Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad tänapäeva kooliõpikutes
Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad tänapäeva kooliõpikutes
Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad tänapäeva kooliõpikutes
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Lisad<br />
Lisa 1. A. Kaasiku kommentaar illustratsiooni „Pühas hiies”<br />
kohta<br />
„Õpikus Ajalugu 5. klassile (autorid Eha Hergauk, Mart Laar ja Maria Tilk, 2002) lk 24<br />
on muinaseestlaste uskumustest pajatava peatüki ilmestuseks kasutatud<br />
akvarelljoonistust “Pühas hiies”. Sellel on kujutatud väikest veekogu, mille kaldal<br />
põlvitab vanem mees. Tema kõrval esiplaanil seisab ülestõstetud käte ja lahtiste<br />
juustega noor naine, kellel on seljas ilma vöö ja eheteta pikk särk. Mehe kõrval lebab<br />
nuga ja ese, mis võib olla hõbedast käevõru. Veidi eemal seisab 9 inimest ja vaatab<br />
pealt.<br />
Vaatleme pildi usundilist tähendust. <strong>Eesti</strong> ajaloolistest hiietavadest pole säilinud ühtegi<br />
visuaalset jälge. Kõik, mida me teame oma pühapaikadest muinasajal, põhineb Henriku<br />
Liivimaa kroonika kahel lõigul, üksikutel arheoloogilistel uuringutel ning meie<br />
pühapaikade ja nendega seotud tavade võrdlemisel teiste loodususuliste rahvastega.<br />
Suhteliselt rikkalik kirjalik rahvapärimuslik aines on kindlasti samuti osaliselt seostatav<br />
muinasajaga.<br />
Valdav osa <strong>Eesti</strong> pühapaikadega seotud teabest, k.a nende usulisest kasutamisest, on<br />
talletatud 19.–20. sajandil.<br />
Olemasoleva andmestiku põhjal pole midagi teada noorte naiste või neidude osalemisest<br />
pühapaikadega seotud kogukondlikel ohvritalitustel. Seega mõjub pildil olev neiu<br />
eksitavana.<br />
Põlvitav vanamees mõjub üldiselt tõepärasena, v.a ülespoole pööratud peopeasad, mis ei<br />
seostu millegi teadaolevaga. Valged rõivad mehe seljas ning põlvitav asend on<br />
25
Change language