Elust, muuseumist ja õppimisest.
Elust, muuseumist ja õppimisest.
Elust, muuseumist ja õppimisest.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Elust</strong>, <strong>muuseumist</strong> <strong>ja</strong> <strong>õppimisest</strong>.<br />
Triin Siiner
Õppimine on mälu treenimine. Eeldab kordamist, kõrget<br />
tööeetikat <strong>ja</strong> tugevat iseloomu!<br />
Villemard (1910) “Kool aastal 2000”
Millal <strong>ja</strong> kuidas sünnib mälu? Isikliku kogemuse<br />
a<strong>ja</strong>l – episoodiline mälu; stiimuli kordumisel rikkas keskkonnas; emotsioonide<br />
toel ... Mida pakub koolitund?<br />
Miks imestada arvutimängude populaarsuse üle?
• Elu on probleemipõhine,<br />
kool aga ainepõhine: mida<br />
keerulisem probleem, seda<br />
erinevamatest<br />
valdkondadest teadmisioskusi<br />
on selle<br />
lahendamiseks va<strong>ja</strong>.<br />
• Õppimisele kuluvast a<strong>ja</strong>st<br />
80% möödub koolis, 20%<br />
väl<strong>ja</strong>spool kooli.<br />
• Elus va<strong>ja</strong>likest teadmistestoskustest<br />
on omandatud<br />
koolis 20%, väl<strong>ja</strong>spool kooli<br />
80%.<br />
(P. Normak <strong>ja</strong> V.-R. Ruus )
Sokrates: Gnothi seaton – tunne iseenast! Väärtuslikeim objekt filosofeerimiseks on<br />
inimese vaim. Teadmiste allikas on küsimus: Mis on inimene <strong>ja</strong> tema mõte? Ja see<br />
teadmine sünnib alati dialoogis.<br />
Raffael. Ateena kool. Vatikani loss
Kriitiline kasvatusteadus:<br />
• Jürgen Habermas: On olemas tehniline õppimine <strong>ja</strong><br />
kommunikatiivne õppimine.<br />
• Paolo Freire: Vabastava õppimise idee (õpeta<strong>ja</strong>d/kool<br />
peavad loobuma oma kontrollipositsioonist õppi<strong>ja</strong> üle<br />
<strong>ja</strong> saama ise õppimisprotsessi osaks).<br />
• Jack Mezirow: Transformatiivne õppimine (protsess,<br />
mis teeb võimalikuks inimese tähendusperspektiivi –<br />
arvamused, uskumused <strong>ja</strong> väärtused, muutumise.<br />
Õppimise tulemusena suudab inimene luua<br />
iseseisvama, avatuma <strong>ja</strong> eesmärgipärasema käsitluse<br />
oma kogemustest)
• Kriitiline enesereflektsioon: ei ole oma<br />
kogemuse hindamine vaid kogemusele antud<br />
hinnangu kriitiline ülevaatamine.<br />
• Tähendusperspektiiv: need on inimese<br />
teadmised, uskumused, väärtused, hinnangud<br />
<strong>ja</strong> tunded, mis on aluseks sellele kuidas<br />
inimene kogeb erinevaid olukordi.<br />
• Maailmavaade: mida inimene teab <strong>ja</strong> kuidas<br />
kasutab teadmist; kuidas inimene suhtleb <strong>ja</strong><br />
on osaline sotsiaalses <strong>ja</strong> kultuurilises<br />
keskkonnas; inimese psühholoogiline olemus –<br />
minapilt <strong>ja</strong> iseloom.
Täiskasvanud õppi<strong>ja</strong> puhul on eristatavad neli<br />
eesmärki:<br />
• Saavutada juurdepääs informatsioonile, mis<br />
aitaks maailmas iseseisvalt orienteeruda.<br />
• Anda oma ideedele hääl <strong>ja</strong> saavutada kindlus,<br />
et neid ka kuulataks.<br />
• Teha otsuseid <strong>ja</strong> käituda iseseisvalt.<br />
• Omandada oskus õppida <strong>ja</strong> seeläbi ehitada<br />
sild tulevikku läbi pideva arengu.
Milline on muuseum õpikeskkonnana?<br />
Kas näitusel õppimine on võrreldav passiivse<br />
õppimisega loenguruumis?
Lars F. H. Svendsen (2012) “Igavuse filosoofia” TLÜ<br />
Kir<strong>ja</strong>stus, Tallinn.<br />
•Pinnapealne situatsiooniga seotud igavus – pigem<br />
tunne, tüdimus millestki.<br />
•Sügav, olemuslik eksistentsiaalne igavus – meeleolu,<br />
millegipärast igavuse tundmine.<br />
Igavuse tundmine on oluline märk millestki. See on<br />
teadlikkus tühjusest. Igavus, mida ma oma elus<br />
erinevates olukordades tunnen annab märku, et mul<br />
tuleb oma eluga midagi rohkemat peale hakata.<br />
Et minu elul puudub tähendus.<br />
A<strong>ja</strong>viitmine versus tõelise tähenduse leidmine.<br />
Huvitav versus väärtuslik.<br />
Informatsioon versus kogemus.
Siiri Taimla 2011
Muuseum <strong>ja</strong> täiskasvanud õppi<strong>ja</strong><br />
• Kas me muuseumis aitame külasta<strong>ja</strong>l viita<br />
aega või luua läbi kogemuse isiklikku<br />
tähendust?<br />
• A<strong>ja</strong>viitmine: huvitav informatsioon, kuulsuste<br />
kultus, elamusiha rahuldamine, füüsiline<br />
stimulatsioon...<br />
• Kogemus: oma elukogemuse teadvustamine,<br />
suhtlemine läbi dialoogi <strong>ja</strong> selle abil uue<br />
tähenduse konstrueerimine...
Küsimus inimkesksusest – kas<br />
muuseumikeskkond va<strong>ja</strong>b inimest, et saada<br />
tervikuks? Või on ta valmis, muutumatu, täiuslik<br />
<strong>ja</strong> seetõttu ka surnud?
Kas muuseumis on võimalik luua keskkond,mis<br />
oleks võrreldav dialoogiga? Keskkond, mis saab<br />
tervikuks vaid koos külasta<strong>ja</strong>ga, kus tähendus<br />
tekib vaid kaasates inimest?
Lõpetuseks
Change language