>ee</strong>tikumide<br />

kombinatsiooni riske ja kasusid. Sõltumata ravist oli dehüdratsioon üldine suremuse riskifaktor ja<br />

s<strong>ee</strong>tõttu tuleb seda hoolikalt eakatel dementsusega patsientidel vältida.<br />

Aju-veresoonkonna kõrvalnähud<br />

Aju-veresoonkonna kõrvatoimete (sealhulgas ajuinsult ja transitoorne ajuish<strong>ee</strong>mia) tekkeriski tõttu<br />

tuleb Rixon’it dementsete patsientide käitumishäirete raviks kasutada ettevaatusega. Patsientidel, kel<br />

on esinenud dementsust, võib akuutsete psühhooside raviks kasutada risperidooni vaid lühiajaliselt<br />

ning arsti järelvalve all.<br />

Eakate (>65-aaastastel) dementsete patsientidega läbi viidud randomis<strong>ee</strong>ritud kliiniliste uuringute<br />

andmed näitavad, et risperidooni kasutamisel suureneb aju-veresoonkonna kõrvalnähtude (sealhulgas<br />

ajuinsult ja transitoorne ajuish<strong>ee</strong>mia) tekkerisk plats<strong>ee</strong>boga võrreldes umbkaudu kolm korda. Ajuveresoonkonna<br />

kõrvalnähud ilmnesid 3,3% (33/989) risperidooniga ravitud patsientidest ja<br />

plats<strong>ee</strong>borühmas 1,2% (8/693) patsientidest.<br />

Eelneva insuldi (CVA) või transitoorse ish<strong>ee</strong>mia ataki (TIA) anamn<strong>ee</strong>siga patsientide puhul, peab<br />

arst enne risperidoonravi hoolikalt kaaluma aju-veresoonkonna kõrvalnähtude võimalikku tekkeriski<br />

(ülevaade dementsusega eakatest patsientidest on antud <strong>ee</strong>spool). Kaalutlemine on vajalik ka teiste<br />

ajuverevarustuse häireid soodustavate riskifaktorite olemasolul nagu hüpertensioon, diab<strong>ee</strong>t,<br />

suitsetamine, kodade fibrillatsioon jne.<br />

Alfa-adrenoblok<strong>ee</strong>riv toime<br />

Risperidooni α-adrenoblok<strong>ee</strong>riva toime tõttu võib ilmneda ortostaatilist hüpotensiooni, seda eriti<br />

esialgsel annuse tiitrimise perioodil. Hüpotensiooni esinemisel tuleb kaaluda annuse vähendamist.<br />

Rixon’it tuleb kasutada ettevaatusega teadaoleva südameveresoonkonna haigusega (sealhulgas QTintervalli<br />

pikenemisega seostatud haigustega) patsientidel ja annust tuleb järk-järgult tiitrida.<br />

Kliinilistes uuringutes ei seostatud risperidooni QT-intervallide pikenemisega. Nagu ka teiste<br />

antipsühhootikumide puhul, soovitatakse olla ettevaatlik, kui risperidooni ordin<strong>ee</strong>ritakse koos<br />

teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimitega.<br />

Tugevama sedatsiooni vajadusel, tuleb risperidooni annuse suurendamise asemel manustada<br />

lisaravimit (näiteks bensodiasepiini).<br />

Tardiivdüskin<strong>ee</strong>sia / ekstrapürimidaalsed sümptomid<br />

Dopamiini retseptori suhtes antagonistlike omadustega ravimeid on seostatud tardiivdüskin<strong>ee</strong>sia<br />

induktsiooniga, mida iseloomustavad valdavalt k<strong>ee</strong>le ja/või näo rütmilised tahtmatud liigutused. On<br />

täheldatud, et ekstrapüramidaalsümptomite ilmnemine on riskifaktoriks tardiivdüskin<strong>ee</strong>sia tekkele.<br />

Tardiivdüskin<strong>ee</strong>sia nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda kõigi antipsühhootiliste ravimite<br />

kasutamise lõpetamist<br />

.<br />

Maliigne neuroleptiline sündroom<br />

On täheldatud, et neuroleptikumide kasutamisel võib ilmneda maliigne neuroleptiline sündroom,<br />

mida iseloomustab hüpertermia, lihasrigiidsus, autonoomne ebastabiilsus, teadvuse hägustumine ja<br />

suurenenud kreatiinfosfokinaasi tase. Edasi võivad tekkida ka müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge<br />

n<strong>ee</strong>rupuudulikkus. Sellisel juhul tuleb ravi kõigi antipsühhootikumidega, sealhulgas risperidooniga,<br />

lõpetada ja soovitatav on rakendada sobivat toetavat ravi (näiteks Dantroleni intravenoosse infusiooni<br />

kasutamisega).<br />

<strong>Arst</strong> peab hindama riski/kasu suhet antipsühhootiliste ravimite, sealhulgas risperidooni,<br />

ordin<strong>ee</strong>rimisel Parkinsoni tõvega või Lewy kehadega dementsusega patsientidele, sest mõlemal juhul<br />

on risk maliigse neuroleptilise sündroomi tekkeks tõusnud. Neil patsientidel esineb suurenenud<br />

tundlikkus antipsühhootiliste ravimite suhtes, mis võib väljenduda peale ekstrapüramidaalsümptomite<br />

ka vaimse segasuse/tuimusena ja posturaalse ebastabiilsusena.


Hüperglük<strong>ee</strong>mia<br />

Väga harvadel juhtudel on risperidoonravi ajal täheldatud hüperglük<strong>ee</strong>miat või olemasoleva diab<strong>ee</strong>di<br />

ägenemist. Diab<strong>ee</strong>ti põdevate ja diabetes mellitus’e riskifaktoritega patsientide puhul on soovitav<br />

sobiv kliiniline jälgimine (vt ka lõiku 4.8).<br />

Muu<br />

Rixon’i kasutamise kohta eakatel ning n<strong>ee</strong>ru- ja maksahaiguste korral vt lõiku 4.2.<br />

Klassikalised neuroleptikumid langetavad teadaolevalt krambiläve. Ettevaatus on soovitatav, kui<br />

ravitakse epilepsiaga patsiente..<br />

Nagu teiste antipsühhootikumide puhul, tuleb patsiente teavitada võimalikust kehakaalu<br />

suurenemisest.<br />

Antipsühhootiliste ravimite suurte annuste järsul ärajätmisel on väga harva kirjeldatud ägedaid<br />

ärajätu sümptomeid nagu iiveldus, oksendamine, higistamine ja unetus. Samuti võib ilmneda<br />

psühhootiliste sümptomite kordumine ja on kirjeldatud tahtmatute liigutushäirete (nagu akatiisia,<br />

düstoonia ja düskin<strong>ee</strong>sia) esilekerkimist. S<strong>ee</strong>tõttu on soovitatav ravimi järk-järguline ärajätmine.<br />

Sarnaselt teiste D 2 -retseptori antagonistidega võib risperidoon suurendada s<strong>ee</strong>rumi<br />

prolaktiinisisaldust (vt lõik 4.8). Selle toimega tuleb arvestada patsientidel, kellel on varem esinenud<br />

rinnanäärmevähk või prolaktiinsõltuv kasvaja.<br />

Risperidooni kasutamist skisofr<strong>ee</strong>nia raviks alla 15-aastastel lastel ei ole ametlikult hinnatud.<br />

Kuna Rixon sisaldab laktoosmonohüdraati, ei tohi seda ravimit kasutada patsiendid, kellel on<br />

harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.<br />

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed<br />

Risperidooni võimalikke koostoimeid teiste ravimitega ei ole süstemaatiliselt uuritud. Teades<br />

risperidooni vahetut toimet kesknärvisüst<strong>ee</strong>mile, peab risperidooni kasutama ettevaatusega<br />

kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ravimitega, sealhulgas alkoholiga.<br />

Risperidoon võib antagonis<strong>ee</strong>rida levodopa ja teiste dopamiini agonistide toimet.<br />

Karbamasepiin langetab risperidooni antipsühhootilise fraktsiooni taset plasmas. Sarnast toimet võib<br />

oodata teiste maksaensüüme induts<strong>ee</strong>rivate ravimitega. Ravi alustamisel karbamasepiini või teiste<br />

maksaensüüme induts<strong>ee</strong>rivate ravimitega tuleb Rixon’i annust uuesti hinnata ja vajadusel tõsta.<br />

Vastupidisel juhul, selliste ravimite kasutamise lõpetamisel, tuleb Rixon’i annust uuesti hinnata ja<br />

vajadusel vähendada.<br />

Fenotiasiinid, tritsüklilised antidepressandid ja mõned b<strong>ee</strong>tablokaatorid võivad suurendada<br />

risperidooni plasmakontsentratsiooni, kuid mitte aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust.<br />

Fluoksetiin ja paroksetiin, CYP2D6 inhibiitorid, võivad suurendada risperidooni<br />

plasmakontsentratsiooni, kuid vähem aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust. Kui alustatakse<br />

või lõpetatakse fluoksetiini või paroksetiini kasutamine peab raviarst Rixon’i annustamist uuesti<br />

hindama.<br />

In vitro uuringute põhjal võib sama koostoime ilmneda haloperidooliga.<br />

Amitriptülliin ei mõjuta risperidooni farmakokin<strong>ee</strong>tikat ega aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni<br />

sisaldust.


Tsimetidiin ja ranitidiin suurendavad risperidooni biosaadavust, kuid aktiivse antipsühhootilise<br />

fraktsiooni sisaldust vaid väga vähesel määral.<br />

Erütromütsiin, CYP3A4 inhibiitor, ei muuda risperidooni farmakokin<strong>ee</strong>tikat ega aktiivse<br />

antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust.<br />

Koliinesteraasi inhibiitoril galantamiinil ei ole kliiniliselt olulist mõju risperidooni<br />

farmakokin<strong>ee</strong>tikale ega aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldusele. Donepesiili uuring<br />

mitt<strong>ee</strong>akatel tervetel vabatahtlikel ei näidanud kliiniliselt olulist toimet risperidooni<br />

farmakokin<strong>ee</strong>tikale ega antipsühhootilise fraktsiooni sisaldusele.<br />

Kui risperidooni võetakse koos teiste verevalkudega tugevasti seonduvate ravimitega, ei esine<br />

kliiniliselt olulist kummagi ravimi väljatõrjumist seosest plasmavalkudega.<br />

Vt lõik 4.4, mis puudutab suurenenud suremust eakatel dementsusega patsientidel, kes saavad<br />

samaaegselt furosemiidi.<br />

Risperidoonil puudub kliiniliselt oluline toime valproaadi või topiramaadi farmakokin<strong>ee</strong>tikale.<br />

Risperidooni ja topiramaadi koosmanustamisel tuleb arvestada kombinatsioonravi taluvuse võimaliku<br />

vähenemisega.<br />

Pärast samaaegselt kasutatava neuroleptikumi asendamist risperidooniga ei täheldatud olulisi muutusi<br />

liitiumi farmakokin<strong>ee</strong>tikas.<br />

Toit ei mõjuta risperidooni imendumist maost.<br />

4.6 Rasedus ja imetamine<br />

Kuigi katseloomadel ei näidanud risperidoon otsest reproduktiivset toksilisust, täheldati mõningaid<br />

kaudseid prolaktiini ja kesknärvisüst<strong>ee</strong>mi poolt vahendatud toimeid. Risperidooni ohutus raseduse ajal<br />

ei ole kindlaks tehtud. Turustamisjärgselt saadud informatsiooni kohaselt on esinenud vastsündinutel<br />

pöörduvaid ekstrapüramidaalseid sümptomeid, kui ema oli raseduse viimasel trimestril kasutanud<br />

risperidooni. S<strong>ee</strong>pärast tohib Rixon’it kasutada raseduse ajal ainult siis, kui loodetav kasu ületab<br />

võimaliku ohu lootele.<br />

Loomkatsetes eritusid risperidoon ja 9-hüdroksürisperidoon rinnapiima. On näidatud, et risperidoon<br />

ja 9-hüdroksürisperidoon erituvad ka inimese rinnapiima. S<strong>ee</strong>tõttu ei tohi Rixon’it saavad naised last<br />

rinnaga toita.<br />

4.7 Toime reaktsioonikiirusele<br />

Rixon võib häirida tegevusi, mis nõuavad vaimset erksust. S<strong>ee</strong>tõttu tuleb patsientidele soovitada mitte<br />

juhtida autot või töötada liikuvate masinatega, kuni nende individuaalne tundlikkus ravimi suhtes on<br />

kindlaks tehtud.<br />

4.8 Kõrvaltoimed<br />

Paljudel juhtudel on olnud raske eristada kõrvaltoimeid ravitava haiguse sümptomitest.<br />

Ekstrapüramidaalsümptomite esinemissagedus ja raskusaste on risperidooni kasutamisel<br />

haloperidooliga võrreldes märkimisväärselt väiksem. Ägedalt tekkinud ekstrapüramidaalsümptomid<br />

on oma raskusastmelt tavaliselt kerged ja mööduvad annuse vähendamisel ja/või vajadusel<br />

parkinsonismivastaste ravimite kasutamisel.<br />

Risperidoon võib induts<strong>ee</strong>rida annusest sõltuvat prolaktiini sisalduse tõusu plasmas, millega võivad<br />

kaasneda mõningad reproduktiivsüst<strong>ee</strong>mi häired.


Sarnaselt klassikalistele neuroleptikumidele on skisofr<strong>ee</strong>niahaigetel patsientidel risperidooni<br />

kasutamisel harvadel juhtudel tekkinud v<strong>ee</strong>intoksikatsioon koos hüponatr<strong>ee</strong>miaga (kas polüdipsia või<br />

antidiur<strong>ee</strong>tilise hormooni puuduliku sekretsiooni sündroomi tõttu) ja epileptilised krambid.<br />

Turustamisjärgselt on kirjeldatud väga harvadel juhtudel healoomulise hüpofüüsiadenoomi esinemist<br />

risperidooni kasutajatel. Samas põhjuslikku seost risperidooni kasutamisega ei ole kindlaks tehtud.<br />

Turustamisjärgselt on väga harva teatatud angioöd<strong>ee</strong>mi juhtumitest.<br />

Alljärgnevalt on risperidooni kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed esitatud organsüst<strong>ee</strong>mide ja<br />

esinemissageduse kaupa. Esinemissagedused on defin<strong>ee</strong>ritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage<br />

(≥1/100 kuni


Aeg-ajalt: kusepidamatus<br />

Reproduktiivse süst<strong>ee</strong>mi ja rinnanäärme häired<br />

Sage: erektsioonihäire (priapism)<br />

Aeg-ajalt: ejakulatsioonihäire, ebanormaalne orgasm, ebaregulaarne menstruaaltsükkel, amenorröa,<br />

galaktorröa<br />

Harv: günekomastia<br />

Endokriinsüst<strong>ee</strong>mi häired<br />

Aeg-ajalt: vereplasma kõrge prolaktiini sisaldus<br />

Väga harv: antidiur<strong>ee</strong>tilise hormooni ebaadekvaatse sekretsiooni sündroom, healoomuline<br />

hüpofüüsiadenoom<br />

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid<br />

Sage: väsimus, temperatuuri regulatsioonihäire<br />

Aeg-ajalt: turse<br />

Uuringud<br />

Aeg-ajalt: hüponatr<strong>ee</strong>mia, kehakaalu suurenemine, maksaensüümide (SGOT, SGPT) aktiivsuse tõus<br />

Sedatsiooni on lastel ja noorukitel täheldatud sagedamini kui täiskasvanutel. Tavaliselt on sedatsioon<br />

kerge ja mööduv.<br />

Seoses antipsühhootiliste ravimitega on teatatud ärajätureaktsioonide esinemisest (vt lõik 4.4).<br />

4.9 Üleannustamine<br />

Üldiselt on täheldatud nähud ja sümptomid seotud ravimi teadaoleva farmakoloogilise toime<br />

tugevnemisega. N<strong>ee</strong>d on väsimus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon ning<br />

ekstrapüramidaalsümptomid. Suurim kirjeldatud risperidooni üleannustamine on 360 mg. Praeguste<br />

olemasolevate tõendite kohaselt paistavad risperidoonil olevat laiad ohutuspiirid. Üleannustamise<br />

korral on harvadel juhtudel teatatud QT-intervalli pikenemisest. Ägeda üleannustamise korral tuleb<br />

arvestada mitme ravimi samaaegse üleannustamise võimalusega.<br />

Luua ja säilitada hingamist<strong>ee</strong>de avatus ning kindlustada adekvaatne oksügenisatsioon ja<br />

ventilatsioon. Kaaluda tuleb maoloputust (pärast intubatsiooni, kui patsient on teadvuseta) ja<br />

aktiivsöe manustamist koos lahtistitega. Kohe tuleb alustada kardiovaskulaarse monitooringuga, mis<br />

peab sisaldama pidevat elektrokardiograafilist jälgimist, et avastada võimalikke arütmiaid.<br />

Risperidoonil ei ole spetsiifilist antidooti. S<strong>ee</strong>tõttu tuleb rakendada sobivaid toetavaid m<strong>ee</strong>tmeid.<br />

Hüpotensiooni ja tsirkulatoorset kollapsit tuleb ravida sobivate m<strong>ee</strong>tmetega nagu intravenoossete<br />

vedelike ja/või sümpatomim<strong>ee</strong>tikumidega. Tõsiste ekstrapüramidaalhäirete korral tuleb manustada<br />

antikoliinergilisi ravimeid. Hoolikas meditsiiniline järelvalve ja jälgimine peavad jätkuma kuni<br />

patsiendi seisundi taastumiseni.<br />

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED<br />

5.1 Farmakodünaamilised omadused<br />

Farmakoterapeutiline grupp: Teised antipsühhotilised ained; ATC-kood: N05AX08<br />

Risperidoon on uudne antipsühhootikum, mis kuulub uude antipsühhootiliste ainete bensisoksasooli<br />

derivaatide klassi.<br />

Risperidoon on selektiivne monoaminergiline antagonist, millel on kõrge afiinsus nii<br />

serotoninergiliste 5-HT 2 kui ka dopaminergiliste D 2 retseptorite suhtes. Risperidoon seondub ka α 1 -<br />

adrenergiliste retseptoritega ja väiksema afiinsusega H 1 -histaminergiliste ning α 2 -adrenergiliste<br />

retseptoritega. Risperidoon ei oma afiinsust kolinergiliste retseptorite suhtes. Kuigi risperidoon on


tugev D 2 -antagonist, mis arvatakse parandavat skisofr<strong>ee</strong>nia positiivseid sümptomeid, põhjustab s<strong>ee</strong><br />

vähem motoorse aktiivsuse depressiooni ja katalepsia induktsiooni kui klassikalised neuroleptikumid.<br />

Tasakaalustatud tsentraalne serotoniini ja dopamiini antagonism võib vähendada kalduvust<br />

põhjustada ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid ning laiendada terapeutilist aktiivsust skisofr<strong>ee</strong>nia<br />

negatiivsete ja afektiivsete sümptomite suhtes.<br />

5.2 Farmakokin<strong>ee</strong>tilised omadused<br />

Risperidoon imendub hästi. Risperidooni ja tema peamise metaboliidi, 9-hüdroksürisperidooni ning<br />

risperidooni pluss 9-hüdroksürisperidooni plasmakontsentratsioonid on annuste vahemikus 1…16 mg<br />

ööpäevas (0,5…8 mg kaks korda ööpäevas) proportsionaalsed manustatud annusega. Tableti<br />

manustamise järgselt ilmnes risperidooni maksimaalne plasmakontsentratsioon umbes 1 tunniga. 9-<br />

hüdroksürisperidooni maksimaalne plasmakontsentratsioon ilmnes kiiretel metabolis<strong>ee</strong>rijatel umbes 3<br />

tunniga ja aeglastel metabolis<strong>ee</strong>rijatel umbes 17 tunniga. Kiiretel metabolis<strong>ee</strong>rijatel saavutatakse<br />

risperidooni tasakaalukontsentratsioon ühe päevaga ja aeglastel metabolis<strong>ee</strong>rijatel <strong>ee</strong>ldatavalt umbes<br />

viie päevaga. 9-hüdroksürisperidooni tasakaalukontsentratsioon saavutatakse viie-kuue päevaga<br />

(mõõdetud kiiretel metabolis<strong>ee</strong>rijatel). Risperidoon jaotub organismis kiiresti. Jaotusruumala on 1...2<br />

l/kg. Vereplasmas on risperidoon seotud albumiini ja α 1 -glükoproteiiniga. Seondumine<br />

plasmavalkudega on risperidoonil 90% ja tema peamisel metaboliidil 9-hüdroksürisperidoonil 77%.<br />

Risperidoon ja 9-hüdroksürisperidoon ei tõrju üksteist valkudega seondumise kohtadest välja.<br />

Sulfametasiini (100 µg/ml), varfariini (10 µg/ml) ja karbamasepiini (10 µg/ml) suured terapeutilised<br />

kontsentratsioonid põhjustasid üksnes vähest rispreridooni (10 ng/ml) ja 9-hüdroksürisperidooni (50<br />

ng/ml) vaba fraktsiooni suurenemist. Selle leiu kliiniline tähendus ei ole selge. Risperidooni kõige<br />

olulisem metabolismit<strong>ee</strong> on hüdroksüülimine CYP2D6 vahendusel 9-hüdroksürisperidooniks, millel<br />

on risperidooniga sarnane farmakoloogiline aktiivsus. Nimetatud hüdroksüülimisele on iseloomulik<br />

debrisokiniini-tüüpi gen<strong>ee</strong>tiline polümorfism, aga s<strong>ee</strong> ei mõjuta aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni,<br />

sest s<strong>ee</strong> koosneb risperidoonist ja selle aktiivsest metaboliidist 9-hüdroksürisperidoonist. Peale<br />

suukaudset manustamist on aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni eliminatsiooni poolväärtusaeg 24<br />

tundi. Risperidooni ühekordse manustamise uuring näitas, et vanemaealistel ja n<strong>ee</strong>rupuudulikkusega<br />

patsientidel on aktiivne plasmakontsentratsioon suurenenud ja risperidooni eliminatsioon<br />

aeglustunud. Risperidoon ja tema metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga ning vähemal määral ka<br />

väljaheitega. Pärast 1 mg 14 C-risperidooni ühekordset manustamist suukaudse lahusena tervetele<br />

m<strong>ee</strong>ssoost vabatahtlikele eritus ühe nädala jooksul pärast sissevõtmist 84% radioaktiivsusest,<br />

kusjuures 70% radioaktiivsusest oli kindlaks tehtav uriinis ja 14% väljaheites. Risperidooni<br />

poolväärtusaeg oli kiiretel metabolis<strong>ee</strong>rijatel 3 tundi ja aeglastel metabolis<strong>ee</strong>rijatel umbes 20 tundi. 9-<br />

hüdroksürisperidooni poolväärtusaeg oli kiiretel metabolis<strong>ee</strong>rijatel umbes 21 tundi ja aeglastel<br />

metabolis<strong>ee</strong>rijatel umbes 30 tundi. Aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokin<strong>ee</strong>tika oli nii<br />

kiiretel kui ka aeglastel metabolis<strong>ee</strong>rijatel sarnane nii pärast ühekordset kui ka korduvat manustamist,<br />

kusjuures üldine keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg oli umbes 20 tundi.<br />

5.3 Prekliinilised ohutusandmed<br />

(Sub)kroonilistes toksilisusuuringutes rottidel ja koertel ilmnesid annusest sõltuvad toimed<br />

suguorganitele ja rinnanäärmetele. Neid toimeid seostatakse kõrgenenud prolaktiini tasemega<br />

plasmas, mis tuleneb risperidooni D 2 -retseptoreid antagonis<strong>ee</strong>rivast toimest.<br />

Ei ole tõendeid mutag<strong>ee</strong>nse potentsiaali kohta.<br />

Kartsinog<strong>ee</strong>nsuse uuringutes rottidel ja hiirtel on leitud endokriinsete (rinnanäärme, hüpofüüsi ja<br />

pankrease endokriinosa) kasvajate esinemissageduse tõusu ja arvatakse, et s<strong>ee</strong> võib olla prolaktiini<br />

poolt vahendatud toime. Nende leidude tähtsus inimestele ei ole teada.<br />

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes täheldati mõningaid kaudseid prolaktiini ja kesknärvisüst<strong>ee</strong>mi<br />

poolt vahendatud toimeid, näiteks edasilükkunud östraaltsükkel ning muutused paaritumiskäitumises<br />

ja järglaste <strong>ee</strong>st hoolitsemisel rottidel. Risperidooni teratog<strong>ee</strong>nseid toimeid ei ole täheldatud mitte<br />

üheski uuringus.<br />

6. FARMATSEUTILISED ANDMED


6.1 Abiainete loetelu<br />

Tableti sisu:<br />

preželatinis<strong>ee</strong>ritud tärklis (kartuli)<br />

laktoosmonohüdraat<br />

mikrokristalne tselluloos<br />

naatriumlaurüülsulfaat<br />

magn<strong>ee</strong>siumstearaat<br />

kolloidne ränidioksiid, v<strong>ee</strong>vaba<br />

hüpromelloos 2910<br />

Tableti kate:<br />

polüvinüülalkohol<br />

titaandioksiid (E171)<br />

makrogool 3350<br />

talk<br />

kollane raudoksiid (E172)<br />

punane raudoksiid (E172)<br />

6.2 Sobimatus<br />

Ei ole kohaldatav.<br />

6.3 Kõlblikkusaeg<br />

2 aastat.<br />

6.4 Säilitamise eritingimused<br />

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.<br />

Hoida originaalpakendis, valguse <strong>ee</strong>st kaitstult.<br />

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu<br />

20 või 60 õhukese polüm<strong>ee</strong>rikattega tabletti PVC/PVDC/Al-blistris ja pappkarbis.<br />

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.<br />

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks<br />

Erinõuded puuduvad.<br />

7. MÜÜGILOA HOIDJA<br />

Gedeon Richter Plc.<br />

Gyömrői út 19-21.<br />

1103 Budapest<br />

Ungari<br />

8. MÜÜGILOA NUMBRID<br />

0,5 mg: 593208<br />

1 mg: 593108<br />

2 mg: 593408<br />

3 mg: 593308


4 mg: 593508<br />

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV<br />

22.08.2008<br />

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV<br />

Ravimiametis kinnitatud augustis 2008.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!