Lisa - Eesti Haigekassa
Lisa - Eesti Haigekassa
Lisa - Eesti Haigekassa
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tervisesüsteemi rahastamise<br />
jätkusuutlikkus<br />
TRiin HabicHT<br />
Tervishoiuökonoomika<br />
osakonna juhataja<br />
2010. aastal valmis haigekassa, Sotsiaalministeeriumi<br />
ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa<br />
regionaalbüroo ek spertide koostöö tulemusel<br />
aruanne „Võimalused <strong>Eesti</strong> tervisesüsteemi rahalise<br />
jätkusuutlikkuse tagamiseks“.<br />
Töörühm hindas <strong>Eesti</strong> tervisesüsteemi toimivust<br />
ja selle rahalist jätkusuutlikkust; analüüsis, kas<br />
praegune rahastamissüsteem on pikas perspektiivis<br />
(aastani 2030) elujõuline; ning pakkus välja võimalusi<br />
rahastamispoliitika tõhustamiseks. Ter vishoiule<br />
hinnangu andmisel arvestati nii tervisesektori tulude<br />
ja kulude prognoose kui ka laiemat makrom<br />
a jandu slik k u ke sk ko n d a ning h u v i r ü h m a d e<br />
arvamusi. Aruanne ja ümarlauanõupidamiste kokkuvõtted<br />
on kättesaadavad haigekassa kodulehel<br />
http://www.haigekassa.ee/haigekassa/jatkusuutlikkus<br />
aruandes välja toodud eesti tervisesüsteemi<br />
rahastamise tugevad ja nõrgad küljed<br />
<strong>Eesti</strong> tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt palgalt<br />
makstava sihtotstarbelise sotsiaalmaksu kaudu. Umbes<br />
kaks kolmandikku tervishoiu kogukuludest kaetakse sotsiaal<br />
maksust, ligi kümnendik mujalt riigieelarvest ja pisut<br />
alla veerandi patsientide omaosalusena.<br />
Välisekspertide hinnangul on <strong>Eesti</strong> tervishoiu rahastamis<br />
süsteemi tugevuseks selle stabiilsus, mis on saavu<br />
ta tud eeskätt tänu sihtotstarbelisele sotsiaal mak sule<br />
ja haigekassa alalhoidlikule eelarvepoliitikale. Ühe<br />
haige kassa süsteem on ennast <strong>Eesti</strong> tingimustes igati<br />
õigustanud, tagades läbipaistva ja efektiivse tegutsemise<br />
ning madalad tegevuskulud. Eeliseks on ka<br />
ravikindlustuse eraldatus muust sotsiaalkindlustusest (nt<br />
pensionid ja töötuskindlustus). Seda põhimõtet tuleks<br />
hoida, et tagada sotsiaalsektori läbipaistvus ja selge<br />
vastutusalade jaotus.<br />
<strong>Eesti</strong> tervishoiu rahastamissüsteemi nõrgaks küljeks<br />
tuleb pidada tervishoiukulude väikest osatähtsust <strong>Eesti</strong><br />
sise majanduse koguproduktist (SKP), mille peamiseks<br />
põhjuseks on vähene avaliku sektori poolne rahastamine.<br />
Avaliku sektori madalad tervishoiukulud toovad kaasa<br />
pat sientide omaosaluse osatähtsuse suurenemise<br />
tervis hoiu rahastamisel ning see raskendab eakamate<br />
ja vaesemate inimeste toimetulekut ning ravi saamine<br />
ei pruugi sõltuda enam niivõrd vajadusest kuivõrd<br />
maksevõimest.<br />
Tulude ja kulude prognoosid aastani 2030<br />
Aruandes on eri stsenaariumide alusel analüüsitud<br />
demo graafiliste, makromajanduslike ning tööturuga<br />
ja tervise süsteemiga seotud tegurite mõju. Kõik stsenaariumid<br />
näitavad, et riik peab tulevikus panus tama<br />
tervishoidu üha enam raha. Avaliku sektori tervisekuludes<br />
tekib tulude ja kulude märkimisväärne vahe, mis<br />
aastaks 2030 moodustab 0,4–1,4% SKP-st (vt joonis 2).<br />
Oluline on ka silmas pidada, et lähituleviku otsused<br />
tervishoiuteenuste hindade kohta mõjutavad oluliselt<br />
tulevasi kulusid ning seetõttu võib kulude ja tulude vahe<br />
veelgi suurem olla.<br />
soovitused tervisesüsteemi rahastamispoliitika<br />
tõhustamiseks<br />
Soovituste valikul on lähtutud sellest, et enamik<br />
huvirühmi neid toetaks, need kajastaksid tervisesüsteemi<br />
väärtusi, oleksid poliitiliselt teostatavad ning suurendaksid<br />
süsteemi võimet oma eesmärke täita.<br />
Esimene soovitus: laiendada avaliku sektori tulubaasi.<br />
Kuna praegune süsteem toimib hästi, siis muuta ei tuleks<br />
selle põhielemente: sihtotstarbeline ravikindlustusmaks,<br />
ravikindlustusraha keskne juhtimine ning ühe haigekassa<br />
süsteem. Samas on vaja laiendada avaliku sektori<br />
tulubaasi muude kui tööhõivel põhinevate maksude<br />
kaudu (nt kapitali- ja tarbimismaksud), makstes riigieelarve<br />
muudest tuludest ravikindlustusmaksu pensionäride<br />
eest ning maksustades sotsiaalmaksuga ka<br />
kapitaliinvesteeringutest saadavad dividendid. Oluline on,<br />
et tulubaasi laiendamise põhimõtted oleks läbipaistvad<br />
ning ajas muutumatud.<br />
20 HAIGEK A SSA 2010. A A S TA S TR ATEEGILISED EE SM äRGID JA NENDE TäITMINE
Change language