HINGAMISTEEDE HAIGUSED

biomedicum.ut.ee

HINGAMISTEEDE HAIGUSED

HINGAMISTEEDE HAIGUSED

Ingrid Mesila


1. Hingamisteede põletikud

1.1. Riniit (Rhinitis)

infektsioosne ja mitteinfektsioosne

äge ja krooniline

Äge riniit (Rhinitis acuta)

Äge infektsioosne riniit

Viiruslik faas (gripi, paragripi jt viirused), tekib (serooslimane) katarraalne põletik

Bakteriaalne faas. Katarraalsesse eksudaati ilmuvad neutrofiilid, tekib mädane põletik

Äge vasomotoorne riniit

Vallandavaks faktoriks temperatuuri ja õhuniiskuse muutused

Sageli seroos- katarraalne põletik

Äge allergiline riniit

Vallandavaks faktoriks mitmesugused õietolmu, samuti muu tolmu lestaliste ja

koduloomade irdunud epiteelirakkude sissehingamine

Tekib I tüüpi ülitundlikkusreaktsioon, nuumrakkudest vabaneb histamiin, tekib

seroosne eksudaat


Krooniline riniit (Rhinitis chronica)

Krooniline infektsioosne riniit

Hüperplastiline krooniline riniit

Limaskesta hüperplaasia

Rohke lümfoplasmotsütaarne infiltraat

Võivad tekkida polüübid

Atroofiline krooniline riniit

Limaskesta atroofia

Sageli katteepiteeli lamerakuline metaplaasia

Granulomatoosne krooniline riniit

Lupoidne tuberkuloos (Tuberculosis luposa), tuberkuloosne hüperergiline põletik

nahal

o Kaseoosne nekroos

o Kudede destruktsioon

o Granulomatoosne põletik

Rinoskleroom

o Tekitaja klebsiella rhinoscleromatis

o Polüpoos-fibroseeruv ja haavanduv limaskesta põletik


Krooniline mitteinfektsioosne riniit

Wegeneri granulomatoos

Generaliseerunud koldeline nekrotiseeruv vaskuliit

Granulomatoosne põletik hiidrakkudega ülemistes, hiljem ka alumistes

hingamisteedes

Immuunkompleksnefriit

Sjögreni sündroomiga kaasnev kuiv riniit


1.2. Sinusiit (Sinusitis)

Nina kõrvalkoobaste põletik

Patogenees on infektsiooni levik siinustesse

Rinogeenne

Sinogeenne

Odontoeenne

Hematogeenne

Ägedad ja kroonilised


1.3. Larüngiit (Laryngitis) ja trahheiit (Tracheitis)

Infektsioosne ja mitteinf; äge ja krooniline

Äge infektsioosne larüngiit

Tekitajad paragripi, adeno- jt viirused

Serooskatarraalne või mädaskatarraalne põletik

Äge obstruktiivne larüngiit (krupp) ja epiglotiit

Tekitaja corynebacterium diphtheriae

Limaskestas krupoosne põletik rohekaskollaste pseudomembraanidega, mis sisaldavad

nekrotiseerunud epiteeli, fibriini, neutrofiile

Pseudokrupp

Tekitaja paragripi viirus

Limaskesta tugev turse häälepaelte ümbruses ja epiglottises

Lämbumishood ja striidor

Infektsioos-toksiline kõriturse

Tekitavad sarlaki ja difteeria toksiinid

Limaskesta seroosne põletik


Krooniline infektsioosne larüngiit ja trahheiit

Tekib tavaliselt infektsioosse põletiku baasil

Esineb kahes vormis

Katarraalne – seroosne eksudaat, põletikuline ümarrakuline infiltraat

Hüperplastiline – epiteeli paksenemine, metaplaasia, fibroos, polüübid

(polypus laryngis et plicae vocalis)

Granulomatoosne vorm - kõri ja trahhea tuberkuloos

Tekib kopsutuberkuloosi tüsistusena tavaliselt

Kaseoosne nekroos ja granulomatoosne põletik


Äge mitteinfektsioosne larüngiit ja trahheiit

Allergiline – difuusne seroosne põletik, seotud ülitundlikkusega

Angioneurootiline Quincke ödeem

Veresoonte permeaabelsuse tõusust väga tugev submukoosa turse, lämbumisoht

Kroonilised mitteinfektsioossed larüngiit ja trahhiit

Ärrituspõletik – reaktsioon suitsetamisele, köha

Häälekurdudel sõlmekesed (noduli plicarum vocalium)

Tekivad hääleaparaadi ülekoormusest eeskätt lauljatel ja lektoritel


Anatoomia ja histoloogia

kõri trahhea

parema kopsu

ülasagar

parem

kesksagar

parem

alasagar

vasaku kopsu

ülasagar

bronhiaalpuu

lingula

vasak

alasagar

diafragma


BRONH

B

r

o

n

h

mitmerealine

ripsepiteel

sidekude

bronhiaalnäärmetega

silelihaskiht

bronhi kõhr


Bronhi sein

epiteel

proopria

lihaskiht

fibroelastne

submukoosa

bronhiaalnäärmetega

kondrofibroos-kiht


Hingamisteede limaskest

mitmerealine

ripsepiteel

basaal-membraan

proopria


RESPIRATOORNE EPITEEL


BRONHIOOL


BRONHIOOL

puuduvad näärmed ja

kondrofibrooskiht


BRONHIOOL, PULMONAALARTER JA -VEEN


TERMINAALNE JA RESPIRATOORNE BRONHIOOL


BRONCHIOLUS TERMINALIS ET RESPIRATORIUS

DUCTULUS ALVEOLARIS ET SACCULUS ALVEOLARIS


ACINUS


ALVEOOL


ALVEOOL


ALVEOOL

kapillaarid

alveolaarepiteel

Alveolaarepiteel ja kapillaarid alveoolide seintes

(nooled)


Normaalne kopsukude


1.4. Bronhiidid ja bronhioliidid

Alumised hingamisteed (bronhid ja bronhioolid)

moodustavad morfofüsioloogiliselt ühtse terviku ülemiste

hingamisteedega (trahhea, kõri, ninaõõs), seetõttu esinevad

bronhiidid ja bronhioliidid tavaliselt koos larüngotrahheiidiga,

kusjuures haigestumise alguses tavaliselt on riniit


Äge bronhiit (Bronchitis acuta)

bronhide limaskesta äge põletik

limaskesta hüpereemia, turse ja suurenenud limaeritus

tekitajateks viirused ja mikroobid

soodustavad faktorid on külmetamine, ärritavad ained ja gaasid,

suitsetamine ning organismi vastupanu langus

õige raviga paraneb 1-3 nädalaga, ravimata juhtudel võib muutuda

krooniliseks ja tüsistuda kopsupõletikuga


Äge bronhiit/trahheiit


Äge bronhiit

limaskesta

nekroosiga -

bronhi valendikus

nekrootiline kude

leuko-tsüütide ja

limaga


Krooniline bronhiit (Bronchitis chronica)

Kliiniline definitsioon

bronhiidi sümptomid (köha, rögaeritus, hingeldus) vähemalt 3 kuu

vältel kahe teineteisele järgneva aasta jooksul

Tekkepõhjused

suitsetamine – kahjustab ripsepiteeli

korduvad külmetused

tolmu sissehingamine, saastatud õhk

ägeda bronhiidi üleminek krooniliseks

endogeensed tegurid: antikehade puudulikkus, ripsepiteeli

puudulikkus


Kliinilised vormid

lihtne krooniline bronhiit

krooniline astmaatiline bronhiit (vahelduva

bronhospasmiga)

krooniline obstruktiivne bronhiit koos emfüseemiga;

sagedane kroonilistel suitsetajatel, nimetatakse

krooniliseks obstruktiivseks kopsuhaiguseks e. KOK

(COPD – chronic obstructive pulmonary disease)


Patomorfoloogia

põletikul difuusne iseloom, kogu bronhiaalpuu on haaratud

bronhide limaskesta hüpereemia ja turse

limane või limas-mädane sekreet, bronhide limaskest algul

hüpertrofeerub, pakseneb, hiljem atrofeerub, õheneb

bronhide seinad õhenevad, vaheseinad purunevad ja lõpuks tekib

kopsuemfüseem

bronhide valendik võib oblitereeruda fibroosi tõttu, millele sageli

kaasneb emfüseem (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus e. KOK)


Histoloogiliselt

ripsepiteeli ja karikrakkude hüperplaasia

näärmete hüperplaasia, näärmevalendike laienemine ja

limakorkide teke nendes

lima muutub viskoosseks ja raskesti eemaldatavaks tänu

limanäärmetes lima pH muutumisele happelisemaks

neutraalsed mutsiinid sulfomutsiinid

sialomutsiinideks

lamerakuline düsplaasia pinnaepiteelis, mille

tulemusena prismaatiline ripsepiteel läheb üle

mitmekihiliseks lameepiteeliks

krooniline põletik viib bronhiseina destruktsioonile,

haavandite tekkele ja ka bronhilaiendite tekkele

(bronhektaasid)


Normaalne bronhi limaskest

limakiht

mitmerealine

ripsepiteel

karikrakud

basaalmembraan

proopria


Krooniline bronhiit

atroofiline

limaskest

rohkenenud

bronhiaalnäärmed


Krooniline bronhiit

atroofiline

limaskest

rohkenenud

bronhiaalnäärmed


Atroofiline bronhi limaskest


Kroonilise bronhiidi tüsistused

Bronhiseina destruktsioon bronhektaasid mädapõletiku

lisandumine kopsuabstsessid

destruktiivsete muutuste foonil vohav granulatsioonkude moodustab

kihnu mädakolde ümber moodustub bronhektaatiline kavern

ümber vohab sidekude pneumoskleroos

pneumoskleroosi foonil gaasivahetuse puudulikkus, hüpoksia, mis

koos mädaprotsessist tingitud intoksikatsiooniga viib

ainevahetushäirete tekkele kahheksia, sekundaarne amüloidoos,

trummipulksõrmed

Kopsuemfüseem kroonilise kops-südame (cor pulmonale) teke

edasi krooniline kardiaalne (parema poole) puudulikkus exitus

letalis

interkurrentne infektsioon pneumoonia hingamispuudulikkus

exitus letalis


2.KOK

2.1. Bronhiaalastma (Asthma bronchiale)

Hingamisteede krooniline allergilis-põletikuline haigus köha ja

hingematmishoogudega

Bronhide ahenemine bronhospasmist mitmesuguste ärritajate

toimel

Vormid

- Eksogeenne e atoopiline e välistegur-bronhiaalastma

(tolmud, toiduained) – sensibiliseerumine allergeenidega

- Endogeenne e sisetegurbronhiaalastma (infektsioon, füüsiline

pingutus, aspiriin) – I tüüpi ülitundlikkusreaktsioon

- Segavorm

Bronhiaalastma raskeim vorm on astmaatiline staatus, mis viib

ägedale hingamispuudulikkusele ning võib lõppeda letaalselt


Morfoloogia

Submukoossete näärmete hulga tõus, sekreet muutub

viskoosseks

Limakorgid bronhides ja bronhioolides

Turse ja põletik (eosinofiilid) bronhi seinas

Curshmanni spiraalid (irdunud lameepiteel) ja Charcot-

Leydeni kristallid (eosinofiilide membraaniproteiinide

kristalloidid)

Bronhiaalepiteeli basaalmembraani paksenemine

Silelihashüpertroofia bronhi seinas


NORM

BRONHIAALASTMA

lümfotsüüt neutrofiil

eosinofiil

nuumrakk

lima

ripsepiteel

basaalmembraan

päriskiht

silelihas

näärmed

kõhr

eosinofiil

lima

karikrakk

basaalmembraan

makrofaag

silelihas


Bronhiaalastma

Epiteeli deskvamatsioon, limane eksudaat, basaalmembraani

paksenemine, silelihaskihi paksenemine, lümfotsüütide ja eosinofiilide

infiltratsioon


Bronhiaalastma


2.2. Bronhektaasiatõbi (Morbus bronchectaticus)

Bronhektaasia (bronchectasia) - bronhiseina destruktsiooni tõttu tekkiv

bronhi ebanormaalne laienemine ja deformatsioon

Bronhektaasiatõbi (morbus bronchiectaticus) – krooniline või

retsidiveeruv põletik bronhektaaside baasil


Patogenees

Bronhiseina vastupidamise nõrgenemine tingituna

panbronhiidist, kui põletik haarab bronhiseina kõiki kihte

Intrabronhiaalse rõhu tõus (köha, röga kogunemine)

Laienenud bronhiosades koguneb limasisaldav sekreet,

lisandub mädapõletik, järgneb bronhiseina destruktsioon.

(Rohke mädane röga hommikuti.)


Kaasasündinud bronhektaasid

bronhiaalpuu ebaõige formeerumine looteeas

väikesed bronhiharud võivad lõppeda umbselt tsüstjate

laienemustega – tsüstiline kops; tekib bronhiaalkõhre

moodustumise defekti tõttu, hingamisteed lõpevad

umbsete kotjate laienditega – tsüstkops


Vormid bronhiharu haaratuse ja kuju

alusel

Laienenud bronhiharu kaliibri alusel

- bronhektaasid

- bronhioloektaasid

Kuju alusel

- kotjad

- silinderjad

- bronhektaatiline kavern


Omandatud bronhektaasid

seotud bronhide ja kopsude põletikuliste protsessidega, eriti

kui tabatud bronhiseina kõik kihid panbronhiidi puhul,

bronhiseina vastupidavuse nõrgenemine

intrabronhiaalse rõhu tõus (köhahood, röga kogunemine)

bronhi ümbritseva kopsukoe fibrootilised muutused

venitavad välja bronhi seina


Bronhektaasid


Bronhektaas

laienenud

bronh

mädapõletik


Tüsistused

Lisandub mädapõletik abstsess

Destruktsioon ja kihn mädakolde ümber bronhektaatiline

kavern

pneumoskleroos

Sekundaarne amüloidoos

Kopsuemfüseem


2.3. Kopsuemfüseem (Emphysema pulmonum)

Alveoolide vaheseinte destruktsioon koos sealse õhuruumi

suurenemisega

alveoolides (vesikulaarne emfüseem)

interstitsiaalkoes (interstitsiaalne emfüseem)

Alveoolide sisene rõhk tõuseb, alveoolide vaheseinad

rebenevad, hingamispind väheneb, kopsuvereringe rõhk

tõuseb pulmokardiaalne puudulikkus

Sage teise haiguse tüsistus (bronhiit, astma, bronhektaasia)


normaalne

atsinus

respiratoorne

bronhiool

respiratoorne

bronhiool

Tsentroatsinaarne – kahjustus

respiratoorses bronhioolis

alveolaarjuha

alveool

alveool

alveolaarjuha

Panatsinaarne –

kahjustus alveolaarjuhas,

haaratud kogu atsinus


Kujunemise põhjused ja vormid

1. Krooniline bronhiit – bronhioliit emfüseemiga, põhjused

suitsetamine

ekspositsioon tolmudele

vormilt tsentroatsinoosne, haarab difuusselt ülasagarat

2. -antitrüpsiini kaasasündinud puudulikkus (ensüümdefekt)

sagedamini naistel alla 40 a.

vorm panatsinoosne, esineb enam alasagarates


3. Kompensatoorne emfüseem

tekib pärast kopsu- või kopsuosa operatiivset eemaldamist

4. Vanadusemfüseem

kopsukoe, sealhulgas ka alveoolide vaheseinte füsioloogiline

atroofia

5. Krooniline koldeline emfüseem

Tekib reaktiivselt lokaalse muutusena pneumosklerootiliste alade

ümbruses

Vorm panatsinoosne, võivad tekkida bullad, rebenemisel

spontaanne pneumotooraks


6. Interstitsiaalne kopsuemfüseem

Alveolaarvaheseinte rebenemine

Õhk alveoolidest interstitsiaalkoesse

Tekivad ventiilmehhanismid – sissehingamisel õhk interstitsiaalkoesse,

väljahingamisel tagasi ei pääse

Süvenemisel õhk surutakse mediastiinumisse, kaela- ja näonaha alla, tekib

nahaalune emfüseem

7. Krooniline difuusne obstruktiivne emfüseem

Makroskoopiliselt kopsud suurenenud, puhitunud, pehmed, heledamad,

servad ümardunud, kuivale lõikepinnale väljub eksudaati, bullad 0,5-1 cm

Rindkere tünnikujuline

Tekib parema vatsakese kompensatoorne hüpertroofia – cor pulmonale


norm bronhiit emfüseem


Emfüseem


Emfüsematoosne kops


ullad


Tsentroatsinaarne ja panatsinaarne

emfüseem


Kopsuemfüseem

rebenenud

alveolaarvaheseinad


3. Ägedad pneumooniad

Morfoloogilised vormid

1. Lobaarne e. krupoosne

2. Koldeline e. bronhopneumoonia

3. Interstitsiaalne pneumoonia e. pneumoniit


onhopneumoonia lobaarne pneumoonia


Pneumoonia morfoloogilised vormid

seroosne fibrinoosne mädane hemorraa-

giline

EKSUDATIIVSED

PÕLETIKUD

interstit-

siaalne

PROLIFE-

RATIIVSED

PÕLETIKUD


3.1. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia

(Pneumonia lobaris seu crouposa)

esineb peamiselt täiskasvanutel (20 - 40 a.)

haaratud on üks või mitu sagarat

põletik on fibrinoosse iseloomuga

kaasneb fibrinoosne pleurapõletik e. on olemusel t pleuropneumoonia

tekitajateks pneumokokid, streptokokid, stafülokokid, klamüüdia,

mükoplasma, viirused

tekkes oluline organismi resistentsuse langus (külmetus, trauma jt.)

protsessi olemus on varane ülitundlikkuse reaktsioon, mis avaldub

fibrinoosse põletikuna


Patogeneesi alusel jaotatakse

Postoperatiivne pneumoonia

vereringehäired operatsiooni järgselt

Hüpostaatiline pneumoonia

krooniline venoosne pais kopsude tagumistes osades lamavatel

haigetel

Aspiratsioonipneumoonia

võõrmaterjalide näit. oksemasside sattumine hingamisteedesse


Patomorfoloogias 4 järku

1. Voogusliigveresus

2. Punane maksnemus

3. Hall maksnemus

4. Lahendusjärk


1. Voogusliigveresus (Congestio)

kestab 2-3 päeva

koldes tugev põletikuline hüpereemia

alveoolides seroosne eksudaat, üksikud segmenttuumsed

granulotsüüdid, mikroobid, irdunud

alveolaarepiteelirakud

makroskoopiliselt on haaratud sagarad mõõtmetelt

suurenenud, rasked, normist veidi tihkema konsistentsiga


2. Punane maksnemus e. hepatisatsioon

(Hepatisatio rubra)

tekib ainult haiguse raskema kulu puhul nõrgestunud organismis (alkohoolikutel,

südamehaigetel jt.)

erütrotsüüdid väljuvad veresoontest

kujuneb alates 2. päevast, kestab 3-4 päeva

eksudaati väljub fibrinogeen

fibrinogeen muutub alveoolides fibriinniitidest võrgustikuks, mille silmades on

erütrotsüüte ja leukotsüüte

kopsusagar on tihket konsistentsi (fibriin, rohke rakuline infiltraat

erütrotsüütidest tingituna on kopsu lõikepind punane

haiguse kergema kulu korral järgneb voogusliigveresusele kohe halli maksnemuse

järk


3. Hall maksnemus e. hepatisatsioon

(Hepatisatio grisea)

järgneb punasele maksnemusele haiguse 4-6 päeval või

voogusliigveresusele 2-3 päeval ja kestab 5-8 päeva

alveoolides rohkesti fibriininiite ja leukotsüüte

peamiselt segmenttuumsed leukotsüüdid, mis osalevad mikroobide

õgimisel, ise seejuures lüüsudes

vabanevad lüsosümaalsed ensüümid võtavad osa fibriininiitide

lõhustamisest

eksudaadis olnud erütrotsüüdid on selleks ajaks juba lüüsunud


makroskoopiliselt on sagar suurenenud, raske, tihke

lõikepind on fibrinoosse eksudaadi tõttu halli värvusega, kare,

kuivavõitu

sagarat kattev pleura on ebaühtlase hallika katuga (fibrinoosne

pleuriit)

kopsuvärati lümfisõlmed on suurenenud, haaratud põletikust


Hall maksnemus


4. Lahendus e. Resolutsioon (Resolutio)

algab haiguse 9.-11. päeval

leukotsütaarsete ensüümide toimel fibriin pehmestub,

veeldub ja resorbeerub

eemaldatakse lümfiteede kaudu või rögaga

alveoolides rohkesti makrofaage, mis võtavad ka osa

eksudaadi elimineerimisest

makroskoopiliselt lõikepind niiske ja kollaka värvusega

(kollane maksnemus)

kui fibrinoosset kattu pleural vähe, see resorbeeritakse

kui fibrinoosset kattu rohkesti, siis see organiseerub ja

tekivad liited pleura vistseraalse ja parietaalse lestme vahel

soodsa kulu puhul eksudaat elimineeritakse, toimub ennistus

ebasoodsa kulu puhul intra- ja ekstrapulmonaalsed tüsistused


Krupoosse pneumoonia morfogenees ja

ajaline kulg

Voogusliigveresus

Punane maksnemus

Hall maksnemus

Fibrinoosne pleuriit

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Tüsistused

Lahendus

Tervistumine

päevad


Lobaarse e. krupoosse pneumoonia

Intrapulmonaalsed

kopsuabstsess

mädapõletikuline laostus

kopsugangreen

roisklaostus

karnifikatsioon

fibrinoosse eksudaadi

organiseerumine ja asendumine

sidekoega

tüsistused

Ekstrapulmonaalsed

pleuraempüeem

mädane mediastiniit

mädane perikardiit

mädane meningiit

mädane peritoniit

ajuabstsessid

äge haavandiline endokardiit

mädane artriit


Krupoosse pneumoonia lõpe

Eksudaadi lüüsumine,

selle väljaköhimine,

tervenemine

Eksudaadi

organiseerumine

=KARNIFIKATSIOON=

Abstsedeerumine


Karnifikatsioon

kiudsidekude


Patomorfoos

tänu antibakteriaalsele ravile on kliiniline ja

morfoloogiline pilt muutunud

ei läbi kõiki klassikalisi staadiumeid

letaalsus langenud 20-25%-lt 3%-le


3.2. Koldeline e. bronhopneumoonia

(Pneumonia focalis s. Bronchopneumonia)

põletikuline protsess levib kopsudes suuremate ja väiksemate

kolletena

kollete suurus varieerub mõnest alveoolist kuni kopsusegmendini

põletik algab bronhides ja bronhioolides ning levib sealt kopsukoele

iseseisva haigusena esineb harva, peamiselt lastel ja vanuritel

enamasti on mõne teise haiguse tüsistus, olles sageli vahetuks

surmapõhjuseks


Etioloogia

koldelise pneumoonia tekitajateks võivad olla erinevad

mikroorganismid

teket soodustavad füüsikalised ja keemilised faktorid (tolm,

kiiritus, toksilised ainevahetusproduktid)

nõrgestatud organismis tekib autoinfektsioonina

predisponeerivad gripp, leetrid, klamüüdia, mükoplasma,

krooniline bronhiit, tsüstiline fibroos


Koldelise pneumoonia vormid

tekitajate liigi alusel

streptokokk-, stafülokokk-, pneumokokk-, viirus- ja

mükopneumooniad

patogeneesi alusel

postoperatiivne, hüpostaatiline, ventilatsiooni- (normaalse

tsiliaarsüsteemi kaitsevõime langus) ja aspiratsioonipneumoonia


Kollete suuruse alusel

Miliaarne pneumoonia e. alveoliit

Atsinoosne pneumoonia

Lobulaarne pneumoonia

Segmentaarne pneumoonia

Laatuv pneumoonia


Eksudaadi iseloomu järgi

seroosne pneumoonia (valke sisaldav vedelik, vähe leukotsüüte,

vähe irdunud alveolaarepiteelirakke)

deskvamatiivne pneumoonia (rohkesti deskvameerunud

epiteelirakke)

katarraalne pneumoonia (rohke lima)

fibrinoosne

mädane abstsedeeruv pneumoonia (massiliselt segmenttuumseid

leukotsüüte)

hemorraagiline pneumoonia (rohkelt erütrotsüüte; esineb

väikelastel, viirusnakkuste ja eriti ohtlike nakkushaiguste, näit.

katk, puhul)


Patomorfoloogia

makroskoopiliselt

ühe- või kahepoolne

sageli kopsude alumistes ja tagumistes osades

kolded võivad laatuda

palpatsioonil tunda õhutühjad kolded kopsukoes, millest tükikesed

upuvad vees

põletikukolded lõikepinnast vähe kõrgemad, hallikaspunast värvust

mädase eksudaadi puhul kolded hallikaskollased

hemorraagilise eksudaadi puhul kolded mustjaspunased


Bronhopneumoonia

hallikad põletikukolded


Patomorfoloogia

mikroskoopiliselt

bronhides ja bronhioolides leukotsütaarne eksudaat (äge bronhiit ja

bronhioliit)

alveoolides eksudaat paigutub ebaühtlaselt

vahel alveoolide vaheseinad paksenevad ja nendes põletikuline

infiltraat

eksudaadi iseloom sõltub tekitajast, organismi reaktiivsusest ja

põletiku kulu iseärasustest

nekrootiliste muutuste lisandumisel tekivad abstsessid (abstsedeeruv

pneumoonia)


Bronhopneumoonia: mädane bronhiit,

põletikuline infiltraat, eksudaat alveoolides

mädapõletik


Bronhopneumoonia


Viraalne

pneumoonia

nekroos, alveoolides

mädane eksudaat


Hemorraagiline (gripoosne) pneumoonia –

erütrotsüüdid eksudaadis (lastel,

viirusinfektsioonil)


Lõpe

Soodne kulg

eksudaat resorbeerub

kopsukoe normaalne ehitus taastub (nooremas eas kiire, >50-aastastel

aeglustunud)

Ebasoodne kulg tüsistustega

karnifikatsioon

kopsuabstsessid

kopsugangreen

mädane pleuriit

sageli põhjustab bronhopneumoonia ise või oma tüsistustega haige surma


Aspiratsioonpneumoonia: bronhioolis mäda ja

võõrkeha hiidrakud


Võõrkeha hiidrakkudega granuloomid

hiidrakud


3.3. Interstitsiaalne pneumoonia e. pneumoniit

(Pneumonia interstitialis s. Pneumonitis)

äge kopsupõletik, kus põletikuline protsess lokaliseerub

kopsu interstitsiaalkoes

asukoha alusel eristatakse:

1. Peribronhiaalne pneumoonia

• tekib tavaliselt leetrite või gripi tüsistusena,

kui põletik levib bronhiseinalt peribronhiaalsele

sidekoele


2. Interlobulaarne pneumoonia

• haaratud on sagarikevaheline sidekude

• tekitajateks on strepto- ja stafülokokid, mis satuvad

sagarikevahelisse ruumi kopsuabstsessist või mädase

pleuriidi koldest

• areneb flegmonoosne põletik ja mädane põletik, mis

lõhustab sagarikevahelise sidekoe, põhjustab kopsu

lõhustamise sagarikeks

3. Intraalveolaarne pneumoonia

iseloomulik põletikuline protsess alveoolide vaheseintes, kuhu

see võib levida ägeda pneumoonia korral

võib omandada kroonilise kulu ja üle minna fibroseeruvaks

alveoliidiks


5. Destruktiivsed kopsuprotsessid

5.1.Kopsuabstsess (Abscessus pulmonis)

destruktiivne protsess kopsus

kopsukoe mädapõletikuline laostus

tühiku(te) tekkimine kopsukoes

äge kopsuabstsess

krooniline kopsuabstsess


Morfogenees ja tüsistused

Tekkemehhanism

Postpneumooniline

Aspiratsiooniline

Embooliline

Traumaatiline

Mädapõletiku levimine

äge

kopsuabstsess

•mädane pleuriit

•püotooraks

•bronhogeenne

•hematogeenne

•püopneumotooraks

•verejooks abstsessi

seinast

krooniline

kopsu-

abstsess

pneumotsirroos

omandatud

bronhektaasid

Ainevahetushäired

•kahheksia

•sekundaarne

amüloidoos


Äge kopsuabstsess

tekke eelduseks eelnev kopsukoe kärbus

tekib kopsupõletiku tüsistusena (postpneumooniline abstsess)

bronhiharude ummistumisel võõrmaterjali aspireerimisel

(aspiratsiooniabstsess)

septilise emboli poolt põhjustatud infarktikolde laostumisel

(embooliline abstsess)

rindkere ja kopsude vigastuse infitseerumisel (traumaatiline

abstsess)

mitmete abstsesside teke on iseloomulik stafülokokkpneumooniale


Morfoloogia

kuju harva ümar, tavaliselt ebakorrapärane

nekrootilis-mädane põletikukolle ümbritsetakse granulatsioonikoelise

kapsliga

destrueeritakse ka abstsessipiirkonna bronhide seinad

püdel mädane mass eritub bronhide kaudu rögaga

moodustuvad tühikud e. kavernid

tüsistused on mädane pleuriit, püotooraks, püopneumotooraks ja

verejooks abstsessi seinast


Aspiratsioonpneumoonia

ja

abstsess


Abstsess


Hemorraagia abstsessi ruptuurist


Krooniline kopsuabstsess

kujuneb ägeda kopsuabstsessi baasil, kui see ei parane 2-3 kuu

jooksul

Morfoloogia

kuju ebakorrapärane, sopiline

seinad paksud, tihked, fibroossest koest

ümbritseva kopsukoe kootumine, tihkestumine ja deformeerumine

(abstsessikoe seinast piki lümfisooni kopsuvärati suunas sidekoelised

väädid, mis põhjustavad seda deformatsiooni)

Tüsistused: pneumotsirroos, bronhektaasid


5.2. Kopsugangreen (Gangraena pulmonis)

Teke

eelnev kopsukoe kärbus

infitseerumine roisubakteritega

kopsukoe roisklaostus, millel kalduvus levida per continuitatem

Morfoloogia

ebateravalt piirdunud pruunikasmustad kolded kopsukoes, mille laostumisel

tekivad tühikud

tühikutes räpashall vinav struktuuritu mass

Kudede roisklaostumisel tekivad toksilised ained, mis põhjustavad

üldintoksikatsiooni ja viivad sageli letaalsele lõppele


6. Atelektaas (Atelectasis) e.

kopsukoe kollaps

Vormid

obstruktsioonatelektaas, tingitud hingamistee(de) täielikust sulgusest

(bronhiaalastma, võõrkehad, postoperatiivne)

kompressioonatelektaas välisest survest (pluraõõnes vedelik, õhk,

kasvaja)

kontraktsioonatelektaas lokaalsest või üldisest kopsu fibroosist

kaasasündinud fetaalsed atelektaasid – lootevete aspiratsioonil

Lõpe:

väheneb hingamispind

võib lisanduda infektsioon

üldjuhul pöörduv protsess (peale kontraktsioonatelektaasi)


Obstruktsioonatelektaas,kompressioonatelektaas

ja

kontraktsioonatelektaas

resorptsioon kompressioon

kontraktsioon


Atelektaas

atelektaas


8. Ägedad kopsukahjustused

8.1. Kopsuturse (oedema pulmonis)

Vedelik koguneb kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse.

Vormid etiopatogeneesi põhjal

1. hemodünaamiline kopsuturse

a. suurenenud hüdrostaatiline rõhk

südame vasaku poole puudulikkus (sage)

veremahu suurenemine

kopsuveenide obstruktsioon


. langenud onkootne rõhk

hüpoalbumineemia

nefrootiline sündroom

maksahaigused

valgukaotusenteropaatia

lümfisüsteemi obstruktsioon


2. mikrovaskulaarsest ja alveolaarvaheseinte

kahjustusest tingitud kopsuturse

infektsioonid (pneumoonia, septitseemia)

inhaleeritud gaasid (O2), suitsud

vedelike aspiratsioon (maosisu, uppumine)

ravimid ja kemikaalid (heroiin, bleomütsiin jt)

šokk, trauma

transfusioon

kiiritus

3. teadmata põhjusest kopsuturse

suured kõrgused

neurogeenne (kesknärvisüsteemi trauma)


Kopsuturse -

eosinofiilne proteinoosne

vedelik alveoolides


Kopsuturse


8.2. Kopsuarteri trombemboolia

(Thrombembolia arteriae pulmonalis)

tromb kandub verevooluga kopsuarterisse

verevoolu katkemise kohas nekroosikolle – kopsuinfarkt (kopsupaisu

korral), põletiku lisandudes infarktpneumoonia

etioloogia: suure vereringe venoosse süsteemi flebotromboos, sageli

reie süvaveenides

tekkes oluline venoosne staas, verehüübimise häire, veresooneseinte

kahjustus

kiire suuremahuline embolisatsioon tõstab kopsuringe taksitust ja

seega vasaku vatsakese koormust

tekib äge pulmokardiaalne puudulikkus


kulg kiire, äkksurm, ellujäänutel võimalik retsidiveerumine (korduv

embolisatsioon)

kliiniliselt:hingeldus, valu rindkeres, teadvuse kadu, veriköha

kopsuarteri trombembooliat ja süvaveenide flebotromboosi loetakse

kaasajal üheks sündroomiks: venoosne trombembolism

teket soodustavad

haigused – südamepuudulikkus, alajäsemete veenilaiendid, trauma,

pahaloomulised kasvajad, koagulopaatia, maliigsed haigused ja kemoteraapia;

operatsioonid – südamel, suurtel soontel, veresoonte kateteriseerimine,

jäsemete immobilisatsioon

Kontratseptiivide tarvitamine ja postmenopausaalne hormpoonravi

sünnitusjärgne seisund

Koagulopaatiad

Pikk istuv asend reisidel

Suur kehakaal

suitsetamine


10.Pneumokonioos

(Pneumoconiosis)

kopsuhaigus, mis tekib anorgaanilise tolmu sissehingamisel

10.1. Silikoos (Silicosis)

– ränitolmu inhaleerimisel kaevuritel, keraamikas,

skulptoritel

Makrofaagid fagotsüteerivad tolmuosakesi, fibroblastide

reaktsioon, moodustuvad sõlmekesed, mis sisaldavad

tolmuterakestega makrofaage ja kollageenkiududega

sidekude, tekib nekroos


lokaliseerub kesk- ja ülaväljades, hiiluse lümfisõlmedes

sõlmekeste armistumine, perifokaalne emfüseem

komplikatsioonid

- infektsioossed – bronhiit, pneumoonia

- emfüseem

- silikotuberkuloos

- cor pulmonale


Kopsu-

tolmustus –

silikoos

silikootiliste

konglomeraatidega


Silikootiline sõlm

sidekoe nekroos keskosas,

ümber hüaliniseerunud

sidekoest vöönd, sellest

perifeersemal noorem

sidekude, milles

makrofaage ja võõrkehahiidrakke

ränikristallidega

silikootiline sõlm


Prognoos

haigusnähud kujunevad 10-15 aastaga

kahjustava faktori lakkamisel protsess ei peatu, progresseerub


10.2. Asbestoos (Asbestosis)

- kutsehaigus asbestiga töötajatel

asbest kiuline materjal (kristalliline silikaatmaterjal)

fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, vabanevad nõeljad

asbestikiud, neid ei elimineerita organismist, põhjustab sidekoe

proliferatsiooni


asbestoodi foonil võivad kujuneda

- alveoliit, kopsufibroos

- kaltsifikaadid pleural

- difuusne pleurafibroos

Asbestil on kantserogeenne toime

- bronhiaalkartsinoom

- mesotelioom

- kõrikartsinoom

oluline profülaktika, tööohutus (kaitsemaskid )


Asbestoos

asbestikiud


11. Difuussed parenhümatoossed

kopsuhaigused = DPKH

(varem tuntud kui interstitsiaalsed kopsuhaigused)

Heterogeenne haiguste rühm on kombinatsioon

interstitsiaalsest põletikust, granulomatoossest põletikust

või fibroosist.

Klassifitseeritakse kliiniliste, radioloogiliste ja patoloogiliste

muutuste alusel rühmadesse diagnoosimiseks


Klassifikatsioon

DPKH


Krooniliste interstitsiaalsete pneumooniate

patohistoloogilise diagnostika algoritm

Difuusne – DIP,NSIP,LIP


NB! 2003.a ATS/ERS (Ameerika ja Euroopa kopsuarstide

konsensusel on idiopaatiliste interstitsiaalsete kopsupõletike

asemel kasutusel termin – kroonilised interstitsiaalsed

pneumooniad


Diagnostika

Diagnoos on dünaamiline protsess – patoloogilist ja

radioloogilist leidu tuleb käsitleda korrelatsioonis kliinikuga

Morfoloogiline diagnoos

bronhoskoopia

kopsubiopsia (VATS)


Nõuded biopsiale

tavaliselt videotorakoskoopia käigus (VATS)

materjal piisavalt suur (vähemalt 5 cm gabariit)

materjal vähemalt kahest erinevast sagarast ja piisavalt sügavalt

mittespetsiifilise fibroosi tõttu vältida lingula’t ja paremat

kesksagarat


Kopsubiopsia uurimine

kas protsess difuusne või koldeline

kahjustuse lokalisatsioon

- subpleuraalne või paraseptaalne

- bronhiolotsentriline

- alveolaarseptaalne

- lümfangiitiline


Kahjustuste iseloom

temporaalne heterogeensus või homogeensus – kas kahjustused on ühes

arengufaasis või erinevas (ägedad, alaägedad, kroonilised ühes preparaadis)

ägedad muutused: alveolaarepiteeli nekroos, hüaliinmembraanid,

interstitsiaalne turse, fibriini ladestumine

alaägedad muutused: interstitsiaalse koe või normaalselt õhku sisaldavate

struktuuride (alveoolid, bronhioolid) täitumine fibromüksoidse

granulatsioonkoega

kroonilised muutused: armistumine, fibroos ja remodelleerumine (kärgjas

deformatsioon, kollageeni ladestumine)

hilisfaasis → sekundaarne pulmonaalhüpertensioon → cor pulmonale → exitus

letalis


Lõplik diagnoos põhineb

kliinilistel uuringutel

radioloogilistel uuringutel

morfoloogilistel uuringutel


11.1. Idiopaatilised interstitsiaalsed

pneumooniad (IIP)

teadmata etiologiaga haiguste heterogeenne rühm

kopsuparenhüümi kahjustus koos erinevate põletiku

avaldusmivormide ja fibroosiga

peamine kahjustus interstiitsiumis alveolaarse epiteliaalse

basaalmembraani ja kapillaarse basaalmembraani vahel

kahjustus ei piirdu interstiitsiumiga, haarab alveoolide

valendikku ja epiteeli, veresooni, perifeerseid hingamisteid


Kõige sagedasem IIP rühma esindajad:

Tavaline interstitsiaalne pneumoonia/UIP e

krüptogeenne fibroseeruv alveoliit ja

idiopaatiline kopsufibroos/IPF

75% suitsetajad

M/N=2:1

Põhjus teadmata

Keskmine elulemus 2 aastat

Bilateraalne


Patogenees

korduvad ägedad kopsukahjustuse episoodid (alveoliidid) –

oletatakse

organisatsiooni tulemusena koldeline fibroos fibroblastiliste

kolletega

alveoliidi korral põletikurakud (leukotsüüdid ja makrofaagid)

kogunevad alveoolidesse ja alveolaarvaheseintesse

põletikumediaatorid põhjustavad parenhüümirakkude

kahjustuse ja fibroosi induktsiooni

kopsukoe fibroseerumine ja kärgkopsu kujunemine peamiselt

kopsu alumistes osades

veresoonte skleroos

temporaalne heterogeensus


IPF patoloogiline leid on UIP-ga

sarnane

histoloogiline leid variaabelne preparaadis piirkonniti

interstitsiaalne fibroos kollageeni ladestumisega

kärgjas deformatsioon, laienenud õhuruumid, mis

üksteisest eralduvad kootuva fibrootilise koega

fibroblastilised kolded koos põletiku ja fibroosiga, nn

Massoni kehakesed

kolletes aktiivne fibroos vastandina ümbritsevatele

valminud kiudsidekoelistele muutustele

alveolaarrakkude hüperplaasia

silelihase hüperplaasia, hüpertroofia

metaplastilise lameepiteeli teke


NB! IPF patoloogiline leid on UIP, kuid

UIP ei ole IPF spetsiifiline

UIP esineb ka teiste IIP-de korral

esineb ka süsteemsete sidekoehaiguste korral

(reumatoidartriit), asbestoosi, hüpersensitiivsuspneumoonia

jt korral


IPF


IPF – basaalsete

osade kärjestumine


IPF


Massoni kehake


Alveolotsüütide hüperplaasia


Silelihaskoe hüperplaasia ja hüpertroofia


Metaplastiline lameepiteel


11.2. Mittespetsiifiline interstitsiaalne

pneumoonia NSIP

kliinik sama, mis tavalisel interstitsiaalsel pneumoonial/UIP

prognoos parem

ei ole seotud süsteemsete sidekoehaigustega (sklerodermia,

polümüosiit)


Morfoloogia

difuusne interstitsiaalne kopsukoe fibroos, granuloome ei ole

lümfo-plasmotsütaarne põletik, alveolaarvaheseintes nõrk

- põletikuline tüüp

- fibroseeruv tüüp

temporaalne homogeensus


NSIP – põletikuline tüüp


NSIP – põletikuline tüüp

Lümfoplasmo-tsütaarne

infiltraat alveoolide

vaheseintes


NSIP – fibroseeruv tüüp

Difuusne

interstitsi-aalne

fibroos


11.3. Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia

COP/KOP e peittekkene organiseeruv

pneumoonia

etioloogia teadmata

terminaalsete ja respiratoorsete bronhioolide valendikku

topistavad granulatsioonkude meenutavad müksoidsed

fibroblastilised sidekoelised vohandid nn Massoni kehakesed

organiseeruva pneumoonia foonil


COP


COP – Massoni kehakesed


COP

allub glükokortikoidravile, on taaspöörduv, kuna sidekoeline

vohang on sarnane reparatsioonile (haava paranemisele);

toimub reepitelisatsioon, põletiku resorbtsioon ja kollageeni

kiire lagundamine fibroblastide poolt


11.4. Respiratoorne bronhioliit seoses

interstitsiaalse kopsuhaigusega - RBILD

mõõduka intensiivsusega väljenduv interstitsiaalne

kopsuhaigus respiratoorse (suitsetajate) bronhioliidiga

respiratoorsete bronhioolide ümbruses õhuteed täidetud

alveolaarmakrofaagidega, mis annavad histokeemiliselt

positiivse reaktsiooni rauale ja on pruunikat värvust

mõõdukas interstitsiaalne paksenemine mõõduka kroonilise

põletikulise infiltraadiga

temporaalselt heterogeenne


RBILD – krooniline põletik ja fibroos


RBILD – pruun (suitsetajate) pigment

makrofaagides


RBILD - peribronhiolaarfibroos


11.5. Deskvamatiivne interstitsiaalne

pneumoonia DIP

arvatakse, et RBILD ja DIP on sama haiguse eri faasid ja

RBILD läheb üle DIP-iks

esineb ainult suitsetajatel, töötajatel kokkupuutes tolmuga

alveoolid täidetud pruunika pigmendiga täitunud

alveolaarmakrofaagidega

vähene krooniline interstitsiaalne põletik alveoolide

vaheseinte paksenemisega

temporaalne homogeensus

võib progresseeruda kopsufibroosiks


DIP - alveoolides rohked alveolaarmakrofaagid


DIP


DIP – alveoolides rohkesti pruunikaid

alveolaarmakrofaage


11.6. Lümfotütaarne interstitsiaalne

pneumoonia LIP

bilateraalne krooniline interstitsiaalne pneumoonia

rohkete lümfoidsete infiltraatidega, kus domineerivad Tlümfotsüüdid

idiopaatilisena harva

esineb

- kollageen-vaskulaarsed haigused

- immuundefitsiitsündroom (ka AIDS)

- düsgammaglobulineemia


LIP

lümfoidsed infiltraadid


11.7. Äge interstitsiaalne pneumoonia e.

Idiopaatiline AIP/DAD

Kliiniliselt: äge algus, gripitaoline → kiiresti süvenev

hingamispuudulikkus → viib letaalsele lõppele (Hamman-

Rich’i sündroom)

Histoloogiliselt ARDS-le (äge respiratoorne distresssündroom)

sarnased muutused: äge algus,

hüaliinmembraanid; hilisfaasis organiseeruva pneumoonia

taolised muutused


difuusne alveolaarvaheseinte kahjustus

raske hingamispuudulikkus

60% letaalne lõpe

serooseksudatiivne alveoliit → hüaliinmembraanide

moodustumine

krooniline interstitsiaalne pneumoonia → skleroseeruvaks

alveoliidiks

interstitsiaalne fibroos → skleroseeruvaks alveoliidiks


serooseksudatiivne

alveoliit

krooniline

interstitsiaalne

pneumoonia

interstitsiaalne

fibroos

hüaliin-membraanid

skleroseeriv alveoliit


AIP - kärjestumine


Hüaliinmembraanid interstitsiaalse fibroosi

foonil


11.8. Allergiline alveoliit e. hüpersensitiivne

pneumoniit

teadaoleva põhjusega difuusne parenhümatoosne kopsuhaigus

(allergia, kollagenoosid, ravimid jt)

interstitsiaalne lümfotsütaarne põletik; mittekaseoossed

granuloomid võõrkeha hiidrakkudega; interstitsiaalne fibroos

+ oblitereeruv bronhioliit


Võõrkeha hiidrakkudega

granuloom

hiidrakud


11.9. Pulmonaalne histiotsütoos

Esineb noortel 20-30 a

Sümmeetriline temporaalselt heterogeenne koldeline protsess

Noored sidekoe kolded ja fibroseerunud kolded tsentraalsest

aktiiveeruva sidekoega

Kolletes eosinofiile, leukotsüüte, lipofustsiiniga makrofaage

Vahel kolde keskel nrkroos, millest tsüstilised muutused


Granulomatoossed kopsuhaigused

12. Sarkoidoos (Sarcoidosis)

etioloogia teadmata

patogeneesis oulised immunoloogilised ja geneetilised faktorid

mittekaseoossete granuloomide teke paljudes elundites ja kudedes,

sagedamini lümfisõlmedes ja kopsus

granuloomid epitelioidsete ja Langhansi ning võõrkeha tüüpi

hiidrakkude ja ümarrakulise põletikureaktsiooniga

hiidrakkdes võib leida Schaumanni kehakesi (kaltsium + proteiinid) ja

asteroidkehakesi (kristallid)

kulgeb krooniliselt ettearvamatult, progreseerudes kopsufibroos, cor

pulmonale, pulmokardiaalne puudulikkus


Sarkoidoosi granuloom – epitelioidsed rakud,

Langhansi hiidrakud, perifeerselt

lümfotsüüdid, nekroosita


Sarkoidoos

granuloomidega

Asteroidkehake

Schaumanni kehake


13. Tuberkuloos (Tuberculosis)

20 saj. I poolel “valge katk” e “kopsutiisikus”

Vanas Pärsias eraldati tiisikusehaigeid tervetest.Vanas Roomas teati,

et tiisikusehaiged on kaaslastele ohtliud. Vanas Indias olid abielud

tiisikusehaigetega keelatud.

krooniline nakkushaigus

kõige sagedamini tabab kopse, aga haaratud võivad olla ka teised

elundid


Robert Koch

Robert Koch

(1843-1910)


tekitajaks tuberkuloosimükobakter

Mycobacterium tuberculosis (sageli)

Mycobacterium bovis (harva)

nakatumine

aerogeenselt (95%) – tolm- ja piisknakkus

alimentaarselt (5%) – piimaga

oluline organismi reaktiivsus – immunoloogiline staatus, toitumine

haigustekitajad võivad olla organismis aastaid, enne kui järgneb

haigestumine

piiskadena õhus kuni 5 tundi ja hõljuvad 5 m kaugusele

kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta

raamatulehtedel 3 kuud

tänavatolmus 10 päeva


TB nakatumine ja haigestumine

1. Nakkusohtlik TB haige eritab haigustekitajaid

2. Haigustekitajad satuvad terve inimese organismi,

kuid on tema immuunsüsteemi kontrolli all

NAKATUMINE

3. Immuunsüsteemi nõrgenemisel hakkavad TB

bakterid paljunema

HAIGESTUMINE

Nakatunutest haigestub iga 10

Peiteperiood 2-12 nädalat


igal aastal haigestub maailmas tuberkuloosi 8-10

miljonit inimest

iga päev haigestub maailmas 25.000 inimest

maailmas on 12 miljonit inimest, kes on samaaegselt

infitseeritud Tb/HIV

igal aastal sureb tuberkuloosi 1,9-3 milj. inimest


70

60

50

40

30

20

10

0

1970

Tuberkuloosi esmashaigestumine Eestis

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1970-2006

1986

1988

1990

aasta

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

Allikas: Eesti Tuberkuloosiregister 2006


Tbk. Eesti valus probleem

ravile allumatu tbk. (tbk. patomorfoos) - aastas ~ 50 haigestunut; I

koht maailmas (ÜTO andmeil 2000 a.)

2X haigestumus ravile alluvasse tbk.(1988 a. 25 in./100 000

elaniku kohta; 1998 a. 56 in./100 000 el.)

hoogustumine alates 1991-94 maj. languse aastail, asotsiaalid ja

kodutud, alkohol lisateguriks 1/3-1/2 juhtudest


120

100

80

60

40

20

Multiresistentse tuberkuloosi juhtude arv

Eestis 1997-2006

0

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

retsidiiv

esmane

Allikas: Eesti Tuberkuloosiregister 2006


13.1. Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised vormid

primaarne

tuberkuloos

hematogeenne

tuberkuloos

generaliseerunud

kopsukahjustusega

väikekoldeline

suurekoldeline

kopsuväline

luu- ja liigeseTb

neerutuberkuloos

suguelundite Tb

neerupealiste Tb

tuberkuloosne primaarkompleks

•primaarne kopsutüsistus

•lümfogeenne levik

•hematogeenne levik

sekundaarne

tuberkuloos

äge koldeline

fibrooskoldeline

tuberkuloom

kaseoosne pneumoonia

äge kavernoosne

fibrokavernoosne

tsirrootiline

varased

vormid

kopsutiisikus


13.2. Primaarne tuberkuloos

tekib organismi esmasel kokkupuutel tekitajaga, sageli lapseeas

kulgeb tavaliselt märkamatult

läbipõdemisel positiivne “tuberkuloosiproov”

Patomorfoloogia

sagedamini parema kopsu tipus kolle

tekib eksudatiivne põletikukolle subpleuraalselt Ø kuni 1 cm, eksudaat

seroosne

kolde nekroos- kuiv, valge nn. juustundumine

kolde ümber perifokaalne põletikuline vöönd

kollet tervikuna nimetatakse tuberkuloosseks primaarafektiks


Primaarafekt

Levik edasi lümfogeenselt

Kopsuvärati lümfisõlmedes tuberkuloosne lümfadeniit kaseoosse nekroosiga

ja lümfangiit

Primaarafekt, lümfangiit ja lümfadeniit koos moodustavad tuberkuloosse

primaarkompleksi

Primaarafekti paranemine

võib paraneda iseeneslikult

eksudaat resorbeerub – toimub ennistumine

kolle ümbritsetakse fibroosse kihnuga – sidekoelise sõlme teke

koldes võib säiluda juustundunud kude, millesse ladestuvad lubisoolad -

düstroofiline kaltsinoos (Ghoni kolle), ja võivad säiluda mükobakterid


Primaar- kompleks


Tuberkuloos – Langhansi hiidrakkude ja

kaseoosse nekroosiga

kaseoosne

nekroos

Langhansi

hiidrakud


Tuberkuloosne

granuloom

ehk tuberkul


Primaarse tbk

lümfisõlmed

kaseoosse nekroosiga


Tuberkuloosne lümfadeniit – epitelioidsed

rakud, keskel paljutuumne Langhansi

hiidrakk


Resolutsioon

(lahendus)

Primaarne

infektsioon

Progresseeruv

primaarne

tuberkuloos

Latentne

tbc

Re-aktivatsioon

Re-infektsioon

endogeenne või eksogeenne

Postprimaarne

tuberkuloos


Progresseerumine ebasoodsates tingimustes

primaarafekt suureneb, tekib kavern – kopsutiisikus

lümfogeenne levik – nekrootilised muutused, fistulite teke

näit. kaelal lümfisõlmedes

hematogeenne levik


13.3. Hematogeenne tuberkuloos

Postprimaarne, võib tekkida ka aastaid hiljem

läbi veresoone seina või lümfohematogeenselt rinnajuha

kaudu venoossesse verre

tekib hulgaliselt koldeid kopsus, maksas, neerudes, aju

pehmekelmel jm.


Vormid

1. generaliseerunud vorm - kolded paljudes elundites,

raske kulu puhul tuberkuloosne sepsis

2. kopsukahjustusega vorm mõlemas kopsus

väikekoldeline e. miliaarne tuberkuloos

suurekoldeline vorm – koldeid vähem, mõlemas kopsus

peegelpildina, sageli tipus

produktiivse iseloomuga muutused – põhjustavad

pneumoskleroosi teket, südame parema vatsakese

hüpertroofiat – cor pulmonale


Miliaarne tuberkuloos – väikesed valkjad,

hirsiterade (milium) sarnased kolded


Miliaarne tuberkuloos

väikesed kolded


3. kopsuväline tuberkuloos tekib elundites, kus

lokaalne vastupanu nõrk (luu ja liigese-, neeru-,

suguelundite-, neerupealise tuberkuloos)


13.4. Sekundaarne tuberkuloos

postprimaarse tuberkuloosi vorm, mis tekib aastaid pärast

primaarse tuberkuloosi põdemist reinfektsioonil eksogeensel

või endogeensel nakatumisel

sagedamini vana tuberkuloosikolde aktiveerumine,

mükobakterid vabanevad sealt

piirdub ainult kopsude kahjustusega, sageli mõlema kopsu

kahjustus

kliinilis-morfoloogiliste muutuste pilt on heterogeenne,

polümorfne, esineb erinevaid vorme

levib peamiselt bronhide kaudu - intrakanalikulaarselt


Sekundaarse tuberkuloosi varased vormid

1. Äge koldeline tuberkuloos

tavaliselt parema kopsu I-II segmendis tekib bronhi tuberkuloosne

põletik, mis levib edasi kopsukoele

moodustuvad 1-2 põletikukollet kuni 1 cm, nendes tekib kaseoosne

nekroos, ümber spetsiifiline granulatsioonkoe vall

soodsa kulu puhul granulatsioonkude valmib, nekrootiline mass

ümbritsetakse fibroosse kihnuga

kärbunud koesse ladestuvad lubisoolad, aga kunagi ei toimu luustumist

nagu tekib koldes primaarafekti paranemisel (nim. Aschoff-Phuli

kolded)


2. Fibroos-koldeline tuberkuloos

ebasoodsa kulu korral äge koldeline tuberkuloos levib

bronhogeenselt, tekivad uued põletikukolded, mis tavaliselt ei

välju I-II kopsusegmendi piirest, uus ägenemine

soodsa kulu korral paraneb

Kolded nekrotiseeruvad, vohab granulatsioonkude ja toimuv

fibroseerimine


3. Infiltratiivne tuberkuloos

tekib eeltoodud vormide ebasoodsa kulu puhul

kahjustuskolle enamasti ülasagaras

ulatuslik eksudatiivse mittespetsiifilise põletikukolde teke väikese

nekroosikolde ümber – perifokaalne põletik, mis võib olla suurem isegi

kopsusegmendist

eksudaat seroosne või deskvamatiivne, sisaldades rohkesti irdunud

epiteelirakke

soodsa kulu korral sidekoelised granuloomid ja fibroosne iseloom

ebasoodsa kulu puhul nekrootilised muutused laienevad


Infiltratiivne tbk


4. Tuberkuloom

• Infiltratiivse tbk. ebasoodsa kulu puhul nekrootilised

muutused laienevad. Kaseoosse nekroosi kolle suureneb, tekib

omapärane vorm – tuberkuloom suurusega juba 2-5 cm, mis

ümbritsetud õhukese sidekoelise kihnuga, meenutab kasvajat.


Tuberkuloom


5. Kaseoosne pneumoonia

tekib organismi reaktiivsuse tugeva languse korral infiltratiivse

tuberkuloosi alusel (näit. alkohoolikutel)

ulatuslik nekroos, haarab kogu sagara

tabatud osa tihke, kollaka lõikepinnaga

histoloogiliselt mittespetsiifiline seroosne või deskvamatiivne

põletik nekrootiliste aladega, spetsiifilised granuloomid puuduvad

kulg kiire, ebasoodne, üldintoksikatsioon, surm


kaseoosne pneumoonia


Sekundaarse tuberkuloosi hilisvomid

1. Äge kavernoosne tuberkuloos

tuberkuloomi destruktsioon mädapõletiku lisandumisega

laostunud massid eemalduvad bronhide kaudu, tekivad

õhukeseseinalised kavernid, mis tühjenemisel langevad kokku,

sidekoestumine, tekib arm

2. Fibrokavernoosne tuberkuloos

ägeda kavernoosse tuberkuloosi ebasoodne kulg

Levib bronhogeenselt paremast kopsust vasakusse, kus kolded

nooremad ja vähemulatuslikud

Moodustuvad rigiidse seinaga kavernid, mille sein kolmekihiline:

Sisemine - püogeenne-nekrootiline mass

Keskmine – spetsiifiline granulatsioonkude

Väline – tihe fibroosne kude


3. Tsirrootiline tuberkuloos

sidekoe rohke proliferatsioon põletikukolletes (fibroos) ja ka

pleura lestmete vahel liidetena

pleuraõõne obliteratsioon paksu armkoelise pleurakamara tekkega,

millesse ladestub lubisooli

kopsud tihkestuvad, deformeeruvad, tekivad bronhektaasid

kopsukapillaarid redutseeruvad, väikese vereringe hüpertensioon

ja cor pulmonale


Sekundaarne tuberkuloos -

kaseoosse nekroosi

kolded


Kaseoossete masside

eemaldumine, tekivad

tühikud


Kavernide teke –

kaseoossete

masside

eemaldumisel


Sekundaarse tuberkuloosi tüsistused

kopsuverejooks

pleuraempüeem

pulmokardiaalne puudulikkus

sekundaarne amüloidoos

kõri- ja sooletuberkuloos, viimase

haavandid risti soole pikiteljega

disseminatsioon

kopsuverejooks

Sek. Tbk.

soole tbk

pleura

empüeem

Tbk. pneumoonia

disseminatsioon,

meningiit,

meningoentsefaliit


Tuberkuloosi patomorfoos

antibakteriaalse raviga muutunud

näit. miliaarne tuberkuloos ravitav

pikenenud fibrokavernoosse tuberkuloosiga haigete

eluiga, surevad põhiliselt tüsistustesse

Mõõduka ulatusega kopsutuberkuloosi ravi kestab 6

kuud.

Kasutada tuleb kuni 3 ravimit korraga, et vältida

haigustekitajate muutumist ravimite suhtes tundetuks


15. Kopsukasvajad

Beniigsed

10% healoomulistest kopsukasvajatst on

Hamartoom e hamartoma

kõige sagedasem


Hamartoom (Hamartoma)

hästi piirdunud, valkjas, suhteliselt kõva kontsistentsi

sõlm

koosneb mesenhümaalsetest kudedest (hüaliinkõhr,

fibroosne ja fibromüksoidne kude, luu- ja kõhrkude,

silelihaskude)

kaetud üherealise kopsuepiteeliga, mis invagineerudes

jagab kasvaja lobulaarseteks struktuurideks

suurus 1-3 cm

teke seotud geneetilise mutatsiooniga


Hamartoomide koeline koostis

rasvkude 5%

luukude 3%

sidekude 12%

kõhrkude 80%


Hamartoom

kõhrkude


Hamartoom – kõhrkude ja respiratoorne

epiteel

kõhrkude

respiratoorne

epiteel


Kartsinoidtuumor

Tumor carcinoides

neuroendokriinne, harva metastaseerub, madala

maliigsusega

Kartsinoidtuumor bronhi seinas


Maliigsed

Kopsuvähk Carcinoma pulmonis

igal aastal haigestub 750 000 meest ja 250 000 naist

maailmas

Eestis 700 esmasjuhtu aastas

25% meeste ja 5% naiste pahaloomulistest kasvajatest

avastatakse hilja III-IV staadiumis

elulemus 5 aastat 6-7% juhtudest

riskifaktorid suitsetamine, tööstustolm, kantserogeensed

ained ja kroonilised kopsuhaigused


Kopsuvähi

elulemus


Lokalisatsioon

tsentraalne vähk lähtub suurtest bronhidest

perifeerne vähk lähtub distaalsetest bronhioolidest


Levik

läbikasv ümbritsevatesse kudedesse (mediastiinum,

perikard)

lümfogeenselt trahheaalsetesse, bronhiaalsetesse ja

mediastinaalsetesse lümfisõlmedesse, vajalik kontrollida

lümfisõlmede haaratust

hematogeenselt maksa, ajju, luudesse


Protsessi anatoomiline ulatus (TNM

klassifikatsioon)

T – primaarse kasvaja ulatus

N – regionaalsete lümfisõlmede haaratus

M – kaugmetastaaside olemasolu


Diferentseerumisaste

G gradatsioon

GX diferentseerumisastet ei saa hinnata

G1 kõrgesti diferentseerunud

G2 mõõdukalt diferentseerunud

G3 madalalt diferentseerunud

G4 mittediferentseerunud


Klassifikatsioon kliinilises praktikas

Mitteväikerakk-vähk

- epidermoidne vähk

Carcinoma squamocellulare (25-40%)

- adenokartsinoom

Adenocarcinoma (25-40%)

- suurrakk-kartsinoom

Carcinoma magnocellulare (10-15%)

Väikerakk-kartsinoom

Carcinoma parvocellulare (20-25%)


1

epidermoidne vähk adenokartsinoom

2 4

väikerakk-vähk suurerakuline vähk

3


Tsentraalne vähk

endobronhiaalne kasv

bronh


Infiltreeriv vähk, tsentraalne kasv


Vähitekke seos lamerakulise

metaplaasia – düsplaasia ja invasiooniga


Epidermoidne vähk –

carcinoma squamocellulare

Epidermoidse vähi

kolded sarvpärlitega


Adenokartsinoom

Adenocarcinoma


Bronhioloalveolaarne vähk

Adenocarcinoma bronchioloalveolare

Vähirakud

järgivad

alveolaarvaheseinu


Väikerakk-kartsinoom

Carcinoma parvocellulare

Väikeste

hüperkroomsete

rakkude

kogumikud


Väikerakk-kartsinoom - tsütoloogia

Fasseteeruvad

vähirakud


Suurerakuline

vähk -

vähikolletes sageli

tsentraalne nekroos


Metastaatiline vähk kopsukoes


4. Kopsukelme e. pleura haigused

Kopsukelme põletik e. pleuriit Pleuritis

Infektsioosne, sageli kopsupõletiku tüsistus

Viiruslik

Bakteriaalne

Mitteinfektsioosne

Infarktijärgne

Traumaatiline

Ureemiline

Reumaatiline

Kartsinomatoosne

Asbestoosse geneesiga


Morfoloogiliselt

Eksudatiivne pleuriit

Seroosne

Serofibrinoosne

Mädane

Hemorraagilisne

Fibrinoosne (kuiv)

PLEURA EFUSIOON – igasugune vedeliku, ka vere

või lümfi kogunemine pleura lestmete vahele.

eksudaadi valgusisaldus >4%

transudaadi valgusisaldus >4%

Proliferatiivne

Granulomatoosne

Fibrootilis-difuusne


Fibrinoosne e. kuiv pleuriit

kopsukelme hüpereemia

leukotsütaarne infiltraat

fibriiniladestus

seostatakse kapillaaride toksilise kahjustusega

peetakse pleuriidi algjärguks, sageli läheb üle rohke vedelikuga

eksudatiivseks pleuriidiks (märg pleuriit)


Mädane pleuriit

tekib kopsuabstsessi läbimurdel pleuraõõnde või lümfohematogeensel

levikul

ulatuslikku mädakogumit kopsukelmete vahel nimetatakse

empüeem (püotooraks)


Pleuriidi jääknähud

fibrinoosne katt resorbeerub halvasti, tekivad liited pleuralestmete vahel

võivad tekkida sidekoelised pleurapaksendid või naastud

Asbestoosse pleuriidi puhul ilmuvad kopsukelmele rakuvaesest hüaliinsest

sidekoest pleuranaastud. Asbestoosse pleuriidi foonil võib areneda

pahaloomuline kasvaja – mesotelioom.


Kasvajad

Mesotelioom Mesothelioma

kopsukelme pahaloomuline kasvaja

sageli seotud kopsutolmustusega

morfoloogiline diferentsiaaldiagnostika pleura

kartsinomatoossete metastaatiliste protsessidega

on raske, eriti adenokartsinoomi metastaasidega

kasutatakse elektronmikroskopilisi ja immuunhistokeemilisi uuringuid


Adenokartsinoomi ja mesotelioomi

elektronmikroskoopiline diferentsiaaldiagnostika

adenokartsinoom väheste

ja lühikeste mikrohattudega

mesotelioom iseloomulike

rohkete mikrohattudega


Metastaatilised protsessid pleural Metastasis pleurae

paljud kartsinoomid metastaseeruvad sageli pleurale

tulemusena tekib kartsinomatoosne pleuriit (Pleuritis

carcinomatosa)

More magazines by this user
Similar magazines