loengumaterjalid (pdf, 2.6 MiB)

Klaasi koostis
•Koosneb ränikivi (liiv), sooda, ja/või potase (ehk kaalium-karbonaat) ning
lubja segust. Sooda ja potas on räbustiks, mis madaldavad ränikivi
sulamispunkti 1700° C juurest 1400° C juurde. Lubi stabilisaatoriks, mis
takistab klaasi muutumist vees lahustuvaks.
•Tavaline tarbeklaas koosneb u 75% liivast, u 15% soodast ja/või
potasest ning u 10% lubjast. Liiv tavaliselt reostunud raudoksiidiga,
mis annab klaasile rohelise värvuse. Potast saadi kas puutuhast
(sellisel juhul nimetatakse klaasi metsaklaasiks) või meretaimedest.
• Metsaklaasi kõrval õnnestus alates 13. sajandi lõpust valmistada ka
värvitut klaasi.
• Kristalli – cristallo – nimelist värvitut klaasi hakati valmistama
Veneetsias umbes 1450. aasta paiku, kust vastav valmistamisoskus
levis kiiresti teistesse klaasitootmispiirkondadesse põhja pool Alpe.