Lisa - Eesti Haigekassa
Lisa - Eesti Haigekassa
Lisa - Eesti Haigekassa
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nõuded müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest<br />
sisaldab raviasutustele ning perearstidele müüdud retsepti<br />
blankettide nõudeid, Sotsiaalministeeriumile esitatud<br />
nõudeid raviarvete töötlemise teenuse eest ning<br />
EL pädevatele asutustele esitatavaid nõudeid osutatud<br />
raviteenuste eest.<br />
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vähemalt üks<br />
kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Nõudeid hinnatakse<br />
individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse<br />
printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest<br />
summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline,<br />
kantakse aruandeperioodi kuludesse. Eelnevalt kuludesse<br />
kantud nõuded, mis on laekunud aruandeperioodil, on<br />
kajastatud ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena.<br />
Nõuded, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või<br />
majan duslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse<br />
lootusetuks ning kantakse bilansist välja.<br />
varud<br />
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja kantakse<br />
kuludesse FIFO meetodil. Varud hinnatakse bilansis<br />
lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende<br />
soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.<br />
Materiaalne põhivara<br />
Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase<br />
kasu tuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab<br />
30 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama<br />
soetus maksumusega varad kantakse kuludesse nende<br />
soetamisel. Tulenevalt 21.10.2010 jõustunud Riigi raamatupidamise<br />
üldeeskirja muudatusest, on haigekassa<br />
kandnud 2010. aastal bilansist välja kõik need<br />
materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad, mis on<br />
soetatud enne 01.01.2005 ning mille soetusmaksumus<br />
oli alla 30 000 krooni. Nimetatud varade jääkväärtus on<br />
kajastatud amortisatsioonikuluna.<br />
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetus maksumuses<br />
ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil läh tudes<br />
kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amorti satsiooni ei<br />
arvestata.<br />
Kasutatavad amortisatsiooniperioodid (aastates) on<br />
järgmised:<br />
• hooned ja ehitised 10-20<br />
• inventar 2-4<br />
• masinad ja seadmed 3-5<br />
76 R A AMATUPIDAMISE A A S TA ARU ANNE 2010<br />
immateriaalne põhivara<br />
Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase<br />
kasu tuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav<br />
vara, mida kasutatakse oma tegevuses ja mille soetusmaksumus<br />
ületab 30 000 krooni.<br />
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetus mak su muses<br />
ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil 2 – 5 aastat.<br />
Peale soetamist materiaalsele ja immateriaalsele varale<br />
tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse.<br />
Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara<br />
maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused<br />
võimaldavad varal tulevikus tekitada esialgselt hinnatust<br />
rohkem majanduslikku kasu ning neid kulusid on võimalik<br />
usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada.<br />
sihtfinantseerimine<br />
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt,<br />
teatud tingi mustel, antud ja saadud toetusi, mille korral<br />
siht finantseeringu andja kontrollib toetuse sihipärast<br />
kasu tamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tulu ja kuluna<br />
enne, kui on piisav kindlus, et toetuse saaja vastab<br />
sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine<br />
leiab aset.<br />
Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse bruto meetodist.<br />
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes<br />
perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks<br />
sihtfinantseerimine on mõeldud.<br />
Tulude ja kulude arvestus<br />
Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi<br />
alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt<br />
ja dividendid kajastatakse siis, kui haigekassal tekib<br />
nõudeõigus dividendidele.<br />
Alates 2010. aastast kajastatakse käibemaksukulu eraldi<br />
kuluna (varem koos vastava eelarve kuluga või põhivara<br />
maksumuses).<br />
Kasutus ja kapitalirendi arvestus<br />
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised<br />
vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kan duvad<br />
üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse<br />
kasutusrendina. Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja<br />
kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused kapitalirendile<br />
viitavaks kriteeriumiks ka IPSAS 13 (Leases)<br />
§ 15 toodud olukordi, kus renditavat vara ei ole võimalik<br />
kergesti asendada teise varaga.
Change language