Ida-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapp

ja sisekliinikus 6,8 päeva. 2005. aastal lühenesid ravipäeva keskmised pikkused veelgi:
radioloogiakeskuses 3,1, kirurgiakliinikus 4,6, naistekliinikus 2,6, silmakliinikus 2,8 ja
sisekliinikus 5,8 päeva. Lähema 10 aasta jooksul ei ole oodata olulist keskmise ravipäeva
lühenemist. Seda eeldust on arvestatud ka voodikohtade arvu prognoosis.
Ambulatoorse eriarstiabi puhul jätkub koondumine Ravi ja Magdaleena üksustesse, et
võimaldada patsientidele võimalikult ühtlast ja kõrgekvaliteedilist arstiabi. Nii on võimalik
optimaalselt rakendada statsionaaris töötavaid arste ka ambulatoorsetel vastuvõttudel ning
patsientide uurimisel kasutada kõrgtehnoloogilist aparatuuri, mis koondub ülalmainitud
üksustesse.
Diagnostika
Diagnostiliste erialade eesmärgiks saab olema uuringule saatva arsti küsimusele vastuse andmine
arvestades kõiki ITK-s teostatud uuringuid. Selle aluseks on ühtne infosüsteem, mis ühendab
erinevates üksustes paiknevat laborit, patoloogiat, radioloogiat, endoskoopiat ja
funktsionaaldiagnostikat. Tänu infosüsteemile ei sõltu uuringute vastuste saamise kiirus
paberkandjal vastuste liikumiskiirusest. Piisab uuringumaterjali toimetamisest selle analüüsimise
kohta, reeglina kesklaborisse või patoloogiakeskusesse.
Radioloogiauuringute ja ka teiste diagnostiliste piltide arhiveerimine toimub piltide arhiivimise
ja kommunikatsiooni süsteemis (PAKS). PAKS võimaldab piltide elektroonilist vahetust haigla
üksuste vahel, mille tulemusel on võimalik jätta väiksematesse üksustesse tööle ainult
radioloogiaõed või -tehnikud ja pildid saata kirjeldamiseks eriarstidele suuremate üksuste
ruumides. Samuti võimaldab ülesvõtete elektrooniline saatmine ja arhiivimine valvearsti tööd
optimeerida ning efektiivselt läbi viia kliinilisi diferentsiaaldiagnostilisi arutelusid nii
regulaarselt kui erakorralisel vajadusel.
Olemasolev radioloogiauuringute hulk suureneb järgneva 5 aasta jooksul umbes 5-10% aastas.
Selle aluseks on kõrgekvaliteetse ja kliendisõbraliku radioloogiateenuse osutamine ITK ning
viimaste aastate uuringumahu analüüs. Muutuma peaks radioloogiauuringute struktuur, sest uue
uuringumeetodina lisandub magnetresonantstomograafia. Nukleaarmeditsiiniliste diagnostiliste
ja raviprotseduuride hulk peaks säilima endisena. Lisanduma peaks menetlusradioloogiliste ja -
kardioloogiliste protseduuride hulk, kusjuures oluline osa patsiente peaks viibima
päevastatsionaaris.
Alates 2004.a. septembrist on ITK Radioloogiakeskus koostöös Skandinaavia ja Leedu
kolleegidega alustanud väljaspool Eestit tehtud radioloogiliste uuringute kirjeldamist.
Tõenäoliselt laieneb rahvusvaheline koostöö lähiaastatel veelgi. See annab võimaluse nii meie
patsientide uuringuid PAKS-i vahendusel teistes keskustes konsluteerida kui meie radioloogidel
teiste maade patsientide uuringuid Eestis kirjeldada.
ITK kesklaboris teostatakse enamikku üld- ja eriuuringute valikust. Kesklabor on
kvaliteetteenust pakkuv diagnostikaüksus. Preanalüütilise protsessi ühtlustamiseks töötavad
kesklaboris ka kaasaegsed verevõtu kabinetid ambulatoorsetele haigetele. Kesklabori töömaht on
viimastel aastatel tunduvalt kasvanud. Edaspidi on kvaliteedi tagamine ja analüüside valiku
laiendamine vajadustele vastavaks seotud eelkõige personali olemasolu, töötingimuste ja
infosüsteemi parendamisega. Samuti on vajalik aparatuuri uuendamine.
ITK kesklabor on olemasolevate osakondadega võimeline arenema mitmes eriala valdkonnas
kogu Tallinna vajadusi rahuldavaks laborimeditsiiniüksuseks.
ITK kesklabori töömahu prognoos sõltub eelkõige välistellijate hulgast ja neile vajalike
uuringute valikust. Töömahu suurendamine nõuab teenuse arendamise ja müügitööga tegeleva
personali (arendusjuht, kvaliteedijuht, konsultant/koolitaja) efektiivset tegevust.
Patoloogiakeskus on üks kahest Tallinnas tegutsevast patoloogiakeskusest. Patoloogia töömaht
kasvab järgnevatel aastatel eelkõige elupuhuselt võetud materjali arvelt, eriti peaks suurenema
23