Partnerite ja nende ühishuvide kaardistamine - Tartu

Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsioon
Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
Partnerite ja nende ühishuvide kaardistamine
Koostajad: Jüri Riives
Grigori Geršman
Tallinn 2009

Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................................3
1. Tööriistaklastri üldiseloomustus....................................................................................................4
1.1. Alaliidu tegevliikmed.....................................................................................................................4
1.2. Tooted.............................................................................................................................................4
1.3. Rakiste ja pressvormide tüüptehnoloogiline protsess.....................................................................9
1.4. Struktuur.........................................................................................................................................9
1.5. Turud.............................................................................................................................................10
2. Konkurentsivõime analüüs...........................................................................................................10
3. Tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus...........................................................................................13
4. Tehnoloogiliste võimaluste andmebaasi kirjeldus......................................................................15
5. Töriistaklastri tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus...................................................................17
5.1. Tööriistaklastri ettevõtete tehnoloogilised võimalused töödeldavate detailide mõõtmete järgi..19
5.2 Unikaalsed tooted..........................................................................................................................23
5.3 Unikaalsed tehnoloogiad...............................................................................................................23
5.3 Tööriistavalmistajate puudu-olevad tehnoloogiad........................................................................23
5.4. Nõrgad küljed...............................................................................................................................23
6. Tööriista klastri ettevõtete ühishuvide kaardistamine..............................................................24
6.1 Väärtusahel...................................................................................................................................24
6.2 SWOT..........................................................................................................................................26
6.3 Visioon tööriistatootjate klastri ühishuvide osas.........................................................................27
Kokkuvõte.........................................................................................................................................30
2

Sissejuhatus
Käesoleva uuringu eesmärgiks on tuvastada tööriistatootjate klastris osalevad partnerid ning
kaardistada partnerite ühishuvid.
Uuringu tähtsus seisneb Eesti tööriistatootjate jätkusuutlikkuse määramises eesmärgiga leida
tõukepunktid ühiseks klastriarenduse alaseks tegevuseks.
Uuringu ülesanded on alljärgnevad:
Tööriistatootjate tehnoloogiliste võimaluste kaardistamine
Ühishuvidest lähtuva visiooni loomine
3

1. Tööriistaklastri üldiseloomustus
Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsioon (ESTA), inglise keelse nimega Estonian Special
Tooling Association on Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) koosseisus tegutsev vabatahtlik ühendus
spetsiaaltööriistade tootmisala ühiste probleemide lahendamiseks.
ESTA on asutatud 1992. aastal, 04. märtsil 1998.a. registreeriti EML alaliiduna.
Alates 2002. aastast on ESTA rahvusvahelise spetsiaaltööriistatootjate assotsiatsiooni, International
Special Tooling and Machining Association (ISTMA) liige.
ESTA tegevuse põhieesmärgiks on liikmesettevõtete konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaali
tõstmine.
Oma põhieesmärgi saavutamiseks alaliit:
kasutab EML võimalusi tehnoloogia, välissidemete ja erialakoolituse arendamisel ning
majandusliku, turundus- ja erialase teabe vahendamisel ettevõtetele;
korraldab koostööd ettevõtete vahel
korraldab nõupidamisi, seminare, koolitusi, ettevõtete külastusi jms.
vahendab liikmesettevõtetele firmade päringuid ning tellimusi, osalemisvõimalusi
rahvusvhelistel seminaridel, konverentsidel, näitustel ja tööstusmessidel.
osaleb rahvusvahelises koostöös teiste riikide tööriistatootjate liitudega
1.1. Alaliidu tegevliikmeteks
on liikmed, kelle põhitootmisaladeks on spetsiaaltööriistade, s.t. lehtmetalli stantside,
survevaluvormide ning kokillide projekteerimine ja tootmine:
AS Norma Tööriistavabrik
AS Pioneer
AS Viro Tools
Sumar Tools OÜ
AS Vasar Instrument
OÜ Roomet ja Melrosten
Zircon Technologies AS
1.2. Tooted
plasti survevaluvormid
stantsid
kõvasulamtooted
plasti survevalu
lehtmetallist toodete stantsimine
4

Joon. 1.1 AS-s Tööriistavabrik valmistatud järjestikstants. Stantsitud auto turvavöö elemendid.
Joon. 1.2 AS-s Tööriistavabrik valmistatud järjestikstans.
5

Joon. 1.3 Zircon Technologies AS-s valmistatud stantsidega toodetud detailid
Joon. 1.4 AS-s Viro Tools AS-s valmistatud survevaluvormidega toodetud detailid
6

Joon. 1.5 Sumar Tools OÜ-s valmistatud survevaluvormidega toodetud detailid
7

Joon. 1.6 Zircon Technologies AS-s valmistatud survevaluvorm
Joon. 1.7 Sumar Instrument OÜ-s valmistatud kõvasulamist instrument naelatööstusele
8

1.3. Rakiste ja pressvormide tüüptehnoloogiline protsess
ETTEVALMISTUS
Märkimine
Lihvimine
Toorikute lõikamine,
freesimine, eelnev
lihvimine
Freesimine
Täiendav töötlemine
TERMIKA
karastamine
noolutamine
Freesimine
Erosioontöötlemine
KATSETAMINE
TOOTMISE
TINGIMUSTES
KORRIGEERIVAD
TEGEVUSED
KATSETAMINE
KOOSTAMINE
TELLIJA
HEAKSKIIT
KVALITEEDI
DOKUMENTIDE
VORMISTAMINE
PAKKIMINE
LOOVUTAMINE
TELLIJALE
1.4. Struktuur
Juhataja
Remondigrupp
Logistika – ja
haldusjuht
Ettevalmistus
Pearaamatupidaja
Treimine
Müügijuht
Konstrueerimisosakond
Tootmisjuht
Tehnoloogiaosakond
Freesimine
Arendusjuht
Lihvimine
Juhtkond
Kvaliteedijuht
Personalijuht
Mõõtelabor
Erosioon
Lukksepad
Plastivalu
Tootmine
9

1.5 Turud
autotööstus
IKT
elektroonika
pakendi tööstus
Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, USA, Venemaa, Itaalia, Eesti
2. Konkurentsivõime analüüs
Eesti tööriistatootmise ettevõtete konkurentsivõime väljaselgitamiseks kasutati Innomet-EST projekti
raames välja töötatud küsimustikku.
Analüüsides küsitluse käigus täidetud Eesti tööriistatootmise ettevõtete küsitlusankeete, on üldandmete
baasilt (käive, kasum, töötajate arv, inseneride osakaal kogu töötajate arvust, evitatud uute toodete arv,
evitatud uute tehnoloogiate arv jms) arvutatud tööriistatootmise ettevõtteid iseloomustavad põhinäitajad
toodud tabelites 1-4.
Tabel 2.1. Üldparameetrid
Töötajate arv
2007.a
Tööjõu tootlikkus
(käive/töötajate arv),
mln kr 2007.a
Evitatud uute
toodete arv
perioodil
2005.-2007.a
Evitatud uute
tehnoloogiate
arv
perioodil
2005.-2007.a
Inseneride arv
2007.a
25% protsentiil 34 0,46 0 0 2
Mediaan 43 0,56 1 1 4
75% protsentiil 48 0,65 2 2 6
Keskmine 47 0,56 3 1 5
Standardhälve 23 0,11 6 1 4
Alumine kvartiil e. 25-protsentiil on tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%.
Keskmine kvartiil e. 50-protsentiil e. mediaan on tunnuse väärtus, millest suuremaid ja väiksemaid tunnuseid on
variatsioonireas ligikaudu võrdselt.
Ülemine kvartiil e. 75-protsentiil on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%.
Nagu näha Tabelist 1, oli keskmine töötajate arv 2007.a tööriistatootmise ettevõtetes 47 inimest.
25% ettevõtetest olid töötajate arvuga kuni 34 töötajat, 50% ettevõtetest olid töötajate arvuga kuni
43 töötajat ja 75% ettevõtetest olid töötajate arvuga kuni 48 töötajat. Keskmine inseneride arv oli 5
töötajat ehk osakaal kogutöötajate arvust 11%. Keskmine tööjõu tootlikkus (käive töötajate arvu
kohta) oli 2007.a 0,56 mln krooni. Viimase kolme aasta jooksul evitatud uute toodete keskmine arv
oli 3 ja uute tehnoloogiate keskmine arv 1, kusjuures nimetatud perioodi jooksul ei evitanud ühtki
uut tehnoloogiat ega toodet 25% ettevõtetest, 50% ettevõtetest evitas 1 uue tehnoloogia ja toote ning
75% ettevõtetest evitas kuni 2 uut tehnoloogiat ja toodet. Tööjõu tootlikkustelt on tööriistatootmise
ettevõtted suhteliselt sarnasel tasemel.
10

Tabel 2.2. Käive ja käibe muutus aastatel 2005-2007
Käive, mln kr KäiYe muutus, %
2005 2006 2007 2005-2006 2006-2007
25% protsentiil 12,13 14,00 18,63 -2,27 -1,72
Median 26,4 26 25,75 2,90 6,01
75% protsentiil 32,95 33,2 31,3 9,34 16,67
Keskmine 23,00 23,80 25,40 23,74 11,41
standardhälve 13,62 11,07 10,51 57,43 21,35
ESTA liikmesettevõtete käive pole vaadeldud aastate jooksul oluliselt kasvanud. Väikeste käivete puhul
on protsendi-illusioon eksitav. Tegelikult on käibed praktiliselt samad, mis on tõsine ohumärk, sest
tegemist on maailmamajanduses „heade aastatega”.
Tabel 2.3. Kasum ja kasumi muutus aastatel 2005-2007
Kasum, mln kr Kasumi muutus, %
2005 2006 2007 2005-2006 2006-2007
TMT57 0,40 kr 0,32 kr 0,35 kr -20,00% 9,38%
TMT49 1,00 kr 3,50 kr 1,00 kr 250,00% -71,43%
TMT61 0,65 kr 0,70 kr 0,10 kr 7,69% -85,71%
TMT60 -3,00 kr -1,00 kr 0,50 kr 66,67% 150,00%
TMT45 -1,50 kr -1,00 kr 0,00 kr 33,33% 100,00%
TMT58 1,80 kr 2,90 kr 3,00 kr 61,11% 3,45%
25% protsentiil -1,03 -0,67 0,16 14,10 -52,71
Median 0,53 0,51 0,425 47,22 6,41
75% protsentiil 0,91 2,35 0,875 65,28 77,34
Keskmine -0,11 0,90 0,83 66,47 17,61
standardhälve 1,79 1,92 1,12 95,65 92,94
Tabel 2.4. Kasumi suhe käibesse ja selle muutus aastatel 2005-2007
Kasumi suhe käibesse, % Kasumi suhte muutus käibesse, %
2005 2006 2007 2005-2006 2006-2007
TMT57 1,22% 0,92% 1,11% -24,38% 20,87%
TMT49 5,00% 17,50% 4,88% 250,00% -72,13%
TMT61 6,84% 6,67% 0,87% -2,56% -86,96%
TMT60 -60,00% -8,33% 2,78% 86,11% 133,33%
TMT45 -4,55% -3,13% 0,00% 31,25% 100,00%
TMT58 4,77% 8,63% 7,50% 80,77% -13,10%
25% protsentiil -3,10% -2,11% 0,93% 5,89 -57,37
Median 3,00% 3,79% 1,95% 56,01 3,88
75% protsentiil 4,94% 8,14% 4,35% 84,78 80,22
Keskmine -7,78% 3,71% 2,86% 70,20 13,67
standardhälve 25,90% 9,19% 2,86% 98,44 89,47
Tööriistatootmise ettevõtete vastuseid ankeedi küsimustele analüüsiti turu-uuringu käigus kolmest
aspektist lähtuvalt:
ettevõtete konkurentsivõime;
ettevõtete jätkusuutlikkus;
ettevõtete tootlikkus.
11

Tulemused eelnimetatud kriteeriumide lõikes tööriistatootmise ettevõtete kohta on toodud
järgnevatel joonistel (vt joonised 1-3).
ettevõtte paindlikkus ja
väärtusahela ulatus
40
20
Konkurentsivõime
TMT57
TMT49
TMT61
TMT60
TMT45
TMT58
0
0 28 55
ettevõtte aktiivsus ja arenemisvõimelisus
Joonis 2.1. Konkurentsivõime
Jätkusuutlikkus
eestvedamine
50
25
TMT57
TMT49
TMT61
TMT60
TMT45
TMT58
0
0 20 40
ettevõtlusaktiivsus
Joonis 2.2. Jätkusuutlikkus
Tootlikkus
juhtkonna hoiak, innovatiivsus
60
30
TMT57
TMT49
TMT61
TMT60
TMT45
TMT58
0
0 20 40
töötajate kaasatulek ja soov tõsta tootlikkust
Joonis 2.3. Tootlikkus
12

Kokkuvõte küsitlusankeetide analüüsist
Küsitlusankeetide analüüsi käigus tulid selgelt välja probleemid, mis puudutasid uusi tehnoloogiaid
ja võimalusi tõsta tootlikkust. Vaadates perioodil 2005.-2007.a käivet, kasumit ja kasumi osakaalu
käibesse kui ka nende näitajate muutusi (vt Tabelid 2.2, 2.3, 2.4), ei saa tööriistatootmise ettevõtete
klastri osas välja tuua selgeid trende. Näitajad on üsna hajusad, mida näitab ka suur standardhälve
erinevate näitajate muutuse võrdluses perioodidel 2005.-2006.a ja 2006.-2007.a. Võrreldes käibe,
kasumi ning kasumi osakaalu käibesse muutusi perioodidel 2005.-2006.a ning 2006.-2007.a, võib
märgata, et muutus perioodil 2006.-2007.a on pigem negatiivses suunas. Ettevõtete aktiivsus on
keskmisel tasemel, kuid puuduvad selged sihid ja suunad, kuidas paremini toimida, et olla edukam ja
konkurentsivõimelisem.
3. Tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus
Ettevõtte tehnoloogilised võimalused kujunevad peamiselt süsteemi kuuluvate seadmete (tööpingid,
pressid, valumasinad, jne.) tehnoloogiliste võimaluste baasil.
Robotiseeritud tootmiskomplekside tehnoloogilised võimalused kujunevad veidi erandlikult
peamiselt sellesse kompleksi kuuluvate tööstusrobotite (sooritavad mitte abistavaid, vaid
põhioperatsioone) tehnoloogiliste võimaluste baasil.
Tehnoloogilised võimalused on antud seadme, roboti, kompleksi või süsteemi omaduste kogum
mingi tehnoloogilise ülesande täitmiseks.
Tehnoloogiliste võimaluste kogumit võime vaadata hulgana TV TP , kus hulga elemendid (v 1 , v 2 , ...,
v m ) väljendavad nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt selle seadme funktsionaalseid omadusi.
Tehnoloogiliste võimaluste üldiseks mõõduks on valmistatava toodangu nomenklatuursus,
keerulisus ning selle kvaliteet. See tähendab, et lihtsa ning üheliigilise toodangu valmistamiseks ei
ole reeglina otstarbekas kasutada liialt keerulisi tehnoloogilisi seadmeid. Seda olukorda kujutab
joonis 3.1.
Nagu jooniselt 3.1 nähtub, omavad realiseerumata tehnoloogilised võimalused
TV =TV TP - TV D
antud juhul väga suure osakaalu (üle 50 %). Järelikult keerulise tööpingi kasutamist lihtsa detaili
valmistamiseks võib nimetada ebamajanduslikuks.
Tehnoloogilisi võimalusi määratlev omaduste kogum saadakse vastava tehnoloogilise seadme
struktuuri (ehituse) ja teda iseloomustavate parameetrite analüüsi alusel. Seetõttu tehnoloogilised
võimalused määratletakse igale seadmele eraldi ja nende baasil on võimalik määrata üksiku
alamsüsteemi (näiteks tootmissüsteemi instrumendi alamsüsteemi), töökoha või tootmiskompleksi
tehnoloogilisi võimalusi.
13

Ühe tootmissüsteemi kuuluva
tööpingi tehnoloogilised
võimalused TV TP
Tootmissüsteemi tehnoloogilised
võimalused TV S
Realiseerimata tehnoloogilised
võimalused
TV=TV TP – TV D
Detaili valmistamisel
kasutatavad tehnoloogilised
võimalused TV D
Joonis 3.1
Seadme tehnoloogilised võimalused ja nende kasutamine
Üksikute süsteemi kuuluvate seadmete tehnoloogiliste võimaluste baasil formeeruvad kogu
kompleksi tehnoloogilised võimalused. Üldiste ja garanteeritud tehnoloogiliste võimaluste esitus
lähtudes hulgateooriast, on kujutatud joonisel 3.2
TV TP1
TV TP2
TV u = TV TP1 U TV TP2
TV G = TV TP1 TV TP2
Joonis 3.2
Tehnoloogiliste võimaluste interpretatsioonid
Üldised tehnoloogilised võimalused (TV Ü ) väljendavad tootmissüsteemi potentsiaali, st. milliseid
töid põhimõtteliselt on võimalik teostada süsteemis. Võime öelda, et mida suuremad on
süsteemi kuuluvate seadmete tehnoloogilised võimalused, seda suurem on ka kogu süsteemi kui
terviku tehnoloogiline potentsiaal.
14

Garanteeritud tehnoloogilised võimalused (TV G ) väljendavad seda osa tööstusseadmete omadustest,
mis on ühised kõikidele süsteemi kuuluvatele seadmetele. Mida suurem on see ühisosa, seda
paindlikumalt on võimalik tootmist organiseerida süsteemis.
Tulenevalt tööpinkide tehnoloogilistest võimalustest võivad tootmissüsteemid olla liigitatud
tootmisprotsessi kulgemise seisukohalt lähtudes ühe- või mitmeetapilisteks.
Üheetapilise tootmisprotsessiga töötlemissüsteemid koosnevad reeglina polüfunktsionaalsetest
tööpinkidest (töötlemistsentrumid, paindtootmismoodulid), mis tehnoloogiliste võimaluste poolest
on teineteist asendavad. Sellisel juhul süsteemi kuuluvate tööpinkide tehnoloogilised võimalused on
piisavalt laiaulatuslikud ning neis on võimalik sooritada suurt hulka põhioperatsioonidest
(sisetreimine, puurimine, freesimine, jne.), mis on vajalikud detaili töötlemiseks.
Enamik tootmissüsteeme on küll niisugused, kus tootmisprotsess kulgeb mitmeetapiliselt. Sellised
tootmissüsteemid on realiseeritud monofunktsionaalsete (puurpingid, sisetreipingid, freesipingid,
lihvpingid jms.) tööpinkide baasil. Monofunktsionaalsed tööpingid on tehnoloogiliste võimaluste
poolest teineteist täiendavad ning detaili täielikuks valmistamiseks tuleb sooritada mitu operatsiooni
e. töödeldav detail oma tehnoloogilises marsruudis läbib mitu töötlemispositsiooni.
Niiviisi omavad tööstusseadmete tehnoloogilised võimalused väga olulist osa nii operatsiooni- kui
marsruuttehnoloogia projekteerimisel, aga ka kogu tootmisprotsessi korraldamisel.
4. Tehnoloogiliste võimaluste andmebaasi kirjeldus
Tööriistade tootmise ettevõtete tehnoloogiliste võimaluste kaardistamiseks ja nende edasiseks
kasutamiseks klastri arendamise eesmärgil, aga samuti ettevõtete grupi ning üksikute ettevõtete
suutlikkuse analüüsiks on vajalik tehnoloogilised võimalused süstematiseerida ning nende olemusest
lähtuvalt grupeerida. Vastavad tegevused loovad aluse tehnoloogiliste võimaluste andmebaasi
struktuuri väljatöötamiseks.
Tabel 4.1 Tehnoloogiliste võimaluste grupid (I)
Jrk. nr.
TV grupi nimetus
1. Mehhaaniline töötlemine
2. Lehtmaterjali töötlemine
3. Elektroerosioontöötlemine
4. Keevitamine
5. Valamine
6. Termika
7. Pulbermetallurgia
8. Insenerimeetodid
9.
Tabel 4.2
Tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus grupi keskselt (tehnoloogiliste võimaluste tüübid
konkreetses valdkonnas (II)
15

Jrk. nr.
Mehhaanilise töötlemise tüübid
10. Treimine
11. Freesimine
12. Puurimine
13. Lihvimine
Tabel 4.3 Töötlemisvõimaluse liigid (III)
Jrk. nr.
Tüüp: Freesimine
121. Vertikaalfreesimine
122. Horisontaalfreesimine
123. CNC freesimine
Tehnoloogilised
võimalused
I
Tehnoloogiliste
võimaluste grupid
määratlus
töötlemismeetodi alusel
...
II
Tehnoloogiliste
võimaluste tüübid
määratlus töötlemisviisi
alusel
...
III
Tehnoloogilise
võimaluse liik
määratlus kasutatavate
seadmete alusel
...
IV
Tehnoloogilise
võimaluse
parameetriline kirjeldus
määratlus
kasutatavate
seadmete
gruppide alusel
Joonis 4.1
Tehnoloogiliste võimaluste (TV) klassifitseerimine
...
Tehnoloogilisi võimalusi vaadeldakse hierarhilise kooslusena. Klassifitseerimise aluseks on
hierarhiast tulenevad tehnoloogiliste võimaluste määratlused.
16

5. Töriistaklastri tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus
Tabel 5.1 Tööriistavalmistajate kasutusel olevad töötlemismetodid
Ettevõtte nimetus
Mehaaniline töötlemine
Termiline
töötlemine
Erosioontöötlemine
Pulbermetallurgia
Insenerimeetodid
Treimine
Freesimine
Puurimine
Lihvimine
Keermestamine
Hööveldamine
Kammlõikamine
Hambatöötlemine
Tõukamine
Mahterosioon
Traaterosioon
Mahtkarastamine
Pindkarastamine
Tsementeerimine
Nitreerimine
Pressimine
Paegutamine
CAD / CAM
DNC
FEM
MRP / ERP
1. Pioneer AS
2. Sumar Tools OÜ
3. Norma
Tööriistavabrik
4. Vasar Instrument
AS
5. Viro Tools AS
6. Zircon
Technologies AS
7. Roomet &
Melrosten OÜ
Eesti tööriistatootmise ettevõtted omavad suhteliselt kaasaegseid tootmisseadmeid, tehnoloogiaid ja
oskustööjõudu, mis teeb tootlikkuse tõstmise läbi lihtsate meetodite rakendamise keerukaks. Seetõttu
tuleb liikuda kaasaegsete (radikaalsete) integreeritud tehnilis-organisatsiooniliste meetmete suunas,
millisteks võivad olla klastriarendus ja e-tootmise lahendused.
Erinevate tootmiskontseptsioonide kasutamise otstarbekust töödeldavate detailide nomenklatuurist
lähtuvalt näitab Tab.5.2. Antud tabelis toodud andmete paikapidavust kinnitab rahvusvaheline
kogemus. Tööriistatootjate ettevõtete pingipark on komplekteritud vastavuses töödeldavate detailide
kogusest ja keerukusest.
Ainus lahtine küsimus on paindmoodulid (töötlemisrakud / production cells).
Töötlemisrakk on tõhus tootlikkuse tõstmise vahend, kui toota tuleb väikeseeria tingimustes.
Tööriistatootmises prevaleerib üksiktootmine – n.ö. single part flow. Rakkude tootjate loosungiks on
„toodame ühte eksemplari kui seeriat” , mis pole muud kui erinevate toodete kogumine
töötlemisraku puhvritesse. Et tootmine oleks effektiivne, s.t rakusisene protsess oleks pidev, ilma
seisakuteta, peab olema rakendatud suur tehnoloog-programmerijate grupp ning mitu operaatorit, kes
jälgivad raku sõlmpunktides protsessi sujuvust.
Seega on hetkel vaieldav, kas kõik raku evitamise ja töös hoidmisega seotud kulud on vastuvõetava
tasuvusajaga (3-4 aastat).
17

Tabel 5.2.
Kasutusotstarbekuse analüüs
Töödeldavate detailide
nomenklatuuri hinnang
Automaattööpingid
Automatiseerituse tase
Universaaltööpingid
APJ
tööpingid
Töötlemistsentrid
või
paindmoodulid
Liik ja
kogus
Sarnasus
Partii suurus
Aastaprogrammi
suurus
Töötlemine
Täpsus
Mõõtmed
Valmistusaeg
kõrge/suur keskmine väike/madal
Töödeldavate detailide erinevate variantide efektiivsed kasutusvaldkonnad, lähtudes aastaprogrammi
suurusest ja töödeldavate detailide nomenklatuurist, on toodud Joonis 5.1.
Eriliigiliste
detailide arv
150
1
100
50
10
2 3
4
1 5 10 50 100 500 10000 100000
1 Universaaltööpingid
2 APJ tööpingid
3 Paindmoodulid, töötlemistsentrid
4 Automaattööpingid
Joonis 5.1 Töödeldavate detailide erinevate variantide efektiivsed kasutusvaldkonnad
Aastaprogrammi
suurus
18

5.1. Tööriistaklastri ettevõtete tehnoloogilised võimalused töödeldavate detailide mõõtmete järgi
Tabel 5.1 Freesimise tehnoloogiliste võimaluste analüüs tööriistu tootvate ettevõtete grupi lõikes
Ettevõte Universaalfreesimine CNC-freesimine
1. AS Viro Tools Y max = 500
X max = 1000
Z max = 500
Y max = 540
X max = 1000
Z max = 620
2. Roomet&Melrosten OÜ Y max = 1000
X max = 2500
Z max = 1000
3. AS Pioneer Y max = 750
X max = 1500
Z max = 300
4. AS Pre De Y max = 350
X max = 600
Z max = 200
5. Sumar Tools OÜ Y max = 400
X max = 650
Z max = 300
6. Zircon Technologies AS Y max = 450
X max = 700
Z max = 250
7. Norma Tööriistavabrik Y max = 550
X max = 1000
Z max = 350
8. AS Vasar Instrument Y max = 450
X max = 780
Z max = 300
Y max = 550
X max = 750
Z max = 350
VA=5
Y max = 1000
X max = 1400
Z max =1000
VA = 3
Y max = 510
X max = 760
Z max = 600
VA = 3
Y max = 1150
X max = 1350
Z max = 850
VA = 5
Y max = 840
X max = 1800
Z max = 800
VA = 3
Y max = 450
X max = 550
Z max = 350
Y
mm
1200
Freesimise tehnoloogiliste võimaluste analüüs
1000
800
600
400
200
0
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000
X
mm
AS Viro Tools
AS Pioneer
Zircon Technologies AS
AS Vasar Instrument
Roomet&Melrosten OÜ
Sumar Tools OÜ
Norma Tööriistavabrik
19

Tabel 5.2 Lihvimise tehnoloogiliste võimaluste analüüs tööriistu tootvate ettevõtete grupi lõikes
Ettevõte Tasalihvimine Ümarlihvimine Siselihvimine Profiillihvimine
1. AS Viro Tools X max = 1200
Y max = 500
Z max = 600
Ra = 0,8
2. Roomet&Melrosten OÜ X max = 1300
Y max = 450
Z max = 300
Ra = 1,2
3. AS Pioneer X max = 2000
Y max = 500
Z max = 400
Ra = 1,6
4. Sumar Tools OÜ X max = 1000
Y max = 400
Z max = 300
Ra = 1,6
5. Zircon Technologies AS X max = 1000
Y max = 400
Z max = 150
Ra = 1,2
6. Norma Tööriistavabrik X max = 1500
Y max = 560
Z max = 500
Ra = 0,8
7. AS Vasar Instrument X max = 1250
Y max = 450
Z max = 400
Ra = 0,8
X max = 350
D max = 100
Ra = 0,8
X max = 300
D max = 280
Ra = 1,25
X max = 150
D max = 150
Ra = 0,8
X max = 450
D max = 180
Ra = 0,8
X max = 280
D max = 180
Ra = 0,8
DA max = 150
DA min = 3
X max = 100
Ra = 1,25
DA max = 160
DA min = 2
X max = 100
Ra = 0,8
DA max = 100
DA min = 4
X max = 150
Ra = 0,8
X max = 50
Y max = 100
Z max = 150
Ra = 1,8
X max = 200
Y max = 100
Z max = 50
Ra = 1,6
X max = 350
Y max = 250
Z max = 200
Ra = 1,6
Y
mm
600
Lihvimise tehnoloogiliste võimaluste analüüs
400
200
0
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000
X
mm
AS Viro Tools
AS Pioneer
Zircon Technologies AS
AS Vasar Instrument
Roomet&Melrosten OÜ
Sumar Tools OÜ
Norma Tööriistavabrik
20

Tabel 5.3
Erosioontöötlemise tehnoloogiliste võimaluste analüüs tööriistu tootvate ettevõtete grupi lõikes
Ettevõte Traaterosioon Mahterosioon
1. AS Viro Tools X max = 400
Y max = 250
Z max = 250
2. Roomet&Melrosten OÜ X max = 300
Y max = 200
Z max = 150
3. AS Pioneer X max = 650
Y max = 440
Z max = 450
X max = 600
Y max = 400
Z max = 500
X max = 350
Y max = 200
Z max = 200
X max = 1200
Y max = 800
Z max = 400
4. AS Pre De – –
5. Sumar Tools OÜ X max = 520
Y max = 370
Z max = 310
8. Zircon Technologies AS X max = 450
Y max = 400
Z max = 300
9. Norma Tööriistavabrik X max = 750
Y max = 500
Z max = 400
6. AS Vasar Instrument X max = 400
Y max = 250
Z max = 200
X max = 500
Y max = 350
Z max = 405
X max = 500
Y max = 450
Z max = 200
X max = 550
Y max = 400
Z max = 350
X max = 550
Y max = 450
Z max = 200
Y
mm
500
Traaterosioontöötlemise tehnoloogiliste võimaluste analüüs
400
300
200
100
0
0 100 200 300 400 500 600 700 800
X
mm
AS Viro Tools
AS Pioneer
Zircon Technologies AS
AS Vasar Instrument
Roomet&Melrosten OÜ
Sumar Tools OÜ
Norma Tööriistavabrik
21

Y
mm
800
Mahterosioontöötlemise tehnoloogiliste võimaluste analüüs
700
600
500
400
300
200
100
0
mm
0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200
AS Viro Tools
AS Pioneer
Zircon Technologies AS
AS Vasar Instrument
Roomet&Melrosten OÜ
Sumar Tools OÜ
Norma Tööriistavabrik
Tööriistaklastri ettevõtete tehnoloogilised võimalused töödeldavate detailide mõõtmete järgi katavad
laia vajaduste spektri. Eriti hästi sobib see keskmise suurusega stantside ja valuvormide
valmistamiseks. Teatud mööndustega on võimalik toota ka suuregabariidiliste rakiste rea algusesse
kuuluvaid tooteid (rakise massiga kuni 5 T).
Toodud tabelitest nähtub, et töriistaklastri ettevõtete pingipark võimaldab raskusteta koopereerumist,
mis ongi olnud suurimaks tööriistaettevõtete ühistegevuse alaks. Sama kinnitab ka Joonis 5.2.
X
TOOTMISPROTSESSI OHJE
Tööriistatootmise klastri ettevõtted
Pioneer
AS
Roomet
&Melros
-ten OÜ
Sumar
Tools
OÜ
Zircon
Technologies
AS
Vasar
Instrument
AS
Viro
Tools
AS
PreDe
AS
Norma
TööriistavaYrik
Tarmetec
OÜ
Kattuvad tehnoloogilised võimalused
Treimine, freesimine, puurimine, sisetreimine,
lihvimine, poleerimine, erosioontöötlemine,
plastisurvevalu, termiline töötlemine, CAD/CAM,
Mõõtemasinatel mõõtmine
Kiirfreesimine;
Kõvasulamtoorikute
valmistamine
Spetsiifilised tehnoloogilised võimalused
Termika
karastamine,
noolutamine
tsementeerimine
APJkoordinaat ; Mikrokeevitus
-lihvimine;
APJ treimine;
Joonis 5.2 Tööriistatootmise ettevõtete klastri ühised tehnoloogilised võimalused ja spetsiifilised
tehnoloogilised võimalused

5.2 Unikaalsed tooted
Täppisstantsid
„Radiaatorite” vormid
„Kosmeetilist” nähtavat pinda vajavad tooted
Kõvasulaminstrument
5.3 Unikaalsed tehnoloogiad
APJ koordinaatlihvimine
5-teljeline freesimine
5.3 Tööriistavalmistajate puudu-olevad tehnoloogiad
Laserkeevitus
Laserfreesimine
Püssipuurimine
Tekstuurimine
Pinded
Nitreerimine
Kahe- ja enamakomponendilise plastivalu masinad
Robotiseeritud rakud
Laserskaneeriv mõõtmine
Lasergraveerimine
5.4. Nõrgad küljed:
1. Seadmed pole rakendatud piisavalt – max 60%
2. Pole harjumust pingi töölaua formaadi loomisel, st programmeerida pink erinevatele töödele
pikaks ajaks ette.
Siin on vaja :
koolitust
investeeringuid (palletid, tarkvaralahendused)
23

6. Tööriista klastri ettevõtete ühishuvide kaardistamine
6.1 Väärtusahel
Turundus Tootearendus Tehnoloogiline ettevalmistus Tootmine
Müük
Ost
Logistika Toote Komponendi tootmine Tarne
koostamine
(valu / stantsimine)
Joonis 6.1. Tööriistatootmise väärtusahela kirjeldus
Joonisel 6.1. toodud diagramm näitab, et tööriistavalmistaja astub toote väärtusahelasse, kui loodud
toote komponent vajab seeriatootmiseks stantsi, survevaluvormi vm rakist. Reeglina lõpeb
tööriistatootja osalus värtusahelas rakise tarnimisega komponendi tootjale.
Kasumlik tootmine eeldab ettevõtte tegevusstrateegia olemasolu ja selle edukat täitmist.
Tegevusstrateegia väljendub eelkõige väärtusahela kaudu. Väärtusahelas tuleb määratleda üksikute
väärtusahela komponentide olemus ja nende osatähtsus ettevõtte tegevusstrateegias.
Klastriarenduse üheks eesmärgiks ongi tugevdada ühiselt kõiki väärtusahela komponente
koostoimetamise alusel ning määratledes täpselt, millised väärtusahela elemendi planeeritakse sisse
osta.
Turundus
Turunduse ja müügi peamiseks eesmärgiks on kasvatada ettevõtte tulu. Turundus peab kindlaks
määrama, hindama ja valima toodete nomenklatuursuse, turustusvõimalused ning määratlema
strateegiad, mis aitavad saavutada vastaval sihtturul väljapaistvat kui mitte valitsevat positsiooni.
Turundustegevuse aluseks on süstemaatilised turu-uuringud, infotöötlus ja teostatavad prognoosid
lühema (kuu, kvartal, poolaasta) ja pikema (üks aasta) ajaperioodi jaoks
- turunduse planeerimine;
- turundusvõimaluste määratlemine;
- turunduskompleksi kujundamine;
- tagasiside ja kontroll.
Müügitegevuse üldpõhimõtted on:
- kliendibaasi haldamine;
- tootmiskoormuse kindlustamine (ressursikoormus ca 70-85%);
- toodete müük ettevõttele ratsionaalse (kasumliku, rentaablus min.10%,
müügihinnaga);
- püsiklientide võrgustiku tekitamine.
24

Turundustegevus peab valmistama ette pinna müügitegevuseks ja pakkumiste esitamiseks. Edukas
turundus tagab olemasolevate klientide kinnistamise, uute klientide leidmise ning ettevõtte üldsusele
tutvustamise, mis leiavad väljenduse klientide huvi suurenemises ettevõtte vastu ning pakkumiste
küsimises.
Ostutegevus
Ostetavate toodete ja teenuste kvaliteet mõjutab otseselt teostuse kvaliteeti. Sisseostu reguleerimise
eesmärgiks on optimeerida ostutegevust ning ühtlustada tarnijate ja alltöövõtjate valiku põhimõtteid.
Kavandamine
Kavandamine algab vajadusest ning on suunatud kliendi nõuetele vastava ja tehnilises
dokumentatsioonis fikseeritud omadustega kooskõlas oleva toote väljatöötlusele, toote konstruktiivtehnoloogilise
dokumentatsiooni väljatöötlusele või toodete eskiiside koostamisele arvestades selle
toote valmistamise tehnoloogilisust ja ettevõtte tehnoloogilisi võimalusi. Kavandamine peab tagama
toodete tõrgeteta valmistamise tootmises lähtudes parimatest lahendustest ettevõtte tehnoloogiliste
võimaluste ärakasutamisel.
Tootmise konstruktiiv-tehnoloogiline ettevalmistus on üheks oluliseks momendiks, mis tagab
edasiselt selle toote kasumliku valmistamise ja ressursside säästliku kasutamise.
Kavandamise alla kuuluvad:
- Uute toodete konstrueerimine;
- toote valmistamise konstruktoridokumentatsiooni ja tehnoloogilise dokumentatsiooni
koostamine;
- tehnoloogiliste protsesside projekteerimine ja juhtimisprogrammide koostamine APJ
tööpinkidele;
- tööriistamajanduse ohjamine;
- senini valmistatud toodete parendamine ja nende valmistusprotsesside täiustamine;
- kliendi tehnilise dokumentatsiooni ülevaatamine ja arendustegevuse ulatuse määratlemine.
Tootmisprotsess
Tootmisprotsessiohje hõlmab kõiki tootmistegevusega seotud etappe alustades tootmise
tehnoloogilise ettevalmistusega ja lõpetades toodete pakkimise ja ärasaatmisega.
Tootmisprotsessiks loetakse protsessi, mille käigus toimub plaanitud toodete valmistamine vastavalt
kehtivale dokumentatsioonile. Valmistatavate toodete kogused ja tähtajad on fikseeritud tellimuste
plaanis.
Tööriistatootmise ettevõtete põhiprotsessiks on tootmine, mille teostus toimub kas survevaluvormide
või rakiste tootmises. Allhanketööd, nende olemus ning allhanke allikad on fikseeritud
ostuprotsessis.
Tööriistatootjate asendist väärtusahelas tulenevad nõrkused on järgmised:
Turundus: vahendite puudumine pidevalt toimiva turunduse teostamiseks;
Müük: väga suur hinnapakkumiste arv; tugev konkurents Aasia (Hiina, India) ja Ida-Euroopa
tegijate poolt; lühikestest tähtaegadest (6...10 nädalat) tingitud pidev uute tellimuste saamise
eest võitlemine
25

Ost: töörista materjalide kõrgem sisseostuhind võrreldes hindadega mujal Euroopas (tingitud
sisseostetavate materjalide suhteliselt väikestest mahtudest)
Komponendi tootmine: suhteliselt lihtne protsess on tellija hallata
Toote koostamine: suure lisaväärtusega protsess on töriistatootja käeulatusest väljas
Usalduse puudumine sügavama koostöö tegemiseks
Kokkuvõtteks:
ESTA praegune seis näitab, et teataval määral klastrina tegutsev tööriistatootjate kooslus
(ühiskoolitused, tehnilise ja majandusliku info vahetamine) ei ole jätkusuutlik.
Elujõuline klaster ei teki väärtusahela samas lõigus toimivate omavahel konkureerivate
tööriistatootjate vahel.
Peab keskenduma väärtusahela naabrite partnerlussuhetele uute koosluste ehitamisele.
6.2. SWOT
Joonisel 6.2. esitatud Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsiooni (ESTA) SWOT-tabel võtab
kokku antud uuringu käigus esitatud järeldused.
EELISED
suhteliselt kaasaegseid tootmisseadmed
suhteliselt kaasaegseid tehnoloogiad
oskustööjõu olemasolu
VÕIMALUSED
Unikaalsete toodete arendus
Toetuste saamise võimalus
innovatiivsetele projektidele
Toetuste saamise võimalus koolitustele
NÕRKUSED
Suurte rakiste (üle 5T) valmistamiseks
võimaluste puudumine
Ressursside ebaratsionaalne jaotus
Oskustööjõu vale orientatsioon – pole
orienteeritud tootlikkusele
Madal tootlikkus
Väikesed kasumid
Madal investeerimis-suutlikkus
Küsitav hinnakonkurentsivõime
Turundus
Puuduvad selged parenduslikud sihid
Sügavama ühistegavuse puudumine
OHUD
Nõrk jätkusuutlikkus
Joonis 6.2. ESTA SWOT analüüs
26

6.3. Visioon tööriistatootjate klastri ühishuvide osas
Kõige kasumlikumad tooted:
vorm koos plastivaluga ja/või tootearendusega, stants koos stantsimisega – võimaldavad
liikuda väärtusahelas ühe astme võrra edasi
duubelvorm (stants) – s.t. eelnevalt projekteeritud ja läbikäidud tehnoloogiaga toote
valmistamine on selgelt kasumlikum kui uue/unikaalse objekti valmistamine.
Kus me oleme
• Eesti tööriistatootmise ettevõtted vajavad uudseid lahendusi oma konkurentsivõime
tõstmiseks.
• Puudub oskus paindlikult jagada ressurssi. Eesti tööriistatootmise ettevõtetes puudub
ressursiplaneerimise tarkvara, kuid ollakse huvitatud koostöömudeli arendamisest, vastava
veebipõhise tark- ja riistvara kasutuselevõtust ja sellega seotud oskusteabest.
• Madal tootlikkus ei loo piisavalt lisandväärtust ja seega finantsvahendeid, mille abil oleks
võimalik oluliselt parandada turundusvõimekust ning teha vajalikke investeringuid.
Kuhu tahame jõuda
• Luua toimivad sidemed uute tööstussegmentidega / ettevõtetega
Tööriistatootjate küsitlusel selgunud uued huvi pakkuvad segmendid
• Meditsiin
• Farmokoloogia
• Sotsiaalsfäär (sh invavahendite tööstus)
• Aerospace
• Energeetika – (sh tuule(kodu)elektrijaamad)
• Kaitsetööstus
Tuntud tööstussegmentide kõrval väärib lahtikirjutamist AEROSPACE’ga seonduv.
Aerospace- tootmine on kõrgtehnoloogiline tööstusharu, mis toodab lennumasinaid, juhitavat
raketitehnikat ning antud valdkonda kuuluvaid komponente.
Juhtivad ettevõtted Europa Liidus: EADS, BAE Systems, Thales, Dassault, Saab ja Finmeccanica.
Samuti Euroopa Kosmose Agentuur (European Space Agency) – tuntud aerospace’i tehnoloogia
ning toodete kasutaja.
Maailma suuremad keskused on rajatud:
Hiinas
Indias - Hindustan Aeronautics Limited
Venemaal - Oboronprom ja Ühendatud Lennunduse Korporatsioon (ühendab endas Mikoyan,
Sukhoi, Ilyushin, Tupolev, Yakovlev, Irkut)
USA - National Aeronautics and Space Administration (NASA) , Boeing, United
Technologies Corporation ja Lockheed Martin Corp..
Prantsusmaa - Airbus/EADS
27

Olgugi, et Venemaa olles ajalooliselt üks „aeronautika kodudest” on väga oluline tegija antud turul,
ei ole võimalik käesoleval ajal keskenduda suhete loomisele nendega.
Klastri initsiatiivi korras on otstarbekas alustada suhete loomist Euroopa asutustega.
Eeldused komponentide valmistamiks aerospace segmendile:
Rangeimad lubatud töötlemise hälbed ulatuvad +/- 0,002 mm-ni
Nõutud vähemalt ISO 9001:2000
Täielik asutusesisene kontroll
Lennuohutuse sertifikaat
Titaani ja komposiitmaterjalide töötlemise põhjalik tundmine
Lennukiosade tööstus on sündinud vajadusest vastavate detailide kapitaalremondi (overhaul) järele.
Kui detail on taastatud, tekib tema väärtus turu hetkenõudlusest. Kui lennukompaniil on lennuk
hoolduses (aircraft on ground- AOG), siis lennuki lennukõlblikkuks saamiseks vajalik detail muutub
hindamatuks. Spetsiifiliste detailide osas on antud asjaolu turu mootoriks.
Tavaliselt tegeleb antud valdkonnaga lennukompanii sisene AOG teenistus, seejärel tootja AOG
teenistus ja lõpuks konkurendi AOG teenistus.
Seega võib ühe meie tuleviku partnerina vaadelda AOG teenistusi.
Lahendused tekivad nõrkuste pööramisel tugevusteks
1. Ostud odavamaks
Terast ei saa- Uddeholm, Sten. Kui saab, siis mujalt: TYSSEN, Buderus?
Ühisostutegevus- hetkel tundub olevat võimatu.
2. Hinnapakkumiste automatiseerimine.
3. Alustada viivitamatult võimalike tulevikupartnerite kaardistamist, kaasates välisesindusi.
4. Seada eesmärgiks luua jätkusuutlik klaster:
Komponendi tootja
Tööriistatootja
Arendusrakk
Arendusraku funktsioonid:
Ostustrateegia (plast, teras, standardtooted)
Müügistrateegia (k.a. projekteerimistugi)
Analüüsitarkvara rakendused
Finantseerimine: moodustatakse partnerite vastavate töötajate baasil
28

Klastri initsiatiivi kontseptsioon
1. Vajadus „vedur-ettevõtete järele” , kelle ümber klaster(id) moodustuvad. Oht jääda liialt
suurde sõltuvusse suurtest ettevõtetest.
2. Finantseerimine – abiprogrammid. Ettevõtete valmisolek kaasfinantseerimiseks.
3. Keskenduda olemasolevatele klastrite äratamisele, mitte püüda kõigest väest luua uusi.
Visioon
Leida/ kaardistada vedur-ettevõtted (soovitavalt „toote omanikud”)
Leida/ kaardistada sobivad plastivalu ettevõtted
Otsida koostöö vorme TTÜ-ga
Otsida koostöö vorme Eesti Plastiliiduga
Otsida koostöö vorme teiste Euroopa klastritega
Osavõtt rahvusvahelistest projektidest eesmärgiga leida uusi äripartnereid
Kasutada olemasolevaid tippkompetentse klastri konkurentsivõime tõstmiseks
Eesmärk (klastri missioon)
Jätkusuutlikkus läbi koostöö ja innovatsiooni.
29

Kokkuvõte
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli tuvastada tööriistatootjate klastris osalevad partnerid ning
kaardistada partnerite ühishuvid.
Uuringu esimeses osas identifitseeriti tööriistatootjad nende poolt valmistatavate toodete ning
kasutusel olevate protsesside kaudu.
Järgnevalt viidi läbi konkurentsivõime analüüs, mille käigus selgus, et tööriistaettevõtete
jätkusuutlikkus on madal, mida on näidanud ka viimase poolaasta sündmused – AS Pioneer on
pankroti lävel, AS Viro Tools lõpetab 1.juulil tegevuse, kusjuures tegemist on läbi aegade kahe
parema eesti tööriistatootjaga.
Tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus andis ettekujutuse antud küsimuse teoreetilistest aspektidest
ning oli sissejuhatuseks tehnoloogiliste võimaluste andmebaasi kirjelduse peatükile.
Järgnevalt eristusid tööriistaklastri ettevõtete tehnoloogilised võimalused ning käsitlust leidis
unikaalsuse aspekt nii tehnoloogiate kui toodete osas, mis omakorda näitas, et eesti tööriistatootjad
on tugevad siis, kui suudavad oma jõud ühendada.
Uuringu viimases osas on kirjeldatud tööriistade tootmise väärtusahelat, mille käigus selgus, et
praegusel kujul (mõnede klastri tunnustega) tegutsev tööriistatootjate kooslus (ühiskoolitused,
tehnilise ja majandusliku info vahetamine) ei ole jätkusuutlik.
Elujõuline klaster ei teki väärtusahela samas lõigus toimivate omavahel konkureerivate
tööriistatootjate vahel. Edaspidi peab keskenduma väärtusahela naabrite partnerlussuhetele ning uute
koosluste ehitamisele.
Uuringu tulemusena on loodud visioon klastri initsiatiivi edasiseks tegevuseks, mida kirjeldab
alltoodud tööriistaklastri Porteri teemant.
30

TÖÖRIISTAKLASTRI PORTERI TEEMANT
Majanduskriis
STRATEEGIA
Liikuda väärtusahelas üks aste edasi
Leida vedur-ettevõtted
Kaardistada plastivalu ettevõtteid
Otsida koostööd teiste Euroopa
klastritega
Uutele turgudele sisenemine
Tegurid
Traditsioon
Oskustööjõu olemasolu
Arusaamine vajadusest
muudatuste järele
Oskamatus radikaalseid
muudatusi läbi viia
Nõudlus
Tarnijad valdavalt
välismaal
Nõrk turundus
Hind
Riigi tegevus
Tugistruktuurid
Tarnijad valdavalt välismaal
Nõrk koostöö haridusasutustega
31