eesti keele kesktaseme test käsiraamat. - Riiklik Eksami ja ...
eesti keele kesktaseme test käsiraamat. - Riiklik Eksami ja ...
eesti keele kesktaseme test käsiraamat. - Riiklik Eksami ja ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Riiklik</strong> <strong>Eksami</strong>- <strong>ja</strong> Kvalifikatsioonikeskus<br />
EESTI KEELE KESKTASEME TEST<br />
KÄSIRAAMAT.<br />
Tallinn 2002
Koostanud Pille Reins, Hille Pajupuu, Krista Kerge<br />
Toimetanud Mai Tiits<br />
Käsiraamatu väl<strong>ja</strong>töötamises on osalenud <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> tasemeeksamite <strong>test</strong>i arendusrühm (Krista Kerge,<br />
Birute Klaas, Madis Norvik, Hille Pajupuu, Tiit Päeva, Sirje Rammo, Elle Sõrmus, Mai Tiits).<br />
Näidistena on kasutatud <strong>Riiklik</strong>u <strong>Eksami</strong>- <strong>ja</strong> Kvalifikatsioonikeskuse <strong>test</strong>ipanga <strong>test</strong>e.<br />
REKK trükikoda. 2002.<br />
ISBN 9985-9401-5-6
SISUKORD.<br />
SAATEKS.....................................................................................................................4.<br />
TESTI VORM..............................................................................................................5<br />
KESKTASEME EKSAM............................................................................................6<br />
KIRJUTAMINE...........................................................................................................9<br />
Esimene ülesanne.............................................................................................................................9<br />
Teine ülesanne.................................................................................................................................10<br />
Kirjutamis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> ülesannete hindamine.............................................................10<br />
KUULAMINE............................................................................................................ 17<br />
Kuulamis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> hindamine..................................................................................17<br />
Esimene ülesanne............................................................................................................................17<br />
Teine ülesanne.................................................................................................................................20<br />
Kolmas ülesanne.............................................................................................................................23<br />
Nel<strong>ja</strong>s ülesanne...............................................................................................................................24<br />
LUGEMINE............................................................................................................... 26<br />
Lugemis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> hindamine...................................................................................26<br />
Esimene ülesanne............................................................................................................................26<br />
Teine ülesanne.................................................................................................................................28<br />
Kolmas ülesanne.............................................................................................................................30<br />
RÄÄKIMINE............................................................................................................. 32<br />
Rääkimis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> hindamine.................................................................................32<br />
Esimene ülesanne...........................................................................................................................34<br />
Teine ülesanne.................................................................................................................................40<br />
Kolmas ülesanne............................................................................................................................41<br />
Lisad............................................................................................................................ 42<br />
Lisa 1: Kirjutamisülesannete kaalumine.........................................................................................42<br />
Lisa 2: Kirjutamis<strong>test</strong>i koondtulemuse teisendamine lõplikul kaalumisel.......................................42<br />
Lisa 3: Kuulamis<strong>test</strong>i tulemuse teisendamine lõplikul kaalumisel...................................................43<br />
Lisa 4: Rääkimis<strong>test</strong>i tulemuse teisendamine lõplikul kaalumisel...................................................43<br />
Lisa 5: Valik harjutusteemasid........................................................................................................44
SAATEKS<br />
See raamat tutvustab <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> kui teise <strong>keele</strong> riiklikku <strong>kesktaseme</strong> eksamit nii neile, kel on kavas<br />
eksam sooritada, kui ka nende õpeta<strong>ja</strong>tele. *<br />
9. veebruaril 1999 Riigikogus vastu võetud muudatuse 1 järel sä<strong>test</strong>ab <strong>keele</strong>seadus, et kesktase on<br />
<strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> suuline <strong>ja</strong> piiratud kir<strong>ja</strong>lik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes <strong>keele</strong>kasutusolukordades,<br />
saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta igapäevaelu ka<strong>ja</strong>stavate<br />
tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste.<br />
Täpsemalt iseloomustavad <strong>kesktaseme</strong> <strong>keele</strong>list as<strong>ja</strong>tundlikkust järgmised näita<strong>ja</strong>d:<br />
“Kõne – isik tuleb hästi toime igapäevaste kõneolukordadega <strong>ja</strong> küllaltki hästi ootamatutegagi.<br />
Kõnevoorud on sujuvad (voolavad), hästi seotud <strong>ja</strong> normaalse pikkusega. Ta on võimeline<br />
selgelt esitama <strong>ja</strong> kaitsma oma seisukohtade aluseid, samuti eristab ta formaalseid <strong>ja</strong> informaalseid<br />
registreid. Püüded väljendada end mitmekesiselt võivad mõnikord viia ebaõigete vormideni ning<br />
tekitada mõistmisprobleeme.<br />
Kuulamine – isik suudab mõista tavalist juttu üldistel teemadel. Abstraktsed teemad, kiire <strong>ja</strong><br />
murdeline kõne võivad valmistada raskusi.<br />
Kiri – isik oskab kirjutada nii erakirju kui ka poolametlikke tekste. Tavaliselt on ta võimeline<br />
tagama nii sisulist ladusust kui ka <strong>keele</strong>list sidusust. Ta eristab informaalseid <strong>ja</strong> formaalseid<br />
registreid. Aeg-a<strong>ja</strong>lt ilmneb kohmakaid või sobimatuid väljendeid.<br />
Lugemine – isik mõistab tavapäraseid tekste nagu a<strong>ja</strong>leheartiklid, mis ei nõua eriteadmisi ega<br />
terminite valdamist.<br />
Tarindid <strong>ja</strong> sõnavara – isik valdab u. 5000 sõna<strong>ja</strong> keskseid tarindeid. Sõnavara on piisav enamiku<br />
igapäevaolukordade <strong>ja</strong>oks. Ema<strong>keele</strong> ülekanded on veel ilmsed.” 2<br />
Eesti <strong>keele</strong> <strong>kesktaseme</strong> <strong>test</strong> põhineb tasemekirjeldusel <strong>ja</strong> on kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud<br />
<strong>test</strong>istandarditega. Ta vastab nõuetelt Euroopa Testi<strong>ja</strong>te Assotsiatsiooni kolmanda astme<br />
<strong>test</strong>idele. 1998. aastast on <strong>Riiklik</strong> <strong>Eksami</strong>- <strong>ja</strong> Kvalifikatsioonikeskus Euroopa Testi<strong>ja</strong>te Assotsiatsiooni<br />
assotsieerunud liige, mis tähendab seda, et <strong>test</strong>ide koostamisel järgitakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud<br />
reegleid.<br />
*<br />
Gümnaasiumi <strong>test</strong> ei vasta täpselt siin avaldatud üld<strong>test</strong>ile. Nimelt on gümnaasiumi lugemis<strong>test</strong>ile lisatud <strong>keele</strong> struktuuri<br />
tundmist <strong>test</strong>ivaid ülesandeid, mida näeb ette õppekava <strong>ja</strong> riigieksamijuhend, kuid mida üldiselt riigi seaduste järgi eraldi ei<br />
<strong>test</strong>ita. Seetõttu avaldatakse gümnaasiumi riigieksami <strong>test</strong>i tutvustav vihik eraldi, kuid see ei takista senikaua kasutamast<br />
siin esitatud teavet: muud erinevust <strong>test</strong>idel nimelt ei ole.<br />
1<br />
Riigi Teata<strong>ja</strong> I, 1999, 16, 25. 275.<br />
2<br />
Krista Kerge 1996. Funktsionaalse <strong>keele</strong>oskuse taseme määratlemine. Tallinn: Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi<br />
Metoodika- <strong>ja</strong> Koolituskeskus, tabel 1, lk 8. Tsiteeritud kirjeldus kehtib <strong>kesktaseme</strong> ülaastme kohta. Vt www.ekk.edu.ee
T E ST IV O R M<br />
Testis on <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> <strong>ja</strong>oks kohandatud Euroopa Testi<strong>ja</strong>te Assotsiatsiooni kolmanda astme <strong>test</strong>itüüpe<br />
(vrd Cambridge Level Three First Certificate in English, UCLES 1997; Business English<br />
Certificate 2, UCLES 1997). Testi komponente on lühidalt iseloomustatud tabelis 1. Detailsem<br />
kirjeldus on järgnevatel lehekülgedel.<br />
Tabel 1. Kesktaseme <strong>test</strong>i vorm<br />
Osa<strong>test</strong> Ülesanne Ülesande tüüp<br />
Punktid<br />
ülesande eest<br />
Punktid<br />
kokku<br />
Kaalutud<br />
lõplikud<br />
punktid<br />
Kestus<br />
(min)<br />
Kirjutamine<br />
Esimene<br />
Teine<br />
Poolametlik kiri<br />
(u 120 sõna)<br />
Arutlus (u 160 sõna)<br />
10, kaalutakse 8-ks<br />
10, kaalutakse 12-<br />
ks<br />
20 25 80<br />
Esimene<br />
5 kõnesituatsiooni<br />
(valikvastused)<br />
5<br />
Kuulamine<br />
Teine<br />
Dialoog<br />
valikvastused)<br />
5<br />
20 25 40<br />
Kolmas<br />
Dialoog<br />
lünkülesanne)<br />
5<br />
Nel<strong>ja</strong>s<br />
Monoloog<br />
valikvastused)<br />
5<br />
Esimene<br />
Umbes 500-sõnaline<br />
tekst (valikvastused)<br />
5<br />
Lugemine<br />
Teine<br />
4 umbes 100-sõnalist<br />
tekstikatket<br />
(väidete <strong>ja</strong> tekstide<br />
kokkuviimine)<br />
10<br />
25 25 60<br />
Kolmas<br />
200–300-sõnaline<br />
tekst (valikvastustega<br />
lünkülesanne)<br />
10<br />
Rääkimine<br />
Esimene<br />
Teine<br />
Kolmas<br />
Piltide kirjeldamine<br />
Kommunikatiivne aktiivsus: diskussioon 20 25 20<br />
Kommunikatiivne aktiivsus: otsustamine<br />
Kokku: 100<br />
Kaalutud punktide arv näitab ühtlasi, mitu protsenti kogu <strong>test</strong>ist on sooritatud, st 100 punkti on<br />
100%.
K E SK TA SE M E E K SA M<br />
Kesktaseme eksamil kontrollitakse nel<strong>ja</strong> osaoskust – kirjutamis-, kuulamis-, lugemis- <strong>ja</strong> rääkimisoskust<br />
(vt ka tabel 1 <strong>ja</strong> 2). Tasemeeksam on pädevus-, mitte saavutuseksam. Sellest lähtuvalt<br />
koostatakse eksamiülesanded kommunikatiivse <strong>test</strong>i põhimõttel. Testiülesanded hõlmavad järgmisi<br />
laiu teemaringe 3 :<br />
• isikututvustus<br />
• kodu <strong>ja</strong> elamine<br />
• töö<br />
• vaba aeg, reisimine<br />
• ühiskond<br />
• keskkond <strong>ja</strong> geograafia<br />
• isikud <strong>ja</strong> suhted<br />
• igapäevane elu<br />
• tervis <strong>ja</strong> heaolu.<br />
Eksam koosneb suulisest <strong>ja</strong> kir<strong>ja</strong>likust osast. Kir<strong>ja</strong>lik osa hõlmab kirjutamist, kuulamist <strong>ja</strong><br />
lugemist, suuline osa rääkimist. <strong>Eksami</strong> lühiülevaate leiab tabelist 2 allpool.<br />
Kuulamis- ning lugemis<strong>test</strong>i ülesanded on objektiivselt hinnatavad: nende eest on võimalik<br />
saada kindel arv punkte. Kirjutamis- <strong>ja</strong> rääkimis<strong>test</strong>i hinnatakse vastavate standardsete hindamisskaalade<br />
alusel.<br />
Ülesannete eest saadud punktid kaalutakse nii, et kõik osaoskused oleksid võrdse kaaluga.<br />
Tasemeeksam loetakse sooritatuks, kui kõigi osa<strong>test</strong>ide eest saadakse kokku vähemalt 60 kaalutud<br />
punkti.<br />
3<br />
Krista Kerge 1996. Funktsionaalse <strong>keele</strong>oskuse taseme määratlemine, tabel 3, lk 11–14.
Tabel 2. Kesktaseme eksami lühikirjeldus<br />
Testi<br />
komponendid<br />
Kirjutamine 80 min<br />
Aeg Kontrollitavad oskused Lähtealus Testiülesande tüüp<br />
• erineva sisuga tekstide kirjutamine<br />
• sidus, arusaadav <strong>ja</strong> loogiline väljendumine<br />
• ametliku <strong>ja</strong> mitteametliku registri eristamine<br />
• as<strong>ja</strong>kohase sõnavara, tarindite <strong>ja</strong> stiilivahendite kasutamine<br />
• väljendusvahendite otstarbekus <strong>ja</strong> mitmekesisus<br />
• tööjuhendite <strong>ja</strong> instruktsioonide mõistmise <strong>ja</strong> järgimise täpsus<br />
• situatsiooni<br />
lühikirjeldus<br />
• skeem<br />
• tabel<br />
• graafik<br />
• kuulutus<br />
• väide<br />
• poolametlik kiri<br />
(avaldus, taotlus,<br />
aruanne, järelepärimine<br />
jne)<br />
• arutlev tekst<br />
Kuulamine 40 min<br />
• kuuldud teksti üldisest mõt<strong>test</strong>, sõnumist arusaamine<br />
• kõne olulisemate kohtade mõistmine hoolimata mõnest<br />
tundmatust sõnast<br />
• valikulise info leidmine tekstist<br />
• kõnes selgelt väljendunud emotsioonide, suhtumiste <strong>ja</strong> hoiakute<br />
eristamine<br />
• detailide <strong>ja</strong> faktide märkamine<br />
• raadiouudised<br />
• argivestlused<br />
• teadaanded<br />
• intervjuud<br />
• ülevaated<br />
• reklaam<br />
• valikvastustega<br />
ülesanded<br />
• lünkülesanded<br />
Lugemine 60 min<br />
• loetud teksti peamisest mõt<strong>test</strong> arusaamine<br />
• tekstist peamise informatsiooni leidmine<br />
• esmase <strong>ja</strong> tähtsama info eristamine vähem olulisest<br />
• tekstis kaudselt esitatud informatsioonist arusaamine<br />
• fakti <strong>ja</strong> kommentaari eristamine<br />
• teksti olulisemate kohtade mõistmine hoolimata tundmatu<strong>test</strong><br />
sõnadest<br />
• tekstis käsitletavate teemade/objektisuhete mõistmine ning nende<br />
põh<strong>ja</strong>l järelduste tegemine<br />
• grammatika <strong>ja</strong> sõnavara tundmine<br />
• uudised<br />
• a<strong>ja</strong>lehe-<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>artiklid<br />
• teadaanded<br />
• kuulutused<br />
• isiklikud <strong>ja</strong><br />
poolametlikud kir<strong>ja</strong>d<br />
• kirjeldused<br />
• kommentaarid<br />
• teabetekstid<br />
• valikvastustega<br />
ülesanded<br />
• sobitusülesanded<br />
• valikvastustega<br />
lünkülesanded
Testi<br />
komponendid<br />
Rääkimine 20 min<br />
Aeg Kontrollitavad oskused Lähtealus Testiülesande tüüp<br />
• funktsionaalsete alloskuste <strong>ja</strong> kompensatsioonimehhanismide<br />
valdamine<br />
• mõtete <strong>ja</strong> seisukohtade väljendamine (nt arvamuse esitamine,<br />
poolt-<strong>ja</strong> vastuargumentide esitamine, nõustumine, eitamine,<br />
kindluse <strong>ja</strong> kahtluse väljendamine, positiivse <strong>ja</strong> negatiivse<br />
hinnangu esitamine)<br />
• faktilise info esitamine (nt kirjeldamine, vastamine, nimetamine,<br />
selgitamine)<br />
• emotsioonide <strong>ja</strong> hoiakute väljendamine (nt huvi, meeldivuse,<br />
kahtluse väljendamine)<br />
• tava- <strong>ja</strong> normikohane tegutsemine (nt tervitamine, esitlemine,<br />
kõnevoorude sidumine jm interaktiivne tegevus)<br />
• suhtlusstrateegia valik (nt küsimuste täpsustamine <strong>ja</strong> kordamine,<br />
mõistmisraskuste <strong>ja</strong> arusaamise väljendamine, oma jutu<br />
korrigeerimine <strong>ja</strong> täpsustamine, tagasiside andmine)<br />
• fotod<br />
• diskussiooniteemad<br />
• situatsiooni<br />
lühikirjeldus<br />
• loetelud<br />
• pildi kirjeldamine<br />
• täpsustavatele<br />
küsimustele vastamine<br />
• diskussioon<br />
• otsustamine
KIRJUTAMINE<br />
Kirjutamis<strong>test</strong> koosneb kahest ülesandest <strong>ja</strong> kestab 80 minutit. Esimeses ülesandes tuleb <strong>test</strong>itaval<br />
kirjutada poolametlik kiri, teises ülesandes koostada arutlev tekst.<br />
Esimene ülesanne<br />
Selles ülesandes antakse <strong>test</strong>itavale võimalus demonstreerida oma oskust kir<strong>ja</strong>likult suhelda.<br />
Ülesandeks on kirjutada poolametlik kiri (u 120 sõna). Juhendis öeldakse, mis laadi informatsiooni<br />
tuleb kir<strong>ja</strong>s edastada.<br />
Eesti <strong>keele</strong>s on ametlikumat laadi kir<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong>oks mitmeid nimetusi, nt ametikiri, ametlik kiri,<br />
poolametlik kiri, ärikiri, tarbekiri jne.<br />
“Poolametlikuks loetakse ärikir<strong>ja</strong>vahetust, kuid poolametlik vorm sobib ka aruandluse, esildiste,<br />
taotluste jms <strong>ja</strong>oks. Sellist kir<strong>ja</strong> võib üldiselt saata ka faksiga,” kirjutavad Mai Loog <strong>ja</strong> Krista<br />
Kerge. 4 Termin poolametlik kiri on Eesti kontekstis tegelikult üsna uus <strong>ja</strong> toetub juriidilisele<br />
seigale, et ametlik kiri on asutuse plangil, äärmuseni ranges vormis <strong>ja</strong> allkir<strong>ja</strong>statud asutuse juhi<br />
või erivolitustega isiku poolt. 4 Poolametlik kiri kirjutatakse poolametlikus registris. Terminit poolametlik<br />
register kasutab nt K. Kerge oma 1996. aasta vihikus “Funktsionaalse <strong>keele</strong>oskuse taseme<br />
määratlemine”. Poolametlikus vormis pöördutakse selle allika järgi võõra poole, see on iseloomulik ka<br />
siis, kui tegemist on “as<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mise vabamate vormide <strong>ja</strong> staadiumidega”. 5 Ühist teemat on poolametlike<br />
kir<strong>ja</strong>de puhul raske leida, tegemist võib olla nii ametiasju ka<strong>ja</strong>stavate kui ka kir<strong>ja</strong>kirjuta<strong>ja</strong> isikut<br />
puudutavate teemadega. Nimetus “poolametlik kiri” hõlmab ärikirju, tarbekirju (avaldusi selle sõna<br />
laias tähenduses, esildisi, taotlusi vms) <strong>ja</strong> lihtsalt võõrale adresseeritud kirju. Eelkõige iseloomustab<br />
seda kir<strong>ja</strong>likku tekstitüüpi ametlikust vabam vorm.<br />
Poolametliku kir<strong>ja</strong> üldisi vormistusvõimalusi on palju, neist pakuvad ülevaadet Mai Loog <strong>ja</strong><br />
Krista Kerge 4 ning Martin Ehala 6 .<br />
4<br />
Mai Loog, Krista Kerge 1999. Tuul tiibades: <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> suhtluse kõrgtase. Tallinn: <strong>Riiklik</strong> <strong>Eksami</strong>- <strong>ja</strong> Kvalifikatsioonikeskus,<br />
lk 105.<br />
5<br />
Krista Kerge 1996. Funktsionaalse <strong>keele</strong>oskuse taseme määratlemine, lk 18.<br />
6<br />
Martin Ehala 2000. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Kallavere: Künnimees.
Teine ülesanne<br />
Selles ülesandes on <strong>test</strong>itaval va<strong>ja</strong> kirjutada pikem loovtekst (u 160 sõna). Testitav saab näidata<br />
oma sõnavara rikkust <strong>ja</strong> lausestusoskust. Eeldatakse, et <strong>test</strong>itav kirjutab arutleva seotud teksti,<br />
milles põhjendab oma seisukohti. Tuleb tähele panna, et ülesande laadi tõttu puudub sel tekstil<br />
kompositsioonireeglistik – kirjutis ei pea olema range ülesehitusega nagu arutlev kir<strong>ja</strong>nd või tarbekiri.<br />
Jälgitakse pigem teksti sisuloogikat.<br />
Klrjutamis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> ülesannete hindamine<br />
Kirjutamis<strong>test</strong>i eest on võimalik saada kuni 25 kaalutud punkti * . Kirjutamis<strong>test</strong>is kontrollitakse<br />
järgmisi oskusi:<br />
• sidus, arusaadav <strong>ja</strong> loogiline väljendumine;<br />
• ametliku <strong>ja</strong> mitteametliku registri eristamine;<br />
• as<strong>ja</strong>kohase sõnavara, kesksete tarindite <strong>ja</strong> sobivate stiilivahendite kasutamine;<br />
• väljendusvahendite otstarbekus <strong>ja</strong> mitmekesisus;<br />
• tööjuhendite <strong>ja</strong> instruktsioonide mõistmise <strong>ja</strong> järgimise täpsus.<br />
Kirjutamisülesannete hindamisel kasutatakse ühtset hindamisjuhendit, jälgides ülesandes nõutud<br />
tekstitüübi eripära. Skaalal 0–5 hinnatakse nii kummagi ülesande täitmist <strong>ja</strong> teksti sisu kui ka<br />
<strong>keele</strong>kasutust. Seega on võimalik kummagi ülesande eest koguda 10 punkti. Et teist kirjutamisülesannet<br />
peetakse esimesest olulisemaks – see näitab <strong>test</strong>itava kirjutamisoskust ilmekamalt -, siis<br />
kaalutakse tulemus ümber: esimese ülesande eest saadud punktid teisendatakse skaalale 0–8 <strong>ja</strong> teise<br />
ülesande eest saadud punktid skaalale 0–12 (vt lisa 1). Teiste sõnadega, teisele ülesandele antakse<br />
suurem kaal.<br />
Kirjutamishinde lõplik kaalumine<br />
Et kõigi osaoskuste eest on lõppkokkuvõttes võimalik koguda võrdselt punkte (maksimaalselt 25),<br />
siis toimub eksami lõpus osaoskuste eest saadud punktide lõplik kaalumine ehk teiste sõnadega, iga<br />
osaoskuse (osa<strong>test</strong>i) eest saadud punktid teisendatakse skaalale 0–25.<br />
Kirjutamis<strong>test</strong>i puhul tuleb seega kahe ülesande punktide summa (maksimum 20) teisendada skaalale<br />
0–25 (vt lisa 2).<br />
* Kuidas hinne 25-punktisel skaalal kujuneb, vt “Kirjutamishinde lõplik kaalumine” allpool <strong>ja</strong> lisa 2.<br />
10
Testikirjutiste sisu <strong>ja</strong> vorm<br />
Allpool tuleb jutuks see, mida arvestatakse kirjutamisülesannete hindamisel. Sellekohase osa<br />
lugemisel tuleb aga silmas pidada järgmist.<br />
Kuna kontrolli objektiks on keel tekstiloome vahendina (keel kui funktsioon), siis on sisu <strong>ja</strong><br />
vormi eristamine tinglik, st ei ole võimalik saada sisu eest 5 punkti, kui <strong>keele</strong>kasutus sisu mõistmist<br />
raskendab. Samas pole võimalik saada punkte <strong>keele</strong>kasutuse eest, kui teksti sisu pole nõuetekohane (nt<br />
kirjutatakse küll vigadeta, ent mingil muul teemal; nõutav arutlev vorm puudub täiesti vms).<br />
Seega eeldab ülesande täielik <strong>ja</strong> tõhus täitmine nii nõuetekohast sisu kui ka head või väga head<br />
tasemekohast <strong>keele</strong>kasutust. Liiga lühikese või teemakohatu teksti korral pole võimalik <strong>keele</strong>kasutust<br />
adekvaatselt hinnata. Kui kirjutis on liiga lühike või tekstil pole ülesandega midagi ühist, siis<br />
hinnatakse <strong>test</strong>itava <strong>keele</strong>kasutust 0-ga.<br />
Esimese ülesande hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte:<br />
• tekstitüübile omase kompositsioonitava järgimine;<br />
• teksti eesmärgipärasus <strong>ja</strong> sisukus (ülesandest arusaamine <strong>ja</strong> selle tõhus täitmine, kirjutise õige<br />
pikkus, oskus teksti tasemekohaselt siduda);<br />
• sõnavara (tasemele vastav as<strong>ja</strong>kohase ulatusega sõnavara, sõnakasutuse täpsus <strong>ja</strong> kontekstisobivus);<br />
• suhtluskontekstile vastav <strong>keele</strong>kasutus (poolametlik neutraalses stiilis kirjutis, mitmekesine<br />
lausestus, grammatika valdamine tasemele nõutaval määral).<br />
Teise ülesande hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte:<br />
• teksti struktuur <strong>ja</strong> sisukus (ülesandest arusaamine <strong>ja</strong> selle tõhus täitmine, kirjutise õige pikkus,<br />
teksti sidusus; oskus esitada oma teadmisi, tuua näiteid, teha järeldusi <strong>ja</strong> põhjendada oma<br />
seisukohti);<br />
• sõnavara (tasemele vastav sõnavara, sõnakasutuse ammendav mitmekesisus <strong>ja</strong> õigsus);<br />
• kontekstile vastav <strong>keele</strong>kasutus, tasemekohaselt mitmekesine lausestus <strong>ja</strong> grammatika<br />
valdamine.<br />
11
Tabel 3. Kirjutamis<strong>test</strong>i hindamisjuhend<br />
Punktid Ülesande täitmine <strong>ja</strong> teksti sisu Keelekasutus<br />
5<br />
4<br />
Ülesandest saadakse aru ning see täidetakse<br />
täpselt <strong>ja</strong> tõhusalt. Sisu ammendav, tekst<br />
õige pikkusega (esimene ülesanne u 120<br />
sõna, teine u 160 sõna), loogiline <strong>ja</strong> ladus.<br />
Kirjutis – eeskätt esimene ülesanne – vastab<br />
üldtunnustatud vorminõuetele.<br />
Ülesandest saadakse aru <strong>ja</strong> selle täitmisega<br />
saadakse üsna hästi hakkama. Sisu<br />
as<strong>ja</strong>kohane, tekst õige pikkusega (esimene<br />
ülesanne u 120 sõna, teine u 160 sõna),<br />
loogiline <strong>ja</strong> küllaltki sidus. Kirjutis – eeskätt<br />
esimene ülesanne – vastab üldtunnustatud<br />
vorminõuetele.<br />
• Kontekstile <strong>ja</strong> stiilinormile vastav <strong>keele</strong>kasutus.<br />
• Lausestus loogiline <strong>ja</strong> mitmekesine. Kasutatakse<br />
sisu täpseks edastamiseks va<strong>ja</strong>likke <strong>keele</strong>struktuure.<br />
• Sõnavara osutab võimet praktiliselt igasuguste<br />
ülesannetega toime tulla, tema ulatus vastab<br />
tasemele, sõnakasutus täpne. Üksikuid lünki<br />
sõnavaras osatakse enamasti kompenseerida<br />
sünonüümsete <strong>keele</strong>nditega.<br />
• Võib esineda üksikuid kir<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> <strong>keele</strong>vigu ning<br />
stiilikonarusi, mis ei häiri tekstist arusaamist.<br />
• Hea <strong>keele</strong>kasutus. Kirjuta<strong>ja</strong> on valinud sobiva<br />
registri.<br />
• Lausestus loogiline <strong>ja</strong> mitmekesine.<br />
• Sõnavara ülesande täitmiseks piisav, aga ei paista<br />
silma mitmekesisusega, väljendus lakooniline.<br />
• Esineb üksikuid kontekstilisi tähendusvääratusi<br />
ning kir<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> <strong>keele</strong>vigu, mis ei sega tekstist<br />
arusaamist.<br />
3<br />
Ülesandest saadakse aru <strong>ja</strong> selle täitmisega<br />
saadakse rahuldavalt hakkama. Sisu<br />
pealiskaudne, kui ka tekst enam-vähem<br />
õige pikkusega (vastavalt 120/160 sõna) <strong>ja</strong><br />
piisavalt sidus, et selle mõt<strong>test</strong> aru saada.<br />
Kirjutis – eeskätt esimene ülesanne – vastab<br />
üldtunnustatud vorminõuetele osaliselt, sellest<br />
hoolimata on tekst vastuvõetav.<br />
• Rahuldav <strong>keele</strong>kasutus. Kirjuta<strong>ja</strong> on valinud<br />
sobiva registri.<br />
• Üksikutes kohtades võib esineda ebaloogilist<br />
lausestust või pisut lihtsakoelist sidumist.<br />
• Sõnavara üsna piiratud, mistõttu väljendus<br />
lakooniline. Üksikutes kohtades esineb ebatäpset<br />
sõna- <strong>ja</strong> vormikasutust.<br />
• Esineb kir<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> <strong>keele</strong>vigu, kuid teksti mõte siiski<br />
enamasti arusaadav.<br />
2<br />
1<br />
0<br />
Ülesandest saadakse üldjoontes aru, kuid<br />
selle täitmises on puudujääke. Kirjutis võib<br />
olla õige pikkusega (u 120/160 sõna) või<br />
mõnevõrra – nt kolmandiku – lühem, sisu<br />
aga pealiskaudne või osad halvasti seotud,<br />
nii et teksti mõt<strong>test</strong> arusaamine nõuab<br />
luge<strong>ja</strong>poolset pingutust. Kirjutis ei vasta<br />
üldtunnustatud vorminõuetele.<br />
Ülesandest saadakse aru raskustega ning see<br />
jääb suures osas täitmata. Kas on kirjutis õige<br />
pikkusega, kuid tekst katkendlik <strong>ja</strong> kohati<br />
seosetu, või siis on kirjutis nõutust oluliselt<br />
lühem (poole lühem). Kirjutis ei vasta<br />
üldtunnustatud vorminõuetele.<br />
Kirjutatu ei täida ülesannet. Kirjutis liiga<br />
lühike (alla poole nõutust) või vastus<br />
hindamiseks ebaadekvaatne (kirjutise sisul<br />
pole ülesandega midagi ühist).<br />
• Ebarahuldav <strong>keele</strong>kasutus. Võib ilmneda<br />
eksimusi registri valikul.<br />
• Lausestus kohati ebaloogiline, mistõttu teksti<br />
mõt<strong>test</strong> arusaamine on häiritud. Sidumine on<br />
ebaloomulik, esineb sidumata üleminekuid<br />
<strong>ja</strong> algtasemele omast hakitust vm süntaktilisi<br />
lihtsustusi.<br />
• Sõnavara piiratud <strong>ja</strong>/või sõnakasutus vigane.<br />
• Palju eri tüüpi <strong>keele</strong>- <strong>ja</strong> / või kir<strong>ja</strong>vigu, mistõttu<br />
teksti on raske aktsepteerida, tema mõistmine<br />
võib olla häiritud.<br />
• Väga halb <strong>keele</strong>kasutus (kui ka register on õigesti<br />
valitud).<br />
• Lihtsakoeline algtaseme lausestus või lõikude<br />
sidumatus.<br />
• Sõnavara ülesande täitmiseks ebapiisav.<br />
• Keele- <strong>ja</strong> / või kir<strong>ja</strong>vead muudavad teksti<br />
vastuvõetamatuks või takistavad selle mõistmist.<br />
• Tekst nii ebaloomulik <strong>ja</strong> vigane, et sellest pole<br />
võimalik aru saada.<br />
• Sõnavara <strong>ja</strong> grammatika ei vasta ka tugevale<br />
algtasemele.<br />
12
NÄIDISÜLESANDED<br />
Esimene ülesanne.<br />
Lugege alljärgnevat kuulutust. Te soovite kandideerida kuulutuses esitatud töökohale. Kirjutage<br />
töökoha taotlemiseks vabas vormis avaldus. Põhjendage, miks just Teie olete sellele töökohale<br />
sobiv kandidaat.<br />
Teksti nõutav pikkus on umbes 120 sõna.<br />
OÜ A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de Grupp võtab konkursi korras tööle<br />
TELEFONIMÜÜJA,<br />
kelle põhiülesandeks on a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de tellimuste müük telefoni teel. NB! Võimalus<br />
töötada osalise tööa<strong>ja</strong>ga!<br />
Kandidaadilt eeldame: head suhtlemisoskust, optimistlikku eluhoiakut,<br />
vastutustunnet, <strong>eesti</strong> <strong>ja</strong> vene <strong>keele</strong> oskust<br />
Avaldus saata:<br />
“Telefonimüü<strong>ja</strong>”, OÜ A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de Grupp, Narva mnt 11 E, 10151 Tallinn<br />
13
Hinnatud näidistööd:.<br />
Kirjutage joonitud kasti sisse! Teksti nõutav pikkus on umbes 120 sõna.<br />
OÜ A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de Grupp<br />
Narva mnt 11E 10151<br />
Tallinn<br />
OÜ A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de Grupp direktorile<br />
Avaldus<br />
Maria Kukk<br />
eluk. Ümera 52-35<br />
Tallinn<br />
tel. 6359688<br />
Lugesin a<strong>ja</strong>lehest “Postimees” Teie kuulutust <strong>ja</strong> soovin osa võtta konkursist telefonimüü<strong>ja</strong> ametikohale. Ma<br />
olen 25 aastat vana. Olen töötanud kuus aastat AS A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>levi sekretärina. Vene <strong>ja</strong> <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong>s räägin vabalt,<br />
ka oskan inglise <strong>ja</strong> soome keelt.<br />
1996. aastal käisin EMI poolt korraldatud kursustel “Müük telefoni teel”. Veel olen käinud<br />
suhtlemistreeningul.<br />
Olen täpne, seltsiv, kohusetundlik, abivalmis <strong>ja</strong> aus. Ma olen väga energiline <strong>ja</strong> elurõõmus. Ma arvan,<br />
et olen sobiv kandidaat sellele töökohale, kuna mul on klientidega töötamise kogemus ning mulle meeldib<br />
suhelda inimestega.<br />
Mul on võimalus töötada ka kodus <strong>ja</strong> kasutada oma telefoni. Olen nõus töötama osalise tööa<strong>ja</strong>ga. Ma<br />
loodan, et saan hakkama selle tööga <strong>ja</strong> sobin tööle Teie firmasse.<br />
21. september 2000<br />
M. Kukk<br />
Ärge kirjutage sellest joonest allapoole!<br />
Teksti pikkus 135 sõna. Avalduse sisuhinne 5, <strong>keele</strong>hinne 5 <strong>ja</strong> koondhinne 10.<br />
Kirjutage joonitud kasti sisse! Teksti nõutav pikkus on umbes 120 sõna.<br />
OÜ A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de Grupp<br />
Lugupetud tööand<strong>ja</strong>!<br />
Mul on väga suur huvi teie pakkumisest. Loodan, et ma vastan teie eeldamiseks. Varem ma<br />
töötasin müügiagentina <strong>ja</strong> arvan, et mul on hea suhtlemisoskuse. Ma oskan vene <strong>ja</strong> <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> rääkida.<br />
Olen väga optimistlikku inimene. Eriti mulle soobib osalise tööaega. Selle tõttu, et mul on väike<br />
3-aastane laps <strong>ja</strong> ma ei saa töötada täistööpäev. Veel, mis mulle soobib – teie asutus koht. Ma elan<br />
kesklinnas aga Narva mantee ei ole nii kaugelt minust. Olen väga tänulik, kui te vastate minu kirju.<br />
Minu andmed: Ivanova Natal<strong>ja</strong>, sünd 30.09.1971. Elan Viru tn 2-4, tel: 5678910<br />
Ärge kirjutage sellest joonest allapoole!<br />
Teksti pikkus 97 sõna. Avalduse sisuhinne 2, <strong>keele</strong>hinne 2 <strong>ja</strong> koondhinne 4.<br />
14
Teine ülesanne<br />
Lugege allpool kastis rasvaselt esile toodud väiteid. Valige neist üks <strong>ja</strong> tehke valitud väite ees<br />
olevasse ruutu märge √. Kirjutage joonitud kasti sisse arutleva tekstina, kas olete valitud väitega<br />
nõus või mitte. Esitage nii poolt- kui ka vastuargumente.<br />
Teksti nõutav pikkus on umbes 160 sõna.<br />
Hinnatud näidistööd:<br />
√ Väidan, et arvutid mõjuvad inimesele halvasti, sest muudavad ta ümbritseva suhtes<br />
passiivseks.<br />
Väidan, et reisida on tore, aga kodus olla toredam.<br />
Mida Te mulle vastate?<br />
Siit algab Teie vastus (nõutav pikkus on umbes 160 sõna):<br />
Ma ei ole täiesti nõus selle väitega, sest arvan, et arvutid muudavad inimese ümbritseva suhtes<br />
aktiivseks. Arvuti ühendab inimesi, teeb neid lähedamaks. Näiteks e-posti kaudu saab inimene kirjutada<br />
kirju vabalt <strong>ja</strong> kiirelt Ameerikasse või Austraaliasse. Internetist saad informatsiooni maailmast kohe: paari<br />
sekundi pärast. See annab inimesele võimalust suhelda teiste inimestega <strong>ja</strong> osaleda aktiivselt maailma<br />
elus. Ma üldse ei tea, kuidas inimesed elaksid, kui ei oleks arvutit <strong>ja</strong> internetti. Teiselt poolt, kui inimene<br />
istub kogu aeg arvuti taga <strong>ja</strong> ei suhtle üldse kellegagi ta kaotab oma suhtlemisoskuse <strong>ja</strong> see ongi arvuti<br />
halb mõju inimesele. Tänapäeval palju inimesi töötab arvutiga kogu tööpäev <strong>ja</strong> pärast tööpäeva kodus.<br />
Viimasel aastal olid tehtud huvitavad uurimised sellest, et palju inimesi töötab arvutiga keskmiselt<br />
viis tundi <strong>ja</strong> see muutub suuremaks. Ma arvan, et see ongi arvuti halb mõju inimesele. Inimene suhtleb<br />
ainult arvutiga <strong>ja</strong> üldse ei suhtle oma pereliikmetega <strong>ja</strong> sõbradega. Arvutiga töös on ka plusse <strong>ja</strong> on ka<br />
miinuseid. Aga peamiselt arvuti on üks parema<strong>test</strong> inimeste saavutus<strong>test</strong>.<br />
Ärge kirjutage sellest joonest allapoole!<br />
Teksti pikkus 161 sõna. Arutluse sisuhinne 5, <strong>keele</strong>hinne 5 <strong>ja</strong> koondhinne 10.<br />
15
√<br />
Väidan, et arvutid mõjuvad inimesele halvasti, sest muudavad ta ümbritseva suhtes<br />
passiivseks.<br />
Väidan, et reisida on tore, aga kodus olla toredam.<br />
Mida Te mulle vastate?<br />
Siit algab Teie vastus (nõutav pikkus on umbes 160 sõna):<br />
Kas te teate, mis on arvuti? Arvuti on väga tark <strong>ja</strong> kallis masin. Minu hobby on arvutid <strong>ja</strong> arvuti<br />
õppetamine. Mina lõpetasin arvuti kooli, milline asub Tartus. Mina töötan koos arvutiga juba 7 aastat<br />
<strong>ja</strong> ma arvan, et arvuti mõjub inimesele hästi. Maiimas on väga palju arvutimeistri <strong>ja</strong> nad kõik töötavad<br />
hommikust õhtuni koos arvutiga. Nad kõik teavad, et arvuti mõjub inimesele hästi, aga kes ei töötas<br />
<strong>ja</strong> praegu ei töötab arvutiga, ta mõjub et arvutid mõjuvad inimesele pahasti. Arvuti meistrid on väga<br />
kallid<strong>ja</strong> võib olla kõige kallid meistrid maiimas. Meil maiimas on väga palju arvuti. Ja kõik, kes töötavad<br />
arvutiga elavad parim <strong>ja</strong> nad on väga targad inimesed. Meil on oma firma. Me töötasime arvutita 3 aastat<br />
<strong>ja</strong> me arvasime, et kõik, kes töötasid koos arvutiga väga rumalad. Aga praegu me töötame koos arvutiga <strong>ja</strong><br />
saame aru, et kõik, kes töötavad arvutita, on rumal. Praegu on arvutisa<strong>ja</strong>nd. Ma arvan, et seda mees või<br />
naine, kes kontrollib minu töö, töötas koos arvutiga või töötab praegu. Ma arvan, et kõigil mehel on oma<br />
pea<strong>ja</strong> kõik arvavad isegi.<br />
Arge kirjutage sellest joonest allapoole!<br />
Teksti pikkus 178 sõna. Arutluse sisuhinne 2, <strong>keele</strong>hinne 2 <strong>ja</strong> koondhinne 4.<br />
16
KUULAMINE<br />
Kuulamis<strong>test</strong> koosneb nel<strong>ja</strong>st ülesandest <strong>ja</strong> kestab u 40 minutit. Kogu <strong>test</strong>imater<strong>ja</strong>li kuulatakse<br />
kaks korda.<br />
Tekste kuulatakse lindilt, rääki<strong>ja</strong>d valdavad <strong>eesti</strong> keelt ema<strong>keele</strong>na. Kõnetempo on normaalne,<br />
kuulatakse kas monolooge või dialooge. Tekstidena kasutatakse harilike raadiosaadete <strong>kesktaseme</strong><br />
kuulamis<strong>test</strong>i nõuetele kohandatud tekste (lühemaid <strong>ja</strong> pikemaid lõike intervjuudest, uudiseid, ülevaateid<br />
sündmus<strong>test</strong> <strong>ja</strong> juhtumus<strong>test</strong>, teateid, reklaame vms). Enne teksti kuulamist on eksaminandil<br />
pisut aega tutvuda ülesande juurde kuuluva tööjuhendiga. Ülesannete lahendamisel tuleb tugineda<br />
ainult kuuldud tekstile.<br />
Kuulamis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> hindamine<br />
Kuulamis<strong>test</strong>i eest on võimalik saada kuni 25 kaalutud punkti.<br />
Testiküsimusi on 20. Küsimused on <strong>ja</strong>gatud nel<strong>ja</strong> eri tüüpi <strong>test</strong>iülesande vahel.<br />
Kuulamis<strong>test</strong>is kontrollitakse järgmisi oskusi:<br />
• kuuldud teksti üldisest mõt<strong>test</strong>, sõnumist arusaamine;<br />
• kõne olulisemate kohtade mõistmine mõnest tundmatust sõnast hoolimata;<br />
• valikulise info leidmine tekstist;<br />
• kõnes selgelt väljendunud emotsioonide, suhtumiste <strong>ja</strong> hoiakute eristamine;<br />
• detailide <strong>ja</strong> faktide märkamine.<br />
Iga õigesti vastatud küsimus annab ühe punkti, kusjuures tähtsaks ei peeta tekstis kasutatud sõnadeväljendite<br />
<strong>ja</strong> vormide kasutamist, vaid lünka kirjutatud vastuse sisulist <strong>ja</strong> vormilist õigsust – <strong>test</strong> on<br />
koostatud nii, et ka parafraseerimiseks sobib ainult tasemekohane sõnavara <strong>test</strong>itavale tuntud<br />
vormis.<br />
Sisult õige, kuid <strong>kesktaseme</strong>l lubamatute ortograafia- <strong>ja</strong> grammatikavigadega vastus loetakse<br />
valeks. Kuulamisülesannete eest saadud punktid teisendatakse skaalale 0–25 (vt lisa 3).<br />
Esimene ülesanne<br />
Selles ülesandes kuulatakse viit lühikest monoloogi või dialoogi (kõnelõiku). Kuulamisega samal a<strong>ja</strong>l<br />
tuleb <strong>test</strong>itaval lugeda kõnelõigu kohta esitatud küsimust ning valida kolme vastusevariandi hulgast<br />
väl<strong>ja</strong> sobiv vastus. Igale küsimusele on ainult üks õige vastus!<br />
17
Esimene ülesanne. Küsimused 1-5. Kuulake teksti <strong>ja</strong> tehke märge √ teie arvates sobiva vastuse<br />
(A, B või C) ees olevasse ruutu. Vastake küsimustele kuuldud teksti põh<strong>ja</strong>l.<br />
1. Te kuulete lõiku kultuurisaa<strong>test</strong>.<br />
Miks sellest raamatust räägitakse?<br />
A Seda raamatut on lugenud vähesed.<br />
B Teatatakse, et raamat on uuesti väl<strong>ja</strong> antud.<br />
C Raamatukangelased va<strong>ja</strong>vad meeldetuletamist.<br />
2. Te kuulete lõiku kultuurisaa<strong>test</strong>.<br />
Millest tüdruk räägib?<br />
A Ta soovib saada arstiks, usuteagelaseks või filoloogiks<br />
B Talle on ladina <strong>keele</strong>s õppimine vastumeelne.<br />
C Ta arvab et kõiki keeli peab õppima.<br />
3. Te kuulete nõuannet.<br />
Mida rasuste juustega ette võtta?<br />
A Juukseid peaks pesema iga päev.<br />
B Soovitatakse käia pal<strong>ja</strong> peaga.<br />
C Pesema peaks sobiva vahendiga.<br />
4. Te kuulete teadeannet.<br />
Mis on sel aastal teistmoodi?<br />
A Loodusõhtud toimuvad esmaspäeviti.<br />
B Kohal on mitmed fotofirmad.<br />
C Sissepääsu eest tuleb maksta.<br />
5. Te kuulete katkendit intervjuust.<br />
Mida arvab arvutist mees?<br />
A Arvuti on ainult noorte <strong>ja</strong>oks.<br />
B arvuti kasutamist tuleb õppida raamatu järgi.<br />
C arvuti on muutunud tavaliseks töövahendiks.<br />
Lindi tekst:<br />
I – instruktor, M – meeshääl, N – naishääl<br />
I: See on <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> <strong>kesktaseme</strong> kuulamis<strong>test</strong>. Test koosneb nel<strong>ja</strong>st tekstist <strong>ja</strong> nel<strong>ja</strong>st ülesandest, iga teksti<br />
kuulatakse kaks korda. Iga ülesande ees on paus, et te saaksite korraks vaadata küsimusi. Paus on ka iga<br />
ülesande järel, et te saaksite oma vastused üle kontrollida.<br />
Nüüd algab esimene ülesanne. Nagu näete, on selles ülesandes viis küsimust. Iga küsimuse kohta on antud<br />
kolm vastusevarianti. Kuulake tähelepanelikult <strong>ja</strong> tehke märge sellesse ruutu, mis paikneb teie arvates<br />
sobiva vastuse ees. Iga küsimust kuulete kaks korda.<br />
18
Nüüd alustame!<br />
I: Esimene küsimus<br />
M: Kes ei tunneks <strong>ja</strong> poleks lugenud Oskar Lutsu “Kevadet”! See on raamat, mida tuntakse<br />
lapsest saati <strong>ja</strong> mäletatakse elu otsani. Sestap ongi sellest raamatust järjekordne trükk,<br />
et ka kõik need, kes pole veel seda raamatut lugenud või riiulile muretsenud, saaksid osa<br />
Tootsi, Kiire, Arno, Teele, Tõnissoni <strong>ja</strong> teiste raamatukangelaste koolipõlvest Paunveres.<br />
Raamatu kir<strong>ja</strong>sta<strong>ja</strong> on Ilmamaa. Raamatus on 431 lehekülge, tavahind 90 krooni.<br />
Paus 5 sek<br />
KORDUS<br />
Paus 10 sek<br />
I: Teine küsimus<br />
N: Kas keegi võiks mulle seletada, milleks võiks mul kunagi ladina keelt va<strong>ja</strong> minna <strong>ja</strong> miks ma pean<br />
seda oma koolis õppima? Mõni kindlasti vastab, et selle <strong>keele</strong> oskus aitab arstiks, usutegelaseks<br />
või filoloogiks saada, aga enamik meie kooli õpilasi peab ladina <strong>keele</strong> õppimist küll ajuressursside<br />
kulutamiseks. Kui äkki keegi kunagi kaalub võimalust teha muudatusi õppeplaanis, siis soovitaks<br />
küll siiralt asendada ladina <strong>keele</strong> tunnid näiteks soome või rootsi <strong>keele</strong> omadega, või mis veelgi<br />
parem, suurendada inglise <strong>ja</strong> saksa <strong>keele</strong> tundide osakaalu.<br />
Paus 5 sek<br />
KORDUS<br />
Paus 10 sek<br />
I: Kolmas küsimus<br />
N: Rasused juuksed va<strong>ja</strong>vad erilist hoolt. Mida pikemad nad on, seda kiiremini nad rasvaseks lähevad.<br />
Kuum föön <strong>ja</strong> liiga sage har<strong>ja</strong>mine soodustavad rasueritust veelgi. Sama teeb tihedalt pähe liibuv<br />
müts. Mida teha? Kas pesta juukseid iga päev? Paljud on märganud, et mida tihedamini juukseid<br />
pesta, seda sagedamini nad pesemist nõuavad. Kas pesta pead iga päev või kahe-kolme päeva<br />
tagant, see sõltub suuresti enesetundest. Küll aga tuleks kasutada rasvasele juuksetüübile mõeldud<br />
šampooni. Palsami<strong>test</strong> sobib selline, mida maha ei pesta.<br />
Paus 5 sek<br />
KORDUS<br />
Paus 10 sek<br />
19
I: Nel<strong>ja</strong>s küsimus<br />
M: Nagu traditsiooniks on saanud, toimuvad loodusõhtud rahvusraamatukogu konverentsisaalis<br />
igal esmaspäeval kell 18.00 /kaheksateist/ Suvehooa<strong>ja</strong> viimane õhtu on 26. augustil, kui toimub<br />
fotovõistluse “Looduse aastafoto “ parimate tööde esitlus ning võit<strong>ja</strong>te autasustamine. Vaadata<br />
saab ka näitust. Ka sel aastal on fototehnikat tutvustama kutsutud mitmed suuremad <strong>ja</strong> väiksemad<br />
fotofirmad. Kahjuks pole meil võimalik jätkata tasuta ürituste traditsiooni, seepärast maksab<br />
sissepääs 25 krooni, kooliõpilastele, üliõpilastele <strong>ja</strong> pensionäridele 10 krooni. Eelkooliealised<br />
saavad sisse tasuta. Lisainfot saab telefonil 6 481 740 /kuus nelisada kaheksakümmend üks<br />
seitsesada nelikümmend/.<br />
Paus 5 sek<br />
KORDUS<br />
Paus 10 sek<br />
I: Viies küsimus<br />
N: Ma olen sellest east juba väl<strong>ja</strong>s, et arvutit kasutada, ka silmad on kehvavõitu. Arvuti ostsin<br />
poolteist aastat tagasi laste <strong>ja</strong>oks. M: Vanus ei ole üldse küsimus. Ka mina arvasin varem, et see<br />
rohkem noortevärk. Kõige parem, kui mõni hea sõber algul õpetab, raskem on raamatu järgi<br />
alustada. Nii nagu auto ega mobiil ei ole enam luksusas<strong>ja</strong>d, nii on ka arvuti koos Internetiga<br />
hädatarvilik tööriist.<br />
Paus 5 sek<br />
KORDUS<br />
Paus 10 sek<br />
I: Sellega on esimene ülesanne lõppenud. Nüüd on teil pool minutit aega oma vastused üle vaadata.<br />
Ütleme teile, kui algab teine ülesanne.<br />
Paus 30 sek<br />
Õiged vastused: 1. B, 2. B, 3. C, 4. C, 5. C<br />
Teine ülesanne<br />
Selles ülesandes kuulatakse pikemat dialoogi. Teksti kohta esitatakse viis küsimust (väidet).<br />
Testitava ülesanne on leida teksti kuulamise käigus igale lause algusele kolme vastusevariandi<br />
hulgast sobiv jätk. Ainult üks jätk on õige! Küsimused järgivad teksti kulgu. Kui va<strong>ja</strong>lik info<br />
kõrvust mööda libiseb, saab jätku valida teksti teistkordsel kuulamisel.<br />
20
Teine ülesanne. Küsimused 6-10. Kuulake dialoogi <strong>ja</strong> tehke märge √ sellesse ruutu, mis paikneb<br />
Teie arvates lause lõpetamiseks sobiva jätku (A, B või C) ees. Vastake küsimustele kuuldud teksti<br />
põh<strong>ja</strong>l.<br />
6. Intervjuu on tehtud<br />
A seoses laserplaadi ilmumisega.<br />
B ansambli viimase esinemise puhul.<br />
C muusiku juubeli puhul.<br />
7. Ansambli asutamise idee tekkis<br />
A ühel tuntud kandlemängi<strong>ja</strong>l.<br />
B Eesti Raadio toimeta<strong>ja</strong>l<br />
C muusikasaadete juhata<strong>ja</strong>l.<br />
8. Alguses kirjutasid ansamblile muusikat<br />
A kuulsad noored heliloo<strong>ja</strong>d.<br />
B tol a<strong>ja</strong>l veel vähe tuntud heliloo<strong>ja</strong>d.<br />
C maailmas laiemalt tuntud heliloo<strong>ja</strong>d.<br />
9. Heliloo<strong>ja</strong>te kursuste alguses tuli<br />
A tutvuda kõigepealt rahvamuusikakogudega.<br />
B kirjutada kohe ise mõned laulud.<br />
C kirjutada prooviks paar pillilugu<br />
10. Rapla rahvatantsi<strong>ja</strong>d esinesid Moskvas<br />
A lindile salvestatud muusika saatel.<br />
B ilmasaateta.<br />
C elava rahvamuusika saatel.<br />
Lindi tekst:<br />
I – instruktor, M – meeshääl, N – naishääl<br />
I: Nüüd vaadake teist ülesannet.<br />
Kuulake palun vestlust <strong>ja</strong> vaadake küsimusi 6-10. Kuulamise a<strong>ja</strong>l tehke märge sellesse ruutu, mis paikneb<br />
teie arvates lause lõpetamiseks sobiva vastusevariandi ees. Vestlust kuulete kaks korda.<br />
Paus 5 sek<br />
Nüüd alustame, kuulake tähelepanelikult!<br />
N: Kuigi Eesti Raadio rahvamuusikaansambli kõige uuema laserplaadi ilmumisest on möödas<br />
rohkem kui viis aastat <strong>ja</strong> umbes sama palju ka ansambli viimasest esinemisest, on täna meie<br />
külaliseks väga mitmekülgne muusik ning rahvamuusikaansambli juht Harald Veerik, kes tähis-<br />
21
tas hiljuti oma 80. sünnipäeva. Kuidas te leidsite enese <strong>ja</strong>oks rahvamuusika? Te olete tegelnud veidi<br />
ka tantsu- <strong>ja</strong> džässmuusikaga, aga kõige rohkem olete tuntud ju ikkagi rahvamuusika vallas.<br />
M: Jah, võib öelda, et see on minu elu teine pool. Kõik algas kuuekümnendal aastal, kui mind<br />
kutsuti tööle Eesti Raadio muusikasaadete toimeta<strong>ja</strong>ks. Tol a<strong>ja</strong>l töötas muusikasaadete juhata<strong>ja</strong>na<br />
Ants Sõber <strong>ja</strong> temal see mõte tekkiski. Ta tegi mulle ettepaneku moodustada Eesti Raadio juurde<br />
niisugune rahvamuusikaansambel, millesse kuuluks kannel <strong>ja</strong> viiul <strong>ja</strong> teised säärased rahvalikud<br />
pillid. Ma siis otsisingi sellise koosseisu kokku <strong>ja</strong> muidugi valisin sinna täiesti professionaalsed,<br />
hästi tuntud muusikud. Näiteks kandlemängi<strong>ja</strong> koha sai äs<strong>ja</strong> Riia konservatooriumi lõpetanud Linda<br />
Kaare, niisugune tugev professionaalne kollektiiv oli.<br />
N: Ja kust sai teie ansambel oma repertuaari?<br />
M: Tol a<strong>ja</strong>l oli väga tore, et meile kirjutasid muusikat tolleaegsed noored heliloo<strong>ja</strong>d, isegi Arvo<br />
Pärt näiteks <strong>ja</strong> Jürisalu <strong>ja</strong> Vinter <strong>ja</strong> veel mitmed, kuigi siis nad veel laiemalt tuntud ei olnud. Ma<br />
ise läksin õppima Heliloo<strong>ja</strong>te Maj<strong>ja</strong> noorte <strong>ja</strong> alga<strong>ja</strong>te heliloo<strong>ja</strong>te kursustele, mis toimusid seal<br />
Heliloo<strong>ja</strong>te Liidu eestvedamisel.<br />
N: Teie loodud muusikale on iseloomulik tihe side rahvamuusikaga.<br />
M: Mu kompositsiooniõpeta<strong>ja</strong> Edgar Arro ütles kohe esimeses tunnis, et enne kui me õppetööga saame<br />
alustada <strong>ja</strong> ise muusikat kirjutada, käi ära muusikamuuseumis. Võta üks noodivihik kaasa, uuri<br />
natuke rahvamuusikakogusid <strong>ja</strong> kirjuta sealt üles igasuguseid <strong>eesti</strong> pillilugusid <strong>ja</strong> laulumotiive. Ja<br />
alles pärast seda siis hakkasime vaatama, kuidas neid viise seada <strong>ja</strong> kujundada. Nii et rahvamuusika<br />
põhi saigi aluseks ka mu oma tolleaegsele loomingule.<br />
N: Kas teie ansamblil oli ka avalikke esinemisi <strong>ja</strong> kontserte?<br />
M: Üks suurem esinemine, mis kohe meelde tuleb, oli Moskvas rahvama<strong>ja</strong>ndussaavutuste näitusel, kus<br />
oli Eesti päev <strong>ja</strong> seal oli va<strong>ja</strong> rahvuslikku programmi. See kava tehti nii, et saadeti sinna esinema<br />
üks Rapla tantsurühm <strong>ja</strong> saatemuusika pidi kindlasti olema elavas esituses, mitte varem salvestatud<br />
<strong>ja</strong> lindilt. Aga kuna sellel tantsurühmal oma saateansamblit siis veel polnud, siis mängisime meie<br />
neile saatemuusikat <strong>ja</strong> esinesime ise ka.<br />
Paus 5 sek<br />
I: Nüüd kuulake teist korda!<br />
KORDUS<br />
I: Sellega on teine ülesanne lõppenud. Teil on üks minut aega oma vastused üle vaadata. Ütleme<br />
teile, kui algab kõhnas ülesanne.<br />
Paus 1 min<br />
Õiged vastused: 6. C, 7. C, 8. B, 9. A, 10. C<br />
22
Kolmas ülesanne<br />
Selles ülesandes kuulatakse dialoogi. Testitaval tuleb teksti kuulamise käigus lugeda küsimusi<br />
(lauseid) ning kuuldu põh<strong>ja</strong>l kirjutada lünkadesse puuduv informatsioon (enamasti üks sõna, arvu võib<br />
kirjutada ka numbri(te)ga). Küsimused järgivad teksti kulgu. Lünk tuleb täita kohe, kui puuduv info on<br />
kõlanud. Kui va<strong>ja</strong>lik info kõrvust mööda libiseb, tuleks keskenduda järgmise vastuse kuulamisele.<br />
Teksti teistkordsel kuulamisel on võimalik tüh<strong>ja</strong>ksjäänud kohad täita.<br />
Kolmas ülesanne. Küsimused 11–15. Kuulake intervjuud <strong>ja</strong> kirjutage lünka sobiv sõna (arvu võib<br />
kirjutada ka numbri(te)ga)! Vastake küsimustele kuuldud teksti põh<strong>ja</strong>l.<br />
11. Kevade saabudes ostavad paljud inimesed endale........................................................... .<br />
12. Autojuhtidele sobivad prillid, mille klaaside ülaosa on................................................... .<br />
13. Lisaks päikesele kaitsevad prillid ka..............................................................................eest.<br />
14. Plastklaase soovitatakse sportlastele <strong>ja</strong>........................................................................... .<br />
15. Autojuhtidele sobivad nii rohelised kui ka......................................................................klaasid.<br />
Lindi tekst:<br />
I – instruktor, M – meeshääl, N – naishääl<br />
I: Nüüd vaadake kolmandat ülesannet, küsimusi 11–15. Te kuulete vestlust. Kuulamise a<strong>ja</strong>l kirjutage lünka<br />
sobiv sõna. Vestlust kuulete kaks korda.<br />
Paus 5 sek<br />
Nüüd alustame, kuulake tähelepanelikult!<br />
N: Niipea, kui esimesed eredad kevadkiired lumelt vastu hakkavad peegeldama, kurdavad paljud<br />
silmadekipitamist. Milles asi, doktor Ants Ots?<br />
M: Mida enam suve poole, seda rohkem käib arsti juures heleda valguse suhtes ülitundlikke inimesi. Niipea kui<br />
nad on saanud enesele sobivad päikeseprillid, vaevused kaovad. N: Milliseid päikeseprille soovitate?<br />
M: Neile, kellel on probleeme ka kaugele nägemisega, soovitame selliseid prille, mis vastavalt valgusele<br />
tumenevad. Need muutuvad ruumis heledaks, päikesevalguse käes aga tumedamaks. Autoroolis me aga<br />
selliseid prille kanda ei soovita, sest auto aknaklaas ei lase prilliklaasidel piisavalt tumeneda.<br />
Autojuhtidele soovitame prille, mille klaasi ülemine osa on veidi tumedam kui alumine osa. Nii kaitsevad<br />
need silmi päikese eest, kuid ei sega samal a<strong>ja</strong>l teele vaatamist.<br />
N: Kui nägemisega probleeme pole, milliseid päikeseprille siis soovitate?<br />
M: Ka tavalisi päikeseprille oleks kõige õigem osta prillipoest, siis võite kindel olla, et klaasidel on UV-<br />
kaitse ning raamid on kvaliteetsed. Poes koolutatakse ka prillisangad täpselt para<strong>ja</strong>ks. Muide, päikeseprillid<br />
ei kaitse silmi mitte üksnes valguse eest, vaid ka tolmu eest. Suvel on palju neid, kes silma sattunud<br />
liivaterakeste või muu tolmu tõttu arsti juurde tulevad. Parim moodus sellest murest hoiduda on tuulise<br />
ilmaga või tolmurohkes kohas kanda päikeseprille.<br />
23
N: Millis<strong>test</strong> mater<strong>ja</strong>lidest tehakse päikeseprilliklaase?<br />
M: Laias laastus võib öelda, et neid tehakse plastmassist <strong>ja</strong> klaasist.<br />
N: Mis vahe neil on?<br />
M: Plastklaase kasutatakse rohkem, sest need on kerged <strong>ja</strong> turvalised. Näiteks soovitatakse neid sportlastele<br />
<strong>ja</strong> autojuhtidele, sest kui õnnetus peaks juhtuma, ei purune ega killune plastmass nii nagu klaas.<br />
N: Kas kõigil päikeseprillidel on UV-filter?<br />
M: Optikapoodidest ostetud päikeseprillidel on kindlasti UV-kaitse, küll aga ei pruugi ultraviolettkiirte eest silmi<br />
kaitsta kioskist või turult ostetud päikeseprillid.<br />
N: Kas klaaside värvil on tähtsust?<br />
M: Paljus oleneb klaasivärv moest, kuid mõnel värvil on ka kindel toime. Lillakas klaas laseb silmal puhata. Rohelisi<br />
klaase soovitatakse autojuhtidele, sest need mahendavad päikesekiirgust ning rahustavad silmi. Kollased<br />
<strong>ja</strong> helesinised klaasid on mõeldud eelkõige mägisuusata<strong>ja</strong>tele, sest toovad valgel taustalpinnakonarused<br />
esile ning mahendavad eredat valgust. Kollased klaasid on kasulikud ka autojuhtidele, kes sageli pimedas<br />
sõidavad – sellised klaasid mahendavad vastutulevate autode laternate valgust.<br />
Paus 5 sek<br />
I: Nüüd kuulake teist korda!<br />
KORDUS<br />
I: Sellega on kolmas ülesanne lõppenud. Teil on üks minut aega vastused üle vaadata. Ütleme teile, kui algab<br />
nel<strong>ja</strong>s ülesanne.<br />
Paus 1 min<br />
Valik õigeid vastuseid:.<br />
11. päik(e)seprillid; 12. tume / tumedam / tumendatud / tumedaks tehtud;<br />
13. tolmu/liivaterakeste/liivaterade; 14. autojuhtidele; 15. kollased<br />
N el<strong>ja</strong>sülesanne<br />
Selles ülesandes kuulatakse pikemat monoloogi <strong>ja</strong> samal a<strong>ja</strong>l loetakse monoloogi kohta käivaid küsimusi<br />
(väiteid). Kuulamise käigus tuleb otsustada, kas väited on õiged või valed. Küsimused järgivad teksti<br />
kulgu. Kui va<strong>ja</strong>lik info kõrvust mööda libiseb, saab vastava märke teha teksti teistkordsel kuulamisel.<br />
Nel<strong>ja</strong>s ülesanne. Küsimused 16–20. Kuulake monoloogi <strong>ja</strong> otsustage, kas väide on õige või vale.<br />
Tehke märge √ vastavasse lahtrisse A või B. Vastake küsimustele kuuldud teksti põh<strong>ja</strong>l.<br />
16 Kliendikaardile lisaks peab ostma ka pileti.<br />
17 Tervisekeskuse bassein on turvaline.<br />
18 Jõusaalis saab treeneriga nõu pidada.<br />
19 Pisut sportida saab ka lastenurgas.<br />
20 Lisatasu eest on võimalik laenutada spordirõivaid.<br />
24<br />
oige .<br />
A<br />
vale .<br />
B
Lindi tekst:<br />
I – instruktor, N – naishääl<br />
I: Nüüd vaadake nel<strong>ja</strong>ndat ülesannet, küsimusi 16-20. Kuulete monoloogi. Otsustage, kas väide on õige või<br />
vale. Tehke märge vastavasse lahtrisse. Te kuulete monoloogi kaks korda.<br />
Paus 5 sek<br />
I: Nüüd alustame. Kuulake tähelepanelikult!<br />
N: Tallinnas Olümpia hotelli 26. korrusel on avatud uus tervisekeskus Klubi 26. Tervisekeskusesse pääseb,<br />
kui ostate püsikliendi kaardi, kuid osta saab ka ühekordset pääset. Ühekorrapileti eest saab treenida<br />
jõusaalis <strong>ja</strong> ujuda. Hinna sisse kuuluvad ka saunalina laenutus <strong>ja</strong> miniseifi kasutamine. Püsikliendi<br />
kaardi omanikud pääsevad tervisekeskusesse märksa soodsamalt.<br />
Tervisekeskuse bassein on 16 meetrit pikk. Madalama poole sügavus on 1 meeter, sügavamal 1,4 meetrit –<br />
seega tunneb end vees julgelt ka vähese ujumisoskusega inimene. Basseini ühes otsas on vastuvooluaparaat,<br />
mis sobib massaažiks, aga ka vastuvoolu ujumiseks.<br />
Jõusaal on suhteliselt väike, aga see loob privaatse <strong>ja</strong> koduse meeleolu. Moodsad vahendid on kõikide<br />
lihaste treenimiseks. Kes ei soovi treeneriga nõu pidada, saab ka iseseisvalt hakkama – kõigil<br />
jõumasinatel on skeemid, kuidas neid kasutada <strong>ja</strong> mis lihastele need mõjuvad.<br />
Jõusaalis on ka turvaline lastenurk, kus on legolaud, tahvel, joonistustarbed <strong>ja</strong> mitmed huvitavad<br />
lauamängud. Samas on lastele loodud ka liikumisvõimalused, näiteks seinaredelid turnimiseks, korvpallirõngas<br />
palli viskamiseks <strong>ja</strong> muud.<br />
Tervisekeskuses on kaks suuremat tunnisauna, mis tuleb eelnevalt reserveerida. Mõlemas saunas on<br />
bassein, aknast avaneb vaade vanalinnale.<br />
Tervisekeskus pakub mitmeid lisateenuseid, mille eest tuleb eraldi maksta. Treeningusaali kõrval on<br />
massaažikabinet <strong>ja</strong> solaarium. Keskuses müüakse ka sporditarbeid <strong>ja</strong> -rõivaid ning nahahooldustooteid.<br />
Klubi 26 sobib ka vara<strong>ja</strong>sele töölemine<strong>ja</strong>le – uksed avatakse juba 6.30. Keskus suletakse kell 23.<br />
Lapsed, kes on lühemad kui 120 cm, pääsevad keskusesse tasuta.<br />
Paus 5 sek<br />
I: Nüüd kuulake teist korda.<br />
KORDUS<br />
I: Sellega on nel<strong>ja</strong>s ülesanne lõppenud. Nüüd on teil kaks minutit aega vastused üle vaadata.<br />
Paus 2 min<br />
I: Sellega on kuulamis<strong>test</strong> lõppenud.<br />
Õiged vastused: 16. B, 17. A, 18. A, 19. A, 20. B<br />
25
LUGEMINE<br />
Test koosneb kolmest ülesandest, mille lahendamiseks on aega 60 minutit.<br />
Lugemis<strong>test</strong>is on kasutatud eri tüüpi tekste (uudis, artikkel, teabetekst vms). Need on valitud<br />
autentsete tekstide hulgast <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>duse korral kohandatud <strong>kesktaseme</strong> nõuetele. Testitav peab<br />
suutma tekstist leida ülesande täitmiseks va<strong>ja</strong>liku teabe, ta peab taipama teksti peamist mõtet <strong>ja</strong> mõne<br />
ülesande edukaks täitmiseks valdama ka detailset lugemist. Lugemisoskuse <strong>test</strong>imisel arvestatakse<br />
tekstist arusaamist, mitte <strong>test</strong>itava üldist eruditsiooni. Ülesannete lahendamisel tuleb tugineda ainult<br />
loetud tekstile.<br />
Lisaks teksti mõistmisele kontrollitakse selle <strong>test</strong>i lõpuosas ka sõnavara <strong>ja</strong> grammatiliste seoste<br />
tundmist.<br />
Lugemis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> hindamine<br />
Lugemis<strong>test</strong>i eest on võimalik saada kuni 25 punkti.<br />
Testiküsimusi on 25. Küsimused on <strong>ja</strong>gatud kolme eri tüüpi <strong>test</strong>iülesande vahel.<br />
Lugemis<strong>test</strong>is kontrollitakse järgmisi oskusi:<br />
• loetud teksti peamisest mõt<strong>test</strong> arusaamine;<br />
• tekstist peamise informatsiooni leidmine;<br />
• esmase <strong>ja</strong> tähtsama info eristamine vähem olulisest;<br />
• tekstis kaudselt esitatud informatsioonist arusaamine;<br />
• fakti <strong>ja</strong> kommentaari eristamine;<br />
• teksti olulisemate kohtade mõistmine tundmatu<strong>test</strong> sõnadest hoolimata;<br />
• tekstis käsitletavate teemade/objektide suhte mõistmine ning nende põh<strong>ja</strong>l järelduste tegemine;<br />
• grammatika <strong>ja</strong> sõnavara tundmine.<br />
Esimene ülesanne<br />
Selles ülesandes kontrollitakse, kui hästi <strong>test</strong>itav teksti sisust aru saab. Lugeda antakse pikem tekst, mis<br />
on <strong>ja</strong>otatud lõikudeks. Iga lõigu kohta on esitatud üks küsimus (väide). Testitava ülesanne on leida<br />
igale küsimusele kolme vastusevariandi hulgast sobiv vastus. Igale küsimusele on ainult üks õige<br />
vastus!<br />
26
Esimene ülesanne. Küsimused 1–5. Lugege artiklit <strong>ja</strong> artiklile järgnevaid väiteid. Iga tekstilõigu<br />
(1–5) kohta on esitatud kolm väidet. Otsustage iga lõigu puhul, milline väide (A, B või C) annab<br />
edasi loetud lõigu sisu. Tehke märge √ Teie arvates sobiva väite ees olevasse ruutu.<br />
Näidis on tähistatud 0-ga.<br />
Firmad, kes lubavad tööta<strong>ja</strong>ile eraelu<br />
0.<br />
Neli kuud tagasi otsis Kristel Kriisa endale töökohta.<br />
Ta teadis hästi, missugune see firma peaks olema.<br />
Tema soovidele vastav firma ei tohi nõuda tööta<strong>ja</strong>ilt<br />
eraelu ohverdamist. Kristelit ootavad õhtuti kodu,<br />
sõbrad <strong>ja</strong> arvukad huvialad. Seetõttu annaks ta isegi<br />
palgasoovis järele, kui õigel a<strong>ja</strong>l koju saaks. Kristeli<br />
hinnangul on firmas hea töötada, kui selle eesotsas on<br />
inimene, kes arvestab ka tööta<strong>ja</strong>te eraeluga.<br />
Sobiva sekretärikoha leidis Kristel väikeses veterinaarravimite<br />
hulgifirmas Dimela. Värske sekretär ei<br />
var<strong>ja</strong>, et firmavaliku määras paljuski firmajuhi isik.<br />
“Kuna meil on naisjuht, on õhkkonnaga kõik hästi.”<br />
3.<br />
Kristel Kriisa Dimelast on veendunud, et naisülemuse<br />
juhitud firmad on peresõbralikumad. “Naised on lihtsalt<br />
rohkem perega seotud <strong>ja</strong> saavad aru, mis see tähendab.<br />
Meesülemus võib-olla ei teagi, mis kodus õieti toimub.<br />
Tema jõuab sinna õhtul kell üheksa <strong>ja</strong> ootab ka alluvatelt<br />
sama.”<br />
Noor ema va<strong>ja</strong>b ettevõtte tuge eriti siis, kui väikelaps<br />
pole veel läinud sõime või lasteaeda, <strong>ja</strong> siis, kui ta läheb<br />
esimesse klassi. Lapsepuhkust noored naised enamasti<br />
ei kasuta, sest riigi toetus on liiga väike.<br />
1.<br />
Kristeli kogemust mööda kohtab Eestis ka tööhulle<br />
juhte. “Mõnda firmasse võetaksegi ainult neid<br />
inimesi, kes on nõus pühenduma firmale ka õhtuti<br />
<strong>ja</strong> nädalavahetustel. Kui nad seda ei teeks, siis nad<br />
lihtsalt ei saakski tööd. Seda küsitakse töölesoovi<strong>ja</strong>lt<br />
kohe vestlusel.” Kristeli hinnangul algab sõbralik<br />
firmakultuur hästi organiseeritud tööst, mis on<br />
otstarbekalt delegeeritud ega kulge kaootiliselt.<br />
“Väikefirmas võib ette tulla aegu, kus tööd on<br />
rohkem, kuid tööta<strong>ja</strong> peab saama pikemaid päevi ette<br />
planeerida. Kui tööaeg on kontrolli all, annab see<br />
inimestele kindlustunde, et ka vaba aeg on kontrolli<br />
all.”<br />
2.<br />
Pere <strong>ja</strong> Kodu ning Äripäeva ühisküsitluse tulemused<br />
näitasid, kui vähe meie tööand<strong>ja</strong>d inimeste eraelust<br />
lugu peavad. Enamikus firmades väikelaste emasid<br />
ei toetata, puuduvad firmalasteaiad, tööaega pole<br />
võimalik paindlikult planeerida jne. Otseselt tööta<strong>ja</strong>te<br />
peredele <strong>ja</strong> lastele mõeldakse tavapäraselt ainult<br />
jõulude a<strong>ja</strong>l.<br />
Peresõbralikemaks peeti küsitluse järgi neid firmasid,<br />
kus on tavaks toetada peresid lapse sünni puhul, anda<br />
koolitoetust kuni 14-aastastele lastele, teha jõulukinke,<br />
maksta jõulupreemiat <strong>ja</strong> anda lisaks suvisele puhkusele<br />
ka talvepuhkust.<br />
Firma mainele tulevad kasuks ka pereüritused – suvised<br />
rattamatkad, metsaistutamispäevad, spordipäevad.<br />
4.<br />
Paljudes lääneriikides korraldatakse firmakultuuri<br />
uuringuid juba aastakümneid. Nii kinnitavad<br />
ameeriklaste uuringud, et ligi 40% alluvate arvates ei<br />
tutvusta tööand<strong>ja</strong> neile küllaldaselt firmas vastu võetud<br />
plaane pere <strong>ja</strong> tööelu ühitamiseks. A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong> Working<br />
Mother peresõbralike firmade TOP 100 koostamisel ei<br />
võeta arvesse mitte üksnes firmades paberile pandud<br />
programme, vaid ka seda, kuidas neid programme<br />
tegelikult täidetakse.<br />
Näiteks firma Johnson & Johnson katsetas esialgu<br />
uuendusi väiksema osa tööta<strong>ja</strong>tega ning kui need end<br />
õigustasid, viis uue poliitika sisse kogu firmas. Nii<br />
saavad firma tööta<strong>ja</strong>d igal aastal 10 tasuta puhkepäeva,<br />
et kasutada neid pere va<strong>ja</strong>dusteks.<br />
5.<br />
Mis aga on kõige tähtsam meie tööta<strong>ja</strong>ile? Küsitlusest<br />
järeldub, et Eesti firmade perepoliitika peaks soodustama<br />
laste kasvatamist töö kõrvalt. Naiste soov jääda töölt koju<br />
ei sõltu naise vanusest, laste vanusest ega laste arvust.<br />
Mida parema hariduse, ametikoha <strong>ja</strong> palgaga naine, seda<br />
meelsamini jätkaks ta tööd ka pärast laste sündi.<br />
Sama küsitlus näitab, et kõige enam tunnevad töötavad<br />
naised puudust võimalusest töötada väikese lapse<br />
kõrvalt osalise tööa<strong>ja</strong>ga. Suur probleem on lasteaedade<br />
lahtiolekua<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> tööa<strong>ja</strong> ühitamine. Firma oma lasteaed või<br />
koostöö lähedal asuva lasteaiaga oleks üks suuremaid<br />
kingitusi töötavaile emadele-isadele.<br />
Anu Jõesaare artikli põh<strong>ja</strong>l (Pere <strong>ja</strong> Kodu, juuli 2001)<br />
27
0. Näidislõik<br />
A Töökoha valikul peaks kuulama ka sõprade <strong>ja</strong> koduste arvamust.<br />
√ B Kas firmas on hea töötada või mitte, sõltub suuresti firmajuhist.<br />
C Kui huvialadele jääb palju aega, siis on ükskõik, mis tööd teha.<br />
1. Esimene lõik<br />
A<br />
B<br />
C<br />
Hea tööta<strong>ja</strong> tunneb ära sellest, et ta pühendab end täielikult firmale.<br />
Kui tööd ei jõua töö a<strong>ja</strong>l ära teha, siis on juht halb organisaator.<br />
Tööpäev võib olla ka pikem, kui tööd saab ette planeerida.<br />
2. Teine lõik<br />
A<br />
B<br />
C<br />
Tööta<strong>ja</strong>d hindavad kõrgemalt firmasid, kes hoolivad nende perest.<br />
Tööta<strong>ja</strong>d soovivad, et neid vähemalt jõulude a<strong>ja</strong>l meeles peetaks<br />
Firma hea nimi ei sõltu sellest, kas tööta<strong>ja</strong>te peredele mõeldakse või ei.<br />
3. Kolmas lõik<br />
A<br />
B<br />
C<br />
Tööta<strong>ja</strong>d eelistavad naisülemusi, sest need on sõbralikumad.<br />
Meesülemused ei tunne huvi oma pere tööde <strong>ja</strong> tegemiste vastu.<br />
Naisülemused mõistavad perega seotud muresid paremini.<br />
4. Nel<strong>ja</strong>s lõik<br />
A<br />
B<br />
C<br />
Firmadel on tavaks viia peresid puudutavad uuendused sisse kiiresti.<br />
Tähtis on see, mida tehakse, mitte see, mis on kaunis paberil.<br />
Ka lääneriikides on firmakultuuri uuringud alles uus nähtus.<br />
5. Viies lõik<br />
A<br />
B<br />
C<br />
Kuna töötavaid emasid on palju, siis peaks lahendama lasteaiaprobleemi.<br />
Perepoliitika võtab arvesse vaid naise haridust, ametikohta <strong>ja</strong> palka.<br />
Pärast lapse sündi sooviks enamik naisi jääda töölt koju.<br />
Õiged vastused: 1. C, 2. A, 3. C, 4. B, 5. A<br />
Teine ülesanne<br />
Selles ülesandes kontrollitakse, kui täpselt <strong>test</strong>itav teksti sisust aru saab. Testitavale antakse lugeda neli<br />
lõiku, mis on pärit a<strong>ja</strong>lehe- või a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>artikli<strong>test</strong>. Testitava ülesanne on kindlaks määrata, millise<br />
tekstilõigu kohta käivad esitatud väited. Igale küsimusele on ainult üks õige vastus! Kuna tekstid on<br />
sisult üsna lähedased, siis eeldab õigesti vastamine teksti detailset mõistmist.<br />
28
Teine ülesanne. Küsimused 6–15. Lugege nel<strong>ja</strong> artiklikatkendit (A–D). Tekstide järel näete väiteid<br />
(6–15). Valige, millise katkendi kohta need väited käivad. Märkige väite numbri järele valitud<br />
katkendile vastav täht (A, B, C või D). Näidis on tähistatud 0-ga.<br />
Kodusid on mitmesuguseid<br />
A Anne <strong>ja</strong> Andres elavad Nõmmel tädilt päritud vanas ma<strong>ja</strong>s. Anne ütleb, et kolme aasta eest<br />
tehtud remont oli mõeldudki ajutisena. Tulevikus on kavas laiendada ma<strong>ja</strong> praeguse<br />
terrassi suunas <strong>ja</strong> ehitada väl<strong>ja</strong> katusekorrus. Seepärast polnud mõtet ülearu kulutada <strong>ja</strong> nii<br />
piirduti esialgu värvimistöödega. Elu- <strong>ja</strong> töötoa ning köögi seinad värviti lateksiga <strong>ja</strong>hedat<br />
tooni hallikassiniseks, samasuguse värvkatte said köögis 1950ndail aastail ehitatud<br />
seinakapid. Vana külmkapp pihustati üle süsimusta pulverisaatorvärviga. Aknaraamid<br />
värviti punakaspruuniks, raamide vahele paigaldati ribakardinad. Magamistoa tapeet sai<br />
erksa rukkililletooni, sisseehitatud kapirida ning uks värviti rõõmsalt roosaks. Noorpaarile<br />
pole kunagi meeldinud sünteetilised mater<strong>ja</strong>lid, seetõttu võib nende kodus näha vaid<br />
täispuidust mööblit.<br />
B Margiti <strong>ja</strong> Enno säravvalge ma<strong>ja</strong> paistab juba kaugelt. Kitsas välistrepp viib teisele<br />
korrusele – välisterrassile <strong>ja</strong> sissepääsu juurde. Terrass on avatud lõuna- <strong>ja</strong> õhtupäikesele<br />
ning merevaatele. Siin on kolm ust – klaasuks viib elutuppa, teine uks sauna <strong>ja</strong> kolmas<br />
teise korruse fuajeesse. Teine korrus ongi elamise korrus. Üleval, kolmandal korrusel on<br />
magamistoad <strong>ja</strong> esimesel korrusel kelder ma<strong>ja</strong>ndusruumide <strong>ja</strong> garaažiga. Fuajee läheb üle<br />
elutoaks. Elutuba on kõrge ruum, avatud läbi kahe korruse. Terve üks sein on aken. Sellest<br />
aknast saab valgust kogu ma<strong>ja</strong>. Elutoas on kõik valge, isegi pehme mööbel. See väljendab<br />
tasakaalustatud elamisviisi. Magamistoas, kuhu viib keerdtrepp, on vaid voodi, ainsaks<br />
kaunistuseks on päikeselaigud seinal.<br />
C Mähel ringi uidates hakkab silma väike omapärane ma<strong>ja</strong>. See on Merikese <strong>ja</strong> Mati kodu.<br />
Napi maa-ala tõttu tuli ma<strong>ja</strong> ehitada kõrgusesse. Ta näib väike, ent ruutmeetreid tuleb<br />
kokku üle sa<strong>ja</strong>. Uksest sisse astudes satume avarasse ruumi, milles kesksel kohal asub<br />
massiivne klaasuksega ahi. Ahjust vasakule jääb valgete seintega elutuba, mida iseloomustab<br />
hästi napp sisustus: metall<strong>ja</strong>lgne puitplaadiga töölaud <strong>ja</strong> tool, askeetlikud lahtised<br />
mustad seinariiulid. Ahjust paremale poole jääb aga köök-söögituba, väga hubane ruum<br />
omakonstrueeritud serveerimisletiga. Trepp viib teisele korrusele. Paremale poole jäävad<br />
siin laste õppimisnurgad, kust viivad redeltrepid kolmandale korrusele, kummagi<br />
magamisruumi. Teisele poole jääb vanemate tuba, mis on veel sisustamata, kuid kust<br />
samuti viib redeltrepp üles magamisruumi.<br />
D Peeter <strong>ja</strong> Pille vahetasid aastaid tagasi oma Tallinna korteri Otepää lähistel asuva elamise vastu.<br />
Nende kodu on ökoloogilise elustiili näide. Siin käib külas palju kunstiinimesi, kes ammutavad<br />
inspiratsiooni imeilusast loodusest <strong>ja</strong> arhailisest arhitektuurist. Hooned on vanapärased vabas<br />
stiilis ma<strong>ja</strong>d. Ehitatud on need kohalikust mater<strong>ja</strong>list: savist, maakivist <strong>ja</strong> palgist. Vanasse aita<br />
on kujundatud kontor, köök <strong>ja</strong> magamisruumid. Kontori üks sein on suur aken. Saviraamidega,<br />
mida kuskil mu<strong>ja</strong>l Eestis pole nähtud. Lahti see aken ei käi. Seinad on kaetud savikrohviga <strong>ja</strong><br />
üle värvitud. Kontoris paikneb ka suur ahi. Teises vanas hoones on ateljee. Siin tehakse kunsti,<br />
peetakse väikseid konverentse <strong>ja</strong> musitseeritakse.<br />
29
Millise katkendi kohta need väited käivad?<br />
A Anne <strong>ja</strong> Andrese kodu<br />
B Margiti <strong>ja</strong> Enno kodu<br />
C Merikese <strong>ja</strong> Mati kodu<br />
D Peetri <strong>ja</strong> Pille kodu<br />
Edaspidi on plaanis elamispinda suurendada. 0 A<br />
Ma<strong>ja</strong>st avaneb vaade merele. 6<br />
Ruumi on rohkem, kui ma<strong>ja</strong> välimuse järgi arvata võiks. 7<br />
Suur aken ei ole avatav. 8<br />
Seinakapid on seinaga ühte värvi. 9<br />
Selliseid aknaraame teistes kodudes ei ole. 10<br />
Kõik on siin heledat värvi. 11<br />
Elutoas on mööblit üsna vähe. 12<br />
Kasutatud on üsna mitmeid värvitoone. 13<br />
Esimesel korrusel eluruume ei ole. 14<br />
Selles kodus on ruumi nii elamiseks, töötamiseks kui ka külaliste vastuvõtuks. 15<br />
Õiged vastused: 6. B, 7. C, 8. D, 9. A, 10. D, 11. B, 12. C, 13. A, 14. B, 15. D<br />
Kolmas ülesanne<br />
Selle ülesandega <strong>test</strong>itakse lisaks teksti mõistmisele ka sõnavara <strong>ja</strong> grammatiliste seoste tundmist.<br />
A<strong>ja</strong>lehe- või a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>artikli lause<strong>test</strong> on väl<strong>ja</strong> jäetud sõnu või väljendeid. Testitaval tuleb nel<strong>ja</strong><br />
vastusevariandi hulgast valida lünka sobiv (sobivas vormis) sõna või väljend. Iga lünga <strong>ja</strong>oks on<br />
ainult üks õige vastus!<br />
30
Kolmas ülesanne. Küsimused 16–25. Lugege artiklit, milles on nummerdatud lüngad (16–25)<br />
Valige teksti alt tabelist vastava numbriga realt lünka sobiv (sobivas vormis) sõna või väljend.<br />
Kandke lünka valitud vastusevariandi ees esitatud täht (A, B, C või D).<br />
Näidis on tähistatud 0–ga.<br />
Tegus päev algab võimlemisega<br />
Tüütuna tunduvast hommikuvõimlemisest saab mitmekülgset kasu – lisaks sellele, et võimlemine<br />
aitab (0)..B... head tervist, on see üks viis vabaneda unisusest <strong>ja</strong> alustada oma päeva<br />
tegusalt.<br />
Magamise (16)....... langeb inimese kesknärvisüsteemi erutus, mistõttu tekib üldine pidurdus.<br />
Pärast tõusmist tehtavad võimlemisharjutused parandavad aga (17)...... elundkonna tegevust ning<br />
nii taastub inimese töövõime kiiremini.<br />
Organismi tugevdamine kehaliste harjutustega (18).... nii mõnegi käigu arsti<br />
juurde.<br />
Võimlemise a<strong>ja</strong>l muutub hingamine sügavamaks <strong>ja</strong> intensiivsemaks. Tööle hakkab kogu lihaskond,<br />
suureneb organismi vastupanuvõime (19)....... .<br />
40% inimese kehamassist moodustavad lihased. Kui neile füüsilist koormust enam ei anta,<br />
muutuvad need (20)..... <strong>ja</strong> lõtvuvad.<br />
Hommikuvõimlemist tuleks teha kohe pärast ärkamist. Enne seda peaks ruumi 3-4 minutit<br />
õhutama. Tuleks jälgida, et akna (21)..... ei tekiks tõmbetuult.<br />
Võimeldes tuleks vaheldumisi teha vähemalt 3-4 erinevat harjutust. Need, kes ei ole harjunud<br />
kehalise (22)........, olgu võimeldes ettevaatlikud – harjutusi tuleks teha enesetunde järgi.<br />
Alga<strong>ja</strong>il võib võimlemine tekitada lihasvalusid – see näitab, et harjutused on mõjusad <strong>ja</strong><br />
organismis toimuvad nihked paremuse (23)...... . Sellistel puhkudel ei ole va<strong>ja</strong> harjutamist (24),<br />
küll aga tuleb järgmisel korral koormust vähendada.<br />
Kehalised harjutused mõjuvad tervisele <strong>ja</strong> kehalisele arengule hästi ainult siis, kui neid<br />
sooritada regulaarselt. Igaüks, kel vähegi tahtmist, võiks igapäevaste toimingute kõrvalt leida<br />
10–15 minutit aega oma tervise eest (25)....... .<br />
0 A luua B säilitada C paraneda D teha<br />
16 A kohal B kõrval C juures D a<strong>ja</strong>l<br />
17 A kõige B kogu c kõike D kõiki<br />
18 A lükkab kõrvale B hoiab ära c viib eemale D hoiab kinni<br />
19 A haigustele B haigustesse c haiguste kohta D haiguste <strong>ja</strong>oks<br />
20 A nõrgaks B nõrgana c nõrkadena D nõrgad<br />
21 A avamisele B avamiseks c avamisel D avamises<br />
22 A tegevuse B tegevusele c tegevusega D tegevuseks<br />
23 A poole B juurde c lähedale D vastu<br />
24 A ära öelda B keelduda c loobuda D katkestada<br />
25 A hoolitsemisest B hoolitsemiseks c hoolitsemises D hoolitsemist<br />
Õiged vastused: 16. D, 17. B, 18. B, 19. A, 20. A, 21. C, 22. C, 23. A, 24. D, 25. B<br />
31
RÄÄKIMINE<br />
Rääkimis<strong>test</strong> koosneb kolmest osast ning kestab u 20 minutit. Rääkimis<strong>test</strong> on vestlus eksamineeri<strong>ja</strong><br />
<strong>ja</strong> kahe eksamineeritava vahel. Testi ülesandeid seob ühtne teema.<br />
Vesteldakse <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong>s kas üldisel või mingil konkreetsel teemal (nt isikututvustus, kodu <strong>ja</strong><br />
elamine, õpingud, ühiskond, keskkond, isikud <strong>ja</strong> suhted, igapäevane elu, reisimine, tervis jms). Abimater<strong>ja</strong>lideks<br />
on pildid, teemalehed <strong>ja</strong> loetelud.<br />
Rääkimis<strong>test</strong>iga kontrollitakse <strong>test</strong>itava suhtlus- ning väljendusoskust, mitte tema intelligentsust ega<br />
teadmisi mõnes valdkonnas. Testitav peab olema võimeline väljendama oma mõtteid <strong>ja</strong> seisukohti.<br />
Päheõpitud kõne ei ole aktsepteeritav.<br />
Rääkimis<strong>test</strong> algab sissejuhatava vestlusega, mis kestab paar minutit. Vestluse eesmärk on üle<br />
saada esialgsest närveerimisest. <strong>Eksami</strong>neeri<strong>ja</strong> suhtleb <strong>test</strong>itavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega<br />
esmakohtumisel. Testitavad tutvustavad end ning vastavad eksamineeri<strong>ja</strong> küsimustele (nt igapäevaelu,<br />
õpingud, huvid jne).<br />
Rääkimis<strong>test</strong>i hinde kujunemine <strong>ja</strong> hindamine<br />
Rääkimis<strong>test</strong>i eest on võimalik saada kuni 25 kaalutud punkti.<br />
Rääkimist hinnatakse hindamisjuhendi järgi (vt tabel 4). Hinnatakse kogu <strong>test</strong>i tervikuna, mitte<br />
üksikülesannete täitmist. Hinda<strong>ja</strong> kasutab skaalat 0–10. Hinda<strong>ja</strong>id on kaks. Mõlema hinda<strong>ja</strong> antud<br />
punktid liidetakse. Nii on võimalik saada kuni 20 punkti, mis teisendatakse skaalale 0–25 (vt lisa 4).<br />
Rääkimis<strong>test</strong>i hindamisel arvestatakse<br />
1) ülesannete täitmise järgmisi aspekte:<br />
• kontekstisobivus;<br />
• täpsus;<br />
• tasemele vastavus;<br />
2) kõne järgmisi aspekte:<br />
• interaktiivne kommunikatsioon – oskus vestluses informatsiooni vahetada <strong>ja</strong> vestluspartnerit<br />
veenda;<br />
• sõnavara – sõnavara mitmekesisus;<br />
• sujuvus – kõne rütm <strong>ja</strong> struktuur, loomulikkus <strong>ja</strong> selgus;<br />
• grammatika – grammatika valdamine <strong>ja</strong> <strong>keele</strong>line sidusus;<br />
• hääldus (lausetasandil) – lauserõhud, intonatsioon, fraseerimine.<br />
32
Tabel 4. Rääkimis<strong>test</strong>i hindamisjuhend.<br />
Hinne/punktid<br />
9-10 .<br />
Ülesanne<strong>test</strong> saadakse<br />
aru, need täidetakse<br />
täpselt <strong>ja</strong> tõhusalt<br />
7-8 .<br />
Ülesanne<strong>test</strong> saadakse<br />
aru, nende täitmisega<br />
saadakse üsna hästi<br />
hakkama<br />
5-6 .<br />
Ülesanne<strong>test</strong> saadakse<br />
aru, nende täitmisega<br />
saadakse hakkama<br />
3-4 .<br />
Ülesanne<strong>test</strong> saadakse<br />
üldjoontes aru,<br />
nende täitmises on<br />
puudujääke<br />
1-2 .<br />
Ülesanne<strong>test</strong> saadakse<br />
aru raskustega, need<br />
jäävad suures osas<br />
täitmata<br />
Hinde selgitusi<br />
• Kõne on suhteliselt sujuv <strong>ja</strong> hästi mõistetav, kui ka mõnda sõna tuleb<br />
otsida, küsida või puudujääki muul viisil kompenseerida. Esinevad<br />
suulisele kõnele omased tavalised takerdused. Hääldus hea, kui ka<br />
ema<strong>keele</strong> aktsent on tajutav. Teksti sidumine on ladus, kõnevoorude<br />
sidumine ei pruugi veel olla täiesti loomulik.<br />
• Sõnavara ülesannete täitmiseks piisav, parafraseerimisoskus <strong>kesktaseme</strong><br />
kohta väga hea.<br />
• Grammatika piisavalt korrektne, et teemat laitmatult käsitleda. Öeldu<br />
hõlpsasti mõistetav.<br />
• Kõne on suhteliselt vaba <strong>ja</strong> arusaadav. Hääldus enam-vähem hea, kui ka<br />
ema<strong>keele</strong> aktsent on tajutav. Oma teksti sidumine on hea, kõnevoorude<br />
sidumine pisut hakkiv.<br />
• Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel üksikuid lünki, sel juhul väljendutakse<br />
kaudsel viisil.<br />
• Grammatika tundmine hea, kuigi võib esineda ebakorrektsusi. Öeldu<br />
mõistetav.<br />
• Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma pikemate ebaloomulike pausideta.<br />
Suudab end mõistma panna ning ületab enamiku suhtlemisel ette<br />
tuleva<strong>test</strong> raskus<strong>test</strong>. Hääldus hea, kui ka ema<strong>keele</strong> aktsent on tajutav.<br />
Oma tekst on arusaamiseks piisavalt seotud, kõnevoorude sidumine võib<br />
olla konarlik.<br />
• Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel lünki, kuid sellest hoolimata<br />
suudetakse mõtet üldjoontes moonutusteta edasi anda. Kuula<strong>ja</strong> taipab<br />
öeldu mõtet ilma suurema pingutuseta.<br />
• Esineb grammatikavigu, kuid öeldu üldmõte on arusaadav.<br />
• Kõne on aeglane, esineb pikki ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks<br />
võtta mitteverbaalseid vahendeid. Hääldus erineb selgelt <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong><br />
normist. Interaktiivsed oskused viletsad.<br />
• Sõnavaras esineb ülesannete täitmist takistavaid lünki, sõnavara puudujääkide<br />
kompenseerimine hakkab häirima. Kuula<strong>ja</strong> saab siiski öeldust<br />
aru.<br />
• Laused on lihtsakoelised. Esineb häirivaid grammatikavigu, mis kohati<br />
takistavad öeldu mõistmist.<br />
• Kõne on hakitud või isegi katkendlik <strong>ja</strong> seda on raske jälgida, kaaskõnele<strong>ja</strong><br />
tekstile ei reageeri adekvaatselt.<br />
• Sõnavara äärmiselt piiratud, mistõttu ülesanded jäävad suures osas<br />
täitmata või neid ei täideta tugeva algtasemegi kohaselt.<br />
• Grammatika ebakorrektne <strong>ja</strong> takistab öeldu mõistmist.<br />
0 .<br />
Ülesandeid ei suudeta<br />
täita isegi siis, kui neist<br />
aru saadakse<br />
Hindamiseks ebaadekvaatne vastus (näiteks mitte-<strong>eesti</strong>keelne jutt,<br />
ülesande täitmise <strong>ja</strong>oks liiga piiratud <strong>eesti</strong> <strong>keele</strong> oskus vms).<br />
33
Esimene ülesanne<br />
Esimeses ülesandes (kestus u 7 minutit) peab kumbki <strong>test</strong>itav kirjeldama kindla teemavaldkonna pilti.<br />
Ühele <strong>test</strong>itavale antakse rääkimis<strong>test</strong>i komplektist üks pilt (pilt 1, 2, 3 või 4) ning tema ülesanne on pildil<br />
kujutatut (inimesi, tegevust, meeleolu) kirjeldada. Teisele <strong>test</strong>itavale antakse samal a<strong>ja</strong>l komplekti kuuluv<br />
pildikaart, millel on neli pilti. Tema ülesanne on kaaslase kirjelduse põh<strong>ja</strong>l öelda, mis pilti vestluskaaslane<br />
kirjeldab. Va<strong>ja</strong>duse korral võib ta kirjeldatud pildi kohta esitada paar täpsustavat küsimust. Seejärel<br />
vahetatakse osad. (Vt ka “Rääkimis<strong>test</strong>i näidiskomplekt”.)<br />
Selles ülesandes jälgitakse, kuidas <strong>test</strong>itav suudab pildil kujutatut kirjeldada <strong>ja</strong> kaaslase täpsustavatele<br />
küsimustele vastata.<br />
<strong>Eksami</strong>neeri<strong>ja</strong> tööjuhend<br />
Öelge ühele <strong>test</strong>itavale:<br />
Nüüd vestleme teemal........ (nimetage vestluse teema).<br />
Ma annan teile,........ (nimetage <strong>test</strong>itava nimi), ühe pildi.<br />
Ulatage esimesele <strong>test</strong>itavale üks nel<strong>ja</strong>st pildist <strong>ja</strong> öelge:<br />
Palun ärge näidake seda oma vestluskaaslasele. Kirjeldage sellel pildil<br />
• inimesi<br />
• tegevust<br />
• meeleolu.<br />
Pöörduge teise <strong>test</strong>itava poole, ulatage talle pildikaart <strong>ja</strong> öelge:<br />
Ma annan teile, .... (nimetage <strong>test</strong>itava nimi), pildikaardi, millel on neli pilti. Palun vaadake neid<br />
pilte. Kuulake oma vestluskaaslase kirjeldust <strong>ja</strong> mõelge, mis pildist teie vestluskaaslane räägib. Kui<br />
va<strong>ja</strong>, võite talle esitada paar täpsustavat küsimust.<br />
Kui esimene <strong>test</strong>itav on pilti piisavalt kirjeldanud, siis pöörduge teise <strong>test</strong>itava poole <strong>ja</strong> öelge:<br />
Kas soovite oma vestluskaaslaselt midagi küsida?<br />
Kui teine <strong>test</strong>itav soovib, siis esitab ta üks-kaks küsimust, millele pilti kirjeldanud <strong>test</strong>itav vastab.<br />
Kui teine <strong>test</strong>itav on pildi numbri ära arvanud, siis öelge <strong>test</strong>itavatele:<br />
Tänan. Palun andke pildikaart <strong>ja</strong> pilt tagasi. Nüüd vahetame osad.<br />
Ma annan teile,........ (nimetage teise <strong>test</strong>itava nimi), ühe pildi.<br />
Ulatage teisele <strong>test</strong>itavale üks ülejäänud kolmest pildist <strong>ja</strong> öelge:<br />
Palun ärge näidake seda oma vestluskaaslasele. Kirjeldage sellel pildil<br />
• inimesi<br />
• tegevust<br />
• meeleolu.<br />
Pöörduge esimese <strong>test</strong>itava poole, ulatage talle pildikaart <strong>ja</strong> öelge:<br />
Nüüd annan ma teile, ....... (nimetage esimese <strong>test</strong>itava nimi), pildikaardi, millel on neli pilti. Palun<br />
vaadake neid pilte. Kuulake oma vestluskaaslase kirjeldust <strong>ja</strong> mõelge, mis pildist teie<br />
vestluskaaslane räägib. Kui va<strong>ja</strong>, võite talle esitada paar täpsustavat küsimust.<br />
Kui teine <strong>test</strong>itav on pilti piisavalt kirjeldanud, siis pöörduge esimese <strong>test</strong>itava poole <strong>ja</strong> öelge:<br />
Kas soovite oma vestluskaaslaselt midagi küsida?<br />
Kui esimene <strong>test</strong>itav soovib, siis esitab ta üks-kaks küsimust, millele pilti kirjeldanud <strong>test</strong>itav vastab.<br />
Kui esimene <strong>test</strong>itav on pildi numbri ära arvanud, siis öelge <strong>test</strong>itavatele:<br />
Tänan. Palun andke kaart <strong>ja</strong> pilt tagasi. Läheme nüüd teise ülesande juurde.<br />
34
RÄÄKIMISTESTI NÄIDISKOMPLEKT<br />
ELUKOHT<br />
Esimene ülesanne – pildikaart<br />
1. 4.<br />
2<br />
3<br />
Pildid: philg@mit.edu<br />
35
Esimene ülesanne – pilt 1<br />
36
Esimene ülesanne – pilt 2<br />
37
Esimene ülesanne – pilt 3<br />
38
Esimene ülesanne – pilt 4<br />
39
Teine ülesanne<br />
Teine ülesanne (kestus u 7 minutit) on diskussioon. <strong>Eksami</strong>neeri<strong>ja</strong> valib teemalehelt (vt allpool) 1-2<br />
teemat (küsimust) <strong>ja</strong> palub <strong>test</strong>itavatel valitud teema(de)l omavahel arutleda. (Teemaleht on ainult<br />
eksamineeri<strong>ja</strong> tarbeks.) Testitavad peavad esitama oma seisukohti <strong>ja</strong> neid põhjendama. Diskussioon<br />
ei tähenda mitte vaidlust, vaid vestlust, kus esitatakse oma seisukohti <strong>ja</strong> arvamusi ning põhjendatakse<br />
neid. <strong>Eksami</strong>neeritavad ei pea olema tingimata eriarvamusel, tähtis on, et nad väljendaksid oma<br />
seisukohti selgelt <strong>ja</strong> oskaksid neid kaitsta.<br />
<strong>Eksami</strong>neeri<strong>ja</strong> tööjuhend<br />
Diskussioon<br />
Valige teemalehelt 1-2 teemat.<br />
Öelge <strong>test</strong>itavatele:<br />
Nüüd vestleme pisut....... (öelge teemalehelt pealkiri) teemal.<br />
Palun arutlege omavahel,.......(esitage teemalehe loendist valitud teema).<br />
Osutage ühele <strong>test</strong>itava<strong>test</strong> <strong>ja</strong> öelge:<br />
Palun, teie võite alustada!<br />
Kui üks <strong>test</strong>itav on aktiivne ning teine passiivne, siis pöörduge aeg-a<strong>ja</strong>lt teise poole <strong>ja</strong> küsige:<br />
Palun, mida teie sellest arvate? / milline on teie seisukoht? vms.<br />
Kui <strong>test</strong>itavad on oma seisukohti esitanud <strong>ja</strong> põhjendanud, siis lõpetage vestlus.<br />
Tänage <strong>test</strong>itavaid <strong>ja</strong> minge järgmise ülesande juurde.<br />
Teemaleht (eksamineeri<strong>ja</strong>le)<br />
2. Elukoht<br />
• Kas inimesel peaks olema üks elukoht või mitu?<br />
• Kas parem on olla üürnik või omanik? Miks?<br />
• Kas kodu peaks olema nagu kindlus või kõigile avatud?<br />
• Kas külas võib ennast tunda nagu kodus?<br />
• Kas tänapäeval käiakse palju külas? Kellel? Miks?<br />
• Kas kuulsa inimese kodu tuleks säilitada muuseumina?<br />
40
Kolmas ülesanne<br />
Kolmas ülesanne (kestus u 5 minutit) on otsustamine ühe loetelu alusel, tuginedes eksamineeri<strong>ja</strong><br />
esitatud situatsioonikirjeldusele (vt loetelusid <strong>ja</strong> situatsioonilehte allpool). Selles osas tuleb<br />
<strong>test</strong>itavatel seada neile loeteluna esitatud objektid/tegemised tähtsuse järjekorda ning tehtud valikut<br />
põhjendada. Kõigepealt avaldab arvamust üks <strong>test</strong>itava<strong>test</strong>, seejärel esitab sama loetelu kohta oma<br />
seisukohad teine <strong>test</strong>itav.<br />
<strong>Eksami</strong>neeri<strong>ja</strong> tööjuhend<br />
Otsustamine<br />
Valige üks loeteludest (1 või 2).<br />
Öelge <strong>test</strong>itavatele:<br />
Palun vaadake loetelu ..... (nimetage <strong>test</strong>itavatele valitud loetelu number).<br />
Lugege situatsioonilehelt ette situatsioonikirjeldus.<br />
Osutage ühele <strong>test</strong>itava<strong>test</strong> <strong>ja</strong> öelge:<br />
Palun, teie võite alustada. Palun teil oma järjestust/valikuid ka põhjendada.<br />
Kui esimene <strong>test</strong>itav on oma arvamust avaldanud, pöörduge teise <strong>test</strong>itava poole <strong>ja</strong> öelge:<br />
Mida teeksite teie sellises olukorras? Milline oleks teie järjestus? Põhjendage oma seisukohti.<br />
Kui teine <strong>test</strong>itav on oma seisukohti esitanud <strong>ja</strong> põhjendanud, siis lõpetage vestlus.<br />
Tänage <strong>test</strong>itavaid <strong>test</strong>is osalemise eest.<br />
Situatsioonileht (eksamineeri<strong>ja</strong>le)<br />
3. Elukoht<br />
Kujutage ette olukorda, et teil on võimalik otsustada, kuidas kasutada riigi raha<br />
noorte perede elamistingimuste parandamiseks. Missugusesse tähtsusjärjekorda<br />
te loetelus esitatud ettevõtmised paneks? Põhjendage oma järjestust.<br />
Loetelud (<strong>test</strong>itavatele)<br />
Loetelu 1 Loetelu 2<br />
• Ühiselamu ehitamine<br />
• Üürikorterite ehitamine<br />
• Laenu andmine korteri ostmiseks<br />
• Laenu andmine ma<strong>ja</strong> ehitamiseks<br />
• Noortelinnaku ehitamine<br />
• Laenu andmine eluaseme ostmiseks<br />
• Laenu kustutamine laste sündimise korral<br />
• Üürikorterite ehitamine<br />
• Tasuta ametikorterid maale<br />
• Ühiselamute ehitamine noortele<br />
41
Lisad<br />
Lisa 1: Kirjutamisülesannete kaalumine<br />
Esimese ülesande punktide teisendamine<br />
skaalale 0–8<br />
Hinne 10–punktisel<br />
skaalal<br />
Hinne 8-punktisel<br />
skaalal<br />
Teise ülesande punktide teisendamine<br />
skaalale 0–12<br />
Hinne 10–<br />
punktisel skaalal<br />
Hinne 12-punktisel<br />
skaalal<br />
0 0 0 0<br />
1 1 1 1<br />
2 2 2 2<br />
3 2 3 4<br />
4 3 4 5<br />
5 4 5 6<br />
6 5 6 7<br />
7 6 7 8<br />
8 6 8 10<br />
9 7 9 11<br />
10 8 10 12<br />
Lisa 2: Kirjutamis<strong>test</strong>i koondtulemuse teisendamine lõplikul kaalumisel<br />
Kirjutamis<strong>test</strong>i punktide teisendamine skaalale 0–25<br />
Kirjutamisülesannete eelkaalutud punktide summa Kaalutud punktisumma<br />
0 0<br />
1 1<br />
2 3<br />
3 4<br />
4 5<br />
5 6<br />
6 8<br />
7 9<br />
8 10<br />
9 11<br />
10 13<br />
11 14<br />
12 15<br />
13 16<br />
14 18<br />
15 19<br />
16 20<br />
17 21<br />
18 23<br />
19 24<br />
20 25<br />
42
Lisa 3: Kuulamis<strong>test</strong>i tulemuse teisendamine lõplikul kaalumisel<br />
Kuulamis<strong>test</strong>i punktide teisendamine skaalale 0–25<br />
Kuulamisülesannete eest saadud punktide summa Kaalutud punktisumma<br />
0 0<br />
1 1<br />
2 3<br />
3 4<br />
4 5<br />
5 6<br />
6 8<br />
7 9<br />
8 10<br />
9 11<br />
10 13<br />
11 14<br />
12 15<br />
13 16<br />
14 18<br />
15 19<br />
16 20<br />
17 21<br />
18 23<br />
19 24<br />
20 25<br />
Lisa 4: Rääkimis<strong>test</strong>i tulemuse teisendamine lõplikul kaalumisel<br />
Rääkimis<strong>test</strong>i punktide teisendamine skaalale 0–25<br />
Rääkimisülesannete eest saadud punktid<br />
Kaalutud punktid<br />
0 0<br />
1 1<br />
2 3<br />
3 4<br />
4 5<br />
5 6<br />
6 8<br />
7 9<br />
8 10<br />
9 11<br />
10 13<br />
11 14<br />
12 15<br />
13 16<br />
14 18<br />
15 19<br />
16 20<br />
17 21<br />
18 23<br />
19 24<br />
20 25<br />
43
Lisa 5: Valik harjutusteemasid<br />
Isikuandmed <strong>ja</strong> enesetutvustus<br />
Päritolu, rahvus, <strong>keele</strong>d, kodakondsus<br />
Kontaktandmed<br />
Sünnikoht <strong>ja</strong> -aeg<br />
Elukoht<br />
Tegevusala, amet, töökoht<br />
Haridustee<br />
Huvivaldkonnad<br />
Iseloom, kalduvused, välimus, hoiakud<br />
Perekonnaseis, pere liikmed, sugulased<br />
Rollid <strong>ja</strong> suhted perekonnas<br />
Kodu <strong>ja</strong>kasvatus<br />
Armastus <strong>ja</strong> abielu<br />
Lapsed <strong>ja</strong> perekond<br />
Kodu <strong>ja</strong> elamine<br />
Eluase, ruumid, sisustus<br />
Maa- <strong>ja</strong> linnakodu<br />
Kinnisvara<br />
Eluaseme üürimine<br />
Kodu <strong>ja</strong> turvalisus<br />
Kodu- <strong>ja</strong> lemmikloomad<br />
Kodukoht <strong>ja</strong> selle ümbrus<br />
Argipäev kodus<br />
Kodune ma<strong>ja</strong>pidamine <strong>ja</strong> töö<strong>ja</strong>otus<br />
Töö <strong>ja</strong> elukutsevalik<br />
Tööjõuturg. Töötus<br />
Töö otsimine <strong>ja</strong> pakkumine<br />
Töökeskkond <strong>ja</strong> -tingimused<br />
Töökohustused<br />
Töökollektiiv <strong>ja</strong> suhted kolleegidega<br />
Ametialased suhted. Karjäärivõimalused<br />
Töö kui eneseteostus<br />
Mees <strong>ja</strong> naine töökeskkonnas<br />
44
Vaba aeg, reisimine<br />
Harrastused <strong>ja</strong> huvialad<br />
Vaba a<strong>ja</strong> veetmise võimalused<br />
Kultuuri- <strong>ja</strong> meelelahutusüritused<br />
Kir<strong>ja</strong>ndus<br />
Muusika<br />
Kunst<br />
Kino <strong>ja</strong> videofilmid<br />
Teater<br />
Kontserdid<br />
Näitused<br />
Muuseumid<br />
Sport<br />
Televisiooni- <strong>ja</strong> raadiosaated<br />
Arvuti <strong>ja</strong> Internet<br />
Sõbrad <strong>ja</strong> tuttavad<br />
Aktiivne puhkus<br />
Matkamine<br />
Reisimisvõimalused<br />
Matka- <strong>ja</strong> reisikaaslased<br />
Reisiks valmistumine<br />
Reisibürood <strong>ja</strong> pakutavad teenused<br />
Majutus<br />
Reisielamused <strong>ja</strong> vaatamisväärsused<br />
Kodupaiga vaatamisväärsused<br />
Võõrad maad <strong>ja</strong> rahvad<br />
Ühiskond<br />
Ettevõtlus<br />
Tööstus <strong>ja</strong> põlluma<strong>ja</strong>ndus<br />
Infoühiskond <strong>ja</strong> selle probleemid<br />
Inimene <strong>ja</strong> tehnika areng<br />
Info hankimine <strong>ja</strong> edastamine<br />
Õigused <strong>ja</strong> kohustused<br />
Poliitiline maastik<br />
Aktuaalsed sündmused<br />
Rahvastikuküsimused<br />
45
46<br />
Keelepoliitika<br />
Sotsiaalne turvalisus<br />
Sotsiaalsed rühmad<br />
Usk<br />
As<strong>ja</strong>a<strong>ja</strong>mine asutustes<br />
Kohalikud omavalitsused<br />
Tööhõivekeskused<br />
Maksuamet<br />
Politsei <strong>ja</strong> kohtusüsteem<br />
Kindlustus<br />
Õigusabi<br />
Toll<br />
Turvateenistus<br />
Heategevus<br />
A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndus, raadio, televisioon<br />
Massimeedia <strong>ja</strong> reklaam<br />
Haridussüsteem <strong>ja</strong> õppimisvõimalused<br />
Õppimine <strong>ja</strong> töö<br />
Kool <strong>ja</strong> kodu<br />
Keelte <strong>ja</strong> arvuti õppimise va<strong>ja</strong>likkus<br />
Õpingud välisriigis<br />
Täiendusõpe<br />
Tasuline haridus<br />
Keskkond <strong>ja</strong> geograafia<br />
Inimsuhted<br />
Loodus- <strong>ja</strong> tehiskeskkond<br />
Maa <strong>ja</strong> linn<br />
Keskkonnaprobleemid<br />
Loodushoid<br />
Rahvastik<br />
Ilmastik<br />
Küllakutse <strong>ja</strong> külaskäik<br />
Külaline <strong>ja</strong> võõrusta<strong>ja</strong><br />
Kohtumised inimestega<br />
Sõprus <strong>ja</strong> tutvus<br />
Kir<strong>ja</strong>vahetus<br />
Klubitegevus
Suhtlemine <strong>ja</strong> Internet<br />
Tähtsad sündmused<br />
Igapäevane elu<br />
Olmeprobleemid<br />
Inimene kui teeninda<strong>ja</strong><br />
Pank <strong>ja</strong> pangateenused (hoiused, laenud, maksed). Interneti-pank<br />
Post<br />
Telefon. Mobiilside <strong>ja</strong> pakutavad teenused<br />
Teenindusasutused (juuksur, ilusalong, kingaparandus jne)<br />
Sisseostude tegemine<br />
Ostukohad (lahtiolekua<strong>ja</strong>d, hinnad, makseviisid jne)<br />
Toiduained<br />
Tarbekaubad<br />
Reklaam <strong>ja</strong> tarbimine<br />
Hind <strong>ja</strong> kvaliteet<br />
Interneti- <strong>ja</strong> kataloogikaubandus<br />
Soodustused, liisimisvõimalused<br />
Toitumisharjumused<br />
Tervislik toit<br />
Söögikohad <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>s söömine<br />
Lauakombed<br />
Ühissõidukid<br />
Isiklik liiklusvahend<br />
Liikluskorraldus<br />
Ohutu liiklemine<br />
Tervis <strong>ja</strong> heaolu<br />
Enesetunne <strong>ja</strong> tervislik seisund<br />
Arstiabi<br />
Ravikindlustus <strong>ja</strong> haigekassa<br />
Haiguste ennetamine<br />
Tervisesport<br />
Hügieen<br />
Õnnetusjuhtumid <strong>ja</strong> haigused<br />
Ravimid<br />
Tasuta <strong>ja</strong> tasuline arstiabi<br />
Suitsetamine, alkohol, narkootikumid<br />
47
Change language