Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
madalatel koormustel (alla 1 lü/ha). Kurvitsalistele vajalik madalmurusus tuleks saavutada<br />
sügisese pika karjatamisega [18].<br />
Teiseks ohuks on kariloomade toitumine eelistatult teatud liiki taimedest. Näiteks lambad<br />
eelistavad toituda mitte-kõrrelistest rohttaimedest. Selle ohuteguri mõju ulatus on<br />
praktiliselt uurimata ja <strong>Manija</strong> taimestiku puhul ei saa seda pidada oluliselt negatiivseks<br />
teguriks. Ohuks taimestikule võib kujuneda ühtlast madalmurust rohustut soovides<br />
ülekarjatamine, mille tulemusena süüakse ära taimede generatiivsed võrsed.<br />
Looduskaitseliselt oluliste liikide (emajuur, käpalised) juures on seda lihtne vältida,<br />
tarastades antud liikide kontsentreerumise kohad karjamaast välja, kuni seemnete<br />
valmimiseni juuli keskpaigaks (E. Roosaluste ja M. Sammul suul.).<br />
Üheks ohuks niitude majandamisel on nende kuivendamine, eesmärgiga lihtsustada<br />
niitude majandamist. Kuivemat niitu on lihtsam niita, kariloomade puhul on aedade<br />
ehitamine lihtsam, kuna ei ole vaja sumbata pehmetes ja sageli mudastel aladel. Kuigi<br />
kuivendamine võimaldab lihtsustada majandamist, siis praktiliselt mõjub ta niiduelustikule<br />
hävitavalt. Pinnavee taseme alandamine muudab alad mittesobivateks paljudele<br />
tüüpilistele niiduliikidele – nii taimedele kui lindudele [19]. Seepärast tuleb vältida<br />
maaparanduslikest eesmärgkidest tingitud veerežiimi muutvaid tegevusi, mis on otseseks<br />
ohuks niitude elustikule.<br />
1.1 Muutused inimasustuses<br />
Kuni 1933 aastani oli <strong>Manija</strong> Pootsi mõisa heinamaaks, kus asus üks talu. 1933. a. asus<br />
saarele 22 peret kokku 79 inimesega [20]. Hetkel on elanikkonna keskmine vanus üle 50<br />
aasta ning püsielanikke alla 50 [21]. Prognoositav on saare püsiasustuse jätkuv<br />
vähenemine ning suvekülastajate osakaalu suurenemine.<br />
Antud tendents on takistuseks niitude karjatamise organiseerimisel, kuna raskendatud on<br />
loomade järelevaatamise korraldamine. Positiivse aspektina võib eeldada suveasukate<br />
huvi maastike avatuna hoidmise vastu. Samas suureneb oht maaomandi jätkuvaks<br />
killustumiseks, mis omakorda raskendab niitude majandamiseks vajalikke majandamistöid.<br />
Enne inimasustuse teket <strong>Manija</strong>l oli saar puudeta. Majakomplekside kaitseks istutatud<br />
puudesalud on muutnud saare ilmet tugevalt. Lisaks maastiku ilme muutumisele,<br />
killustavad puutukad avatud niidualasid ja vähendavad nende sobivust niiduelustikule.<br />
Tagamaks saare looduskaitseliste väärtuste säilimine on vajalik piirata olemasolevate<br />
puutukkade levikut ning takistada uute puusalude teke. Puude istutamine on<br />
aktsepteeritav vaid õuealadel. Mingil juhul ei tohi puid (kõrghaljastust) istutada<br />
niidualadele.<br />
1.2 Ehitustegevus ja risustamine<br />
Oma atraktiivse asukoha ja maastikega on <strong>Manija</strong>l oluliseks ohuks puhkerajatiste<br />
rajamine. Ametlikult on Eesti Vabariigi seaduste ning Tõstamaa valla üldplaneeringuga<br />
seatud ehitustegevusele ranged piirangud. Tulenevalt soovist ehitisi, rajatisi püstitada,<br />
kasutatakse erinevaid võtteid ehitustegevust reguleerivate õigusaktide tõlgendamiseks –<br />
ehitusmaterjali ladustamine (Täkulaiu sadamast põhjapool olevad väikeehitised), rannal<br />
olevatest paatidest ööbimiskohtade kujundamine, haagissuvilate kasutamine.<br />
21
Change language