8 LISAD - Eesti Rahva Muuseum

MAJANDUSAASTA ARUANNE 

1.1.2009- 31.12.2009 

Aruandekohustuslase nimetus: EESTI RAHVA MUUSEUM 

Aadress: VESKI 32 TARTU 51014 

Telefon: 735 0400 

Faks: 742 2254 

E-post: erm@erm.ee 

Interneti kodulehekülg: www.erm.ee 

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. 

Dokument koosneb 75 leheküljest. 

1

TEGEVUSARUANNE 

1. Ülevaade tähtsamatest majandusnäitajatest 

Bilansi näitajad 

2009 2008 2007 2006 2005 

Varad aasta lõpus 169 146 989,11 127 875 659,88 109 795 802,84 105 407 875,66 104 831 136,73 

Kohustused aasta lõpus 9 622 061,62 18 306 675,69 28 464 929,34 30 590 533,30 30 013 794,37 

Riigieelarvesse kuuluv 

netovara aasta lõpus 

Tulemiaruande näitajad 

159 524 927,49 109 568 984,19 81 330 873,50 74 817 342,36 74 817 342,36 

Tegevustulud 58 501 478,59 29 078 794,46 25 066 162,49 16 405 690,10 9 673 618,55 

Tegevuskulud -34 398 513,31 -35 268 642,10 -25 672 802,43 -24 918 242,80 -21 150 412,53 

Tegevustulem 24 102 965,28 -6 189 847,64 -606 639,94 -8 512 552,70 -11 476 793,98 

Finantstulud ja –kulud 8 948,00 5 667,00 0,00 -7 676,43 -2 702 370,26 

Muud näitajad 

Töötajate keskmine arv 

(inimest taandatuna 

täistööajale) 

89,66 87,35 90,64 89,63 85,72 

Põhivarainvesteeringud 

Eelarve ja selle täitmise 

näitajad 

42 070 080,15 24 324 676,11 7 644 562,93 359 566,02 1 570 548,29 

Lõplik eelarve tulude 

maht 

36 348 300,00 3 785 000,00 55 288 981,00 729 600,00 183 000,00 

Eelarve tulude täitmine 45 790 894,02 39 264 727,77 27 845 320,12 22 856 771,24 11 242 512,82 

Lõplik eelarve kulude 

maht 

68 941 498,00 32 564 225,00 82 837 920,00 20 219 042,00 16 570 751,66 

Eelarve kulude täitmine 71 179 014,72 54 504 497,54 48 701 263,01 34 217 631,91 26 207 644,15 

Selgitused bilansi ja tulemiaruande näitajatele on lahti kirjutatud raamatupidamise aastaaruande lisades. 

2. Koosseis 

ERM-i struktuuri kuuluvad järgmised osakonnad ja allüksused; 

- kogude osakond, mille koosseisu kuuluvad esemekogud, arhiiv, raamatukogu ja fonoteek (16 töötajat); 

- säilitus- ja konserveerimisosakond, mille koosseisu kuuluvad säilitussektor ja konserveerimislabor (17 

töötajat); 

- teadusosakond, mille koosseisu kuuluvad teaduspersonal, toimetus, fotolabor ning filmi- ja videostuudio 

(25 töötajat); 

- näituste ja muuseumiõppe osakond, mille koosseisu kuulub müügitalitus (18 töötajat); 

- majandusosakond, mille koosseisu kuulub Raadi talitus (15 töötajat); 

- kantselei, mille koosseisu kuuluvad ERMi Sõprade selts, raamatupidamine ja infotehnoloogiatalitus (10 

töötajat). 

Seisuga 31.12.2009.a. oli ERMi koosseisus 101 inimest, sh 5 lapsepuhkusel olevat töötajat. 2009. aastal 

koondati fotokonservaatori, esemekogu koguhoidja ja tehniku, raamatukoguhoidja ja raamatukogu tehniku, 

filmi- ja videotehniku, koristaja ja tekstiilikonservaatori ametikoht, koosseisu lisandusid ERMi 

Postimuuseumi projektijuht, koguhoidja ja giid-muuseumipedagoog. 

2

3. Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest 

ERMI TEGEVUS 2009. AASTAL KESKENDUS KAHELE OLULISELE TEEMALE: RAADILE PROJEKTEERITAV ERMI UUS HOONE KOOS UUTE PÜSINÄITUSTEGA JA ERM 100. 

AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE. KOGU EESMÄRGIPÄRANE TEGEVUS OLI ALLUTATUD NIMETATUD TEEMADE TÄITMISEKS NING TULEMUSEGA VÕIB RAHULE JÄÄDA. 

Eesmärk 1: ERM on ühiskonna sidususe hoidja ja järjepidevuse kandja, tõlkides, tõlgendades ja vahendades eesti ning soome-ugri kultuuri. 

ERM on ühiskonnas ühtaegu mälu-, haridus-, kultuuriturismi-, teadus- ja vabaajakeskus. Enam kui mitmetel teistel institutsioonidel on muuseumil võimalus olla dialoogis 

erinevate sotsiaalsete ja rahvuslike gruppidega, aidates kaasa kodanikuühiskonna tugevnemisele Eestis ja teistes demokraatlikes riikides. 

Tegevused Tulemus Tähtaeg Vastutaja Ressursid Saavutamine 

Meede 1: säilitamine ja kogudega Museaalid on kontrollitud, Aastaringne E. Astel, Eelarve Hoidlad ja hoiustussüsteemid 

seotud tegevused. 

inventariseeritud, hästi hoitud. 

K. Kukk 

on puhtad. Esines vähesel 

1.1. 1.1.Süsteemne ja järjepidev töö 

määral harva bioloogilist 

kogude hoidmisel, säilitamisel ja 

kahjustust (riidekoi, hallitus) 

kättesaadavaks tegemisel. 

Toimus MuISi kasutuselevõtt; 

2009. aastal käivitusid olulised 

projektid „ERMi fotoarhiivi ja 

vaibakogu digiteerimine“: 

Europeana Local projekt, 

ERRi digiteerimisprojekt, mis 

kokkuvõttes parandavad ERMi 

kogude säilitustingimusi ja 

kogude kättesaadavust. 

Meede 2: teadusliku uurimistööga Teadustöö vastab muuseumi ja Aastaringne P. Runnel Eelarve, 

Teadusosakonna töös olid 

seotud tegevused. 

ühiskonna vajadustele. 

omavahendid, olulisel kohal uue hoone 

2.1. Teadustöö on fundamentaal- ja 

toetused 

püsinäituste ettevalmistamine, 

rakendusuurimuslik. 

osavõtt rahvusvahelistest 

koostöövõrgustikest, 

konverentsidel osalemine ja 

uurimistulemuste 

publitseerimine. 

Lisaks teadustegevusele ilmus 

ERMi juubeliaasta raames 

senisest rohkem 

populaarteaduslikke 

väljaandeid, artikleid, esineti 

meedias, peeti loenguid ja 

ettekandeid. 

3

Meede 3: muuseumiõppele ja 

harivatele programmidele 

keskendunud tegevused. 

3.1. Koolinoortele suunatud õppe 

mitmekesistamine. Täiskasvanutele 

suunatud õppe väljaarendamine. 

Meede 4: näituste ja üritustega seotud 

tegevused. 

Muuseum on tuntud 

hariduskeskus. 

Aastaringne K. Raba Eelarve, toetused, 

sponsorrahad – 

4 

Kultuuriministeeri 

um, Tartu linn, 

ERMi Sõprade 

Selts, Tartu vald, 

Kaitseliit, Peipsi 

Koostöökeskus, 

Teaduskeskus 

AHAA, Eesti 

Rahvakunsti- ja 

Käsitöö Liit, 

H.Elleri 

Muusikakool, 

A.Pulsti Õpistu, 

Eesti Filmi SA, 

Ungari Insituut, 

Tiibeti Selts, Tartu 

Ülikool, AS 

Vunder, 

Rahvakultuuri 

Keskselts, 

Välisministeerium, 

Eesti Instituut, 

ERMi fotolabori ja 

filmistuudio tegevuses olid 

olulisel kohal kogude 

digiteerimine, tehti algust 

esemete 3D skaneerimisega. 

2009. aastal valmis 1 

dokumentaalfilm, 2010. aastal 

valmib 3 filmi. 

Toimetuse töö keskendus 

teaduskirjanduse- ja 

populaarteaduslike trükiste 

väljaandmisele. 

ERMi 6 püsinäitust (2 

näitusemajas, 3 Raadil, 1 

ERMi Postimuuseumis) 

külastas 25 120 inimest, koos 

programmide ja 

muuseumiõppega 35 334. 

Toimus 26 vahetuvat näitust, 

mida külastas 16 000 inimest; 

lisaks väiksemaid 

teemapäevade näitusi 8, 

koostöös: Eesti 

Kirjandusmuuseum, Tartu 

Kõrgem Kunstikool, TÜ 

etnoloogia õppetool, TÜ 

Viljandi Kultuuriakadeemiaga. 

ERMi Postimuuseumis toimus 

4 vahetuvat näitust, Raadil 

avati 3 uut püsinäitust ning 

toimus 3 vahetuvad näitust. 

Eestis eksponeeriti 5 

rändnäitust 12 paigas, 

väljaspool Eestit 4 näitust 6

5 

Hõimurahvaste 

programm 

paigas. 

Toimusid aastaringsed 

muuseumiõppeprogrammid, 

töötoad, uueks märksõnaks 

olid täiskasvanuõpe ja 

eripaketid asutuse gruppidele 

(kokku 197 korral), „Kirimuster-ornament“ 

seminarid 

(3), „Käsitööga tööle“ teostas 

12 töötukoolituspäeva; toimus 

„Emotsionaalne 

müügikeskkond“ koolitus (2). 

Muuseumiõppe osakond viis 

läbi turunduse suunalisi 

pakette ning käivitati iganädalane 

ringitöö (10). 

Korraldati ja viidi läbi 20 

suurüritust ca 15 000 

osalejaga, lisaks 189 

teemapäeva ja programmilist 

üritust 4500 osalejaga; 11 

kontserti ja etendust 900le 

osalejale; Maailmafilmi 

festival toimus edukalt nii 

ERMi näitusemajas kui Athena 

keskuses, kus oli osalejaid 

7000, lisaks filmiõhtutel 800 

inimest. ERM osales üritustega 

Tartu Hansapäevadel, Tartu 

juubelilaulupeol, Tartu 

ettevõtlusnädalal, festivalidel 

Prima Vista ja Eclectica, Tartu 

tudengite Kevad- ja 

Sügispäevadel, Ungari 

Filmipäevadel, Muuseumiööl.

1.2. 4.1. Uue eesti kultuuriloo püsinäituse 

kontseptsiooni ettevalmistamine. 

1.3. 4.2. Soome-ugri püsinäituse 

kontseptsiooni koostamine 

1.4. 4.3. Ajutiste näituste (4) juures 

töötavad huviprogrammid ja 

töötoad. 

4.4. ERM 100 tähistamine 

aastaringsete ürituste ja 

ettevõtmistega. 

Kontseptsioon on põhijoontes 

valmis. 

Soome-ugri püsinäituse 

kontseptsioon on valmis. 

Ajutised näitused tekitavad elavat 

vastukaja. 

ERMi tähendus ja vajalikkus on 

kasvanud. 

Juuli 09 K. Rattus 

Juuli 09 S. Karm, 

M. Nõmmela 

Aprill, oktoober, 

detsember 

Aastaringselt, 

keskpunkt aprillis 

6 

Eelarve, 

Toetused 

Valmis uue püsinäitusenäituse 

kontseptsioon, tegevuskava, 

kujunduskontseptsiooni 

eelprojekt, algas näituse 

ettevalmistus. Toimusid 

konsultatsioonid ja algas 

koostöö seotud teadlaste ja 

sidusrühmadega püsinäituse 

valmimiseks. 

Eelarve, toetused Valmis näituse kontseptsioon, 

tegevuskava, eelprojekt. Algas 

näituse ettevalmistus, toimusid 

konsultatsioonid teadlaste ja 

seotud gruppidega väljaspool 

ERMi ja Eestis. 

K .Raba Eelarve, toetused Vahetuvate näituste juurde 

loodi 5 eriprogrammi ja 

K. Aru Omavahendid, 

eelarve, sponsorid, 

Majandus- ja 

Kommunikatsiooni 

ministeerium, 

Eesti Post, Eesti 

Pank, Tartu 

Linnavalitsus, 

Vanemuise 

kontserdimaja 

töötuba 

ERMi 100 aastapäeva 

tähistamise raames toimus 20 

tähtsündmust, 189 sündmusel 

ja üritusel osales üle Eesti 

rohkem kui 70 000 inimest. 

Ilmus mark ja ümbrik ERM 

100, anti välja 10-kroonine 

hõbedast kodarraha jne. 

Koostöös Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeeriu 

mi ning Maanteeameti 

regionaalsete büroodega viidi 

ellu ajalooliste 

kihelkonnapiiride 

märgistamise projekt. Üle 

Eesti paigaldati põhi- ja 

tugimaanteedele 443 

kihelkonnapiiride tähist.

4.5. Välisnäituste loomine ja 

korraldamine: ESTO 2009 

(Saksamaal), tekstiilinäitus Venemaal 

ja „Käpikud“ Ungari-Rumeenia 

ERMi tuntus välisriikides on 

kasvanud 

Märts, juuni, 

juuli 

7 

R. Piiri, 

V. Reemann 

Toetused, 

sponsorrahad 

Väljaspool Eestit eksponeeriti 

4 näitust: ESTO 2009 raames 

„Eestlane ja tema kiri“ 

Münsteris Saksamaal, näitus 

„Eesti tekstiilikunst eile ja 

täna“ Peterburis, näitus „Elav 

rahvarõivas“ Turus Soomes, 

näitust „Eesti kindad“ 

eksponeeriti Ungari ja 

Hollandi muuseumides ja 

kultuuripunktides. 

Eesmärk 2: ERM on rahvusvaheliselt tunnustatud ja usaldusväärne kultuuriuurimiskeskus, mille pealiin on etnoloogiaalane teadustöö. 

ERMi teadustöö on järjepidev ja traditsioonidega. Teadustöö teemad katavad ERMi tegevuse kõiki valdkondi. Tähelepanu keskendatakse ERMi eesmärkidest lähtuvale 

interdistsiplinaarsele uurimistööle, rahvusvahelistele koostööprojektidele. Keskne on uue püsinäituse (eesti ja soome-ugri) kontseptsiooni valmimine. 

1. ERM osaleb grantides ja 

sihtfinantseeritavates 

teadusteemades 

Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja Ressursid Saavutamine 

2. Kõrgetasemelise uurimistöö 

tagamine eesti rahvakultuuri, sh 

Eesti lähimineviku argielu 

uurimises, soome-ugri rahvaste 

kultuuri uurimises ja Eesti 

kultuurilise mitmekesisuse 

uurimises 

ERM juhib ETFi grante nr 7010 

„Rahvusluse tulek. Etnilisus, 

teadus ja poliitika Vene 

impeeriumi siseperifeerias 19. 

sajandi algusest 1920. aastateni“; 

grant nr. 8006 „Muuseumikommunikatsiooni 

arendamine 21. 

sajandi infoühiskonnas“. 

Teostatakse uuringuid, ilmuvad 

artiklid, valmistatakse ette 

rahvusvahelisi konverentse 

ERM osaleb etnoloogiaalase 

uurimistöö keskusena grantides ja 

sihtfinantseeritavates 

teadusteemades, kirjutatakse 

artikleid, osaletakse konverentsidel 

2009 Indrek Jääts, 

Svetlana Karm, 

Pille Runnel, 

Agnes Aljas, 

Taavi Tatsi, Pille 

Pruulmann- 

Vengerfeldt 

2009 Liisi Jääts, 

Kristel Rattus, 

Marleen 

Nõmmela, Terje 

Anepaio, Pille 

Runnel 

ETF ETFi grantide nr 7010 ja 8006 

raames valmis 9 artiklit, 

toodeti 1 film (esitatud Eestis 

sh. ETVs, Venemaal, 

Prantsusmaal) , toimusid 

uuringud – välitööd, 

küsitlused, korraldati 1 

rahvusvaheline konverents, 

seminare, koolitusi, osaleti 10 

konverentsil ettekannetega. 

ETF, 

Haridusministeeriu 

m 

Osaleti 6 teadusprojekti töös: 

SF0180002s07 

Kultuurikommunikatsiooni 

komplekssus ja 

kultuuriuurimise 

metodoloogilised väljakutsed; 

ETF7162 Kultuuripärand 

digitaalajastul: 

transformatsiooni ja

3. ERMi teaduspotentsiaali 

suurendamine sisemiste 

ressursside arendamisega 

4. ERM annab välja rahvusvahelise 

levikuga eelretsenseeritavat 

museoloogia ja etnoloogia alast 

teadusajakirja 

5. ERM korraldab regulaarseid ja 

rahvusvahelisi teaduskonverentse 

Suurendatakse doktorikraadiga 

teaduspersonali arvu, jätkatakse 

siseseminaride läbiviimisega 

Kaks korda aastas ilmub 

ingliskeelne eelretsenseeritav 

teadusajakiri „Journal of 

Ethnology and Folkloristics“ 

13.04 ERMi 50. Aastakonverents; 

11.-12.06 From Tatishchev to 

Narkomnats: Ethnicity’s success 

story in Russia (18th – early 20th 

centuries) 

2009 Pille Runnel; 

Pille Pruulmann- 

Vengerfeldt 

2009 Pille Runnel, 

Terje Anepaio, 

Toivo Sikka 

Kevad 2009 Pille Runnel, 

Agnes Aljas, 

Terje Anepaio, 

Indrek Jääts 

8 

Haridusministeeriu 

m, kõrgkoolid 

retseptsiooni probleeme; ETF 

projekt nr 6687 Mälukohad ja 

mäletamise kultuurid 21. 

sajandi Eestis; ETF6995 

Mineviku maakasutus, selle 

mõju maismaa- ja 

veekeskkonnale; EMP54 

Keskkonnaruumide 

kultuuripärand: Eesti ja Norra 

võrdlev analüüs; 

SF0180157s08 

Identiteedipoliitika 

dünaamilised perspektiivid – 

dialoogi ja konflikti analüüs 

Omandati 1 doktorikraad, 

omandamisel 7 doktorikraadi. 

Toimus 6 museoloogilist 

siseseminari ning 4 Euroopa 

muuseumite ja teadusarendusasutuste 

õppereise 

kokkuvõtlike seminaridega. 

Omavahendid Teadusajakiri ilmus 2 korda 

aastas 

Kultuurkapital, 

ETF 

Toimus 3 rahvusvahelist 

konverentsi ja 1 eestisisene 

konverents: 16.01 „Tee eesti 

muuseumini III“; 

27.02 "Industry and 

Modernism Revisited"; 13.04 

ERMi 50. aastakonverents 

“National Museums as Spaces 

of Cultural Diversity and 

Dialogue”; 

11.-12.06 „Tatištševist 

Narkomnatsini: Etnilisuse

6. ERM jätkab noore teadlaskonna 

toetamist, pakkudes regulaarset 

kaastöövõimalust. 

7. ERM tutvustab oma kogusid ja 

uurimustulemusi erinevate väljundite 

kaudu 

8. Rahvakultuuri teabekeskuse 

ettevalmistamine 

23.04 Konverents Noorte Hääled Kevad 2009 Agnes Aljas, 

Marleen 

Nõmmela 

ERM annab välja teaduskirjandust, 

allikpublikatsioone ning 

populaarteaduslikke väljaandeid, 

CD ja DVD’sid (11 tk), filme (2 

tk), kirjutatakse artikleid ja 

esinetakse avalikkuses 

Toimub keskuse väljaarendamine, 

kihelkonnapõhiste 

multimeedialahenduste 

arendamine 

2009 Teadurid, teadurkuraatorid 

2009 Ellen Värv, 

Agnes Aljas, 

Reet Piiri 

9 

Omavahendid, 

Kultuurkapital 

Eesti 


Omavahendid 

võidukäik Vene impeeriumis 

(18. sajand – 20. sajandi I 

pool)“ 

22.04 toimus konverents 

Noorte hääled. Noorte 

etnoloogide ja folkloristide 

konverents Välitöödel ja 

praktikatel osalesid Tartu 

Ülikooli, Tallinna Ülikooli, 

TÜ Viljandi 

Kultuuriakadeemia, Tartu 

Kõrgema Kunstikooli, Eesti 

Kunstiakadeemia tudengid. 

2009. aastal andis ERM Eesti 

Rahvuskultuuri Fondi Camilla 

ja Leo Kuuse Fondist välja 

esimese toetusstipendiumi 

uurimistöö tegemiseks. 

Ilmus teaduskirjandust, 

allikpublikatsioone, 

populaarteaduslikke 

väljaandeid, kaarte, postkaarte 

kokku 17 tk, toodeti 1 film. 

Kirjutati 32 teadusartiklit, 

osaleti 26 ettekandega 

teaduskonverentsidel. Kirjutati 

54 populaarteaduslikku artiklit, 

esineti 46 korral 

populaarteaduslike 

ettekannetega 

Eelarve Toimub rahvakultuuri 

teabekeskuse strateegia 

väljatöötamine, tegutsevad 

töörühmad, arendatakse ERMi 

kogude põhiseid elektroonilisi

9. ERMi teaduspersonal on 

akadeemiliseks partneriks Eesti 

kõrgkoolidele. 

10. ERMi teaduspersonal on 

partneriks konsultatsiooni ja 

populaarteaduslike loengute andmisel 

11. Tagada ERMi esindatus seotud 

asutuste nõukogudes, riiklike 

programmide juures 

Peetakse loengukursuseid, 

juhendatakse ja oponeeritakse 

teadustöid 

Peetakse loenguid Eesti 

üldhariduskoolides ja 

ametikoolides, erialastele 

täiendkursustel, teistele 

muuseumitele 

Tagatakse seotud valdkondadele 

ERMi poolne kompetents 




10 

andmebaase. 

Eelarve Peeti 12 loengut/ 

loengukursust, juhendati ja 

oponeeriti 6 teadustööd: Tartu 

Ülikooli, Tartu Kõrgem 

Kunstikooli, 

TÜ Pärnu Kolledži, Eesti 

Kunstiakadeemias, Eesti 

Maaülikoolis, TÜ Viljandi 

Kultuuriakadeemias 

Toetused, Peeti 18 loengut koolides ja 

sponsorid, koostöö täiendõppe raames: Luua 

Metsanduskoolis, Tartumaa 

Käsitöö Keskseltsis, Miina 

Härma Koolis, Tartu 

Kommertsgümnaasiumis, 

Tartu Ülikooli 

Täiendkoolitustalituses, Tartu 

Emakeeleõpetajate Seltsis, 

Tartu Koolijuhtide Ühenduses, 

Eesti Emakeeleõpetajate 

Seltsis jm 

Eelarve ERM töötajad on esindatud 

järgmistes nõukogudes, 

juhatustes ja programmides: 

Eesti Instituut, Rannarootsi 

Muuseum, Eesti Rahvakunsti 

ja Käsitöö Liit, 

Rahvarõivameistri 

kutseeksami komisjon, Eesti 

vaimse kultuuripärandi 

nõukogu, Saarte pärimuslik 

kultuurikeskkond, Eesti 

Ajalooõpetajate Selts, 

UNESCO vaimse 

kultuuripärandi nimistu, Vana 

Võrumaa kultuuriprogramm,

12. Väliseesti ja välisbalti arhiivide 

tegevuse veebipõhine koordineerimine 

MTÜ BaltHerNet töö juhtimine, 

arendus, väliseesti arhiivide 

nõustamine, portaali arendus, 

väliseesti arhiivide 

kodulehekülgede arendus jm 

2009 P. Noorhani Rahvuskaaslaste 

programm, ERM 

11 

Kihnu programm, 

Rahvusarhiivi teadusnõukogu, 

Maaülikooli kuratoorium, 

Eesti Kirjandusmuuseumi 

Eesti Kultuuriloo ja 

Folkloristika Keskus jm. 

BaltHerNeti kodulehe arendus, 

1 konverents Tartus ja 1 

Stockholmis. Oktoobrist 

alustati BaltHerNeti 

noorteseminaridega. 

Koostöö toimus materjalide 

digiteerimise ja avalikustamise 

osas Rootsi Riigiarhiivi 

Kanada Arhiivi, 

Immigratsiooni Ajaloo 

Uurimise Keskusega. 

Eesmärk 3: ERMi teaduspõhiselt moodustatud kogud on mitmekesised, tagatud on nende täiendamine, pikaajaline säilitamine, sihipärane ja hõlbus kasutamine. 

Kogude osakonna ja säilitus- ning konserveerimisosakonna igapäevane professionaalne ja eesmärgistatud töö. Kogumistegevuses lähtutakse 2006. a. välja töötatud 

kogumispoliitikast. Suurt rõhku pannakse kogude kättesaadavuse parandamisele. Meede nr 1 – Säilitamine ja kogudega seotud tegevused. 


1. Säilitusstrateegia ja -poliitika 

väljatöötamine ning rakendamine 

1.1. ERM kogude säilivust mõjutavate 

säilituskeskkonnast ja käsitsemisest 

tulenevate riskide välja selgitamine 

ning mõju hindamine. 

1.2. ERM säilitustegevuse põhimõtete 

formuleerimine. 

1.3. ERM keskkonnatingimuste 

kontrolli juhendi materjalide 

ümbertöötamine ja juhendi 

koostamine 

Säilitusriskid on välja selgitatud, 

hinnatud; säilitustegevuse 

põhialused on sõnastatud; 

keskkonnatingimuste kontrolli 

juhend on esitatud vastu võtmiseks 

Oktoobernovember 

K. Kukk Eelarve Ülesannete täitmine on 

lõpetamata Raadi hoidlate 

säilituskeskkonna 

kontrollimiseks kasutatava 

ressursi optimeerimiseks 

rakendatud keskkonnakontrolli 

meetodite muudatuste tõttu. 

Säilitustegevuse põhimõtete 

sõnastus vajab täpsustamist. 

Keskkonnakontrolli juhendis 

tuleb täpsustada 

hoidlakeskkonna kontrollimise 

passiivsete meetodite 

kasutamise korraldus. 

Lisatakistuseks on ka

2. Hoidlate ja püsinäituse 

kliimamonitooring ning bioloogiliste 

kahjustajate kontroll 

Kliimamonitooring on järjepidev, 

andmed on liidetud andmebaasi. 

Hoidlad ja ekspositsioonid on 

puhtad. Museaalide kahjustumine 

on minimaalne ja kontrollitud 

Aastaringselt K. Kukk, 

E. Kasearu 

12 

suurenenud ajakulu pidevale 

kliimaandmete analüüsile ja 

kontrollirežiimi jälgimisele 

Eelarve Kliimamonitooringu andmed 

on järjepidevalt liidetud 

vähemalt 1 kord kuus 

andmebaasiga (Eve Kasearu), 

igakuiselt on koostatud 

kliimagraafikud ( Kaie Kukk). 

Monitooringusüsteemi on 

liidetud ka Postimuuseumi 

Rüütli tn näitusesaal. 

Erinevat mõõtmisrežiimi 

rakendati Veski hoidlates 26 ja 

25, peale 4.06 uputust ja 

Raadil, peale 

ventilatsioonisüsteemide 

väljalülitamist (04-10. 

1×nädalas, 11-12. 2×kuus). 

Lisaks korraldati 

ebastabiilsemates hoidlates 

kontrollirežiimi operatiivseks 

korrigeerimiseks igapäevaseid 

üksikmõõtmisi ( 2 × päevas) 

Raadi kliimaandmete analüüs, 

muutuste prognoosimine ja 

kontrollirežiimi korrigeerimine 

on alates aprillist olnud 

järjepidev iganädalane tegevus. 

(Kaie Kukk) 

Raadi hoidlates on üldjoontes 

suudetud vältida 

säilituskeskkonna 

ekstreemseid ja järske muutusi 

ning välditud enamuse 

säilitatavate museaalide otsene 

silmnähtav kahjustumine.

3. Seisundiuuringute 

järjepidev läbiviimine, museaalide 

seisundi andmebaasi koostamine ja 

kahjustunud museaalide 

konserveerimine. 

Tulme korrastamine kogudesse 

liitmiseks 

4. ERM näitusetegevuse, ürituste ja 

väljaannete tarbeks museaalide 

ettevalmistamine 

5. Säilitus ja 

konserveerimisosakonna 

Konserveerimistegevus toimub 

vastavalt seisundiuuringute 

tulemustele. Tulme on 

korrastatud. 

Museaalid on 

eksponeerimiskõlbulikud 

Olemasolevad ressursid on 

kaardistatud. Materjalide ja 

Aastaringselt Ü. Vahar, 

K. Kukk 

Vastavalt näituste 

kavale 

13 

Igal näitusel oma 

vastutaja 

aastaringselt K. Kukk, 

E. Kasearu, 

Hoidlad ja hoiustussüsteemid 

on puhtad. 

Püsinäitust ja vahetuvaid 

näitusi hooldatakse 

regulaarselt, 

eksponeerimisvahendid ja 

eksponeeritud museaalid on 

rahuldavas seisukorras. 

Hoiustatud museaalid on 

rahuldavas seisukorras. Esines 

üksikuid riidekoikahjustusi 

ning kõrgema suhtelise 

õhuniiskusega hoidlates 

vähesel määral 

hallituskahjustust. 

Ajapuudusel jäi kontrollimata 

1 Raadi hoidla 

Eelarve A-kogus viidi läbi 5 

kollektsiooni uuringud, Bkogus 

kirjeldati kokku 688 

erinevatest materjalidest eset ja 

208 tekstiili 

Tulmet konserveeriti 

kokku1205 eset 

Planeeritud säilitus- ja 

konserveerimistööde käigus 

konserveeriti kokku 475 

üksikeset ja korrastati 3 

tervikkollektsiooni pakendid. 

Digiteerimiseks valmistati ette 

18002 fotot 

Signeeriti 1048 eset 

Eelarve Konserveeriti 96 eset, 

restaureeriti Raadi sõjaeelse 

näituse vitriin 

Eelarve Kirjeldatud on muuseumis 

kasutatavad tekstiilide

olemasolevate võimaluste ja 

perspektiivsete vajaduste 

väljaselgitamine ning osakonna 

arendamine 

6. Kogude süsteemsus: 

Esemed paiknevad kogudes 

süstematiseeritult, vastav 

dokumentatsioon (kohakataloog) on 

korrektselt täidetud. 

Kogude kasutamine 

töövahendite soetused vastavad 

vajadustele. Perspektiivis 

juurutatavad metoodikad on välja 

selgitatud 

Esemete paiknemise kohta 

peetakse ja täiendatakse pidevalt 

kohakataloogi. Koguhoidjad 

peavad esemete paiknemise ja 

süstematiseerimise kohta kontrolli 

oma kogudes. 

Esemed, fotod ja arhiivikogu on 

kättesaadavad uurijatele, toimub 

laenutamine näitusteks, 

konserveerimistöödeks jne 

aastaringselt 

14 

Ü.Vahar pesemise metoodikad ja 

metallikonserveerimise 

metoodikad . 

Perioodiliselt korrigeeritakse 

hoidlate ja museaalide 

hooldusgraafikuid, 

uuendatakse töövahendeid ja - 

Kogude osakond 

E.Astel, 

M. Rosenthal, Ü. 

Jäe, 

M. Kuningas, 

A. Raudsepp, 

K. Lupkin, S. 

Saar, A. Vosman; 

teadusosakond 

Eelarve 

meetodeid 

Tekstiilikogus magasineeriti 

531, metallikogus 45, kunsti- 

ja kultuuriloolises kogus 454, 

Raadil (puit) 201 eset. D kogus 

viidi läbi inventuur, 

kokkuvõtted tegemisel. Uus 

kohakataloog on tehtud 

klaasnegatiividele – 5869 ja 

filminegatiividele -7011. 

Kokku laenutati 

esemekogudest 8817, sh 

tekstiili ja nahka 6614, puitu – 

430, metalli - 658, 

väärismetalli 461, kunsti- ja 

kultuuriloolisi kogusid 76 eset, 

võõrrahvaid – 281, soome-ugri 

– 274, Postimuuseum – 23 

eset. Kokku laenutusi arhiivi – 

foto- ja videokogus 49432. sh 

fotokogus – 37004, video- ja 

filmiarhiivis 105, 

raamatukogus 1251, 

käsikirjalised kogud 11072. 

Külastajaid, laenutajaid, 

kogudega tutvujaid Raadil 253, 

Veski tn 656. Postimuuseumis 

uurijaid 11. Arhiivides 670 

külastajat.

6.1. Postimuuseumi kogude 

ümberpaigutamine ja 

süstematiseerimine Raadi hoidlates. 

6.2. Kolimise jätkamine Raadi 

hoidlatesse. 

6.2. Toimub esemete laenutamine 

kataloogimiseks KVIS (MUIS) 

süsteemi. Esemekogude 

fotografeerimine ja seostamine KVIS 

(MUIS)i kirjetega. 

6.3. Korrespondentide vastuste arhiivi 

(KV) laekunud kaastööde köidetesse 

komplekteerimine, seostamine KVISi 

(MUIS) kirjetega. 

6.4. Isikuarhiivide, fotokogu, 

videoarhiivi ja fonoteegi korrastamine. 

Postimuuseumi kogud on 

süstematiseeritud. 

Toidumajandus jm esemed 

paiknevad süstematiseeritult Raadi 

hoidlates 

Esemed on KVISis (MUISis) 

kataloogitud, fotokujutised 

esemetest KVISis (MUISis) 

nähtavad ka uurijatele; 

Kataloogitud on ca 5000 kirjet 

Linda Petti isikuarhiiv on 

korrastatud; Pilvre ja Maansoo 

fotokogu on kirjeldatud; 

näitusemaja filmide arvelevõtmine 

autoriõiguseta videoarhiivi – 135 

filmi. Kasutuskoopiate tegemine 

kogu arhiivist. Videoarhiivi 

Jaanuar –mai 

Jaanuar – mai; 

september – 

november 

Juuni, oktoober – 

november 

Aastaringselt 

Jaanuar – mai, 

september - 

november 

15 

H. Schasmin 

Ü. Jäe 

Teadusosakond, 

kogude osakond, 

fotolabor, 

M. Rosenthal 

V. Kajak, 

T. Tael 

K. Ütt, 

K. Kaalep 

M. Selgmäe, 

A. Vosman 

Eelarve 

Eelarve 

Eelarve 

Eelarve 

Eelarve 

Postimuuseumi kogud koliti 

Raadi hoidlasse, on 

lahtipakitud ja süsteemselt 

paigutatud. Eseme- ja 

templikogus on inventuurid 

lõpetatud. Arhiivikogus on 

inventuur lõpetatud, 

kokkuvõtted tegemisel. 

Fotokogu inventuur toimub 

2009-2010 aastatel. 

Veski tänava hoidlatest on 

Raadile kolitud 4656 eset 

(ahju- ja katusekivid, lähkrid, 

lassid, toidukarbid, puulusikad, 

puukausid, sõõrikud ja kulbid) 

Kataloogimiseks laenutati 329 

eset. Fotokogus on teaduslikult 

inventeeritud 137 fotot, 

videokogus 148 ja 

autoriõiguseta videokogus 21 

videot. 

MuISis on kirjeldatud 3696 

kaastööd (so 394 köidet ehk 

35% KV köidetest), tööd 

aeglustas uue andmebaasi 

kasutuselevõtt. 

Linda Petti isikuarhiivist on 

arhiivinimistusse kantud 43 

säilikut (7809 lk), fotode 

legendeerimine lõpeb 2010. 

aastal; Ajaleheväljalõikeid on 

mapistatud ja bibliografeeritud 

536 väljalõiget. Pilvre ja

7. Kogude täiendamine. ERMi 

kogumistegevuses lähtutakse 

kogumispoliitikast. 

7.1. Uute väliseestlaste 

kogumisvõistlus: 

kogumistöö, intervjueerimine, 

kokkuvõtted., autasustamine. Võistlus 

lõpeb 31.07.2009. 

filmide ümberkerimine; fonoteegi 

helisalvestite läbikuulamine ja 

kirjeldamine KVIS (MUIS) 

andmebaasi. Helikandjad on 

nummerdatud ja magasineeritud 

ERMi kogud on täienenud 

Alustatakse kogumisvõistluste 

tööde süstematiseerimist ja 

uurijatele kättesaadavaks tegemist 

Kogumisvõistluste tööd on 

2009 

august - 

november 

16 

Kogude- ja 

teadusosakond 

P. Noorhani, 

T. Tael 

Eelarve 

Rahvuskaaslaste 

programm 

Maansoo kogude fotod on 

digiteeritud. Seoses uue 

andmebaasi kasutuselevõtuga 

lükkub Pilvre ja Maansoo 

fotode kirjeldamine ja 

autoriõiguseta filmide 

vastuvõtt 2010. aastasse. 

Kasutuskoopiate tegemine on 

jätkuv. Videoarhiivi filme on 

ümberkeritud 531. Fonoteek 

on loodud, fonoteegi 

helikandjad on nummerdatud 

ja magasineeritud. 

Kogumispoliitika 

peateemadeks olid „Noorte 

rõivastus nõukogude ajal“, 

„Kollektsioneerimine“, ERMi 

juubeliga seoses korraldati 

kogude täiendamine teemal 

„Kingi muuseumile päev oma 

elust“ – saadi 398 kirjeldust, 

fotoreportaaži, videoid. 

Vastavalt kogumispoliitikale 

koguti nõukogude aja 

rõivastust, samateemalist 

teatmematerjali ning Eesti 

Vabariigi aegset tarbekunsti, 

toidunõusid jm. 

Väliseestlastelt saadi 56 

kaastööd (476 lk), välitööd 

tehti Rootsis (M. Nõmmela, 

Soomes (T. Tael) ja Kanadas 

(P. Noorhani). Materjalid 

antakse üle 2010. aastal 

„Noorte rõivastus nõukogude

7.2. Teatmematerjali 51. 

Kogumisvõistlus: Noorterõivastus 

nõukogude ajal; Kollektsioneerimine. 

Võistlus lõpeb 31.07.2009. 

7.3. Portaali Eesti Hetked käivitamine, 

uute teemade ja märksõnade lisamine, 

portaali üleslaetud fotode 

registreerimine ERMi fotokogusse 

7.4. Toimuvad argielu 

dokumenteerimise välitööd. 

Jätkub ERMi kirjasaatjatele 

küsimuskavade väljatöötamine, 

analüüs 

8.1.Kogude uurimissaalis ja 

raamatukogus tagada külastajate 

paremaks teenindamiseks KVISi 

(MUIS) kasutamisvõimalus. 

8.2. Osalemine Euroopa Digitaalse 

Raamatukogu projektis Europeana. 

Fotoarhiivi ja esemekogu 

digiteerimine. 

süstematiseeritud ja uurijatele 

kättesaadavad 

Portaal Eesti Hetked töötab 

Välitööde materjalid on lisatud 

ERMi kogudesse ja kättesaadavad. 

Kirjasaatjate vastused on 

analüüsitud 

Külastajatele on loodud töökohad 

KVISi (MUIS) kasutamiseks. 

Uurijad saavad mugavalt ja kiirelt 

ülevaate neid huvitavast ja kiireneb 

ka laenutustöö 

Digiteeritud on 20 000 

klaasnegatiivi, 10 000 fotot ja 3000 

eset, millega tagatakse laiema 

avalikkuse juurdepääs 

kultuuriväärtustele 

august - 

detsember 

jaanuar-märts; 

Augustnovember 

Aastaringselt 

Aastaringselt 

2009-2010 

17 

T. Tael 

A. Vosman 

Teadusosakond 

F. Ansip 

kogude osakond 

F. Ansip, 

P. Runnel 

K. Lupkin, 

T. Tael, 

M. Rosenthal, A. 

Vosman, 

A. Karm 

Eelarve 

Eelarve, 



sihttoetused 

Eelarve 

EAS, Europrojekt 

ajal“ – saadi 80 kaastööd (949 

lk) ja 35 eset, 

„Kollektsioneerimine“ – saadi 

40 kaastööd (447 lk) 

Portaal „Eesti hetked“ 

käivitati, peateemadeks olid: 

„Keel meie ümber“ ja 

„Innovatsioon meie ümber“. 

Fotokogusse võeti vastu 354 

fotot Eesti hetkedelt laekunud 

fotot. ERMi pildisaatjate võrgu 

kaudu saadi 599 üksust. 

Kaasaja dokumenteerimise 

välitööd toimusid 2009. aasta 

Laulu- ja tantsupeol ning 

Tääksis, Viljandimaal - tehti 

64 intervjuud, koguti foto- ja 

filmimaterjali ning esemeid. 

Väärtuslikku materjali koguti 

kogumiskampaaniaga „Kingi 

muuseumile päev oma elust“. 

Kogude uurimissaalis ja 

raamatukogus on tagatud 

MuISi ja ESTERi kasutamine 

Digiteeritud on 10950 

klaasnegatiivi ja 3000 vaipa. 

Algas loodavasse vaipade 

andmebaasi andmete 

sisestamine, sisestatud on 

seisuga 01.01.2010 1811 kirjet. 

ERR on digiteerinud 16 ERMi

8.3. ERMi soome-ugri kogude 

tutvustamine laiemale avalikkusele 

8.4. Üleminek KVIS süsteemilt MuIS 

süsteemile. 

Loomisel on soome-ugri rahvaste 

kultuuripärandit käsitlev digitaalne 

pildipank 

ERMis on kasutusel MuIS 

Aastaringselt 

mai - august 

18 

I. Jääts, 

S. Karm, 

A. Aljas 

K. Lupkin, 

kogude osakond 

Eelarve, 

Hõimurahvaste 

programm 

Eelarve 

35 mm-st filmi. 

Loodud on soome-ugri 

rahvaste rändnäitus, rahvaste 

asualade kaardid koostöös AS 

Regioga, 2010. aastal jätkub 

koolikaartide tootmine, 

õppematerjalide 

ettevalmistamine ja õpetajate 

pildi- ja filmipanga loomine. 

Näituse „Auasi“ raames 

toimusid muuseumiõppe 

programmid, ilmusid 

üleriiklikus meedias artiklid 

soome-ugri teemadel. 

MuIS võeti kasutusele mais, 

MuISi kasutajakoolitusel 14- 

15.05.2009 osalesid Age 

Raudsepp, Külli Lupkin, Tiina 

Tael, Anu Järs ja Vaike 

Reemann, Siim Angerpikk, 

misjärel viidi läbi 

muuseumisisene koolitus. 

ERM osaleb MuISi sõnastike 

töögrupis ja võtab osa 

jooksvalt MuISi 

arenguteemalistest 

arutelupäevadest. Alustati 

Heimtali Muuseumi kogude 

sissekandmist MuISi: täielikult 

sissekantud eseme- ja 

fotokogu, alustatud 

arhiivikoguga (Merle Puusepp 

ja Artur Kasepuu). Koostatud 

on majasisene juhend fotode 

üleandmiseks ja

8.5. Jätkub raamatukogu üleminek 

ESTER süsteemile. 

8.6. Eesti artiklite andmebaasi (ISE) 

ERMi perioodika bibliografeerimine. 

Raamatuvahetus partneritega 

Kataloogitud/märksõnastatud on 

2000 raamatut. ERMi töötajate 

laenutused viia põhiliselt elaenutuseks. 

Vöötkoodide 

kasutuselevõtt. Avarduvad 

raamatukogu kasutamisvõimalused 

ERM bibliografeerib oma 2009. a 

perioodilised väljaanded 

Aastaringselt 

Aastaringselt 

19 

M. Jaagosild 

M. Jaagosild 

Eelarve 

Eelarve 

legendeerimiseks MuISi 

(Ange Vosman ja Arp Karm). 

ERMi raamatukogu avamine 

ESTERis laiendab lugejabaasi 

ja avalikkuse teadlikkust 

ERMi raamatukogust. 

Andmebaasidest on püsivalt 

juurdepääs EBSCO-le, 

kirjastuse Berg e-ajakirjadele 

oli loodud tasuta juurdepääs 1 

kuu vältel. ESTERi süsteemis 

kataloogitud 2002 raamatut. 

Kõik laenutused on viidud elaenutuseks. 

Väljatöötatud on 

kava vöötkoodi rakendamiseks 

ERMi raamatukogus. ESTERis 

loodi ERMi uudiskirjanduse 

lehekülg. ESTERi 

märksõnastikus kontrolliti 

1770 märksõna. 

ISE andmebaasi lisati 103 uut 

kirjet. ERMi aastaraamatute 

artiklite (1959-1994) 

konverteeritud kirjete kontroll, 

korrastamine ja andmebaasis 

ISE nähtavaks tegemine – 350 

kirjet 

Raamatuvahetus toimus 39 

partneriga, neist 3 Eestist ja 36 

välismaalt. Partneritele 

saadetud ERM aastaraamat nr 

52 ja ajakiri JEF 2008, nr 1ja 

2. Vahetuse teel saadud 99 

raamatut ja perioodilist

20 

väljaannet 

Eesmärk 4: ERM on mitmekülgne ja hinnatud hariduskeskus. 

Koolinoortele suunatud muuseumiõppe kõrval tuleb senisest rohkem arendada täiskasvanutele suunatud ümber- ja täiendõppealast tegevust. Muuseumiõpe peaks arenema 

kooliprogrammi kohustusliku osana. 


1. Ettevalmistused 

konserveerimislabori baasil 

valdkonnapõhise eriala- ja 

täiendõppekeskuse kujundamiseks 

ning praktika korraldamiseks 

vastava eriala tudengitele 

1.1. kiudude määramise 

praktikumi ettevalmistamine; 

1.2. Külmutamise metoodika 

kirjelduse koostamine; 

1.3. tekstiilide pesemise 

metoodikate kirjeldus 

2. Rahvarõiva- ja käsitööalaste 

koolituste läbi viimine: 

konsultatsioonid rahvarõivaste 

hooldamiseks 

Olemas on kirjalik praktikumi 

kava, muretsetud vajaliku 

vahendid; olemas on ERMis 

kasutatava külmutusmetoodika 

kirjeldus; Olemas on ERMis 

kasutatava pesemismetoodika 

kirjeldus 

Konsultatsioonid toimuvad 2-3 

korda aastas 

Aprill E. Kasearu, 

M. Alumaa, 

L. Kuusmaa, 

I. Tuvike 

Mai, juuni, juuli R.Olli, 

E. Rennit, 

Ü. Vahar, 

I. Tuvike 

Eelarve Toimus muuseumide ja 

Ennistuskoja Kanut 

tekstiilikonservaatorite 

õppepäev, mille käigus viidi 

läbi kiudude määramise 

praktikum ja esitati ettekanded 

pesemismetoodikatest. 

Koostatud on kasutusel oleva 

külmutamise metoodika 

kirjeldus ja säilitustööde 

õppematerjal 

Toimus säilitustööde praktiline 

õppus Tallinna 

Linnamuuseumi 

lastemuuseumi töötajatele ning 

2 säilitamisalast praktikumi 

TÜ Viljandi 

Kultuuriakadeemia ja Tartu 

Kõrgema Kunstikooli 

üliõpilastele, pikemal praktikal 

viibis 1 TKK üliõpilane 

Eelarve Toimus 5 rahvarõivaste 

hooldamise koolitust Tartus ja 

Tallinnas. Rahvarõivaste 

Valmistajate Kooli 2-aastane 

kursus lõpetas (15 komplekti) 

ning alustas uus grupp. Toimus 

rahvarõivaste valmistajate 

konkurss ”Töö kiidab tegijat”. 

6.06 Rahvarõivapäev, 

demonstratsiooniga.

3. Aastaplaanis kinnitatud 

töötubade, programmide 

läbiviimine näitusemajas ja Raadil 

Meistrikodade ja praktiliste 

muuseumiõppeprogrammide jätkuv 

korraldamine (puit, tekstiil, klaas, 

savi) kaasaegsete töövõtete 

tutvustamine 

4. ERMi Postimuuseumi 

muuseumipedagoogilise tegevus 

arendamine, 

sünnipäevaprogrammi välja 

töötamine ja korraldamine Raadil 

Aastaringselt aastaringselt V. Tuubel Eelarve, 

lisavahendid 

Sünnipäevaprogramm ja 

muuseumitund on välja töötatud 

ning toimib 

Veebruar; 

september 

21 

V. Tuubel, giidid 

A. Miilmets, 

J. Liiv 

Eelarve, 

lisavahendid 

Näitusemajas ja Raadil 

toimusid aastaringselt 7 ja 5 

vahetuvate näituste 

giidiprogrammi. Lisaks töötati 

välja 9 rahvakalendri ja riiklike 

tähtpäevade programmi;19 

töötuba; 5 perepäeva; laste 

käsitööring, tsükliõpe 

erivajadustega külastajatele; 

koolidevaheline 

võistujoonistamise võistlus. 

Täiendõppekoolitusi ja 

eripakette toimus 25 

täiskasvanutegrupile. 

Postimuuseumis toimus 

püsinäituse ja 2 vahetuvate 

näituste giidiprogrammi kokku 

197 grupile. Toimusid 

sünnipäevaprogrammid Raadil. 

Eesmärk 5: ERM on avatud, sõbralik, innovaatiline ja jätkusuutlik organisatsioon. 

ERMi kaader on professionaalne, orienteeritud eesmärkide saavutamisele. Sisekommunikatsiooni selgus ja kiirus tagavad tegevuste tulemuslikkuse. Asjaajamise korrektsus 

tagab üldise usaldusväärsuse. 


Meede 7: Organisatsiooni arendamine Korrastatud ja eesmärgile vastav Veebruar, juuni, K. Aru 

Eelarve 

Raamatupidamises töötab 3 

7.1. Struktuuri korrastamine: postiosa, struktuur. 

september 

raamatupidajat, kellest üks 

raamatupidamine, videostuudio, 

tegeleb väljaannete, 

raamatukogu. 

muuseumipoe, kohviku jm 

muuseumi omavahendeid 

teeniva poolega 

7.2. Asutusesiseste täiendkoolituste 

(arvutiõpe, klienditeenindus) 

korraldamine. 

7.3. Asutuse siseveebi kui suhtlus- ja 

töökanali efektiivsem rakendamine. 

Töötajad on võimelised kasutama 

erinevaid arvutiprogramme ja 

uusi võimalusi. 

Kiirem ja efektiivsem 

informeeritus 

Märts, juuni, 

oktoober 

Aastaringne 

A. Soeorg, 

F. Ansip, 

R. Ljamin 

H. Valdma, 

Eelarve 

Eelarve 

Viidi läbi 3 asutusesisest 

täienduskoolitust 

(konservaatorid, Outlooki 

üldkoolitus) 

Asutuse siseveeb kui kõigile

7.4. Avatud juhatuste ja 

üldkoosolekute läbiviimine. 

7.5. Välissuhtluse arendamine (Ungari, 

Rootsi, Norra, Saksamaa) 

7.6. ERM riigiasutusena on eeskujulik 

ja korrastatud baasiga. 

7.7. Postimuuseumi endiste töötajate 

sidustamine ERMi kollektiivi. 

7.8. Hädaolukorra õppuse läbiviimine 

Raadil koostöös Lõuna-Eesti 

Päästekeskusega. 

7.9.Turundusstrateegia ja TTA 

koostamine. 

Kollektiiv on piisavalt 

informeeritud. 

ERM partnerina on kollektiiv. 

Dokumendiregister on korras, 

riigihanked on toimunud, 

asjaajamine on korrektne. 

Uued töötajad on osa ERMist. 

Töötajate tegutsemisoskus 

hädaolukorras 

Teadlikkus edasisest arengust. 

Avatud juhatused 

kord kuus. 

Üldkoosolekud 3 

korda aastas. 

Detsember 

Aastaringne 

Aprill 

Juuni 

Mai, juuli, 

detsember 

22 

A. Soeorg, 

F. Ansip 

K. Aru 

K. Aru 

H. Valdma, 

K. Aru, 

K. Raitar 

A. Soeorg 

L. Timmusk 

K. Aru 

S. Bohl, 

L. Toom, 

S. Toomemets 

Eelarve 

Omavahendid 

Eelarve 

Eelarve 

Eelarve 

Projekti toetus: 

EAS 

kättesaadav infoallikas on 

aktiivses kasutuses. 

Juhatuse koosolekud toimusid 

kord nädalas, kord kuus oli 

teemakeskne avatud juhatus, 

üldkoosolekuid korraldati 3. 

Sõlmiti koostöölepingud 

Soome (3), Norra (1), Taani 

(1), Rootsi (1), Venemaa (3) 

muuseumitega 

Viidi läbi 4 riigihanget, 

dokumendiregister vastab 

nõuetele. 

ERMi Postimuuseumi töötajad 

(3) on sidustatud kollektiiviga, 

uusi töötajaid on 

komplekteeritud avaliku 

konkursi korras. 

Ei toimunud, Lõuna-Eesti 

Päästekeskus ei leidnud aega ja 

vahendeid. 

Koostati koostöös Innopolise 

ja ERMi töötajatega 

turundusstrateegia ja TTA, 

tagamaks sihipäras tegevuse

7. 10. Digiteeritud kultuuriväärtuste 

säilitussüsteemi loomine. 

7.11. Finantsanalüüsi 

korrapärastamine. 

7.12. Kaugtöövõimaluste loomine 

ERMi töötajatele. 

7.13. Digitaalse 

dokumendihaldussüsteemi juurutamine 

ja dokumendiregistri avalikustamine. 

Digiteeritud kultuuriväärtuste 

säilimine on tagatud. 

Eelarve ökonoomne kasutamine. 

Tööaja paindlik kasutamine 

ERMi dokumendihaldus on 

kaasaegne 

Juuni, detsember 

Jaanuar, aprill, 

detsember 

Juuni 

November 

23 

F. Ansip 

K. Raitar 

F. Ansip, 

R. Ljamin 

H. Valdma, F. 

Ansip, T. Tael 

Projekti toetus: 

EAS 

Eelarve 

Omavahendid 

Eelarve 

algust 2010. aastal. Strateegiad 

võimaldavad määratleda 

olulisemad ja kiiremat 

tegutsemist vajavad 

valdkonnad ja edasised 

arengud. 

Olemasolevate digiteeritud 

kultuuriväärtuste säilimise 

tagamiseks on loodud sobivad 

arhiveerimistingimused. 

Uuendatud on vajalik tarkvara. 

Süstemaatiline analüüs tagas 

asutuse toimetuleku 

Kõigile töötajatele kelle töö 

iseloom nõuab on loodud 

kaugtöövõimalused ja ligipääs 

kõikidele ressurssidele. 

Toimub ettevalmistus 

digitaalse 

dokumendihaldussüsteemile 

üleminekuks. 

Dokumendiregistri 

avalikustamise ettevalmistused 

lükkusid 2010. aastasse. 

Eesmärk 6: ERM on kuuldav ja nähtav terves maailmas. 

ERMi kohustus on efektiivselt ja kaasaegselt säilitada ja tutvustada eesti kultuuri omapära, rikastades seeläbi rahvusvahelist kultuuripärandit. 


Meede 5: Kommunikatsiooni ja Teave ERMi kohta on 

Märts, september A. Aljas omavahendid 2009. a laiendati ERMi 

koostöövõrgustikega seotud tegevused mitmekülgne ja adekvaatne 

koostöövõrgustikke 

5.1. Ajalehe Värat väljaandmine 

sotsiaalmeedias, kasutusse 

võeti populaarsed

5.2. ERMi Sõprade Seltsi 

kujundamine vabatahtliku 

muuseumitöö keskpunktiks 

24 

suhtlusportaalid Facebook, 

Orkut, Youtube, LinkedIn, 

mikroblogi tsitter.com samuti 

fotode ja videode kogumiseks 

ja jagamiseks nagi.ee ja 

toru.ee, koostöö Photopointi / 

fotofoorum.ee-ga. 

Regulaarselt saadetud ja 

meedias kajastust leidvad 

infokirjad ja pressiteated 

tagasid muuseumi tegevuse 

kohta teave levimise, teabe 

mitmekülgsuse ja ajakohasuse. 

ERMil on oma vabatahtlike võrk Detsember S. Madisson omavahendid 

ERMi ajaleht Värat ilmus 2 

korda aastas 

ERMi juurde on loodud 

vabatahtlike võrk, avati 

veebileht 

www.erm.ee/vabatahtlik, 

pakutakse jooksvalt 

vabatahtlikele 

eneseteostusvõimalusi. 

Tehakse koostööd 

Vabatahtlike Väravaga. 

Muuseumitöös kaasati 

vabatahtlike nii Raadi 

infopunktis infojagajatena, 

erinevate sündmuste abilistena, 

aga ka ERMi jaoks 

monitooringute ja küsitluste 

tegemiseks . 

ERM võttis vastu esimese 

Euroopa vabatahtliku, kes 

töötas ERMis alates

5.3. Kirjasaatjate võrgu laiendamine Noorte senisest aktiivsem 

kaasamine 

5.4. ICOMi erialakomiteedes 

osalemine 

5.5. Pideva koostöö arendamine 

Rahvusmuuseumidega Lätis, Soomes, 

Venemaal, Ungaris, 

Norras, Rootsis 

5.6. ERMi esindamine erialastes 

töögruppides ja –organisatsioonides 

5.7. Meediaanalüüs ja infolevitamise 

protsesside analüüs. 

ERM on esindatud kõikides 

sisuliselt töötavates allüksustes 

Koostöö on näituste, 

konverentside, praktikatena 

September T. Tael 

Detsember P. Õunapuu 

Detsember 

25 

A. Aljas toetused 

ERM on sõnaõiguslik Aastaringne A. Soeorg Eelarve 

ERMi kajastatuse ülevaade ja 

sellest lähtuvalt meediasuhtluse 

Märts L. Toom, 

S. Bohl 

veebruarist kuni detsembrini. 

omavahendid Traditsioonilise 

teatmematerjali kogumise 

võistlusega lisandus 36 uut 

kirjasaatjat. 

Noorte senisest aktiivsem 

kaasamine toimis läbi 

juubeliaasta „Kingi 

muuseumile päev oma elust!“ 

kogumiskampaania, alaliste 

kirjasaatjate kõrval võttis osa 

378 inimest, neist 182 õpilast. 

Alustati ERMi konkursside ja 

tegevuse info levitamist läbi 

sotsiaalvõrgustike ja portaalide 

(Twitter, Facebook, Orkut, 

Nagi.ee, Toru.ee jt). 

omavahendid ERMi töötajad osalevad 11 

ICOMi alakomitee tegevuses 

Eelarve 

ERM osaleb 5 üle- 

Euroopalises koostööprojektis 

teaduse, näituste, digiteerimise 

valdkonnas. 

Näitusealane koostöö toimus 

Läti, Leedu, Taani, Norra, 

Ungari, Rootsi, Ungari, 

Tšehhi, Portugali, Šoti, 

Sloveenia muuseumitega 

ERM oli esindatud ICOMis, 

Eesti Muuseumiühingus, 

Muuseumiaasta korraldamises, 

ELNETi ja MuISi sõnastike 

ning konserveerimismooduli 

töögruppides 

ERMi kajastatuse ülevaade ja 

sellest lähtuvalt

5.8. Omnibuss-uuringu tellimine ja 

tulemuste analüüs 

5.9. Koostöö erinevate meediumitega 

(tele-, trüki-, online-, 

audiomeediumid). Välismeedia 

teavitamine ERMi tegevustest (selleks 

info tõlkimine inglise, soome ja vene 

keelde). 

korrigeerimine; info levitamise 

optimeerimine, õige info läheb 

õigetele sihtrühmadele, ERMi 

tegevuse läbipaistvuse tõus 

Teadmine ERMi 

kommunikatiivsete tegevuste 

tulemuslikkusest ja edasistest 

vajadustest 

ERMi olemuse ja (programmilise) 

tegevuse kajastatus erinevates 

meediumites. Info kiire ja 

korrektne jõudmine 

auditooriumini. Avalikkuse 

suurem huvi ERMi tegevuse 

vastu. ERMi kui „kõneisiku“ 

staatuse tähtsustumine Eesti 

ühiskonnas. 

ERMi tuntus välisriikides tõuseb. 

26 

meediasuhtluse korrigeerimine 

toimus igakuiselt; Iga 

teate/uudise puhul keskenduti 

huvigruppidele. Aasta jooksul 

oli ERMi kajastusi nii trüki-, 

tele- ja online-meedias üle 750. 

ERMi tegevuse läbipaistvus on 

märgatav, kontaktpunktidena 

on järjest laienevad ja 

erinevatele sihtgruppidele 

suunatud portaalid, 

jaotuskohad. ERMi kajastused 

on mitmekesised. 

Juuni L. Toom Omavahendid Rahaliste vahendite puudumise 

tõttu jäi uuringu tellimine ära. 

Küsitlejate uuringuid 

korraldati oma jõududega 

aastaringselt L. Toom Eelarve 

küsitluslehtede kaudu. 

ERMi (programmilist) 

tegevust kajastasid erinevad 

vabaaja veetmise vahendavad 

portaalid 

(Kultuuriaken.tartu.ee, 

kuhuminna.ee) ja 

koostööpartnerite 

veebilehtedel. Info jõudis läbi 

eriala listide kiirelt 

sihtgruppideni. Ajakirjanikud 

pöördusid ERMi kui 

rahvuskultuuri teemade 

eksperdi poole. Läbi inglise-, 

soome- ja prantsuse keelsete 

reklaamide 

turismikataloogides, 

pressiteadete ja pidevalt 

täieneva välispressilisti on 

tõusnud ERMi tuntus

5.10. Koostöö Eesti Instituudi ja 

Välisministeeriumiga. Eesmärgiks 

ühtlustada Eestit tutvustavat infot 

välisriikides, ressursside koondamine 

ja olemasolevate ressursside parem 

kasutamine. ERMi kogude 

tutvustamine. 

Sama Tartu linnavalitsuse, Tallinna 

linnavalitsuse ja Tartumaa Turismi 

SAga. Samuti pakettide moodustamine 

ja info levitamine läbi erinevate 

turismiettevõtete nagu hotellid ja 

koolitusettevõtted. 

5.11. Koostöö Muuseumiaasta ja teiste 

muuseumidega. Erinevate ürituste 

teostamine. ERM 100 läbiviimine. 

5.12. Euroopa Vabatahtliku Teenistuse 

läbiviimine, teiste vabatahtlike ja 

praktikantide kaasamine muuseumi 

tegevusse 

Eesti ja Tartu kohta info levik 

välisriikides, parem ja mõistlikum 

ressursside kasutus erinevate 

institutsioonide vahel. Huvi Eesti 

kui kultuurireisi sihtriigi vastu. 

ERMi teenuste suurem 

kasutamine, sh kohviku, 

muuseumipoe ja 

konverentsiruumide rendi näol. 

Tõuseb teadlikkus muuseumidest 

ja nende tegevusest üldiselt. 

ERMi juubeliaasta tähistamine 

koos teiste muuseumide ja 

elanikkonna kaasamine muuseumi 

rolli mõtestamisse. 

Noorte võimalus õppida tundma 

muuseumi tegevusi, motiveeritud 

tööjõu abil saab kergendada 

ERMi töötajate töökoormust, 

leida uusi lahendusi tänu uutele 

inimestele. 

aastaringselt L. Toom, 

S. Bohl ja 

vastavate 

institutsioonide 

esindajad 

aastaringselt L. Toom, ERM 

100 töögrupp, 

Muuseumiaasta 

läbiviijad 

aastaringselt L. Toom, praktika 

juhendajad 

27 

välisriikides. 

Eelarve Tellitud on minimaalselt 

reklaami Soomele suunatud 

turismiväljaannetes, 

pressiuudiseid on edastatud eri 

keeltes. Koostööläbirääkimised 

ja pidev suhtlus toimub Tartu 

linnavalitsuse, SATTiga, ERM 

algatas turismiettevõtetega 

koostöö ühiste pakettide 

loomiseks. ERM osales EASi 

Eesti Turismiettevõtete 

Kvaliteediprogrammis, saades 

„Märgi kindlast arengust“, 

saavutades tulemusena 

kvaliteedimärgi. 

Eelarve, toetused, Läbi ERM juubelisündmuste, 

sponsorid muuseumiaasta ja erinevate 

laiemale avalikkusele otse 

suunatud ürituste ning 

koostööprojektide jõudis 

muuseumi tegevus iga 

inimeseni. Juubeliaastal kutsuti 

inimesi lisaks näitustele ja 

sündmustele osalema 

muuseumi kogude 

täiendamises erikonkursiga 

„Kingi muuseumile päev oma 

elust“. 

EVT 

sihtfinantseerimin 

e 

Praktikantide, töövarjude ja 

vabatahtlike kaasamisega anti 

võimalus noortele tutvuda 

muuseumitööga.. Loodud sai 

süsteem vabatahtlike ja 

praktikantide tegevuse 

efektiivsemaks

28 

rakendamiseks. Nimetatuga 

paralleelselt rakendati ka 

tagasisidesüsteem. 

Eesmärk 7: ERMil on terviklikult väljaarendatud kaasaegne infrastruktuur. 

Lähtutakse vajadusest töötada kuni ERMi uue hoone valmimiseni senistes ruumides. Raadi mõisapargi territooriumi ja uue hoone asupaika arendatakse kui tervikut, ühtse 

ideoloogiaga. 


Meede 6: Haldustegevused, 

sihtinvesteeringutega seotud 

6.1.ERMi uue hoone põhiprojekti 

muuseumispetsiifilise osa koostamine 

ja kontroll projekteerimise üle. 

6.2. ERMi Raadi territooriumi 

vabaõhuala, nn teemapargi 

planeerimine ja sisustamine 

6.3. Raadi mõisapargi hoidlate 

ventilatsioonisüsteemi optimeerimine. 

6.4. Raadi mõisapargi 2. ja 3. trepi 

ehitamine. 

6.5. ERMi uue hoone tööprojekti 

koostamine. 

6.6. Kuperjanovi 9, Veski 32, 

Narva mnt 177 hoonete 

kasutamiskõlblikkuse tagamine uue 

hoone valmimiseni 

Põhiprojekt on muuseumi poolt 

tähtajaliselt ja adekvaatselt valmis 

Teemapargi idee ja kontseptsioon 

on valmis 

Kommunaalkulude kokkuhoid 

kasutajatele ohutum 

Trepid valmivad õigeaegselt 

Tööprojekt on muuseumi poolt 

valmis tähtaegselt 

Töökeskkond on tagatud 

Juuni 09 

Juuli 09 

Jaanuar, veebruar, 

märts 

Juuni-august 

November 

aastaringselt 

K. Aru 

S. Madisson 

K. Aru, 

K. Kukk 

Ü. Siimets 

K. Aru 

L. Timmusk 



EAS 500 000 

eelarve 

Tartu linn 



eelarve 

Põhiprojekti valmimine nihkus 

detsembrisse peaprojekteerija 

ja arhitektide mahajäämuse 

tõttu. 

Avati suvehooajaks Raadi 

infopunkt, toimus 53 

ekskursiooni. Teemapargi 

eskiis on valmis. 

Tulemus tagas toimetuleku 

kokkuhoiu tingimustes 

Ei leidnud rahastamist linna 

poolt 

Tööprojekti alustamine jäi 

põhiprojekti mittevalmimise 

tõttu 2010. aastasse. 

Eelarveliste raskuste tõttu 

täidetud minimaalselt.

4. Ülevaade avalike teenuste kvaliteedi parandamisest ja organisatsiooni arendamisest. 2009. aastal 

alustas ERM asutusesiseseid koolitusi töötajate arvutialase teadlikkuse tõstmiseks (intraveeb, Excel, 

turbekoolitused), sisekommunikatsiooni tõhustamiseks ja klienditeeninduse parandamiseks. Viimase 

tegevuse elluviimisel oli suureks abiks osalemine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kvaliteedikoolitusel ja 

–konkursil. Tunnustusena ERMi püüetele klienditeeninduse kvaliteedi parandamiseks andis EAS 

muuseumile ka vastava kvaliteedimärgi ja tunnistuse. Erilist tähelepanu pööras ERM ka tööle vabatahtlikega, 

laiendades vabatahtlikkust ERMi Sõprade Seltsi tegevusest koostööks organisatsiooniga „Euroopa Noored“ 

(vabatahtlik Prantsusmaalt), kriminaalhooldusametiga (ühiskondliku töö korras karistuse kandjad) ning 

mitemkülgseteks praktikavõimalusteks. 

5. Hinnang 2009. aasta tegevuskava elluviimisele ja selgitused kasutatud metoodika kohta. 

2009. aasta oli ERMis väga tegus aasta. Hoolimata eelarve vähendamisest ja pealesunnitud 

kokkuhoiupoliitikast, mis tõi endaga pideva kontrolli kõikide rahade kasutamise üle ning piiras teatud määral 

tegutsemisvabadust, ei jäänud tegemata ega ellu viimata ükski hea idee. Pigem tuleb rõhutada, et rahaliste 

ressursside kokkuhoid mõjus kohati hoopis positiivselt: sundis erinevaid osakondi paremale ja tõhusamale 

koostööle, muutis raha kasutamise efektiivsemaks ja tegevuste planeerimise põhjalikumaks. 

2009. aasta suuremad kordaminekud: 

1. Kultuurilooliste kihelkonnapiiride märgistamist – ERM 100 tähistamise raames, koostöös Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maanteeametiga. Projekt hõlmas Eestit tervikuna ning peaks kaasa 

aitama rahva kultuurimälu säilitamisele ja paikkondliku identiteedi kasvule. 

2. ERMi ajaloo mõtestamist väljaannetes, mis ühendavad minevikku tulevikuga: postmark ja eriümbrik 

(koostöös Eesti Postiga), hõbedast 10- kroonise nominaalväärtusega kodarraha (koostöös Eesti Pangaga), 

artiklite kogumik „Eesti Rahva Muuseumi sada aastat“ (ERM 2009), ülevaateteos „Eesti Rahva Muuseumi 

pildialbum“ (ERM 2008), kordustrükk I. Mannineni monograafiast „Eesti rahvariiete ajalugu“ ( ERM 2009), 

vanavara kogumispäevikute originaaltekstide avaldamist. 

3. Eesti Postimuuseumi kogude ja tegevuse liitmist ERMi üldise suuna ja arengutega. 

4. Sisulist tööd ERMi uue hoone ja kogu Raadi territooriumi kui uue kultuuri- ja turismikeskkonna 

arendamisel: senisest avaramat muuseumi mõtestamist ja püüdu kujundada oma tegevus vastavalt ühiskonna 

tegelikele ootustele ja vajadustele. 

5. Uue püsinäituse ja soome-ugri püsinäituse kontseptsioonide ettevalmistamist. 

6. Rahvusvahelise koostöö sisulist arendamist: programmid Europeana-Local, A Taste of Europe, 

Moderniseerimine, rändnäituste koostamine vastavalt Välisministeeriumi soovile ja tellimusele (Ungari, 

Holland, EL esindus), Peterburi, Pihkva. 

7. Tööd andmebaasiga MuIS, MuISi kasutamis- ja toimimisideoloogia parem mõistmine. Kogemusi 

digiteerimisprojektidega: fotokogukogu digiteerimisprojekti sktruktuurivahendite fondi finantseerimisel. 

8. Vabatahtlike kaasamist muuseumi töösse (Raadi infopunkt, andmete sisestamine, ürituskorraldus) ja 

vabatahtlikkuse kui seni täielikult kasutamata väärtuse mõistmist. 

Puudujäägid: 

1. Suutmatus piisavalt efektiivselt majandada erinevaid hooneid (Kuperjanovi 9, Veski 32, Rüütli, 

Narva mnt 177), suur ajakulu haldusküsimuste lahendamisel. 

2. Ajutine toimetulematus kooskõlastatud tähtaegadega ja sellest tulenev ebaratsionaalsus küsimuste 

lahendamisel. 

3. Võimaluste puudumine lisatööjõu kaasamiseks ja süsteemseks rakendamiseks (uus hoone ja selle 

arendused, digiteerimistööd ja andmete sisestamine). 

4. Täiendõppe võimaluste piiratus. Nimetatu võib oluliselt pärssida uue hoone rakendamist. 

5. Suutmatus vajaliku kiirusega arvestada ja reageerida muutuvatele välistingimustele. 

6. Täiendav informatsioon 

- Olulisemad aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus planeeritavad investeeringud 

Olulisem investeering lähiaastatel on ERMi uue hoone ehitus Raadil. Projekti kogumaksumus on 

1 049 362 886, aruandeaastalt tehti investeeringuid uue maja ehitusse summas 28 590 252,59. 

Investeeringutena soetati projekti „Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi ja vaibakogu digitaliseerimine ja 

veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine“ raames skänner Kaiser 5125 Scando Icoss X/6 lisaseadmetega, 

skänner VIUscan, arvuti Ordi Type O ja monitor Eiso Coloredge CG242W, arvuti HP EliteBook 8530w ja 

tarkvara Educational RE geomagic reverse kogusummas 1 100 058,28. 

29

- Olulisemad uurimis- ja arendustegevuse projektid ning nendega seotud väljaminekud aruandeaastal 

ja järgmistel aastatel. Seoses ERMi uude hoonesse kavandatava eesti kultuuriloo püsinäitusega on vajalik 

paaril järgneval aastal läbi viia mitmeid ekspeditsioone Eesti erinevatesse maakondadesse ning Eestist 

väljaspool elavate eestlaste juurde. Samuti on vajalikud teaduslikud ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste 

juurde, et soome-ugri uus püsinäitus ei jääks põhinema vaid ajaloolisel ainestikul. Ekspeditsioonid ja 

teaduslikud uurimistööd eeldavad lisakulutusi nii tehnikale kui ka lisaraha sõidu- ja majandamiskuludest. 

Püsinäituse valmimiseks on vajalik ka suure hulga koopiate soetamine, täiendavad fotografeerimis-, 

audiovisuaalsed jms tegevused. Et nõukogude periood on suurel määral teadlaste poolt alles läbiuurimata ala, 

on hädavajalik, seades eesmärgiks valmivate ekspeditsioonide teadusliku adekvaatsuse, kaasata näituste 

ettevalmistamisprotsessi ka oma eriala spetsialiste väljastpoolt muuseumi. Viimane omakorda tähendab 

täiendavaid kulutusi lisatööjõule. Museaalide digiteerimisprotsessi kiirendamiseks tuleks tõhustada 

esemekogude digiteerimist ja sellega kaasnevat metaandmete sisestamist (vajadus lisatööjõu järele). 

- Tegevuskeskkonna üldine areng ja selle mõju majandustulemustele. Tegutsemine majandusraskustes ei 

jätnud oma mõju avaldamata ka ERMile. Eelkõige kasvas inimeste tegelik töökoormus, sest täiendavat 

tööjõudu polnud võimalik kaasata, kuigi tööülesandeid lisandus seoses uue hoone projektiga ning uue hoone 

ehitust ettevalmistavate tegevustega (püsimaks etteantud eelarve piires viidi asutuses läbi ka tegelikke 

koondamisi). Samas sundis piiratud eelarve senisest rohkem tähelepanu pöörama täpsemale planeerimisele, 

välja töötama seni puudunud turundusstrateegiat ja ellu viima turunduspoliitikat. 

- Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. ERMi keskkonnaalast teadlikkust 

suurendasid Raadi lennuvälja territooriumil alanud puhastus- ja korrastustööde projektide ühisarutelud ning 

nendest algust saanud kokkupuuted tegelike keskkonnaprobleemide ja –riskidega. Keskkonnaalast 

teadlikkust on ERM arendanud Raadi mõisapargi ja dendroloogiapargi pideval hooldus- ja korrastustöödel. 

ERMi tegevuse sotsiaalsetest mõjudest on esikohal otsene mõju väikeettevõtlusele: koondades enda ümber 

käsitööhuvilisi, pakub ERM neile tuge ja õpetust oma ettevõtluse arendamiseks. Olles kultuurseks vaba aja 

veetmise keskuseks, õppimis- ja enesetäiendamise kohaks erinevatele demograafilistele ja sotsiaalsetele 

gruppidele, on ERM toeks kodanikuühiskonna kasvatamisel ja ühiskonna üldise sidususe kujundamisele. 

30

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON 

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel … kuni … toodud 2009 aasta raamatupidamise 

aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: 

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea 

raamatupidamistavaga; 

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, 

majandustulemust ja rahavoogusid. 

Nimi Allkiri Kuupäev 

31

BILANSS 

Lisa 

31.12.2009 31.12.2008 

Varad 169 146 989,11 127 875 659,88 

Käibevara 2 951 400,92 731 611,83 

Muud nõuded ja ettemaksed 5 2 226 012,76 731 611,83 

Varud 6 725 388,16 0,00 

Põhivara 166 195 588,19 127 144 048,05 

Finantsinvesteeringud 2 260 615,00 255 667,00 

Materiaalne põhivara 8 165 803 744,68 126 783 310,12 

Immateriaalne põhivara 9 131 228,51 105 070,93 

Kohustused ja netovara 169 146 989,11 127 875 659,88 

Lühiajalised kohustused 9 622 061,62 18 306 675,69 

Võlad hankijatele 5 3 221 043,86 360 929,27 

Võlad töövõtjatele 5 282 804,15 510 490,75 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4,5,10 6 118 213,61 17 435 255,67 

Netovara 159 524 927,49 109 568 984,19 

Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 159 524 927,49 109 568 984,19 

32

TULEMIARUANNE 

Lisa 

2009 2008 

Tegevustulud 58 501 478,59 29 078 794,46 

Toetused 10 55 867 560,78 28 022 845,48 

Müüdud tooted ja teenused 11 2 623 916,81 1 055 948,60 

Muud tulud 12 10 001,00 0,38 

sh. kasum põhivara müügist 10 001,00 

Tegevuskulud -34 398 513,31 -35 268 642,10 

Antud toetused 10 -120 498,00 -89 466,00 

Tööjõukulud 13 -13 714 023,15 -14 823 597,92 

Majandamiskulud 14 -7 600 928,65 -10 289 014,57 

Muud tegevuskulud 15 -9 939 575,50 -6 157 473,99 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 16 -3 023 488,01 -3 909 089,62 

Aruandeperioodi tegevustulem 24 102 965,28 -6 189 847,64 

Finantstulud ja –kulud 8 948,00 5 667,00 

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 8 948,00 5 667,00 

Aruandeperioodi tulem enne arveldusi 

riigieelarvega 

24 111 913,28 -6 184 180,64 

Netofinantseerimine riigieelarvest (siirded) 17 -24 111 913,28 6 184 180,64 

33

RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil) 

Lisa 

34 

2009 2008 

Rahavood põhitegevusest 

Aruandeperioodi tegevustulem 24 102 965,28 -6 189 847,64 

Korrigeerimised: -39 081 174,23 -18 946 812,04 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 14 3 023 488,01 3 909 089,62 

Kasum/kahjum põhivara müügist 12 -10 001,00 0,00 

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 -42 094 661,24 -22 855 901,66 

Käibevara netomuutus -2 219 789,09 -626 274,54 

Muutus nõuetes ostjate vastu -4 023,91 -31 928,64 

Muutus viitlaekumistes -391,95 

Muutus nõuetes toetuste ja siirete eest -438 270,75 83,20 

Muutus maksude, lõivude, trahvide ettemaksetes -1 016 498,62 -311 823,98 

Muutus muudes ettemaksetes -35 215,70 -282 605,12 

Muutus varudes -725 388,16 

Kohustuste netomuutus -14 810 774,62 11 728 341,88 

Muutus võlgades hankijatele 543 234,79 769,36 

Muutus võlgades töövõtjatele -227 686,60 94 067,07 

Muutus maksu-, lõivu- ja trahvikohustustes -1 109 656,00 2 176 245,00 

Muutus muudes kohustustes 

Muutus saadud toetuste ettemaksetes -14 016 666,81 9 457 260,45 

Kokku rahavood põhitegevusest -32 008 772,66 -14 034 592,34 

Rahavood investeerimisest 

Tasutud põhivara eest (v.a. finantsvarad) -37 897 927,25 -24 302 676,11 

Materiaalse põhivara soetus 8, 10 -40 156 327,87 -24 192 882,89 

Immateriaalse põhivara soetus 9 -58 479,18 -109 793,22 

Korrigeerimine muutusega võlgades hankijale 2 316 879,80 

Laekunud põhivara müügist (v.a. finantsinvesteeringud ja osalused) 8 10 001,00 

Müügist saadud tulu 10 001,00 

Laekunud finantsinvesteeringute müügist 4 000,00 

Kokku rahavood investeerimisest -37 883 926,25 -24 302 676,11 

Rahavood finantseerimisest 

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 44 048 668,89 22 033 967,66 

Rahalised netosiirded riigieelarvest 17 25 844 030,02 16 303 300,79 

Kokku rahavood finantseerimisest 69 892 698,91 38 337 268,45 

Puhas rahavoog 0,00 0,00

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 

Lisa Muutused 

Saldo 31.12.2007 103 713 022,45 

Materiaalse põhivara ümberhindlus 

Kinnisvarainvesteeringu ümberhindlus 

Osaluse ümberhindlus 

Siire tulemi elimineerimisest 17 5 855 961,74 

Kokku muutused 5 855 961,74 

Saldo 31.12.2008 109 568 984,19 

Materiaalse põhivara ümberhindlus 

Kinnisvarainvesteeringu ümberhindlus 

Osaluse ümberhindlus 

Siire tulemi elimineerimisest 17 49 955 943,30 

Kokku muutused 49 955 943,30 

Saldo 31.12.2009 159 524 927,49 

35

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE 

Klassifikaatori 

kood 

Nimetus 2008 esialgne 

eelarve 

2008 lõplik 

eelarve 

2008 tegelik 

eelarve täitmine 

36 

Tegelik 

täitmine miinus 

lõplik eelarve 

Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses* 0,00 0,00 

Tulude laekumine 0,00 

30 Maksud ja 

sotsiaalkindlustusmaksed 

0,00 

Üle viidud 

2009 aastasse 

32 Kaupade ja teenuste müük 1 000 000,00 3 457 400,35 3 457 400,35 0,00 

35 Saadud toetused 35 348 300,00 42 160 238,25 42 160 238,25 0,00 

38 Muud tulud 10 001,00 10 001,00 

Tulude laekumine kokku 36 348 300,00 45 617 638,60 45 627 639,60 10 001,00 

Sh mitterahalised tulud 0,00 

Kulude tasumine 0,00 

15 Materiaalsete ja immateriaalsete 

varade soetamine ja renoveerimine 

-33 955 000,00 -48 535 083,28 -42 961 445,87 5 573 637,41 5 573 637,41 

4 Eraldised -101 324,00 -88 564,00 -88 558,45 5,55 

50 Tööjõukulud -14 196 103,00 -14 158 357,30 -13 862 571,17 295 786,13 295 785,55 

55 Majandamiskulud -7 927 048,00 -10 520 909,02 -9 265 459,13 1 255 449,89 1 255 449,30 

6 Muud kulud -34 000,00 -4 907 923,00 -4 907 923,00 0,00 

Kulude tasumine kokku -56 213 475,00 -78 210 836,60 -71 085 957,62 7 124 878,98 

Sh mitterahalised kulud 0,00 

Finantseerimistehingud 0,00 

10.1 Finantsvarade suurenemine 0,00 

10.2 Finantsvarade vähenemine 0,00 

10.3 Kohustuste suurenemine 0,00 

10.4 Kohustuste vähenemine 0,00 

Finantseerimistehingud kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 

Riigikassast saadud siirded* 71 318 316,21 71 318 316,21 

Riigikassale üle antud siirded* -45 859 998,19 -45 859 998,19 

Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus* 0,00 0,00

LISAD 

Lisa 1 

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD 

ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED 

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja riigieelarve 

seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele 

(Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised 

avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise 

seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi 

raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. 

Aastaaruandesse hõlmatud asutuste nimekiri ja nende tähtsamad finantsnäitajad on esitatud lisas 2. 

Aastaaruandesse hõlmatud asutuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud on konsolideerimisel 

elimineeritud, v.a eelarve täitmise aruandes. 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a. 

kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, tuletisinstrumendid ning edasimüügi eesmärgil soetatud 

finantsvarad ja –kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses. 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. 

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks 

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse 

eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. 

Raha ja raha ekvivalendid 

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a 

arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse 

raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka kõrge likviidsusega väärtpabereid, mida on võimalik igal 

ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud 

laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses. 

Finantsinvesteeringud 

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpabereid 

(aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg 

on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, 

mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning 

kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. 

Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitali- ja võlainstrumentidesse (v.a osalused tütar- ja 

sidusettevõtjates ja lunastustähtajani hoitavad investeeringud) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see 

on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane 

väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne 

soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla 

bilansilise väärtuse). 

Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, 

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. 

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. 

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded 

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. 

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt 

laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, 

arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete 

laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete 

laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. 

38

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste 

nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude 

kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. 

Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel 

nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. 

Varud 

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest 

tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud võetakse arvele 

soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude 

jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. 

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende 

soetusmaksumusest. 

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse 100%-lise osaluse määraga neid osalusi sihtasutustes ja 

mittetulundusühingutes, mille üle riigiraamatupidamiskohustuslasel on valitsev mõju. Valitsev mõju tekib 

üldjuhul õigusest määrata enam kui 50% sihtasutuse või mittetulundusühingu juhtimisorgani liikmetest. 

Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil. 

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 

Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja 

hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat 

või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse 

ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja 

sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. 

Kinnisvarainvesteeringud 

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned ja rajatised ning muu 

nende juurde kuuluv põhivara), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida 

aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. 

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha 

arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). 

Materiaalne põhivara 

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja 

soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest 

kroonist). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara 

arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara 

kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. 

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara 

soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel 

aruandeperioodi kuluna. 

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse 

põhivara maksumusele. 

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud 

väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi 

norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. 

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: 

Hooned ja rajatised 

Masinad ja seadmed 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. 

Immateriaalne põhivara 

39

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja 

soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest 

kroonist). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud 

kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel 

kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: 

Tarkvara 

Õigused ja litsentsid 

Arenguväljaminekud 

Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on 

arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmiste perioodide tegevustes. 

Bioloogilised varad 

Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. 

Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on 

maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed 

andmed, kajastatakse bioloogilist vara bilansiväliselt. 

Maavarasid, mittearendatavaid bioloogilisi ressursse ning kaitse- ja hoiumetsi kajastatakse bilansiväliselt. 

Ümberhindlused 

Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi ühekordne põhivarade ümberhindamine (sh kinnisvarainvesteeringud, 

materiaalne põhivara ja bioloogilised varad), mis tulenes vajadusest korrigeerida varasemaid puudujääke 

raamatupidamises ja võtta arvesse enne 1996.a toimunud hüperinflatsiooni. Alates 2006. aastast viiakse 

täiendavaid ümberhindlusi läbi aruandeperioodil maakatastrisse kantud maade ja muude varade osas, mis on 

jäänud varasemalt arvele võtmata või ümber hindamata. 

Ümberhindluste läbiviimiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millele turuväärtus 

puudub, kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Lihtsustatult on lubatud hinnata maad, kasutades maa 

maksustamishinda. 

Müügiootel põhivara 

Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara või kinnisvarainvesteeringut, mis 

müüakse väga suure tõenäosusega lähema 12 kuu jooksul, mille korral on alustatud aktiivset müügitegevust 

ning millele on määratud realistlik hind. 

Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja vara klassifitseeritakse ümber käibevarade gruppi. Seda 

kajastatakse kuni müügi toimumiseni kahest madalamas, kas bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses 

(miinus müügikulutused). 

Renditud varad 

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja 

hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. 

(a) Aruandekohustuslane on rentnik 

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või 

rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel 

renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri 

piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul 

amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. 

Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. 

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja 

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu 

summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja 

finantstuluks. 

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. 

Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 

Finantskohustused 

Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, v.a 

edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases 

väärtuses. Tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ning kantakse kohustuse 

eluea jooksul intressikuludesse. 

40

Eraldised ja tingimuslikud kohustused 

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline 

alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille 

suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt 

fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute 

ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 6%-lise diskontomääraga. 

Pensionieraldistena kajastatakse töötajatele seaduse alusel tagatud hüvitisi eripensionide ja 

pensionisuurenduste maksmiseks. Pensionieraldiste suurus bilansipäeva seisuga arvestatakse välja eraldi 

endistele pensionile jäänud ja praegustele töötajatele. Eripensionid ja pensionisuurendused kajastatakse 

kuluna proportsionaalse osa krediteerimise meetodil, mille kohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood 

lisaühiku pensioni saamiseks vastavalt pensioni saamiseks nõutavale staažile. Pensionieraldiste 

arvestamiseks kasutatakse Statistikaameti andmeid keskmise järelejäänud eluea kohta ning 

Rahandusministeeriumi hinnanguid keskmise pensioni muutumise kohta tulevastel perioodidel. Töötajate 

puhul hinnatakse lisaks, kui suur osa töötajatest lahkub töölt enne eripensioni või pensionisuurenduse 

väljateenimist. 

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on 

avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena. 

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine 

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult 

kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning 

mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva 

seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside 

alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja 

kuluna. 

Tulude arvestus 

Kogutud maksude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele 

ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui 

kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on 

usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme 

meetodist. Lõivutulu kajastatakse kassapõhiselt, kuna lõivude määr on väike ja ajavahemik lõivude 

laekumisest kuni toimingu teostamiseni on lühike. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise 

intressimäära alusel. Dividenditulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. 

Kulude arvestus 

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja 

lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. 

Sihtfinantseerimine 

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. 

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab 

sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel 

rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või 

põhivarade soetust mõlemaid eraldi. 

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu 

sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade 

sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise 

abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. 

Siirded ja netovara 

Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab 

riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi 

liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega 

tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi. 

(Riigiraamatupidamiskohustuslased, v.a Rahandusministeerium) Tulemi täielikuks üleandmiseks 

kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse 

ühtlasi netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida 

41

tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade (alternatiiv: 

varade ja kohustuste vahe) muutusena. 

(Rahandusministeerium) Lisaks viivad teised riigiraamatupidamiskohustuslased tulemiaruande siirde kaudu 

igal aastal nullini ning kajastavad varade ja kohustuste vahet siirdena rahandusministeeriumile. Niisugused 

tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse 

netovarade siirdena Rahandusministeeriumile. Selle tulemusena võtab Rahandusministeerium kõikide teiste 

riigiraamatupidamiskohustuslaste tulud ja kulud siirde kaudu oma bilanssi ja kajastab ühtlasi kogu riigi 

netovara oma bilansis. Riigi netovaradest teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele kuuluvat osa väljendab 

bilansis varade poolel kajastatud teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste netovara kirje. 

Bilansipäevajärgsed sündmused 

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis 

ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva [ aruande esitamise kuupäev ] vahemikul, kuid on 

seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. 

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis 

võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande 

lisades. 

Riigieelarve täitmise aruanne 

Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. 

Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise 

arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised (iga 

riigiraamatupidamiskohustuslane selgitab tema puhul kehtivaid erinevusi): 

a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta; 

b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, 

s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; 

c) materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bioloogiliste varade soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud 

varade müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid 

mitterahalisi liikumisi ei kajastata; 

d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest 

saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida 

tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata; 

e) edasiantavaid maksutulusid ei kajastata, v.a sotsiaalmaks, mida kajastatakse tuluna; 

f) Haigekassale edasiantavat sotsiaalmaksu kajastatakse eraldisena, kuigi see ei liigu rahaliselt läbi 

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala; 

g) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena 

(tekkepõhises aruandluses siiretena). 

42

Lisa 2. Finantsinvesteeringud 

31.12.2009 31.12.2008 

Pikaajalised finantsinvesteeringud 

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud perioodi alguses 255 667,00 250 000,00 

Müük (eraldatud stipendium) -4 000,00 0,00 

Ümberhindlus (perioodi tulu) 8 948,00 5 667,00 

Kokku perioodi lõpus 260 615,00 255 667,00 

Sh kajastatud õiglases väärtuses 260 615,00 255 667,00 

Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses 0,00 0,00 

Finantsinvesteeringud kokku 260 615,00 255 667,00 

Tulud ja kulud finantsinvesteeringutelt 2009 2008 

Kasum ümberhindlusest 8 948,00 5 667,00 

Kokku 8 948,00 5 667,00 

Selgitus: 

1. Pikaajalise finantsinvesteeringuna on arvel Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures moodustatud Leo ja Camilla Kuuse nimelise fondi põhikapital. Fondi 

eesmärk on toetada ERMi tegevust ning kultuuriteaduste erialade üliõpilaste ja teadlaste uurimistööd Eesti kultuuri ja rahvakultuuri valdkonnas. 

2. Perioodi tulu oli 8 948,00, millest põhikapitali suunati 2 684,00 ja stipendiumideks/toetusteks 6 264,00. Stipendiume eraldati summas 4 000,00, 

stipendiumijääk summas 2 264,00 suunati põhikapitali hulka. 

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega 

3.A. Nõuded ja kohustused 

43 

Lühiajalised 

nõuded 

Pikaajalised 

nõuded 

Lühiajalised 

kohustused 

Pikaajalised 

kohustused 

Seisuga 31.12.2008 

Riigiraamatupidamiskohustuslased 4 035,25 0,00 113 264 866,37 0,00 

Eesti Ajaloomuuseum 3 326,00 0,00 0,00 0,00 

Eesti Kirjandusmuuseum 0,00 0,00 250,00 0,00

Maksu- ja Tolliamet 0,00 0,00 2 176 245,00 0,00 

Rahandusministeerium 0,00 0,00 111 088 371,37 0,00 

Sotsiaalkindlustusamet 709,25 0,00 0,00 0,00 

Kohalikud omavalitsused 0,00 0,00 120,00 0,00 

Tartu LV Kultuuriosakond 0,00 0,00 120,00 0,00 

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 1 440,00 0,00 15 041 663,31 0,00 

Eesti Kultuurkapital 0,00 0,00 15 041 592,51 0,00 

Eesti Kunstiakadeemia 420,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Ülikool 1 020,00 0,00 70,80 0,00 

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 1 219,00 0,00 143 385,85 0,00 

Eesti Energia AS 0,00 0,00 122 366,20 0,00 

Eesti Post AS 0,00 0,00 8 642,50 0,00 

Eesti Teadusfond SA 0,00 0,00 9 161,00 0,00 

Tartu Veevärk AS 0,00 0,00 3 216,15 0,00 

TÜ Raamatupood OÜ 1 219,00 0,00 0,00 0,00 

AVALIKU SEKTORI ÜKSUSED KOKKU 6 694,25 0,00 128 450 035,53 0,00 

Sidusüksused 0,00 0,00 20 673,60 0,00 

Elion Ettevõtted AS 0,00 0,00 20 673,60 0,00 

KOKKU AVALIKU SEKTORI ÜKSUSED JA SIDUSÜKSUSED 6 694,25 0,00 128 470 709,13 0,00 

Seisuga 31.12.2009 

Riigiraamatupidamiskohustuslased 1 819 100,00 0,00 160 599 151,44 0,00 

Eesti Ajaloomuuseum 3 233,00 0,00 0,00 0,00 

Eesti Spordimuuseum 0,00 0,00 7 634,95 0,00 

Maksu- ja Tolliamet 1 376 887,00 0,00 1 066 589,00 0,00 

Rahandusministeerium 0,00 0,00 159 524 927,49 0,00 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 437 697,00 0,00 0,00 0,00 

Sotsiaalkindlustusamet 1 283,00 0,00 0,00 0,00 

Kohalikud omavalitsused 0,00 0,00 1 017,00 0,00 

Tartu LV Sotsiaalabi osakond 0,00 0,00 1 017,00 0,00 

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0,00 0,00 4 571 136,90 0,00 

Eesti Kultuurkapital 0,00 0,00 4 571 136,90 0,00 

44

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 198 376,33 0,00 266 516,46 0,00 

Archimedes SA 0,00 0,00 93 065,98 0,00 

Eesti Energia AS 0,00 0,00 90 914,41 0,00 

Eesti Pank 40 000,00 0,00 0,00 0,00 

Eesti Post AS 0,00 0,00 5 431,00 0,00 

Eesti Rahva Muuseumi Ehituse SA 157 083,33 0,00 0,00 0,00 

Eesti Teadusfond SA 0,00 0,00 75 445,32 0,00 

Tartu Veevärk AS 0,00 0,00 1 659,75 0,00 

TÜ Raamatupood OÜ 1 293,00 0,00 0,00 0,00 

AVALIKU SEKTORI ÜKSUSED KOKKU 2 017 476,33 0,00 165 437 821,80 0,00 

Sidusüksused 0,00 0,00 0,00 0,00 

KOKKU AVALIKU SEKTORI ÜKSUSED JA SIDUSÜKSUSED 2 017 476,33 0,00 165 437 821,80 0,00 

Selgitused: 

1. Lühiajalise nõudena riigiraamatupidamiskohuslastele on kajastatud järgmised summad: Eesti Ajaloomuuseum 3 233,00 IV kvartali komisjonimüük, 

Maksu- ja Tolliamet 1 376 887,00 ettemaksukonto jääk, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 437 697,00 sihtfinantseerimise nõue seoses foto- ja vaibakogu 

digiteerimisel tehtud töödega, Sotsiaalkindlustusamet 1 283,00 täiendavad lapsepuhkusepäevad. 

2. Viitlaekumisena kajastuvad 31. detsembri kaardimaksed. 

3. Lühiajalise nõudena sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja tütarettevõtetele on kajastatud järgmised summad: Eesti Pank 40 000,00 konsultatsiooni- ja 

kasutusõiguse tasu trükise "Eesti rahvapärased hõbeehted" väljaandmisel, Eesti Rahva Muuseumi SA 157 083,33 näituse "Uus_hoone/ERM101" koostamine, 

TÜ Raamatupood OÜ 1 293,00 IV kvartali komisjonimüük. 

4. Lühiajalise kohutusena riigiraamatupidamiskohuslastele kajastuvad järgmised summad: Eesti Spordimuuseum 7 634,94 detsembrikuu kommunaalkulud ja 

koristus, Maksu- ja Tolliamet 1 066 589,00 detsembrikuu maksud töötasudelt ja käibemaks, Rahandusministeerium 159 524 927,49 tekkepõhised siirded. 

5. Lühiajalise kohustusena kohalikule omavalitsusele kajastuvad järgmised summad: Tartu LV Sotsiaalabiosakond 1 017,00 detsembrikuu toidukaup ERMi 

kohvikusse. 

6. Lühiajalise kohustusena muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on kajastatud järgmised summad: Eesti Kultuurkapital 4 571 136,60 (sh põhivara 

sihtfinantseerimiseks saadud vahendid summas 3 809 280,75 ja tegevuskulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid summas 761 856,15). 

7. Lühiajaliste kohutustena sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja tütarettevõtetele on kajastatud järgmised summad: Archimedes SA 93 065,98 Euroopa 

Noorte programmi raames vabatahtliku vastuvõtmine, Eesti Energia AS 90 914,41 detsembrikuu elektrikulu, Eesti Post AS 5 431,00 detsembrikuu postikulu, 

Eesti Teadusfond SA 75 445,32 grantide 7010 ja 8006 kasutamata osa, Tartu Veevärk AS 1 659,75 detsembrikuu veekulu. 

3.B. Tulud ja kulud 

45

46 

2009 2008 

Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevuskulud 

Riigiraamatupidamiskohustuslased 2 910 680,42 10 044 039,83 89 197,40 5 994 840,53 

C. R. Jakobsoni Talumuuseum 0,00 0,00 681,00 0,00 

Eesti Ajaloomuuseum 23 834,00 0,00 16 693,00 0,00 

Eesti Hariduse ja Teadus Andmesidevõrk 0,00 3 644,07 0,00 3 644,07 

Eesti Kirjandusmuuseum -2 845,00 0,00 3 932,00 -11 856,72 

Eesti Kontsert 0,00 36 618,75 0,00 0,00 

Eesti Kunstimuuseum 235,00 0,00 1 770,00 100,00 

Eesti Põllumajandusmuuseum 4 635,00 0,00 75,00 0,00 

Eesti Spordimuuseum 798,20 82 073,05 1 400,00 0,00 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 1 390,00 0,00 305,00 0,00 

Eesti Teatri- ja Muusukamuuseu 0,00 0,00 240,00 0,00 

Eesti Vabaõhumuuseum 6 721,00 0,00 3 064,00 0,00 

Ennistuskoda Kanut 0,00 1 500,00 0,00 4 800,00 

H. Elleri nim. Tartu Muusikakool 4 460,00 0,00 264,00 0,00 

Haapsalu Kutsehariduskeskus 0,00 0,00 195,00 0,00 

Haridus- ja Teadusministeerium 8 550,00 0,00 0,00 0,00 

Harjumaa Muuseum 906,50 0,00 235,00 0,00 

Iisaku Muuseum 1 055,00 0,00 0,00 0,00 

Järvamaa Muuseum 2 119,80 -1 070,00 0,00 0,00 

Kaagvere Erikool 0,00 0,00 3 360,00 0,00 

Kagu Teedevalitsus 0,00 0,00 90,00 0,00 

Kultuuriministeerium 0,00 98,00 0,00 23 726,00 

Laidoneri Muuseum 55,00 0,00 0,00 0,00 

Lõuna Regionaalne Maanteeamet 360,00 0,00 0,00 0,00 

Läänemaa Muuseum 457,00 0,00 0,00 0,00 

Maksu- ja Tolliamet 0,00 9 918 167,95 0,00 5 970 122,50 

Muinsuskaitseamet 2 400,00 0,00 288,00 0,00 

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 931,50 0,00 0,00 0,00 

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum 1 720,00 0,00 0,00 0,00 

Porkuni Kool 0,00 0,00 3 720,00 0,00

Põlva Talurahvamuuseum 280,00 0,00 215,00 0,00 

Pärnu Muuseum 425,00 0,00 1 471,00 0,00 

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus 1 800,00 0,00 -4 750,00 0,00 

Rahvusarhiiv -350,00 1 931,00 0,00 2 685,00 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 2 850 310,42 0,00 0,00 0,00 

Riigikantselei 0,00 0,00 175,00 0,00 

Riigikohus 0,00 0,00 5 773,00 0,00 

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 252,00 0,00 0,00 0,00 

Saaremaa Muuseum 15,00 0,00 0,00 0,00 

Sotsiaalministeerium 0,00 0,00 12 500,00 0,00 

Statistika amet 0,00 0,00 560,00 0,00 

Tartu Kunstikool 0,00 0,00 295,00 0,00 

Tartu Kõrgem Kunstikool 150,00 0,00 428,00 0,00 

Tartu Maakohus 0,00 16,00 0,00 18,00 

Tartu Väikelastekodu "Käopesa" 0,00 0,00 100,00 0,00 

Tartumaa Muuseum 0,00 0,00 240,00 0,00 

Teater Vanemuine 0,00 0,00 105,00 0,00 

Terviseamet 0,00 561,01 0,00 0,00 

Tervisekaitseinspektsioon 0,00 0,00 0,00 1 025,41 

Tööturuamet 0,00 0,00 0,00 76,27 

Valga Muuseum 0,00 0,00 2 140,00 0,00 

Veterinaar- ja Toiduamet 0,00 500,00 0,00 500,00 

Vidruka Kool 0,00 0,00 170,00 0,00 

Viljandi Muuseum 15,00 0,00 180,00 0,00 

Välisministeerium 0,00 0,00 33 283,40 0,00 

Kohalikud omavalitsused 204 690,51 28 518,00 614 391,41 191 295,97 

Alatskivi Vallavalitsus 0,00 0,00 240,00 0,00 

Elva Linnavalitsus 718,00 0,00 0,00 0,00 

Haabersti Vene Gümnaasium 200,00 0,00 0,00 0,00 

Haanja Vallavalitsus 0,00 2 000,00 0,00 0,00 

Illuka Vallavalitsus 600,00 0,00 0,00 0,00 

Jõelähtme Vallavalitsus 180,00 0,00 171,00 0,00 

47

Jõgeva Vallavalitsus 400,00 0,00 0,00 0,00 

Karksi Vallavalitsus 115,00 0,00 0,00 0,00 

Keila Linnavalitsus 236,50 0,00 0,00 0,00 

Keila Vallavalitsus 0,00 0,00 254,00 0,00 

Kiviõli Linnavalitsus 0,00 0,00 684,00 0,00 

Koeru Vallavalitsus 420,00 0,00 0,00 0,00 

Kohila Vallavalitsus 956,50 0,00 0,00 0,00 

Kohtla-Järve Linnavalitsus 600,50 0,00 900,00 0,00 

Laheda Vallavalitsus 0,00 0,00 60,00 0,00 

Lihula Vallavalitsus 0,00 0,00 317,00 0,00 

Lohusuu Vallavalitsus 100,00 0,00 0,00 0,00 

Luunja Vallavalitsus 550,00 0,00 0,00 0,00 

Meremäe Vallavalitsus 285,00 0,00 0,00 0,00 

Muhu Muuseum 0,00 0,00 818,00 0,00 

Mustvee Linnavalitsus 0,00 0,00 2 000,00 0,00 

Märjamaa Vallavalitsus 3 285,00 0,00 340,00 0,00 

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet 300,00 0,00 0,00 0,00 

Narva LV Kultuuriosakond 100,00 0,00 480,00 0,00 

Nissi Vallavalitsus 956,50 0,00 0,00 0,00 

Oru Vallavalitsus 80,00 0,00 0,00 0,00 

Otepää Vallavalitsus 1 080,00 0,00 0,00 0,00 

Paikuse Vallavalitsus 0,00 0,00 15,00 0,00 

Paistu Vallavalitsus 100,00 0,00 0,00 0,00 

Palupera Vallavalitsus 50,00 0,00 50,00 0,00 

Pärnu Linnavalitsus 0,00 0,00 90,00 0,00 

Rae Vallavalitsus 968,50 0,00 0,00 0,00 

Ristiku Põhikool 0,00 0,00 820,00 0,00 

Rõngu Vallavalitsus 0,00 0,00 1 870,00 0,00 

Rõuge Vallavalitsus 0,00 0,00 350,00 0,00 

Räpina Vallavalitsus 120,00 0,00 -24,00 0,00 

Saue Gümnaasium 0,00 0,00 490,00 0,00 

Sillamäe Linnavalitsus 930,50 0,00 0,00 0,00 

Taheva Vallavalitsus 0,00 0,00 100,00 0,00 

48

Tallinna Botaanikaaed 0,00 0,00 140,00 0,00 

Tallinna Haridusamet 0,00 0,00 35,00 0,00 

Tallinna Lasteaed "Sinilill" 0,00 0,00 82,00 0,00 

Tallinna Linnakantselei 115,00 0,00 0,00 0,00 

Tallinna Linnamuuseum 1 125,00 0,00 0,00 0,00 

Tallinna Rahvaülikool 0,00 0,00 1 220,00 0,00 

Tartu Kutsehariduskeskus 290,00 0,00 80,00 610,17 

Tartu Lasteaed Annike 350,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Lasteaed Kelluke 120,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Lille Maja 280,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Linnakantselei 730,00 4 000,00 0,00 161 215,00 

Tartu Linnamuuseum 1 292,20 0,00 350,00 0,00 

Tartu LV avalike suhete osakond 0,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu LV Haridusosakond 0,00 0,00 65,00 0,00 

Tartu LV Kultuuriosakond 47 654,91 0,00 6 350,00 0,00 

Tartu LV Rahandusosakond 125 000,00 0,00 593 983,50 0,00 

Tartu M. Reiniku Gümnaasium 0,00 0,00 210,00 0,00 

Tartu M.Härma Gümnaasium 2 400,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Mänguasjamuuseum 0,00 0,00 575,91 0,00 

Tartu O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu 1 260,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Päevakeskus Tähtvere 0,00 22 518,00 0,00 29 470,80 

Tartu Tiigi Seltsimaja 735,00 0,00 0,00 0,00 

Tartu Vallavalitsus 4 000,00 0,00 0,00 0,00 

Tähtvere Vallavalitsus 0,00 0,00 110,00 0,00 

Türi Vallavalitsus 0,00 0,00 1 050,00 0,00 

Viimsi Vallavalitsus 0,00 0,00 115,00 0,00 

Viljandi Linnaraamatukogu 991,00 0,00 0,00 0,00 

Viljandi Maagümnaasium 100,00 0,00 0,00 0,00 

Võru Linnavalitsus 325,00 0,00 0,00 0,00 

Võru Vallavalitsus 672,00 0,00 0,00 0,00 

Vändra Vallavalitsus 1 004,50 0,00 0,00 0,00 

Värska Vallavalitsus 2 913,90 0,00 0,00 0,00 

49

Ülenurme Vallavalitsus 0,00 0,00 100,00 0,00 

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 50 061 849,93 31 891,01 24 029 101,29 41 374,80 

Eesti Haigekassa 0,00 0,00 6 300,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital 50 019 598,21 0,00 24 000 729,42 0,00 

Eesti Kunstiakadeemia 540,00 0,00 620,00 0,00 

Eesti Maaülikool 60,00 0,00 0,00 14 521,85 

Eesti Rahvusraamatukogu 1 492,00 0,00 230,00 0,00 

Eesti Rahvusringhääling 100,00 0,00 0,00 5 045,00 

Eesti Teaduste Akadeemia 0,00 0,00 495,00 0,00 

Tallinna Ülikool 1 093,00 0,00 0,00 98,00 

Tartu Ülikool 38 966,72 31 891,01 20 726,87 21 709,95 

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 3 110 989,81 908 718,52 322 163,14 1 061 211,02 

A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel SA 240,00 0,00 0,00 0,00 

Eesti Energia AS 0,00 769 076,39 0,00 961 519,53 

Eesti Filmi SA 0,00 0,00 120 000,00 500,00 

Eesti Pank -405 431,50 57 600,00 -11 220,00 350,00 

Eesti Post AS 1 008 000,00 45 245,31 0,00 42 128,00 

Eesti Rahva Muuseumi Ehituse SA 13 455,00 0,00 0,00 0,00 

Eesti Teadusfond SA 268 837,68 0,00 200 774,37 0,00 

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 2 216 495,20 0,00 0,00 0,00 

Kultuurileht SA -88,07 9 469,83 -233,33 9 063,58 

Lõuna-Eesti Turism SA 0,00 0,00 -415,00 0,00 

Metrosert AS 0,00 100,00 0,00 1 480,00 

Riigimetsa Majandamise Keskus 2 349,50 4 329,27 3 390,00 2 505,46 

Tartu Rahvaülikool SA 150,00 0,00 0,00 4 550,00 

Tartu Sport SA 0,00 450,00 0,00 0,00 

Tartu Veevärk AS 0,00 20 868,84 0,00 36 286,83 

Tartumaa Turism SA 28,00 0,00 -33,90 0,00 

Tehnokontrollikeskus OÜ 0,00 1 195,00 0,00 0,00 

TÜ Kesklinna Apteek OÜ 0,00 223,33 0,00 0,00 

TÜ Kirjastus OÜ 0,00 160,55 0,00 0,00 

TÜ Raamatupood OÜ 6 954,00 0,00 9 901,00 2 827,62 

50

Avaliku sektori üksused kokku 56 288 210,67 11 013 167,36 25 054 853,24 7 288 722,32 

Sidusüksused 0,00 167 308,89 0,00 124 597,24 

EMT AS 0,00 0,00 0,00 1 064,26 

Elion Esindus AS 0,00 0,00 0,00 5 497,00 

Elion Ettevõtted AS 0,00 167 308,89 0,00 118 035,98 

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 56 288 210,67 11 180 476,25 25 054 853,24 7 413 319,56 

Lisa 4. Maksud, lõivud, trahvid 

Makstud ettemaksed Lühiajalised kohustused 

Seisuga 31.12.2008 

Maksud 

ettemaksukonto jääk 360 388,38 0,00 

käibemaks 0,00 2 170 872,00 

sotsiaalmaks 0,00 3 238,00 

töötuskindlustusmakse 0,00 88,00 

üksikisiku tulumaks 0,00 2 047,00 

Maksud kokku 360 388,38 2 176 245,00 

Sh brutosummas 360 388,38 2 176 245,00 

Maksud, lõivud, trahvid kokku 

Seisuga 31.12.2009 

Maksud 

360 388,38 2 176 245,00 

ettemaksukonto jääk 1 376 887,00 0,00 

käibemaks 0,00 565 763,00 

sotsiaalmaks 0,00 314 179,00 

töötuskindlustusmakse 0,00 36 660,00 

üksikisiku tulumaks 0,00 148 323,00 

erisoodustuse tulumask 0,00 1 664,00 

Maksud kokku 1 376 887,00 1 066 589,00 

Sh brutosummas 1 376 887,00 1 066 589,00 

Maksud, lõivud, trahvid kokku 1 376 887,00 1 066 589,00 

51

Selgitus: 

Võrreldes 2008. aastaga on maksude kohustuse kajastamisel erinevuseks kohustuse kustutamise tekkepõhine kuupäev - 2008.a. kajastus kohustusena seisuga 

31.12.2008 maksmata detsembrikuu maksud, 2009.a. lõpus kajastuvad olenemata tasumisest kohustusena detsembrikuu maksud 

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused 

52 

31.12.2009 31.12.2008 

Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline osa Pikaajaline osa 

osa 

osa 

Nõuded ja makstud ettemaksed 

Nõuded ostjate vastu 62 004,50 0,00 57 980,59 0,00 

Sh brutosummas 63 211,50 0,00 57 980,59 0,00 

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -1 207,00 0,00 0,00 0,00 

Viitlaekumised 391,95 0,00 0,00 0,00 

Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 10) 438 980,00 0,00 709,25 0,00 

sh saamata sihtfinantseerimine 437 697,00 0,00 0,00 0,00 

sh saamata seadusandlusest tulenevad toetused 1 283,00 0,00 709,25 0,00 

Muud nõuded 0,00 0,00 0,00 0,00 

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 4) 1 376 887,00 0,00 360 388,38 0,00 

Ettemakstud toetused (vt lisa 10) 0,00 0,00 0,00 0,00 

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 347 749,31 0,00 312 533,61 0,00 

sh kulude ettemaksed töötajatele 10 000,00 0,00 0,00 0,00 

sh puhkusetasu ettemaksed koos maksudega 0,00 0,00 21 431,50 0,00 

sh sihtfinantseerimise arvl katmisele kuuluvad kulud 86 890,78 0,00 0,00 0,00 

sh muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 250 858,53 0,00 291 102,11 0,00 

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 2 226 012,76 0,00 731 611,83 0,00 

Kohustused ja saadud ettemaksed 0,00 0,00 

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 4) 1 066 589,00 0,00 2 176 245,00 0,00 

Viitvõlad 0,00 0,00 0,00 0,00 

Toetuste maksmise kohustus (vt lisa 10) 0,00 0,00 0,00 0,00

Muud kohustused 0,00 0,00 0,00 0,00 

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 10) 5 051 624,61 0,00 15 259 010,67 0,00 

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 0,00 0,00 0,00 0,00 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 6 118 213,61 0,00 17 435 255,67 0,00 

Võlad hankijatele 3 221 043,86 0,00 360 929,27 0,00 

Võlad töövõtjatele 282 804,15 0,00 510 490,75 0,00 

Kokku 3 503 848,01 0,00 871 420,02 0,00 

Kohustused ja saadud ettemaksed kokku 9 622 061,62 0,00 18 306 675,69 0,00 

Selgitus: 

1. Nõuetena ostjate vastu kajastuvad nõuded põhitegevuslike teenuste eest. Ebatõenaoliselt laekuva nõudena kajastub nõue Komuorg OÜ vastus 

komisjonimüügis olnud trükiste eest, mis jäit tasumata seoses Kumuorg OÜ pankrotiga. 

2. Toetuse saamisega seotud nõuetena kastub nõue Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse vastu seoses vaiba- ja fotokogu digiteerimise ja kättesaadavaks 

tegemise projekti raames tehtud digiteerimistööde eest summas 437 697,00 ja Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses täiendavate lapsepuhkuse päevade 

hüvitamisega summas 1 283,00. 

3. Maksude ettemaksetena kajastub Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto jääk. 

4. Ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastub ühe töötaja lähetuskulude ettemaks summas 10 000,00, sihtfinantseerimise arvel katmisele kuuluvad 

kulud summas 86 890,78 (kulud seoses Euroopa Noorte vabatahtliku programmiga) ning muude ettemakstud tulevaste perioodide kuluna lepingujärgne 

ettemaks vabatahtlikule ühe kuu elamis- ja toitlustamiskuludeks summas 6 175,20, turvafirmale G4S Lõuna - Eesti AS jaanuarikuu Raadi hoidlate valve eest 

summas 87 600,00 ja Eesti Rahva Muuseumi Ehituse SAle seoses näituse „Uus_hoone/ERM101“ koostamise eest summas 157 083,33. 

5. Maksu-, lõivu- ja trahvikohutusena kajastuvad detsembrikuu maksud töötasudelt (sotsiaalmaks summas 314 179,00, üksikisiku tulumaks summas 

148 323,00, töötuskindlustusmakse summas 36 660,00 ja erisoodustuse tulumaks summas 1 664,00) ja uue hoone arhitektuurse projekteerimise teenuselt 

arvestatud käibemaks summas 565 763,00. 

6. Toetuseks saadud ettemaksena kajastuvad Eesti Kultuurkapitali toetuse kasutama osa uue hoone ehituse ettevalmistamiseks summas 4 571 136,90, Eesti 

Teadusfond SA grantide 8006 ja 7010 kasutamata osa summas 75 445,32, Sogn og Fjordane Fylkeskommune EL grandi nr ECP-2007-DILI-517009 

kasutamata osa summas 311 976,41 ja Archimedes SA Euroopa Noorte programmi raames saadud toetuse osa summas 93 065,98. 

Lisa 6. Varud 

53

31.12.2009 31.12.2008 

Tooraine ja materjal 0,00 0,00 

Lõpetamata toodang 67 344,01 0,00 

Valmistoodang 658 044,15 0,00 

Ostetud kaubad müügiks 0,00 0,00 

Ettemaksed 0,00 0,00 

Varud kokku 725 388,16 0,00 

Selgitus: 

1.Varudena kajastuvad trükised. 

2. Lõpetamata toodanguna on arvel järgmiste trükiste eest tasutud summad: „Setomaa 1“ summas 33 499,42, „Marie Sternfeldt. Ehitusmeistri naine“ 

17 340,00 ja ajakiri „Journal of Ethnology and Folkloristics“ Vol. 3 No. 1 summas 16 504,59. 

3. Valmistoodanguna on arvel varasemalt väljaantud trükised kokku 55 nimetust ja ühikuliselt 11 326 tükki 

4. Varud on arvele võetud alates 2009. aastast, mistõttu puuduvad 2008. aastaga võrreldavad andmed. 

5. Allahindlusena on kajastatud ERMi 2009/2010 kalendri „Läbi lillede“ allahindlus, kuna pool kalendri kasutusajast oli möödas. Alla on hinnatud 132 

kalendrit kogusummas 6 600,00. 

Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud 

2009 2008 

Bilansiline väärtus perioodi alguses 

Soetusmaksumus 0,00 4 696 655,00 

Akumuleeritud kulum 0,00 -418 958,60 

Jääkväärtus 0,00 4 277 696,40 

Müügiootel põhivara 

Perioodi liikumised 

0,00 0,00 

Soetused ja parendused 0,00 0,00 

Ümberklassifitseerimine materiaalsest põhivarast 0,00 0,00 

Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse 0,00 -7 305,00 

Ümberhindlus 0,00 0,00 

Mitterahalised siirded 0,00 0,00 

54

Mitterahalise sissemaksena üleantud varad 0,00 -4 263 158,41 

sh üle antud soetusmaksumus 0,00 -4 689 350,00 

sh üle antud akumuleeritud kulum 0,00 426 191,59 

Müügid müügihinnas 0,00 0,00 

Müügikasum / -kahjum 0,00 0,00 

Amortisatsioon ja allahindlused 0,00 -7 232,99 

Perioodi liikumised kokku 0,00 -4 277 696,40 

Bilansiline väärtus perioodi lõpus 

Soetusmaksumus 0,00 0,00 

Akumuleeritud kulum 0,00 0,00 

Jääkväärtus 0,00 0,00 

Müügiootel põhivara 0,00 0,00 

Sh kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud 0,00 0,00 

Soetusmaksumus 0,00 0,00 

Jääkväärtus 0,00 0,00 

2009 2008 

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 0,00 1 440,00 

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 0,00 928,70 

Selgitus: 

2008. aastal kinnisvarainvesteeringutena arvel olnud varad anti 30.01.2008.a. üle Eesti Rahva Muuseumi Ehituse SAle, va. hoone aadressiga Näituse 4 (lahti 

võetud ja ladustatud Raadile), mis klassifitseeriti ümber mitteamortiseeruvaks varaks. 

Lisa 8. Materiaalne põhivara 


Maa 

Hooned ja 

rajatised 

55 

Masinad ja 

seadmed 

Muu põhivara 

Lõpetamata 

tööd ja 

ettemaksed 

Kokku

Soetusmaksumus 2 127 717,00 97 753 576,99 2 292 093,70 9 439 260,62 30 442 504,93 142 055 153,24 

Akumuleeritud kulum 0,00 -7 050 899,13 -1 798 466,26 -6 422 477,73 0,00 -15 271 843,12 

Jääkväärtus 2 127 717,00 90 702 677,86 493 627,44 3 016 782,89 30 442 504,93 126 783 310,12 

Aruandeperioodi liikumised 

Soetused ja parendused 0,00 0,00 880 930,15 0,00 41 130 670,82 42 011 600,97 

Müüdud vara müügihinnas 0,00 0,00 -10 001,00 0,00 0,00 -10 001,00 

Kasum/kahjum varade müügist 0,00 0,00 10 001,00 0,00 0,00 10 001,00 

Amortisatsioon ja allahindlused 0,00 -2 014 337,52 -255 083,94 -721 744,95 0,00 -2 991 166,41 

Mahakandmine soetusmaksumuses 0,00 0,00 -33 517,00 0,00 0,00 -33 517,00 

Mahakandmine kogunenud kulum 0,00 0,00 33 517,00 0,00 0,00 33 517,00 

Liikumised kokku 0,00 -2 014 337,52 625 846,21 -721 744,95 41 130 670,82 39 020 434,56 


Soetusmaksumus 2 127 717,00 97 753 576,99 3 129 505,85 9 439 260,62 71 573 175,75 184 023 236,21 

Akumuleeritud kulum 0,00 -9 065 236,65 -2 010 032,20 -7 144 222,68 0,00 -18 219 491,53 

Jääkväärtus 2 127 717,00 88 688 340,34 1 119 473,65 2 295 037,94 71 573 175,75 165 803 744,68 

Selgitus: 

1. Aruandeaastal soetati järgmised põhivarad: skänner Kaiser 5125 Scando Icoss X/6 + lisaseadmed summas 356 016,93, 3D skänner VIUscan summas 

427 465,10, komplekt arvuti Ordi Type O + monitor Eiso Coloredge CG242W summas 52 542,37 ning arvuti HP EliteBook 8530w summas 44 905,75. 

Skännerid ja arvutid soetati projekti " Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi ja vaibakogu digitaliseerimine ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine" (nr. 

3.5.0200.09-0039) raames Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse vahendusel saadud EL struktuurifondide vahenditest. 

2. Lõpetamata ehitusena kapitaliseeriti 41 130 670,82 ERMi uue hoone maksumusse. 

3. Aruandeaastal müüdi sõiduauto Ford Mondeo 2,0 GLX , mille soetusmaksumus oli 323 029,97, soetusaeg 01.06.1996 ja jääkväärtus 0,00. Sõiduauto 

müügist laekunud 10 001,00 laekus riigi tuludesse. 

4. Maha kanti kaks arvutit soetusmaksumuses 33 517,00 – arvuti Ordi Athlon XP 1700+ soetusaeg 13.11.2002, soetusmaksumus 14 257,00, jääkväärtus 0,00 

ja arvuti Ordi Duron 1200 soetusaeg 05.03.2002, soetusmaksumus 19 260,00, jääkväärtus 0,00. 

Lisa 9. Immateriaalne põhivara 

Immateriaalne põhivara Tarkvara Kokku 


56

Soetusmaksumus 200 720,62 200 720,62 

Akumuleeritud kulum -95 649,69 -95 649,69 

Jääkväärtus 105 070,93 105 070,93 

Aruandeperioodi liikumised 

Soetatud 58 479,18 58 479,18 

Amortisatsioon ja allahindlus -32 321,60 -32 321,60 

Liikumised kokku 26 157,58 26 157,58 


Soetusmaksumus 259 199,80 259 199,80 

Akumuleeritud kulum -127 971,29 -127 971,29 

Jääkväärtus 131 228,51 131 228,51 

Selgitus: 

Immateriaalse põhivarana soetati tarkvara Educational RE geomagic reverse summas 58 479,18. Tarkvara on soetatud projekti " Eesti Rahva Muuseumi 

fotoarhiivi ja vaibakogu digitaliseerimine ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine" (nr. 3.5.0200.09-0039) raames Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse 

vahendusel saadud EL struktuurifondide vahenditest. 

Lisa 10. Saadud ja antud toetused 

10.A Saadud toetused 

Jääk perioodi alguses 

Nõuded 

57 

Saadud 

ettemaksed 

Arvestatud 

tulu 

Jääk perioodi lõpus 

Nõuded 

Saadud 

ettemaksed 

2008 

SIHTFINANTSEERIMINE TEGEVUSKULUDEKS 792,45 5 801 750,22 5 164 201,87 709,25 15 259 010,67 

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 792,45 3 936 367,30 3 134 426,63 709,25 15 050 753,51 

Eesti Ehitus AS - trükis "ERMi pildialbum" 0,00 0,00 157 500,00 0,00 0,00 

Eesti Filmi SA - toetus filmifetivalile 0,00 0,00 120 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - alepõletus- ja viljakoristutalgud 0,00 0,00 3 290,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - näitus "Eesti kindad" 0,00 0,00 15 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - näitus "Eesti tüübid" 0,00 0,00 19 000,00 0,00 0,00

Eesti Kultuurkapital - näitus "Siga seebiks" 0,00 0,00 25 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - näitus"Eesti uhkus" 0,00 0,00 30 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - trükis "Eesti rahvariiete ajalugu" 0,00 0,00 60 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - uue hoone ehituse ettevalmistus (käibemaks) 0,00 3 880 031,93 2 183 506,56 0,00 15 041 592,51 

Eesti Kultuurkapital - välitööd Kihelkonnas 0,00 0,00 10 000,00 0,00 0,00 

Eesti Rahvuskultuuri Fond SA - portaal "Eesti hetked" 0,00 0,00 15 000,00 0,00 0,00 

Eesti Teadusfond SA - grandid 6084 ja 7010 0,00 56 335,37 200 774,37 0,00 9 161,00 

Fenno-Ugria SA - näituse "Auasi" kataloog 0,00 0,00 67 728,20 0,00 0,00 

Fenno-Ugria SA - soome-ugri kaart 0,00 0,00 46 020,00 0,00 0,00 

Fenno-Ugria SA - trükis "Põhjahantide rahvarõivad" 0,00 0,00 64 000,00 0,00 0,00 

Kunstihariduse Ühing - joonistusvõistlus"Armastan Eestimaad" 0,00 0,00 27 000,00 0,00 0,00 

Tartu LV rahandusosakond - toetus Raadi treppide ehitamiseks 

(käibemaks) 

0,00 0,00 90 607,50 0,00 0,00 

Sotsiaalkindlustusamet - täiendavate lapsepuhkusepäevade 

hüvitamine 

792,45 0,00 0,00 709,25 0,00 

Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0,00 1 865 382,92 2 029 775,24 0,00 208 257,16 

Estonian American Fund - toetus muuseumitöötajate 

enesetäienduseks 

0,00 108 741,00 116 306,00 0,00 0,00 

Estonian Relief Committee- trükis "Eesti rahvariiete ajalugu" 0,00 0,00 25 000,00 0,00 0,00 

Ober Kaler Grimes & Shriver - Leo ja Camilla Kuuse pärandus 0,00 1 756 641,92 1 873 418,12 0,00 0,00 

Sogn og Fjordane Fylkeskommune - EL grant nr ECP-2007-DILI- 

517009 

0,00 0,00 15 051,12 0,00 208 257,16 

PÕHIVARA SOETUSEKS SAADUD 

0,00 821 934,00 22 855 901,66 0,00 0,00 

SIHTFINANTSEERIMINE 

Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 0,00 22 158 308,86 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - uue hoone ehituse ettevalmistus 0,00 0,00 21 654 932,86 0,00 0,00 

Tartu LV rahandusoasakond - toetus Raadi treppide ehituseks 0,00 0,00 503 376,00 0,00 0,00 

Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 821 934,00 697 592,80 0,00 0,00 

Ober Kaler Grimes & Shriver - Leo ja Camilla Kuuse pärandus 0,00 821 934,00 697 592,80 0,00 0,00 

MITTESIHTOTSTARBELINE FINANTSEERIMINE 0,00 0,00 2 741,95 0,00 0,00 

annetused püsiekspostisiooni täiendamiseks ja ürituste 

korraldamiseks 

0,00 0,00 2 741,95 0,00 0,00 

Saadud toetused kokku 792,45 6 623 684,22 28 022 845,48 709,25 15 259 010,67 

58

2009 

Saadud toetused 

SIHTFINANTSEERIMINE TEGEVUSKULUDEKS 709,25 15 259 010,67 13 763 121,10 438 980,00 1 242 343,86 

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 709,25 15 050 753,51 11 575 961,58 1 283,00 837 301,47 

Eesti Kultuurkapital - raamatu "Eesti Rahva Muuseum 100" 

trükkimine 

0,00 0,00 70 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - raamatu "Eesti Rahva Muuseumi 

pildiraamat" kirjastamine 

0,00 0,00 30 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - ERM 100 juubelikonverentsi korraldamine 0,00 0,00 20 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - koolitusreis Norrasse 0,00 0,00 20 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - Setumaa koguteose trükkimine 0,00 0,00 200 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - Ilmari Mannineni raamatu "Eesti rahvariiete 

ajalugu" trükkimine 

0,00 0,00 49 687,70 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - näitusekataloogi " Rahva muuseum" 

väljaandmine 

0,00 0,00 25 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - projekti "Aletamine Kagu-Eesti 

pärandmaastike mõjutajana" ürituste korraldamine 

0,00 0,00 5 954,90 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - välinäituse "Eesti tüübid" korraldamine 0,00 0,00 4 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - osalemine ESTO päevadel 0,00 0,00 9 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - uue hoone ehituse ettevalmistus (käibemaks, 

lõivud jm kulud mida ei kapitaliseerita) 

0,00 15 041 592,51 10 170 476,80 0,00 761 856,15 

Eesti Kultuurkapital - Eesti traditsioonilistel töövõtetel põhineva 

tantsuetenduse loomine ja esitamine (stipendium Päär Pärensonile) 

0,00 0,00 3 500,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - ERM 100 näituse kujundaja stipendium 

(Tiina Viirelaid) 

Eesti Kultuurkapital - Eesti kihelkonnapiiride tähistamine 

(stipendium Peeter Päll, Raivo Aunap, Eerik Leibak, Toomas Kiho, 

Evar Saar) 

Eesti Kultuurkapital - raamatu "Eesti Rahva Muuseum 100 aastat 

kujundusstipendium (Endla Toots) 

0,00 0,00 10 000,00 0,00 0,00 

0,00 0,00 25 000,00 0,00 0,00 

0,00 0,00 20 000,00 0,00 0,00 

59

Eesti Kultuurkapital - näitusega "Lauluemade jälg" seotud ürituste 

korraldamiseks (stipendium Seto Ateljee Galerii MTÜ, Ülle Paltser, 

Seto Käsitüü Kogo MTÜ, Kasemahlake MTÜ, Rahvalauluselts 

Hellero MTÜ) 

Eesti Kultuurkapital - vene keelse trükise "Eesti. Maa, rahvas, 

kultuur" väljaandmine 

0,00 0,00 5 000,00 0,00 0,00 

0,00 0,00 30 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - ERMi kirjasaatjate päeva korraldamine 0,00 0,00 20 000,00 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - uuringumaterjalide kogumine Suure-Jaani 

valla idaosas 

0,00 0,00 2 000,00 0,00 0,00 

Eesti Rahvuskultuuri Fond SA - Ilmari Mannineni raamatu "Eesti 

rahvariiete ajalugu" uuendatud trüki käsikirja ettevalmistus 

Eesti Teadusfond SA - grandid 8006 (Muuseumide 

kommunikatsiooni arendamine 21. sajandi infokeskkonnas), 6084 

(Eesti- ja muukeelse trükise osa rahvusliku teadvuse äratamisel ja 

kujundamisel ning rahvuse konsolideerimisel) ja 7010 (Rahvusluse 

tulek. Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 

19. saj algusest 1920. aastateni) 

Fenno - Ugria Asutus MTÜ - udmurdi teadlase S. Lebedeva 

osalemine ERMi 100. aasta juubeliüritustel 

Fenno - Ugria Asutus MTÜ - Vene Etnograafiamuuseumi kursusel 

"Soome-ugri rahvaste traditsiooniline rahvarõivas" osalemine 

Peterburis 

Fenno - Ugria Asutus MTÜ - dokumentaalfilmi "Permikomi sügis" 

tootmine 

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA - pinnavete ärajuhtimise 

reguleerimine Raadi ja Jaamamõisa valglates (käibemaks) 

Tartu LV Kultuuriosakond - välinäituse "Eesti tüübid" 

korraldamine 

0,00 0,00 15 000,00 0,00 0,00 

0,00 9 161,00 268 837,68 0,00 75 445,32 

0,00 0,00 6 566,81 0,00 0,00 

0,00 0,00 12 715,59 0,00 0,00 

0,00 0,00 22 000,00 0,00 0,00 

0,00 0,00 361 222,10 0,00 0,00 

0,00 0,00 45 000,00 0,00 0,00 

Tartu LV Rahandusosakond - ERM 100 aastapäeva tähistamine 0,00 0,00 100 000,00 0,00 0,00 

Tartu LV Rahandusosakond - Narva mnt 173a hooldamiseks 0,00 0,00 20 000,00 0,00 0,00 

Tartu LV Rahandusosakond - fotokonkursi "Pliiats pildil" 

auhinnafond 

0,00 0,00 5 000,00 0,00 0,00 

60

Sotsiaalkindlustusamet - täiendavate lapsepuhkusepäevade 

hüvitamine 

709,25 0,00 0,00 1 283,00 0,00 

Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0,00 208 257,16 2 187 159,52 437 697,00 405 042,39 

CIRIUS - Nordplus Adult project ID 12512 - "Kultuuripärandi 

vahendamine - kogemuste vahendamine elukestvas õppes" 

0,00 0,00 45 015,27 0,00 0,00 

Sogn og Fjordane Fylkeskommune - EL grant nr ECP-2007-DILI- 

517009 - ERMi fotokogu kättesaadavaks tegemine Euroopa 

kultuuriväärtuste portaali EUROPEANA kaudu 

0,00 208 257,16 231 243,16 0,00 311 976,41 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus - fotoarhiivi ja vaibakogu 

digitaliseerimine ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine 

(digiteerimine ja käibemaks) 

0,00 0,00 1 910 901,09 437 697,00 0,00 

Archimedes SA - Euroopa Ühenduse programm Euroopa noored 0,00 0,00 0,00 0,00 93 065,98 

PÕHIVARA SOETUSEKS SAADUD 

SIHTFINANTSEERIMINE 

0,00 0,00 42 094 661,24 0,00 3 809 280,75 

Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 0,00 41 155 251,91 0,00 3 809 280,75 

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA - pinnavete ärajuhtimise 

reguleerimine Raadi ja Jaamamõisa valglates (tasutud otse 

hankijale) 

0,00 0,00 1 855 273,10 0,00 0,00 

Eesti Kultuurkapital - uue hoone ehituse ettevalmistus 0,00 0,00 39 299 978,81 0,00 3 809 280,75 

Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 0,00 939 409,33 0,00 0,00 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus - fotoarhiivi ja vaibakogu 

digitaliseerimine ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine 

(seadmete soetus) 

0,00 0,00 939 409,33 0,00 0,00 

MITTESIHTOTSTARBELINE FINANTSEERIMINE 0,00 0,00 9 778,44 0,00 0,00 

üksikisikute annetused püsinäituse korrastamiseks ja uue hoone 

toetuseks 

0,00 0,00 9 778,44 0,00 0,00 

Saadud toetused kokku 709,25 15 259 010,67 55 867 560,78 438 980,00 5 051 624,61 

Selgitus: 

Tingimuste mittetäitmise tõttu tagastatud või tagasimaksmisele kuuluvaid summasid ei ole. 

61

10.B Antud toetused 

Jääk perioodi alguses 

Tasutud 

ettemaksed 

62 

Kohustused 

Arvestatud 

kulu 

Jääk perioodi lõpus 

Tasutud 

ettemaksed 

Kohustused 

2008 

Sotsiaaltoetused 

Eesti Teadusfond SA - grandi stipendium 0,00 0,00 42 000,00 0,00 0,00 

Sotsiaaltoetused kokku 0,00 0,00 42 000,00 0,00 0,00 

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 

Mittesihtotstarbeline finantseerimine 

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 

Baltic Audiovisual Archival Council MTÜ - liikmemaks 0,00 0,00 2 250,00 0,00 0,00 

Baltic Heritage Network MTÜ - liikmemaks 0,00 0,00 2 346,00 0,00 0,00 

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium MTÜ - liikmemaks 0,00 0,00 32 880,00 0,00 0,00 

ICOM Eesti Rahvuskomitee MTÜ - liikmemaks 0,00 0,00 9 990,00 0,00 0,00 

Mittesihtotstarbeline finantseerimine kokku 0,00 0,00 47 466,00 0,00 0,00 

Antud toetused kokku 0,00 0,00 89 466,00 0,00 0,00 

2009 

Sotsiaaltoetused 

Eesti Teadusfond SA - grandi stipendium 0,00 0,00 80 000,00 0,00 0,00 

Eesti Rahvuskultuuri Fond SA - stipendium Leo ja Camilla Kuuse 

fondist 

0,00 0,00 4 000,00 0,00 0,00 

Sotsiaaltoetused kokku 0,00 0,00 84 000,00 0,00 0,00 

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 

Mittesihtotstarbeline finantseerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 

Baltic Heritage Network MTÜ - liikmemaks 0,00 0,00 2 250,00 0,00 0,00 

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium MTÜ - liikmemaks 0,00 0,00 34 248,00 0,00 0,00 

Mittesihtotstarbeline finantseerimine kokku 0,00 0,00 36 498,00 0,00 0,00 

Antud toetused kokku 0,00 0,00 120 498,00 0,00 0,00 

Selgitus:

1. Antud sotsiaaltoetusena kajastuvad Eesti Teadusfondi grandis osalejatele makstud stipendiumid summas 80 000,00 ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures 

olevast Leo ja Camilla Kuuse nimelisest allfondist makstud stipendium 4 000,00. 

2. Antud mittesihtotstarbelise finantseerimisena kajastuvad liikmemaksud Baltic Heritage Network MTÜle summas 2 250,00 ja Eesti Raamatukoguvõrgu 

Konsortsium MTÜle summas 34 248,00. 

Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava ja antava sihtfinantseerimise kohta 

31.12.2009 31.12.2008 

Saadaolev sihtfinantseerimine, sh 6 476 962,00 0,00 

välismaine sihtfinantseerimine 0,00 0,00 

välismaise sihtfinantseerimise vahendamine 0,00 0,00 

Antav sihtfinantseerimine, sh 0,00 0,00 

välismaise sihtfinantseerimise vahendamine 0,00 0,00 

Selgitus: 

Saadaolev sihtfinantseerimine on vastavalt Eesti Kultuurkapitali ja ERMi vahel sõlmitud ERMi uue hoone sihtfinantseerimise lepingule tegelikult 

29.01.2010.a. laekunud summa. Lepingujärgne summa oli 15 000 000,00, kuid lepingust tulenevalt on Eesti Kultuurkapitalil õigus vähendada ülekantavat 

summat vastavalt tegelikule laekumisele. 

Lisa 11. Kaupade ja teenuste müük 

2009 2008 

muuseumide ja näituste tasulised teenused, sh 2 620 916,81 1 049 654,00 

Eesti Postimuuseumi kogude vastutavale hoiule võtmine 1 008 000,00 0,00 

trükiste müük 520 017,00 339 569,45 

müügileti ja kohviku müügi omatulu komisjonimüügilt ja sisseostetud kaupadelt 364 507,35 107 719,86 

pääsmete müük 77 304,22 65 055,70 

giidiprogrammid 51 690,00 68 265,04 

fototööd 48 588,32 60 856,00 

muud kultuuri- ja kunstiasutuste tulud 3 000,00 0,00 

tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 0,00 1 944,15 

63

muu tulu elamu- ja kommunaaltegevusest 0,00 2 910,45 

rent kinnisvarainvesteeringutelt 0,00 1 440,00 

Kokku 2 623 916,81 1 055 948,60 

Selgitused: 

1. Omatuluna lisandus 2009. aastal 1 008 000,00 vastavalt Eesti Posti ja ERMi vahel sõlmitud Eesti Postimuuseumi kogude vastutavale hoiule võtmise 

lepingule. Trükiste müük suurenes tänu mitmele juubeliaastal väljaantud trükisele ("Eesti rahvariiete ajalugu", "Setomaa 2", "Eesti Rahva Muuseumi 100 

aastat" ) - trükiste müük 2009.a. summas 520 017,00 (2008.a. summas 339 569,45). Suuremad tululiigid olid veel omatulu komisjonimüügilt ja sisseostetud 

kaupadelt müügiletis ja kohvikus 364 507,35 (2008.a. summas 107 719,86), pääsmete müük summas 77 304,22 (2008.a. summas 65 055,70), 

giidiprogrammid summas 51 690,00 (2008.a. summas 68 265,04) ja fototööd summas 48 588,32 (2008.a. summas 60 856,00) 

2. Muu tuluna kultuuri- ja haridusalasest tegevusest on kajastatud Narva Muuseumifestivali meenepreemia 

Lisa 12. Muud tulud 

2009 2008 

Kasum/kahjum põhivara müügist, sh 10 001,00 0,00 

transpordivahendite müügist 10 001,00 0,00 

Muud tulud varadelt, sh 0,00 0,00 

muud viivisintressitulud 0,00 0,00 

Muud tulud, sh 0,00 0,38 

muud ebatavalised tulud 0,00 0,38 

Kokku 10 001,00 0,38 

Selgitused: 

Aruandeaastal müüdi sõiduauto Ford Mondeo 2,0 GLX , mille soetusmaksumus oli 323 029,97, soetusaeg 01.06.1996 ja jääkväärtus 0,00. Sõiduauto müügist 

laekunud 10 001,00 laekus riigi tuludesse. 

Lisa 13. Tööjõukulud 

64

2009 2008 

Avaliku teenistuse ametnike töötasud 

Töötajate töötasud 9 771 359,35 10 408 993,40 

Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud 0,00 0,00 

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 442 124,63 822 678,05 

Koosseisuvälised töötasud 0,00 0,00 

Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa 15) 0,00 0,00 

Töötasukulud kokku 10 213 483,98 11 231 671,45 

Erisoodustused 71 606,17 81 028,47 

Sotsiaalkindlustusmaks töötasudelt ja toetustelt 3 367 850,00 3 706 485,00 

Sotsiaalmaks erisoodustuselt 29 912,00 40 995,00 

Tulumaks erisoodustustelt 19 034,00 26 088,00 

Töötuskindlustusmaks 92 777,00 33 607,00 

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse -80 640,00 -296 277,00 

Muud tööjõukulud kokku 3 500 539,17 3 591 926,47 

Tööjõukulud kokku 13 714 023,15 14 823 597,92 

Keskmine töötajate arv 2009 2008 

Töötajad 89,66 87,35 

Kokku 89,66 87,35 

Selgitused: 

1. töötajate arve vähenes kolme inimese võrra - töölt lahkus fotokonservaator, tekstiilikonservaator ja projektijuht, lisandusid Postimuuseumi projektijuht, 

koguhoidja ja giid-muuseumipedagoog, ning raamatupidaja ja haljastustööline. 

2. töötasu 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga ei tõusnud 

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud 

tasud 

Asutus/asutuste grupp Ametikohad 

65 

2009 2008 

Töötasud Muud tasud Töötasud Muud tasud

Eesti Rahva Muuseum direktor 397 445,40 12 000,00 424 400,95 12 000,00 

Kokku 397 445,40 12 000,00 424 400,95 12 000,00 

Selgitus: 

1. asutuse juhile lisatasusid ega erisoodustust makstud ei ole 

2. muude tasudena kajastub isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon (kulu kontol 551308) 

Lisa 14. Majandamiskulud 

2009 2008 

Administreerimiskulud 411 159,30 552 448,71 

muud administreerimiskulud 199 574,65 26 379,66 

sideteenused 66 840,35 63 126,10 

kingitused ja auhinnad 57 738,98 9 112,97 

paljundus- ja printimiskulud 34 299,36 45 423,02 

bürootarbed 33 672,57 61 013,71 

postiteenused 31 434,51 40 228,58 

trükised ja muud teavikud 19 913,18 24 128,33 

pangateenused 19 851,03 5 788,69 

arvestus- ja auditeerimisteenused 10 000,00 12 000,00 

juriidilised teenused 5 697,00 919,00 

esindus- ja vastuvõtukulud 1 969,70 3 954,45 

majandusvedude teenused 1 000,00 0,00 

info- ja PR teenused -70 832,03 254 961,93 

tõlketeenused 0,00 3 744,00 

personaliteenused 0,00 1 668,27 

Uurimis- ja arendustööd 0,00 11 330,00 

uurimis- ja arendustööd 0,00 11 330,00 

Lähetuskulud 242 655,23 258 170,15 

sõidukulud 113 861,63 103 475,96 

päevarahad 68 350,00 109 963,00 

66

majutuskulud 52 823,52 30 853,47 

muud lähetuste kulud 6 772,08 13 877,72 

lähetatute kindlustus 848,00 0,00 

Koolituskulud 92 971,07 142 681,49 

koolituskursuste ja seminaride tasu 47 282,99 52 922,15 

muud koolitusega seotud kulud 45 688,08 876,21 

sõidukulud 0,00 88 253,13 

päevarahad 0,00 630,00 

Kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud 3 185 627,49 4 760 925,77 

valveteenused 1 011 749,47 1 057 032,18 

elekter 700 779,39 888 807,29 

küte ja soojusenergia 646 666,75 746 173,07 

korrashoiuteenused 389 952,76 427 934,45 

muud kinnistute, hoonete ja ruumide kulud 277 701,71 1 191 186,52 

korrashoiu- ja remondimaterjalid 94 575,95 148 644,03 

remont, restaureerimine, lammutamine 42 779,17 264 874,98 

vesi ja kanalisatsioon 21 422,29 36 273,25 

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 0,00 928,70 

korrashoiuteenused 0,00 582,92 

vesi ja kanalisatsioon 0,00 345,78 

Sõidukite majandamiskulud 191 740,94 181 929,84 

rent 62 336,52 68 416,94 

kütus 53 718,55 66 017,03 

korrashoiu- ja remondimaterjalid 35 743,02 25 578,98 

remont ja hooldus 26 569,91 5 555,24 

kindlustus 12 132,54 16 261,65 

muud sõidukite majandamiskulud 1 240,40 100,00 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 474 030,15 926 113,08 

infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud 237 375,14 742 796,77 

riist ja tarkvara rent 121 825,00 114 771,35 

infotehnoloogiline tarkvara 76 071,78 32 896,39 

arendustöö 33 107,23 30 151,57 

kommunikatsioonitehnoloogiline riistvara ja tarvikud 5 251,00 5 497,00 

67

muud kulud 0,00 0,00 

remondi- ja hooldusteenused 400,00 0,00 

Inventari majandamiskulud 120 811,88 413 401,87 

inventar ja selle tarvikud 103 357,56 395 684,03 

remondi- ja hooldusteenused 15 904,38 16 294,16 

rent 1 449,94 1 423,68 

muud inventari majandamiskulud 100,00 0,00 

Toiduained ja toitlustamisteenused 198 726,53 159 019,29 

toiduained 198 726,53 159 019,29 

Meditsiini- ja hügieenikulud 21 220,89 24 972,97 

tervishoiuteenused 19 391,00 23 282,49 

meditsiini- ja hügieenitarbed 1 829,89 1 690,48 

Teavikute ja kunstiesemete kulud 1 740 071,69 1 256 200,24 

muud teavikute ja kunstiesemetega seotud kulud 1 629 716,07 781 207,08 

hooldus-, restaureerimis- ja remondimaterjalid 91 466,91 145 017,68 

teavikud ja kunstiesemed 16 251,21 319 955,35 

remondi-, restaureerimis- ja hooldusteenused 2 637,50 10 020,13 

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 1 020 777,81 1 524 046,90 

ürituste ja näituste korraldamise kulud 589 701,86 831 402,47 

muud kulud 337 449,81 279 788,67 

autoriõiguse- ja litsentsitasud 53 316,00 141 661,50 

reklaamikulud 34 252,22 231 299,33 

materjalikulu 5 677,92 37 763,94 

tootmistehnilised ja salvestuskulus 380,00 2 130,99 

Tootmiskulud -163 433,16 0,00 

lõpetamata toodangu varude muutus -67 344,01 0,00 

valmistoodangu varude muutus -96 089,15 0,00 

Muu erivarustus ja materjalid 5 287,24 62 323,71 

muud erivahendid ja materjalid 5 287,24 62 323,71 

Mitmesugused majanduskulud 59 281,59 14 521,85 

muud mitmesugused majanduskulud 59 281,59 14 521,85 

Kokku 7 600 928,65 10 289 014,57 

68

Selgitused: 

1. Kogu majanduskulu vähenes võrreldes 2008. aastaga kokku 2 688 085,92. Seoses eelarve vähenemisega rakendati olulisel määral kokkuhoiumeetmeid – 

osakondade põhitegevuskulud viidi miinimumi, kommunaalkulude osas rakendati kokkuhoiuvõimalusi, mis ei ohustaks esemete säilitamist ega piiraks 

oluliselt töötajate igapäevatööd. Kokkuhoiuks lülitati Raadi hoidlates alates aprilli lõpust välja ventilatsioon, mis osades hoidlates pole veel käesolevaks ajaks 

sisse lülitatud. 

2. Sõidukite majandamiskulud suurenesid seoses Raadi heakorratöödeks kasutatava väiketraktori mootori vahetusega ja väikebussi Fiat Dukato 

remonttöödega, toiduainete kulud suurenesid seoses ERMi kohviku müügi sortimendi laiendamisega, teavikute ja kunstiesemete kulud suurenesid seoses 

mahukate trükiste väljaandmisega ERMi juubeliks, mitmesugused majandamiskulud suurenesid seoses Euroopa Noorte programmi raames saabunud 

vabatahtliku lepingujärgsete ülalpidamiskuludega 

3. Kasutusrendilepingu alusel on ERMil kasutusel väikebuss Fiat Dukato 15 Panorama. Rendileping on sõlmitud viieks aastaks (60 kuud) ja lõppeb 

23.05.2011.a. Kasutusrendi intress on 1,2%+EURIBOR (EURIBORi korrigeeritakse kaks korda aastas). Rentnikul puudub praktiliselt õigus lepingut 

ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada (etteteatamistähtaeg 59 kuud). 

Lisa 15. Muud tegevuskulud 

69 

2009 2008 

Maksu-, lõivu- ja trahvikulud 9 930 385,23 6 156 981,50 

käibemaks 9 611 194,95 5 961 360,35 

maamaks 20 125,28 32 321,00 

käibemaks edasiantavatelt kuludelt 0,00 167,15 

riigilõivud 12 071,00 163 133,00 

maksuvõlalt arvestatud intressid 286 994,00 0,00 

Ebatõenaoliselt laekuvad nõuded 2 507,00 0,00 

kulu ebatõenäoliselt laekuvatest muudest nõuetest 2 507,00 0,00 

Muud tegevuskulud 6 683,27 492,49 

valuutakursi vahed 83,27 492,49 

varude allahindlus 6 600,00 0,00 

Kokku 9 939 575,50 6 157 473,99

Selgitus: 

1. Käibemaksu kulu suurenes enamjaolt seoses ERMi uue hoone ehituse projekteerimistöödega (arhitektuurne projekteerimine Sarl d'Architecture Dorell 

Ghotmeh Tane käibemaks summas 2 311 537,00 peaprojekteerija teenus EA Reng AS käibemaks 3 424 025,00 ja projektijuhtimise teenus ERMES käibemaks 

1 010 200,97. 

2. Maamaksu tasuti kaheksa kinnistu eest: Veski 32 Tartu, Kuperjanovi 9 Tartu, Narva mnt 173A ja 177 Tartu, Ermi Tartu vald, Rüütli 15 Tartu (osaliselt) 

ning korterite Uus 3-19 ja Kastani 95-4 eest. 

3. Riigilõivu tasuti Veterinaar- ja Toiduametile järelevalve toimingute eest toidu käsitlemisel summas 500,00, Tartu Maakohtule ja Maa-ametile ERMi uue 

hoone aluse maa vormistamisega seoses kokku summas 116,00, Tartu Linnakantseleile ehitusloa riigilõivu summas 11 125,00 ja Autoregistrikeskusele 

sõiduki dokumentide ümbervormistamisel 330,00. 

4. Maksuvõlalt arvestatud intressi tasuti arhitektuurse projekteerimise arvetelt ekslikult tasumata käibemaksu summalt. 

5. Kuluna ebatõenaoliselt laekuvatest nõuetest kajastub Kumuorg OÜle väljastatud arve summas 1 207,00 komisjonimüüki antud müüdud trükiste eest 

(Kumuorg OÜle on alustatud pankrotimenetlus) ja FIE Mati Tasale esitatud arve komisjonimüüki antud trükiste eest summas 1 300,00 (nõue FIE Mati Tasa 

suhtes on loetud lootusetuks, kuna majanduslikult otstarbekad võimalused võla sissenõudmiseks puuduvad). 

6. Valuutakursi vahed on tekkinud nii välisvaluutas esitatud arvete eest tasumisel ERMile kui ka ERMi poolt. 

7. Varude allahindlusena kajastub ERMi 2009/2010 aasta kalendri „Läbi lillede“ allahindlus seoses kalendri perioodi osalise aegumisega. Alla hinnati 132 

kalendrit. 

Lisa 16. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 

2009 2008 

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa 8) 0,00 7 232,99 

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 8) 2 991 166,41 3 894 825,05 

Materiaalse põhivara jääkmaksumus mahakandmisel kuluks amortisatsioonina (vt lisa 

8) 0,00 2 309,29 

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 9) 32 321,60 4 722,29 

Kokku 3 023 488,01 3 909 089,62 

Lisa 17. Siirded 

Rahalised siirded 

70 

2009 2008

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks 71 318 316,21 54 511 092,08 

Riigikassale üle antud laekumised -45 859 998,19 -39 273 482,31 

Rahalised siirded kokku 25 458 318,02 15 237 609,77 

Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega 0,00 0,00 

Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt 385 712,00 1 065 691,02 

Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele 0,00 -4 263 158,41 

Mitterahalised siirded kokku 385 712,00 -3 197 467,39 

Siirded tulemi elimineerimiseks -49 955 943,30 -5 855 961,74 

Siirded kokku -24 111 913,28 6 184 180,64 

Selgitus: 

Saadud mitterahalised siirded teistelt riigiraamatupidamiskohuslastelt on Haridus- ja Teadusministeeriumilt laekunud toetus summas 79 662,00 väliseesti 

kogude süstematiseerimiseks, täiendamiseks ja tutvustamiseks ja summas 47 050,00 monograafiate ja vanavara kogumisretkede päevikuste kirjastamiseks 

ning Kultuuriministeeriumilt laekunud toetus summas 212 000,00 Setomaa koguteose väljaandmiseks, summas 15 000,00 põhivara hulka mittekuuluva riist- 

ja tarkvara soetamiseks, summas 32 000,00 näituse "Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas." korraldamiseks 

Lisa 18 

Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 

Lõpliku eelarve kujunemine 

Tulud Kulud Finantseerimistehingud 

Esialgne eelarve 36 348 300,00 -56 213 475,00 +/- 

Üle toodud eelmisest aastast 0,00 -13 539 320,00 +/- 

Muudatused lisaeelarve alusel 0,00 811 297,00 +/- 

Eelarves kavandatud toetused -35 348 300,00 0,00 0,00 

Tegelikult laekunud toetused 42 160 238,25 0,00 0,00 

71

Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv 

tulu 

-1 000 000,00 0,00 0,00 

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 3 457 400,35 0,00 0,00 

Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud 0,00 36 348 300,00 0,00 

Tegelikud arvestuslikud kulud 0,00 -45 617 638,60 0,00 

Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist + 0,00 +/- 

Antud Vabariigi Valitsuse reservfondi - 0,00 +/- 

Saadud omandireformi reservfondist 0,00 0,00 +/- 

Kokku lõplik eelarve 45 617 638,60 -78 210 836,60 0,00 

Selgitus: 

1. Muudatused lisaeelarve alusel: KM käskkirjaga nr 97/13.03.09 (I lisaeelarve) vähendati personalikulusid (art. 50) summas 673 955,00 ja majanduskulusid 

(art. 55) summas 290 288,00, käskkirjaga 118/30.03.09 suurendati majanduskulusid (art. 55) summas 870 000,00, käskkirjaga 167/14.05.09 vähendati 

investeeringuid (art. 1556) summas 175 165,00, suurendati personalikulu (art. 50) summas 550 000,00 ja vähendati majanduskulusid (art. 55) summas 550 

000,00, käskkirjaga 238/15.07.09 (II lisaeelarve) vähendati personalikulu (art. 50) summas 320 129,00, käskkirjaga 345/09.10.09 suurendati majanduskulu 

(art. 55) summas 11 000,00, käskkirjaga 389/19.11.09 vähendati õppelaenude põhiosa (art. 4500.00) summas 7 580,00 ja erisoodustuse makse (art. 4500.00) 

summas 5 180,00, käskkirjaga 429/16.12.09 vähendati investeeringuid (art. 1556) summas 220 000,00. 

2. Eelmisest aastast üle toodud eelarve oli planeeritud kasutada järgmiselt: uue hoone ehituse ettevalmistamiseks summas 13 221 300,00 (Eesti 

Kultuurkapitali toetus), SA Eesti Teadusfondi grandid vastavalt grandi eelarvele summas 9 161,00, Sogn og Fjordane Fylkeskommune European Local 

projekti töötasudeks summas 119 000,00 ja lähetuskuludeks summas 89 258,00 ning omatulust summas 100 601,00 näituste ja ürituste korraldamiseks. 

Lõpliku eelarve ala- ja ületäitmine 

1. Tuludena oli planeeritud kokku 36 348 300,00 krooni, sh omatuluna 1 000 000,00 ja toetustena 35 348 300,00. Tegelikuks tulude eelarveks kujunes 45 617 

638,60, sh omatulu 3 457 400,30 ja toetuseks 42 160 238,25. Omatulu suurenes oluliselt Eesti Posti ja ERMi vahel sõlmitud kogude vastutavale hoiule 

võtmise lepinguga ( 1 008 000,00), juubeliaastal väljaantud mahukate trükiste müügist laekuva tulust ning müügileti ja kohviku sortimendi laiendamisest. 

Toetustena laekus tegelikult 42 160 238,25, sh Eesti Kultuurkapitali toetust 39 486 000,00, mida eelarves ei planeerita (kajastub toetuse andja eelarves nii tulu 

kui kuluna). Lõpliku tulude eelarve tegelik täitmine kujunes suuremaks summas 10 001,00 , mis laekus sõiduauto Ford Mondeo müügist. Põhivara müüki 

aasta alguses planeeritud ei olnud, kuid kuna sõiduki ülalpidamine kujunes ebaotstarbekaks ja sõidukorras hoidmine kulukaks, otsustati sõiduauto võõrandada. 

2. Kulude lõplikuks eelarveks kujunes 78 210 836,60, millest tegelik täitmine oli 71 085 957,62, tegelike ja lõplike kulude vahe 7 124 878,98, millest summas 

72

7 124 872,85 esitati taotlus üleviimiseks 2010. aastasse (summas 1 128 956,59 omatulu põhitegevuskuludeks, summas 65 445,32 ETFi jätkuvate grantide 

7010 ja 8006 kasutamata osa, summas 30 000,00 Eesti Kultuurkapitale toetus trükise "Eesti. Maa, rahvas, kultuur" väljaandmiseks, summas 5 078,68 Tartu 

LV Kultuuriosakonna toetus välinäituse "Eesti tüübid aastal 2009" korraldamiseks, summas 9 778,44 üksikisikute annetused ürituste korraldamiseks ja 

püsinäituse korrastamiseks, 5 573 637,41 Eesti Kultuurkapitali toetus ERMi uue hoone ehituse ettevalmistamiseks ja summas 311 976,41 EL grandi 

töötasudeks ja lähetusteks), summas 5,55 jäi kasutamata õppelaenu põhiosa ja maksude arvelt ning summas 0,58 allikas 00 (eelarve) art. 50 (personalikulud). 

73

HINNANG ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTA 

(Siseauditi eest vastutav isik) ………………………………………………..( nimi, kuupäev) 

74

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE 

(Riigiraamatupidamiskohustuslase) 31.12.20X2 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb 

tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase 

aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. 

(Riigiraamatupidamiskohustuslase) tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise 

aastaaruande. (Riigiraamatupidamiskohustuslase juht) on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja 

Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud. 

(Riigiraamatupidamiskohustuslase juht) …………………………….. (nimi, kuupäev) 

(Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuht) ……………………………….(nimi, kuupäev) 

75

8 LISAD - Eesti Rahva Muuseum

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?