loengumaterjalid (pdf, 2.6 MiB)

Keskaegse kaubanduse struktuur
Üldistades kolm tasandit: kohalik, regionaalne ja kaugkaubandus
! Kauplemine otse valmistaja ja ostja vahel. Kaks võimalust:
1) käsitööline tegeles elukohas/turul oma toodete müügiga;
2) rändkäsitöölisena tegeles oma toodete müügiga suuremas
piirkonnas. Reeglina seotud esmatarbekaupadega -
pagaritooted, liha, lihtsamad rõivad, hügieenitarbed,
tööriistad. Arheoloogiliselt osaliselt tuvastatav kui tooted omavad
selgelt lokaalseid tunnuseid. Nt ei saa kindlalt väita, et Tallinna
13.-14. saj. pottsepatooted sattusid alati otse tootjalt ostjale.
! Kauplemine, kus valmistaja ja ostja vahel üks vahelüli. Ka
vähemalt kaks võimalust 1) alluvussuhtes käsitööline - siis
vahendajaks feodaal (või munitsipaalorgan); 2) lepinguline
side kaupmehe ja käsitöölise vahel. Kehtib nii kohaliku,
regionaalse kui ka kaugkaubanduse vahel. Arheoloogiliselt
raskesti tõendatav - võimalik juhul kui tegemist spetsiifilise (või
märgistatud) tootega, mille puhul on nt teada, et on valmistatud
kindlas linnuses.