loengumaterjalid (pdf, 2.6 MiB)

Keskaegne kaubandus
kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal
kirjalikud allikad kajastavad paremini kauplemiseks
mõeldud toodete hindu ja koguseid ning transpordi viise.
Isikuajaloo tasandil võimaldavad kaupmehe ning tema
majandus- ja sõprussidemete uurimist. Kirjalikud allikad
sobivad vähem kauplemisprotsessi lõpuosa - müüja ja ostja
vahelise suhtluse tuvastamiseks. Teame küll asja hinda, kuid kes
mida ja kui palju ostis on lahtine.
arheoloogia ei suuda iseseisvalt hinnata kauba väärtust:
haruldane/massiline esinemine ei näita kauba hinda. See-eest
suudab arheoloogia näidata (teatud) kaupade levikut/
kasutamist mingi kitsama regiooni piires ning sõltuvalt
säilimisastmest ja uurimise ulatusest samuti tarbija “maitseeelistusi”.
Samuti näitab arheoloogia, et mitte kõik kaubad ei
leidnud kajastamist ametlikes allikates. Ning loomulikult
võimaldab näidata asjade füüsilist olemust (mis jääb kirjalike
allikate põhjal teadmata) jne.