Südame veresoonkonna haigused

biomedicum.ut.ee

Südame veresoonkonna haigused

Arstiteaduskonna III kursuse loeng

Südame veresoonkonna

haigused

Retlav Roosipuu,

patoloog


Vaatluse alla tulevad:

Südamepõletikud

• Kardiomüopaatiad

• Vaskuliidid

• Vaskulaarsed kasvajad

• Aneurüsmid


SÜDAMEPÕLETIKUD


Südamepõletikud

Südameseina erinevate kihtide haaratusega

kulgevad põletikud.

Jaotus põletikust haaratud seinakihi alusel:

-endokardiit;

- müokardiit;

- perikardiit;

pankardiit


Endokardiidid (E)

Endokardiit = südame sisekesta põletik;

Iseseisvad haigused:

- veniv septiline endokardiit;

- eosinofiiliaga kulgev fibroplastiline parietaalne Löffleri

endokardiit;

Enamasti E mingi teise haiguse nähuna või tüsistusena

Jaotus etioloogia järgi:

- bakteriaalne (infektsioosne);

- abakteriaalne

Jaotus lokalisatsiooni alusel:

- valvulaarne;

- kordaalne;

- parietaalne;


Endokardiidi morfoloogilised vormid:

- lihtne verrukoosne endokardiit (endocarditis verrucosa

simplex);

- trombootiline (atüüpiline verrukoosne);

- haavandiline endokardiit (endocarditis ulcerosa); äge

septiline endokardiit;

- polüpoos-haavandiline (endocarditis ulceropolyposa);

veniv (alaäge) septiline endokardiit;

- fibroplastiline (endocarditis fibroplastica);


verrukoosne trombootiline

haavandiline polüpooshaavandiline

fibroplastiline


Erinevate endokardiitide morfoloogia

makro

verrukoosne

trombootiline

haavandiline

polüpoos-haavandiline

fibroplastiline

parietaalne

põletiku vorm

serofibrinoosne

fibrinoosne

proliferatiivne

äge nekrotiseeriv

granulotsütaarne

äge nekrotiseeriv

granulotsütaarne

proliferatiivne

eosinofiilne

fibrinoosne

proliferatiivne

etioloogia

abakteriaalne:

-šokk

- paraneoplastiline

postinfektsioosne:

-reumaatiline

autoimmuunne:

- Libman-Sacks

sepsis, kõrge virulentsus

veniv sepsis,

Streptococcus viridans

allergiline: Löffleri

parietaalne fibroplastiline

endokardiit


eumaatiline infektsioosne mittebakteriaalne

verruko-trombootiline

Libman-Sacksi


Kahjustuste lokalisatsioon erinevate endokardiitide puhul

endokardiit

äge bakteriaalne

alaäge

bakteriaalne

reumaatiline

verrukotrombootiline

(shokk, tuumor)

trombootiline

Libman Sacks

Löffleri

parietaalne

fibroplastiline

Mitraalklapp

+++

++

+++

+++

+++

-

Aordi

-klapp

+++

+++

+

++

-

-

Trikuspidaalklapp

-/+

+

(+)

+

+++

-

Pulmonaalklapp

-/+

-

(+)

-

-

-

Parietaalne

endokard

-/+

parem koda

(+)

vasak koda

(+)

kojad

(+)

vas. koda,

vatsake (+)

vasak,

parem koda

(+++)


Infektsioosne endokardiit

äge ja alaäge septiline endokardiit;

- äge; põhjustatud kõrge virulentsusega mikroorganismidest

kiire kulg;

- alaäge; põhjustatud madala virulentsusega (Str. viridans)

mikroorganismidest aeglasem kulg;

soodustav faktor: eelnevalt kahjustatud südameklapp;

morfoloogia: -ultseropolüpoosne endokardiit;

trombootilistest massidest, mikroobikolooniatest ja

põletikurakkudest vegetatsioonid

komplikatsioonid: - klapi destruktsioon perforatsioon;

- trombembooliline sündroom

septilised embolid septilised

infarktid erinevates elundites;


• Enamasti on kahjustunud aordi- ja/või

mitraalklapp.

• Vahel harva ka parempoolsed klapid, enamasti

süstivatel narkomaanidel.

• Vegetatsioone võib olla erinev arv

• Tihti levib põletik müokardi, kus tekivad

abstsessid

• Vegetatsioonide suurus ja kuju samuti

varieeruvad, näit. seeninfektsioonide korral on

vegetatsioonid suuremad.


tromb

Põletikuline

granulatsioonkude

Südame aordiklapp

pikilõikes


Bakterite

kolooniad

Klapi sidekoe

destruktsioon


• Alaägeda endokardiidi vegetatsioonid

tekitavad väiksemaid destruktsioone

• Mikroskoopiliselt sisaldavad granulatsioonkude

• Hiljem tekib ka fibroos ja kaltsifikatsioon

• Esineb kroonilis-põletikuline infiltratsioon


Endokardiitide lõpe omandatud klapirikked;

Septiline E klapirike kujuneb kiiresti äge

südamepuudulikkus;

Reumaatiline E klapirike kujuneb aeglaselt

krooniline südamepuudulikkus;


Müokardiidid (M)

Müokardiit = südamelihase põletik;

Iseseisev haigus: Fiedleri müokardiit (äge

idiopaatiline hiidrakuline müokardiit;

Enamasti aga M

- infektsioosne (bakteriaalne, viiruslik,

parasitaarne);

- infektsioos-allergiline;

- toksiline;


M morfoloogilised vormid:

• Alteratiivne e. parenhümatoosne (prevaleerib

lihaskiudude nekroos;

• Eksudatiivne e. interstitsiaalne (prevaleerib

põletikuline infiltratsioon, lümfotsütaarne või

granulotsütaarne);

• Proliferatiivne interstitsiaalne (prevaleerivad

proliferatiivsed muutused);


• M morfoloogilised vormid sõltuvalt etioloogiast ja

patogeneesist

Vormid etiol ja

patogen alusel

Infektsioosne

viirusinfekts.

difteeria

sarlakid

kõhutüüfus

sepsis

tähnil tüüfus

trüpanosomoos

Immunoloogiline

reumaatiline

ülitundlikkus-M

(ravimid)

Teadmata

sarkoidoos

Fiedleri hiidrakuline

Morfoloogilised vormid

Alteratiivne M

+

+

+

+

Eksudatiivne M

+

+

+

+

+

Proliferatiivne M

+

+

+

+

+


Viiruslik müokardiit

Ülitundlikkus-müokardiit (ravimindutseeritud)


Fiedleri hiidrakuline müokardiit

Etioloogia on teadmata

Müokardis on laialdane infiltraat hiidrakkudest,

lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja

histiotsüütidest koos rohkete ja laialdaste

fokaalsete nekroosidega.

Hiidrakud on ka olemuselt histiotsüüdid e.

makrofaagid

Prognoos on halb


Fiedleri hiidrakuline müokardiit


• Müokardiit esineb ka paljudel AIDS-i haigetel.

• Täheldatakse 2 vormi:

1. põletik ja müotsüütide kahjustus ilma selge

tekitajata

2. müokardiit, mida põhjustas otseselt HIV või

mõni kaasnev patogeen


• Müokardiitide võimalikud tüsistused

Alteratiivne M äge kardiaalne puudulikkus;

Proliferatiivne M kardioskleroos krooniline

kardiaalne puudulikkus;


• Müokardiitide võimalikud tüsistused

Alteratiivne M äge kardiaalne puudulikkus;

Proliferatiivne M kardioskleroos krooniline

kardiaalne puudulikkus;


• Perikardiidi morfoloogilised vormid

- äge eksudatiivne (seroosne,

serofibrinoosne, fibrinoosne, mädane,

hemorraagiline);

- krooniline adhesiivne;


P morfoloogilised vormid sõltuvalt etioloogiast ja

patogeneesist

Vormid etiol ja

patogen alusel

septiline

tuberkuloosne

reumaatiline

lupoosne

toksiline

(ureemiline)

traumaatiline

epistenokardiline

kartsinomatoosne

seroosne

+

+

serofibrinoos

ne

+

+

+

Morfoloogilised vormid

Äge eksudatiivne perikardiit

fibrinoosne

+

+

+

mädane

+

+

hemorraagiline

(+)

(+)

+

Krooniline

adhesiivne P

+

+

+


• Perikardiidi tüsistused:

Äge eksudatiivne perikardiõõne tamponaad

äge kardiaalne puudulikkus;

üleminek krooniliseks

adhesiivseks P-ks;

Krooniline adhesiivne P liited perikardi

lestmete vahel perikardiõõne obliteratsioon

(lubisoolade ladestumisel – pantsersüda)

krooniline kardiaalne puudulikkus;


Reuma, reumaatiline kardiit

Patogenees: sidekoe immunoloogiline kahjustus

streptokokkinfektsiooni järgselt


Reumaatiline pankardiit:

a) reumaatiline endokardiit: verrukoosne reumaatiline

endokardiit, fibroplastiline endokardiit;

b) reumaatiline müokardiit: koldeline ja difuusne

eksudatiivne interstitsiaalne ja granulomatoosne

müokardiit;

c) reumaatiline perikardiit: seroosne, serofibrinoosne,

fibrinoosne;


• Ägeda reuma korral võib põletikulisi granuloome

olla paljudes kudedes, südames kutsutakse neid

Aschoff`i sõlmedeks.

• Koosnevad turselisest eosinofiilsest kollageenist,

mis on ümbritsetud lümfotsüütidega (valdavalt Tlümfotsüüdid),

väheste plasmarakkudega ja

suurte histiotsüütide e. makrofaagidega, mida

kutsutakse Anitschkow`i rakkudeks.

• Viimased on spetsiifilised reumatoidsele

põletikule


Reumaatilise põletiku morfoloogilised

staadiumid

fibrinoidne nekroos Aschoffi sõlmed

fibroosne arm retsidiiv


Aschkoffi sõlmed endokardis ja müokardis

Anitschkow`i rakud

Aschkoffi hulgituumsed hiidrakud


• Enamasti esineb reumaatiline pankardiit.

• Perikardiit on seroosne või serofibrinoosne,

müokardiit avaldub Aschoffi sõlmedena

interstitsiaalses sidekoes, valdavalt

perivaskulaarselt.

• Endokardis on sõlmed klapikutes või

kõõluskeelikutes, kus tekitavad väikeseid, 1 – 2

mm. läbimõõduga verrukaid klappide

sulgejoontel.


• Krooniline reumaatiline kahjustus avaldub

põletiku organisatsioonina ja sõlmede fibroosina.

• Klapid paksenevad, deformeeruvad,

kõvastuvad.

• Alati on kahjustunud mitraalklapp, kliiniliselt on

olulisem aordiklapi haaratus.

• Histoloogiliselt esineb fibroos ja sageli ka

neovaskularisatsioon.


• 99% mitraalstenoosidest on reumaatilise

geneesiga.

• 65 – 70% on kahjustunud üksi mitraalklapp, 25%

nii mitraal- kui aordiklapp

• Võivad kahjustuda ka parampoolsed

südameklapid


Reumaatiline endokardiit

verrukoosne endokardiit

(vegetatsioonid) krooniline fibroseeriv


Reumaatilise pankardiidi lõpe:

trombemboolia

endokardiit müokardiit perikardiit

omandatud

südamerikked

exitus letalis

kardioskleroos perikardi osaline

või täielik

obliteratsioon

krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus


OMANDATUD KLAPIRIKKED

• Aordiklapi stenoos: tavalise ja kaasasündinult

kahehõlmse klapi kaltsifikatsioon

• Aordiklapi puudulikkus: üleneva aordi

dilatatsioon hüpertensioonist või ealiselt

• Mitraalstenoos: reumaatiline

• Mitraalpuudulikkus: müksomatoosne

degeneratsioon e. mitraalklapi prolaps.


Südameklappide kaltsifitseeriv degeneratsioon ja

mitraalklapi prolaps

- aordiklapi kaltsifitseeriv stenoos;

- bikuspidaalse aordiklapi kaltsinoos;

- mitraalklapi ringjas kaltsifikatsioon;

Düstroofiline kaltsifikatsioon on kaltsifitseerumine

ilma lipiidide ladestumise ja rakulise proliferatsioonita;

komplikatsioonid:

- äkksurm;

- müokardi isheemiline kahjustus;


aordiklapi kaltsinoos

kahehõlmase aordiklapi

kaltsinoos


mitraalklapi annulaarne kaltsinoos


Mitraalklapi müksomatoosne degeneratsioon

(mitraalklapi prolaps)

mitraalklapp lõtv ja prolabeerub tagasi vasakusse

kotta;

morfoloogia:

- klapihõlmas õhenenud fibrooskiht;

-fokaalselt paksenenud ja müksoidse

degeneratsiooniga spongiooskiht;

- õhenenud kõõluskeelikud;

komplikatsioonid:

- infektsioosse endokardiidi lisandumine;

- mitraalpuudulikkus;

- trombemboolia klapi hõlmalt infarktid;

- südame arütmiad äkksurm;


mitraalklapi prolaps e. müksoidne degeneratsioon


Kardiomüopaatiad

Sekundaarsed kardiomüopaatiad: metaboolsed,

põletikulised, toksilised, isheemilised,

toitainetevaegusest tingitud jne.

Idiopaatiliste kardiomüopaatiate vormid:.

1. Dilatatiivne ;

2. Hüpertroofiline;

3. Restriktiivne ;


kontsentriline

hüpertroofia

norm dilatatiivne

kardiomüopaatia

hüpertroofiline

kardiomüopaatia

restriktiivne

kardiomüopaatia

südameõõnte

laienemine

endokardi fibroos või

fibroelastoos


1) Dilatatiivne kardiomüopaatia

90% kardiomüopaatiatest

Patogenees: geneetilised (25-30%); alkohol; raseduspuhune;

müokardiit

Morfoloogia

Makro:

- süda suurenenud, kaal mõnikord 2-3x↑, tavaliselt mõõdukalt

- kõik kambrid dilateerunud, võib lisanduda hüpertroofia;

-trombid → trombemboolia;

- pärgarterid enamasti stenoosita;

Histoloogia:

- lihaskiudude hüpertroofia, vaheldumisi ka atroofilisi kiude;

- subendokardiaalne ja interstitsiaalne fibroos;


Dilatatiivne kardiomüopaatia

Progresseeruv südameõõnte dilatatsioon koos

võimaliku lisanduva hüpertroofiaga

Kliinik: häiritud süstoolne

funktsioon → progresseeruv

südamepuudulikkus ja

arütmiad → †


2) Hüpertroofiline (konstriktiivne) kardiomüopaatia

Patogenees: mutatsioonid sarkomeere detekteerivates

geenides (enam kui 100);

Morfoloogia:

Makro:

- vasaku vatsakese asümmeetriline hüpertroofia ilma

dilatatsioonita;

Histoloogia:

- kardiomüotsüütide äärmuslik hüpertroofia, enam kui

3X suuremad tavalistest

- korratult paiknevad ja justkui anastomoseeruvad

kardiomüotsüüdid;

- interstitsiaalne fibroos;


Hüpertroofiline kardiomüopaatia

Idiopaatiline subaortaalne stenoos=

hüpertroofiline obstruktiivne

kardiomüopaatia

Kliinik: häiritud diastoolne täitumine ja

väljavoolutrakti obstruktsioon →

kodade fibrillatsioon, tromboos,

ventrikulaarsed arütmiad, äkksurm

(noored sportlased);


3) Restriktiivne kardiomüopaatia

Patogenees: idiopaatiline, või: kiiritusfibroos,

amüloidoos, sarkoidoos, metastaatiline kasvaja,

ainevahetushaigused,

Morfoloogia:

Makro:

- vatsakesed pole laienenud, võib esineda kodade

dilatatsioon;

- müokardi ja endokardi tihkenemine;

Histoloogia:

- koldeline või difuusne müokardi fibroos;

- endokardi fibroos või fibroelastoos;


MÜOKARDI SPETSIIFILISED KAHJUSTUSED

(sekundaarsed kardiomüopaatiad)

• Põhjustavad paljud toksiinid ja mitmed ravimid, sh.

Adriamycin, liitium, fenotiasiinid, kokaiin.

• Võib tekkida müokardi kahjustus ja järgneda äkksurm.

• Histoloogiliselt on kardiomüotsüütide turse ja

vakuolisatsioon, steatoos, müotsütolüüs ning mõnikord

ka mikrofokaalne nekroos.


• Tsüklofosfamiidid põhjustavad veresoonte

kahjustusi ja lihasesiseseid hemorhaagiaid.

• Katehoolamiinid (näit. Dopamiin), samuti kokaiin

võivad tekitada fokaalset nekroosi kootunud

ribadena kus ka mononukleaarne infiltraat

valdavalt histiotsüütidest.

• Sarnane leid võib müokardis olla ka

hüpotensiivsete atakkide ja intrakraniaalsete

lesioonide korral.


AMÜLOIDOOS

Süsteemne või ainult südames, kus nii isoleeritult kodades

või ka nii kodades kui vatsakestes

Viimane valdavalt seniilne amüloidoos, mis morfoloogiliselt

pole eristatav primaarsest

Väliselt sarnaneb restriktiivsele kardiomüopaatiale, südame

kambrid on normaalse suurusega või kuni mõõdukalt

dilateerunud.

Vasaku vatsakese endokardil võib näha poolläbipaistvaid

sõlmekesi.

Müokard on kõva ja elastne


• Histoloogiliselt on eosinofiilse amüloidi kogumid

müokardi interstitsiaalses sidekoes, klappides,

endokardis, perikardis ja väikestes

intramuraalsetes arterites.

• Paremini on näha värvingul Kongo punasega,

kus amüloid telliskivipunane ja polariseerivas

valguses annab õunrohelise kaksikmurdumise


ÜLEMÄÄRANE RAUALADESTUS

Kaasasündinud hemokromatoos või hemosideroos

korduvatest vereülekannetest

Väliselt ei erine dilatatiivsest kardiomüopaatiast,

kuid müokard on tumepruun.

Histoloogiliselt on kardiomüotsüütides

perinukleaarselt rohke hemosideriin, mis on eriti

hästi näha värvingul Berliini sinisega.


HÜPER- JA HÜPOTÜROIDISM

Hüper: mittespetsiifiline hüpertroofia nii mikro- kui

makroskoopiliselt.

Hüpo: müksödeem

Süda on lõtv ja laienenud

Histoloogiliselt on turse, lihaskiudude ristivöötsus

on kadunud, esineb basofiilne degeneratsioon.

Mõnikord esineb müksödeemiline fluidoperikard.


VASKULIIDID


Vaskuliidid

= veresoonte põletikud;

Klassifikatsioon patogeneesi alusel:

a. Infektsioosne (bakterid, rikketsiad, spiroheedid,

seened, viirused);

b. Immunoloogiline:

- immuunkomplekside vahendusel (SLE, RA jt);

- ANCA-vahendatud (Wegener);

- antikeha-vahendatud (Goodpasture, Kawasaki);

- rakulise immuunsuse alusel (transpl. äratõuge jt);

c. Teadmata:

- hiidrakuline (temporaal-) arteriit;

- Takayasu arteriit;

- nodoosne polüarteriit;


Klassifikatsioon veresoonte diameetri alusel:

a. Suurte veresoonte haaratusega:

- hiidrakuline (temporaal-) arteriit;

- Takayasu arteriit;

a. Keskmise kaliibriga veresoonte haaratusega:

- nodoosne polüarteriit;

- Kawasaki tõbi;

a. Väikeste veresoonte haaratusega:

- Wegeneri granulomatoos;

- Churg-Straussi sündroom;

- mikroskoopiline polüangiit;


1. Suurte veresoonte vaskuliidid

patsient

haaratud veresooned

kliinik

põletiku iseloom

põletiku

lokalisatsioon

hiidrakuline

(temporaal-) arteriit

> 50 a vanune

peapiirkonnas:

temporaalarterid;

silmaarterid; aort

valu

temporaalarterite

piirkonnas, peavalu,

nägemishäired

granulomatoosne

hiidrakkudega

meedia sisemised

kihid

Takayasu arteriit

< 40 a vanune naine

aordikaar ja selle

harud; pärgarterid,

neeruarterid;

madal vererõhk,

nõrgad pulsid

ülajäsemetel; külmad

ja tuimad sõrmed,

nägemishäired

granulomatoosne

hiidrakkudega

meedia välimised

kihid


HIIDRAKULINE (TEMPORAAL) ARTERIIT

Kõige sagedasem süsteemne vaskuliit täiskasvanutel

Nii krooniline kui äge, enamuses granulomatoosne

Tekib arteri seina nodulaarne paksenemine, valendik

kitseneb ja võib tromboseeruda.

Histoloogiliselt on media sisemises osas põletikuline

infiltraat mononukleaaridest ja hulgituumsetest

hiidrakkudest.

Hiidrakud on nii võõrkeha kui ka Langhansi tüüpi

Lisaks on sisemise elastse membraani kahjustus

Lõpeb sidekoestumise ja trombi organisatsiooniga


Hiidrakuline arteriit


TAKAYASU ARTERIIT

Klassikaliselt esineb aordikaares, 30% juhtudest ülejäänud

aordis ja selle harudes

Histoloogiliselt varieerub põletik perivaskulaarsest

ümarrakulisest infiltraadist ka vasa vasorumite ümber ja

välimises medias granulomatoosse hiidrakulise

põletikuni kogu medias koos laigulise nekroosiga.

Viimasel juhul on võimatu morfoloogiliselt eristada

hiidrakulisest (temporaal) arteriidist, peamine kriteerium

on patsiendi vanus


Takayasu arteriit


2. Keskmise kaliibriga veresoonte vaskuliidid

Nodoosne polüarteriit (polyarteritis nodosa)

süsteemne keskmise kaliibriga muskulaarseid artereid

tabav põletik;

patsient: noor täiskasvanu;

kahjustuse lokalisatsioon: siseelundite (enamasti v.a.

kopsude), lihaste, naha veresooned;

morfoloogia: transmuraalne (kogu seina haarav) äge

põletik granulotsüütide, eosinofiilide ja

mononukleaarsete rakkude ning fibrinoidse

nekroosiga, hiljem fibroos (vahel nodulaarne);


Polyarteriitis nodosa


Kawasaki tõbi

südame pärgartereid tabav põletik koos mukokutaanse

sündroomiga;

patsient: lapsed, >80% alla 4-aastased

kahjustuse lokalisatsioon: südame pärgarterid;

morfoloogia: transmuraalne (kogu seina haarav) äge

põletik granulotsüütide, eosinofiilide ja

mononukleaarsete rakkude ning harva fibrinoidse

nekroosiga fibroos;


3. Väikeste veresoonte vaskuliidid

haaratud

veresooned

põletiku iseloom

kliinik

Mikroskoopiline

polüangiit

(leukotsütoklastiline

vaskuliit)

arterioolid, kapillaarid,

veenulid

transmuraalne põletik:

granulotsüüdid,

eosinofiilid,

mononukleaarsed

rakkud+ fibrinoidne

nekroos

naha palpeeritav purpura,

limaskestade, kopsude,

neerude, aju, südame,

neerude, GI trakti

haaratus

Wegeneri

granulomatoos

väikesed ja keskmise

kaliibriga (arterid)

veres.

transmuraalne

nekrotiseeriv ja

granulomatoosne

hiidrakkudega

ninaneelu haavandid;

krooniline sinusiit,

kopsude ja neerude

kahjustus


Wegeneri granulomatoos

Leukotsütoklastiline vaskuliit


• Vaskulaarsed kasvajad

Healoomulised:

hemangioomid:

- kapillaarsed;

- kavernoossed;


Kapillaarne hemangioom

Kavernoosne hemangioom


Piirpahaloomulised või madal-maliigsed:

- Kaposi sarkoom;

- hemangioendotelioom;

Maliigsed:

- angiosarkoom;

- hemangioperitsütoom:


Kaposi sarkoom


Angiosarkoom südamelihases CD31


ANEURÜSMID


Aneurüsmid

Aneurüsm = veresoone või südame seina

ebanormaalne dilatatsioon (laienemus);

Kuju järgi:

- kotjas (aneurysma sacciforme);

- käävjas (aneurysma fusiforme);

- marjakujuline (berry aneurysm);

Formaalpatogeneetilised vormid:

- tõeline aneurüsm (aneurysma verum);

- ebaaneurüsm (aneurysma spurium);


Aneurüsmide formaalpatogeneetilised vormid

tõeline aneurüsm norm ebaaneurüsm


Kausaalpatogeneetilised vormid:

- aterosklerootilised (66,5%);

- ajupõhimiku nn. kongenitaalsed aneurüsmid

(21%);

- lueetilised aneurüsmid (3%);

- mükootilised aneurüsmid (0,7%);

- traumaatilised aneurüsmid (0,6%);


Abdominaalaordi aneurüsm

Peamiselt aterosklerootilise kahjustuse tõttu

kujunev;

Iseloomulik: muraalne tromboos e.

seinamanuse trombi teke;


Kõhuaordi aneurüsm + tromboos


Abdominaalaordi aneurüsmi kliiniline kulg:

- ruptuur verejooks kõhukoopasse või verevalandus

retroperitoneaalruumis exitus letalis;

- veresoonte obstruktsioon (neeru-, mesenteriaal-,

vertebraal-, iliakaalarter) isheemiline kahjustus;

- trombemboolia infarktid neerudes, alajäsemete

gangreen, soolegangreen;

- naaberstruktuuride kompressioon (ureeter, lülikeha

erosioon);

- tumoroosne abdominaalne mass (sageli pulseeriv);


Aordi dissektsioon

(varem ka – lõhustav aneurüsm);

= aordi seina keskkesta degeneratiivsetest muutustest

tingitud lõhestumine;

Põhjused:

a. arteriaalne hüpertensioon (90%);

b. süsteemne või lokaalne sidekoedefekt (n. Marfani

sündr.);

morfoloogiliselt: meedia tsüstiline degeneratsioon;

c. iatrogeenne (arstlike manipulatsioonide –

kateteriseerimine – tüsistusena);


Aordi dissek(a)tsioon


Aordi dissektsiooni tüübid

A B


aordi dissektsioon

aordiseinasisene

verevalandus


Aordiseina tsüstiline meedianekroos


Aordi dissektsiooni kliiniline kulg:

- hemoperikard südame tamponaad;

- retrograadne levik aordiklapi destruktsioon;

koronaaride obstruktsioon;

- neeru-, mesenteriaal-, spinaal- ja iliakaalarterite

kompressioon isheemia;


Loeng on lõppenud

More magazines by this user
Similar magazines