Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
14 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 2. august 2013<br />
toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee<br />
ÄRILAUSE<br />
Peeter Koppel: Meil siin oleks vaja uut<br />
majanduslikku valgustusajastut. Uut Suurt<br />
Narratiivi. Kapitalismi ja vabadust.<br />
SEB privaatpanganduse strateegi hinnangul on Eestis kaotsi läinud ahnus selle sõna positiivses<br />
tähenduses ning me oleme liiga palju euroopaliku elu fännid.<br />
GALLUP<br />
Sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel<br />
oma nimekirjaga välja tulev Vaba Tallinna Kodanik<br />
valis etteotsa ettevõtja Karli Lamboti.<br />
Kas Eesti poliitikasse oleks tarvis<br />
rohkem ettevõtjaid?<br />
protsent vastanutest<br />
EI<br />
38<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Tulge mõistusele, inimesed. Ega<br />
see raha Partsi taskust tule. Maksumaksjad<br />
(ehk rahvas) peavad selle<br />
jama kinni maksma. Mina näiteks<br />
ei ole nõus ebarentaablit Haapsalu<br />
raudteed oma maksudest toetama.<br />
Lugeja kommentaar uudisele “Haapsalu palub<br />
Partsilt rongiliikluse taastamist”<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon:<br />
(372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
JAH<br />
TIINA MÕIS<br />
LHV Group ASi nõukogu liige<br />
jah<br />
62<br />
Ikka võiks rohkem olla. Ettevõtjad ja ettevõtlus<br />
on ju riigitulude alus ja nad võiksid olla siis ka lähemal<br />
poliitilistele otsustele, kuidas raha jagada.<br />
Ettevõtjad on majanduse toimimist omal nahal<br />
kogenud ja mõistavad seda paremini. Loomulikult<br />
ei pea olema kõik ärimehed otsustamas, aga<br />
mingi proportsiooniga võiks küll olla.<br />
EI<br />
PEETER KERN<br />
ASi Starman tegevdirektor<br />
Kas ettevõtjad ise peaks poliitikasse minema?<br />
Siiamaani need katsed lugupeetud džentelmenide<br />
poolt ei ole just väga õnnestunud olnud. Poliitika<br />
ja äri on ikkagi märgatavalt erinevad.<br />
JAH<br />
TEET SOORM<br />
ASi Rakvere Lihakombinaat<br />
juhatuse esimees<br />
Kindlasti. Kui sa oled ise raha teeninud ja vähemalt<br />
nuusutanud natuke, mis eraettevõtluses toimub,<br />
või oled aru saanud, kust raha tuleb, siis on<br />
minu arvates kergem ka poliitikat teha. Aga inimesel,<br />
kes pole eraettevõtluses või ettevõtluses<br />
töötanud ega saa aru, kust raha tuleb ja kui raske<br />
on praegusel ajal äri ajada, raha teenida ja makse<br />
maksta, on väga raske ka õiget poliitikat teha.<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellija eelised – ostukeskkond<br />
privileeg.aripaev.ee ja<br />
soodsaim võimalus soetada <strong>Äripäev</strong>a<br />
raamatuklubi raamatuid.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud. Kaebuste<br />
korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel<br />
(372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
Rahvaloenduse tulemused<br />
käes, aeg on otsusteks<br />
R<br />
ahvaloenduse tulemused kinnitasid<br />
nii loenduseelseid positiivseid<br />
kui ka murettekitavaid<br />
ootusi, andsid neile täpse arvulise<br />
sisu ja aluse tulevikuennustusteks.<br />
Tulemused võib kokku võtta tõdemusega,<br />
et Eesti areneb tavapärase euroopaliku riigi<br />
ja ühiskonna suunas kõigi selle eeliste ja probleemidega.<br />
Milline see areng täpsemalt välja näeb,<br />
sõltub juba otsustajatest, aga põhjalik andmestik<br />
ühiskonna analüüsiks ja otsuste tegemiseks on<br />
nüüd olemas.<br />
Rahvaloenduse vaieldamatult kõige oodatum<br />
tulemus oli Eesti rahvaarv loendusmomendil. See<br />
osutus arvestuslikust rahvaarvust mõne protsendi<br />
võrra väiksemaks. Siiski pole alust rääkida rahvuslikust<br />
katastroofist – rändestatistika näitab<br />
muu hulgas seda, et arvestatav hulk väljarännanutest<br />
tuleb Eestisse tagasi.<br />
Rahvastikunäitajate kohta andis loendus kaks<br />
positiivset sõnumit. Esiteks selgus, et praegused<br />
varasemast madalamad sündimusnäitajad tulenevad<br />
sündide edasilükkamisest, mis otseselt<br />
ei tähenda, et naised tänapäeval vähem sünnitavad.<br />
Teine positiivne sõnum on oodatava eluea<br />
kasv eelmisest loendusest möödunud aja jooksul<br />
enam kui viie aasta võrra. See on väga tähtis, kuna<br />
suhteliselt lühike oodatav eluiga (eriti meestel)<br />
oli Eesti arengunäitajate seas üks olulisim<br />
negatiivne näitaja. Euroopa keskmise tasemeni<br />
jõudmiseks peab vastav arvnäitaja siiski veel vähemalt<br />
sama palju paranema.<br />
Inimeste liikumine. Rahvastiku ümberpaiknemine<br />
Eesti pinnal näitab, et inimesed on liikunud<br />
ääremaadelt suuremate linnade suunas, samas<br />
suurematest linnadest on lahkutud linnalähedastesse<br />
asulatesse. Selline liikumine on toimunud<br />
juba aastakümneid ja seda põhjustab eelkõige<br />
töökohtade vähenemine elukohajärgses<br />
maakonnas või vallas. Vaid kolmandik elanikkonnast<br />
elab oma sünnimaakonnas. See näitab,<br />
et nii sise- kui ka välisrände vastu saab ainult siis,<br />
kui on oskust need rändeprotsessid oma kasuks<br />
pöörata. Head näited siinkohal on Tallinna ja<br />
Tartu lähiümbruskonna valdade ettevõtmised.<br />
Eraldi väärib mainimist, et enamikus asulates<br />
on viimastel kümnenditel võrdlemisi vähe eluruume<br />
juurde ehitatud ja seetõttu elab enamik<br />
inimesi suhteliselt vanades, enamasti 1970nda-<br />
ANDRES OOPKAUP<br />
Statistikaameti peadirektor<br />
Põhjalik<br />
andmestik<br />
ühiskonna<br />
analüüsiks,<br />
ning<br />
seda väga<br />
suure detailsusastmega,<br />
on<br />
nüüd olemas.<br />
tel aastatel ehitatud eluruumides. Samas on tekkinud<br />
hulk asustamata eluruume, millest osa on<br />
kasutusel hooajaliselt, ent osa tühjenenud kas<br />
elanike surma, piirkonnast lahkumise või sobivama<br />
eluruumi omandamise tõttu.<br />
Statistika viitab selgelt, et kui tahame paremat<br />
elu regionaalsel tasandil, tuleb teha rohkem<br />
koostööd ja vaja on meelekindlust plaanide elluviimiseks<br />
inimeste kohapeal hoidmisel.<br />
Kes teeb töö? Kõiki inimkapitali kvaliteeti iseloomustavaid<br />
näitajaid arvesse võttes tõi loendus<br />
välja tendentsid, mis seoses elanikkonna vähenemise<br />
ja vananemisega näitavad, et erinevused<br />
Eesti piirkondade vahel põhja-lõuna suunal kasvavad.<br />
Eesti elu korraldamisel tuleb arvestada sedagi,<br />
et rahvastik on 15 aasta pärast senisest tunduvalt<br />
eakam. Ülalpeetavate määr kasvab ja kui<br />
lähiajal ei panustata inimeste pikemasse töökarjääri,<br />
tekib küsimus pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse<br />
kohta. Peale selle kerkib päevakorda uus<br />
probleem – kes teeb ära kogu vajaliku töö?<br />
Hoolimata harituse üldiselt kõrgest tasemest<br />
on sotsiaalseks probleemiks kujunenud meeste<br />
ja naiste hariduslik ebavõrdsus, mille allikaks<br />
on osa poiste varane koolist eemalejäämine. Ka<br />
meeste ja naiste jagunemine tegevusvaldkonniti<br />
on endiselt väga eristuv. Naisi on palju hariduse<br />
ja tervishoiu valdkonnas, majutuses, toitlustuses<br />
ja kaubanduses. Enam-vähem võrdselt on mehed<br />
ja naised esindatud avaliku halduse ning kutseja<br />
teadusalase tegevuse (teadlased) juures.<br />
Ametialade jaotuses on võrreldes eelmise<br />
loendusega oluliselt suurenenud tipp- ja keskastme<br />
spetsialistide arv, neid on kolmandik töötajaskonnast<br />
(2000. aastal oli 26%). Samuti on lisandunud<br />
teenindus- ja müügitöötajaid. Vähenenud<br />
on nii juhtide kui ka tööliste arv.<br />
Rahvaloendusel koguti andmeid ligi 90 entsüklopeediaköite<br />
jagu. Seega põhjalik andmestik<br />
ühiskonna analüüsiks, ning seda väga suure<br />
detailsusastmega, on olemas. See, kas rahvaloendust<br />
saab edukaks pidada ka kahe, kolme või nelja<br />
aasta pärast, ei sõltu nüüd enam niivõrd statistikaametist,<br />
vaid üha rohkem ühiskonna elu analüütikutest,<br />
arengu kavandajatest ja otsustajatest.<br />
Statistikaamet on rahvaloendusega oma peamise<br />
panuse – andmed arengu jälgimisse ja kavandamisse<br />
– andnud ja ärgitab neid aktiivselt kasutama!<br />
VASTUKAJA<br />
Palgatõusu toob vaid lisandväärtus<br />
MIKAEL ORKOMIES<br />
OÜ Excedea partner<br />
Keegi ei taha maksta<br />
täna piima eest topelthinda,<br />
kui see on sama<br />
piim mis eile.<br />
Ettevõtja Ülo Pärnits on teinud<br />
korduvalt ettepaneku tõsta<br />
palka. Ta viitab Eesti ja Soome<br />
palkade suurele vahele, aga<br />
unustab küsida, miks suur hulk<br />
ettevõtteid on oma äri Soomest<br />
ja Rootsist Eestisse kolinud?<br />
Mis juhtuks, kui palgad tõusevad<br />
näiteks kaks korda?<br />
Nõustamisfirma Excedea<br />
on uurinud võimalust rajada<br />
suur tehas Lääne-Balkanile.<br />
Meie klient ei ole Eestist huvitatud,<br />
sest Lääne-Balkani riigid<br />
pakuvad tunduvalt odavamat<br />
tööjõudu (lihttöölise palk<br />
on 150−200 ja kogukulu töölise<br />
palkamisel 250−350 eurot<br />
kuus). Enne siin palga tõstmist<br />
peaks vastama, kuidas Eesti firmad<br />
konkureerivad ettevõtetega,<br />
kellel on juba praegu kordi<br />
madalam tööjõukulu? Lisaks<br />
on need riigid valmis pakkuma<br />
toetusi, mis ulatuvad 50−60<br />
protsendini kogu investeeringust<br />
(tehas, masinad). Nad on<br />
ka Lääne-Euroopale lähemal.<br />
Soomest minema. Soome kõrge<br />
kulutaseme tõttu tasub tööstuse<br />
sealt ära kolida alati, kui<br />
võimalik. Kas Eestis on praegu<br />
piisavalt IT-, teadus- ja arendustegevuse<br />
jt firmasid, kus oskused<br />
on tööjõukulust olulisemad,<br />
et survestada oma tootmisettevõtteid<br />
kõrge kulutaseme<br />
tõttu kolima? Kas seal töötavad<br />
inimesed hakkaksid siis<br />
programmeerijaiks või oleksid<br />
töötud nagu Hispaanias?<br />
Palkade tõstmine on võimalik<br />
lisandväärtuse tõstmise<br />
kaudu, mitte teistpidi. Keegi ei<br />
taha maksta täna piima eest topelt,<br />
kui see on sama piim mis<br />
eile. Kui piimal on aga näiteks<br />
tervist parandavaid omadusi,<br />
on mõnigi juba valmis selle eest<br />
topelthinna välja käima.
Change language