Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

2.3.1 Poollooduslike koosluste majandamine
Kaitseala poollooduslike kooslused vajavad hooldust karjatamise või niitmise näol.
Karjatamine
Manija niitude säilimiseks tuleb eelistada karjatamist, mis tagab niiduala kõrgema
ökoloogilise kvaliteedi [26]. Kinnikasvanud niidualadel on suurendatud koormusega
karjatamine efektiivseks alade taastamise meetodiks.
Karjatamise eesmärgiks niidualadel on:
a) tagada niidukurvitsalistele vajalik pesitsusaegne madalmurune rohustu.
b) Taastada kinnikasvanud aladel niidukooslused.
c) Tekitada taimevabad mudased lohud.
d) Hoida kurvitsalistele ja kõrele olulisi madalaveelisi lompe kinnikasvamisest.
Karjatamisega kaasnevad võimalikud ohud on:
a) vähenenud niidulinnustiku pesitsusedukus suurenenud häirimisest tuleneva
pesaröövluse ning otseselt kariloomade poolt lõhutud pesade tõttu.
b) Kaitse-eesmärkide jaoks oluliste taimeliikide esinemisageduse väheneminenende
eelistamisel toidutaimedena kariloomade poolt.
Karjatada tuleb võimalikult suurtes koplites (soovitavalt minimaalselt 10 ha), mis tagab
loomuliku mosaiiksuse tekke karjamaal. Portsjonkarjatamine 5 sobib taastatavate alade
jaoks, kus niiviisi on võimalik kiirendada taastumisprotsessi, suurendades
karjatamiskoormust roostunud/võsastunud aladel. Looduslike niitude hooldamiseks
portsjonkarjatamine ei sobi.
Karjatamisel tuleb eelistada segakarjatamist erinevate liikidega. Kuna rannaniidud on
suurema osa ajast niisked, siis sobivad karjatamiseks kõige paremini veised ja hobused.
Veised ei ole võimelised väga spetsiifiliselt valima oma toidutaimi, mistõttu süüakse
suhteliselt võrdselt eri liigist taimi. Samas jätavad nad oma väljaheidete ümbert 10-20 cm
ulatuses rohu puutumata ning samuti eelistavad teatud karjamaa osasid teistele, mistõttu
5
Portsjonkarjatamise all mõistetakse karjatamissüsteemi, mille puhul karjamaa on jagatud väiksemateks
kopliteks, mida järgemööda karjatatakse.
33