Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

2. Sigimiseks sobivate lompide arv on vähemalt 5.
3. Sobilikel aastatel kudunööride olemasolu vähemalt 3 kudelombis.
Vajalikud meetmed
1. Kinnikasvanud rannaniitude taastamine.
2. Niitude karjatamine.
3. Elustikku ohustavate majadamismeetodite vältimine.
4. Sobilike kudemislompide olemasolu tagamine.
2.1 Kooslused
Manijalt on kokku kirjeldatud 12 Eesti taimkatte klassifikatsioonile [10] vastavat
kasvukohatüüpi [5]. Sisuliselt on kõik kaitseala looduslikud taimekooslused olulise
looduskaitselise väärtusega, olles kas väärtuslikud oma elustiku tõttu või toetades
ümbritsevate koosluste elurikkuse säilimist. Valdavalt on need seotud traditsioonilise
põllumajandusliku maakasutusega. Rannikuvööndis lisanduvad looduslike protsesside abil
püsivad kooslused.
2.1.1 Loodusdirektiivi lisadesse kantud kooslused
Eesti Vabariigi valitsuse poolt Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade
nimekirjas on Manilaiu-Hanilaiu loodusalal toodud välja neli elupaigatüüpi: väikesaared
ning laiud (1620) 2,66 ha 2 , rannaniidud (1630) 39,24 ha, hallid luited (kinnistunud
rannikuluited) (2130) 20,74 ha, karbonaatsel pinnal olevad poollooduslikud rohumaad
(6210) 36,13 ha [11]. Neile lisaks on kaitsealal levinud ka esmased rannavallid (1210).
1210 ESMASED RANNAVALLID
Esmased rannavallid on levinud kaitsealal Manija saare lõunatipus, sadamast ida-kirde
suunaliselt. Anilaiul on nad moodustunud rannale uhutud kruusavallidest.
Üldine kaitse-eesmärk
Kooslused on kogu kaitealal soodsas seisundis.
Kaitse eesmärk kaitsekorralduslikul perioodil
Säilitada esmaste rannavallide tekkimiseks sobilikud geo-ökoloogilised tingimused antud
hetke levikualadel.
Ohutegurid
1.Madala rannikumere roostumine, mis vähendab mere otsest mõju ranniku kujunemisele.
2.Ehitustegevus.
2
Elupaigatüüpide pindalad toodud vastavalt Keskkonnaregistri elupaigatüüpide kihile.
15