Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 8: Karjatamise ja niitmise mõju võrdlus rannaniidule.<br />
Majandamise<br />
tüüp<br />
Karjatamine<br />
Niitmine<br />
Positiivne<br />
1.Mõjub praktiliselt kogu<br />
vegetatsiooniperioodi jooksul.<br />
2.Tekitab mosaiikse rohustu<br />
struktuuri, kus leidub nii<br />
madalmuruseid kui kõrgema<br />
rohuga kohti.<br />
3.Sõnniku olemasolu niidul on<br />
oluline liigilise mitmekesisuse<br />
jaoks.<br />
1.Ei vaja pidevat tööd.<br />
2.Suurtehnikaga kiiresti<br />
teostatav.<br />
Negatiivne<br />
1.Nõuab tööd (järelevalvet) kogu<br />
karjatamisperioodi / aasta jooksul.<br />
2.Vajalik piisava arvu loomade<br />
olemasolu.<br />
1.Ühekordne drastiline mõju.<br />
2.Kogu niide ühtlase kõrguse,<br />
kuid erineva pikkusega.<br />
3.Madalmuruseid alasid ei teki või<br />
tekib minimaalselt.<br />
4.Osa niitest jääb maha.<br />
5.Lõhub ja tihendab pinnast.<br />
Juhul kui niidetakse enne juuli keskpaika, on võimaluse korral hea, kui jäetakse niitmata<br />
käpaliste tihedama koondumise alad. Need alad võib üle niita augustikuus, mil taimed on<br />
viljunud ja seemned levinud. Sellega tagatakse liikidele sigimisvõimalused, mis varase<br />
niitmise puhul kaovad.<br />
2.3.2 Poollooduslike koosluste taastamine<br />
Kui majandamisvõttena ei ole niitmine <strong>Manija</strong> märgadel niitudel eriti sobilikuks<br />
majandamisviisiks, siis kinnikasvanud niidualade taastamisel on see üheks vajalikuks<br />
meetodiks. Roostumine on <strong>Manija</strong> üheks peamiseks rannaniitude ohuteguriks. Kuna<br />
loomad ei tungi meelsasti suurtesse roomassiividesse, siis on otstarbekas eelmise aasta<br />
roog enne karjatama asumist maha niita või niita sinna sisse loomadele sobivad<br />
liikumiskoridorid. Koridoride sisseniitmisel tuleb jälgida, et niitekoridoride laius oleks<br />
vähemalt 2 meetrit (optimaalselt 4 meetrit). Koridoride omavaheline kaugus peab jääma<br />
alla 10 meetri ning vähemalt iga 20 meetri tagant peavad olema neid ühendavad<br />
ristkoridorid. Antud struktuur kindlustab, et kariloomad saavad vabalt liikuda roostiku vahel<br />
ning seal toimub ka õhuliikumine. Liiga kitsastes koridorides jääb õhk seisma ning loomad<br />
lähevad sellistesse ülekuumenenud aladele vastumeelselt. Järgneval hooajal tärkava<br />
noore roo tõrje peab olema tagatud piisava karjatamiskoormusega. Juhul kui järgneval<br />
hooajal ei ole kariloomadega karjatamist ette näha, ei ole antud alal roogu mõtet niita.<br />
Parim aeg pilliroo niitmiseks on suve teisel poolel või talvel külmunud pinnaselt. Oluline on<br />
mahaniidetud roo äravedamine niidualalt või selle kohapealne põletamine. Roo<br />
37
Change language