STATISTILINE ÜLEVAADE TARTU 2007

Krundi liik
Maksustatud krundid
Kruntide arv
Pindala
(ha)
Aastamaks*
kroonides
Protsent linna
üldpindalast
Individuaalkrundid 7261 692,3 5 126 987 17,8
Korter- ja ridaelamute
krundid
2140 375,5 3 359 010 9,7
Garaažide krundid 1243 27,0 169 111 0,7
Asutuste ja ettevõtete
krundid
1434 894,3 7 331 570 23,1
Eraomandis olevad
tänavad ja kõnniteed
43 9,6 14 122 0,2
Pargid ja parkmetsad 7 64,2 25 410 1,7
Haljasalad 48 62,5 69 213 1,6
Võsastunud alad 45 286,1 103 225 7,4
Põllumaad 8 31,7 14 099 0,8
Kokku 12 229 2 443,2 16 212 747 63,0
* Aastamaks 2007. aastal oli 1% maa maksustamishinnast, toodud ilma maksusoodustuseta.
Linnaosa
Maksustatud krundid linnaosade kaupa
Kruntide arv
Pindala
(ha)
Aastamaks*
kroonides
Annelinna 786 236,2 1 052 286
Ihaste 1372 253,5 534 695
Jaamamõisa 173 68,5 225 683
Kesklinna 690 98,7 2 949 071
Karlova 1195 160,2 1 561 393
Maarjamõisa 199 92,8 357 326
Ropka 857 86,1 548 323
Raadi-Kruusamäe 898 148,5 622 123
Ropka tööstuse 260 231,4 1 131 983
Ränilinna 133 98,3 423 299
Supilinna 316 33,6 129 930
Tammelinna 2133 229,9 2 444 887
Tähtvere 592 126,1 1 133 271
Vaksali 370 115,7 587 862
Variku 471 52,9 202 102
Veeriku 830 194,6 1 190 110
Ülejõe 954 216,2 1 118 403
Kokku 12 229 2443,2 16 212 747
Võrreldes 2006. aastaga on maksustatud kruntide pindala ligikaudu kakskümmend hektarit
vähenenud, sest mõned pinnad muutusid maksuvabaks eelpool toodud põhjustel. Näiteks linn
omandas 2007. aastal umbes kaheksa hektarit maad, mistõttu muutusid need maksuvabaks. Samuti
muutusid mõned krundid maksuvabaks seoses andmete korrastamisel ilmnenud vigade tõttu. Kuid
samas mõjutasid aastamaksu suurust need maksuvabaks muutunud krundid vähe ja lõpptulemusena
on aastamaks võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra tõusnud.
Maa kasutus
Maksuvabad ja maksustamata maa-alad või krundid
Pindala
(ha)
Protsent linna
üldpindalast
Kalmistute maa 43,5 1,1
Pühakodade maa 5,7 0,1
Veekogud 131,9 3,4
Tänavad, kõnniteed, mis ei ole eraomandis 412,7 10,6
Pargid, parkmetsad, haljasalad 259,9 6,7
Võsastunud alad (jäätmaad) 234,0 6,0
Põllumaad 6,5 0,2
Reservmaad 115,4 3,0
Muud maksuvabad maad* 131,3 3,4
Ülejäänud maksustamata linna territoorium** 95,9 2,5
Kokku 1436,8 37,0
* Maksuvabad maad, mis ei kuulu tabelis toodud teiste liikide (kasutuste) alla (näiteks munitsipaalomandis
olevate lasteaedade ja koolide krundid).
** Kruntimata maa-alad, mida ei ole võimalik praegu täpselt määratleda (perspektiivis tänavate laiendusribad,
mida ei ole momendil arvestatud eelnevates tabelites toodud tänavate ja kõnniteede pindalas; samuti haljasalad
vabaplaneeringuga elurajoonides, mis ei paikne elamu krundi sees, ja muud taolised maa-alad).
Maaomandi tekkimine maakorralduslike toimingute kaupa
Maakorralduslik toiming Kruntide arv Pindala (ha)
Maa tagastamine 1580 507,5
Maa ostueesõigusega erastamine 8886 1128,5
Korteriomandi seadmine 936 182,4
Maa munitsipaalomandisse andmine 1267 1072,0
Nõusoleku andmine maa riigi omandisse jätmiseks 511 304,8
Nõusoleku andmine riigimaa enampakkumisega erastamiseks 101 18,1
Kokku 13 281 3213,3
* Aastamaks 2007. aastal oli 1% maa maksustamishinnast, toodud ilma maksusoodustuseta.
1436,8 hektarit ehk 37% linna territooriumist ei ole mitmel põhjusel maksustatud.
1. Maamaksuseaduse § 4 lg 1 järgi on osad maad maksuvabad: kalmistute, kirikute ja pühakodade
maad, omavalitsuse haldusalal asuvad munitsipaalmaad, välja arvatud hoonestusõigusega või
kasutusvaldusega koormatud maad. Samuti avalikus kasutuses olevad maad (teed, tänavad,
haljasalad, pargid, parkmetsad jm rajatised, mis ei ole eravalduses).
2. Maa-alad, mis ei ole vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras omandisse või ei ole veel
kinnistusraamatusse kantud. Eravaldusesse minevat hoonestamata krunti maksustatakse alles pärast
kinnistusraamatusse kandmist.
16 17