Moodul 5 | Remont ja renoveerimine

Moodul 5 | 

Remont ja renoveerimine

Moodul 5 | 1. Osa 

Renoveerimine

Moodul 5: Remont ja renoveerimine 

3 

1. Osa: Renoveerimine 

Lammutamine 

Märkus: 

Enne lammutamise alustamist tuleb 

konsulteerida spetsialistiga! 

1.) Uuri olemasolevat ehitist, 

2.) Uuri lammutuse võimalikke mõjusid 

objekti läheduses asuvatele 

hoonetele, 

3.) Tee ohutuks või lülita välja (elekter, 

vesi, gaas, kanalisatsioon, keskküte) 

4.) Arvesta ilmastikuoludega 

5.) Täpsusta lammutusmeetodikat, 

6.) Järjesta lammutamise üksiketapid, 

7.) Hoia liiklus- ja evakuatsiooniteed 

takistustest vabad, 

8.) Piira ohtlikud alad lindiga, 

9.) Järgi lammutamisel instruktsioone 

Käsitsi lammutamise korral: 

Lammuta hoone püstitamisele 

vastupidises järjekorras 

Kaitse end variseva prahi eest 

Demonteeri tellingud ja toed 

progressiivses järjekorras 

 

Kaitske äravooluteede avatust


4 


Üldist 

Renoveerimine ja hoone kaitse: 

Kirjeldus 

Defektide 

põhjused 

Defektide 

kõrvaldamine 

Tuleohutus Müra vähendamine Soojuskaitse Niiskuse kaitse 

Meede hoone 

Meede müra 

tuleohtlikkuse 

vähendamiseks 

vähendamiseks ja inimkeskkonnas 

stabiilsuse 

suurendamiseks 

Ehituskonstruktsiooni, 

ehitusmaterjalide 

omaduste eiramine; 

tuleohutusnõuete 

eiramine 

Ehitusstruktuuri 

parandamine ja 

konstruktsiooni 

komponentide 

kaitsmine 

Ebamõõdukas 

helilainete ülekanne 

Akustilise 

isolatsiooni 

tugevdamine 

Meede 

soojusülekande 

(soojusjuhtimine, 

soojuskiirgus) 

vähendamiseks 

ruumide vahel ning 

ruumide ja 

väliskeskkonna 

vahel 

Puudulik soojuskaitse 

(isolatsioon) ja/või 

kahjustatud 

ehitusmaterjal 

Alusmatrjalide 


isolatsiooni 

uuestisobitamine 

Meede hoone 

kaitsmiseks liigse 

vee (põhjavesi, 

seisev vesi, tugev 

vihm jne.) ja ning 

niiskuse (udu, vesi, 

aur, õhuniiskus jne.) 

eest 

Hävinud või olematu 

niiskuskaitsekiht, 

niiskuskapillaari 

(niiskus-soone) 

liikumine 

Alusmaterjalide 

vigastuste 


isolatsiooni 

uuestisobitaine 

Märkus: 

Renoveerimise ja ehituse korral on 

olemasolevate materjalide 

(struktuurikomponentide) turvalisuse ja kaitse 

uuendamine ülioluline, et tagada hea 

lõpptulemus.


5 


1. Hoone kahjustused 

Kahjustuste põhjused 

(valikuliselt) 

Parandusmeetmed 


Betooni murenemine, 

(Joonis 1) 

Külmakahjustused, 

mehhaaniline 

väsimus, põrutused 

ja kokkupõrked, 

soolakahjustused 

Betooni 

parandamine 

koos 

roostetõrjega 

Katkised või puuduvad tellised 

(Joonis 2) 

Mehhaanilised 

kahjustused, 

põrutuste ja lõõkide 

tagajärg 

Telliste 

asendamine 

Krohvi murenemine 

(Joonis 3) 

niiskuse imbumine, 

külmakahjustused, 

vale krohvi segu 

Krohvi 

renoveerimine, 

isolatsiooni 

paigaldamine 

Sambla, vetika, seene 

ladestumine (Joonis 4) 

Niisked seinad, 

kondensatsioon 

Seina 

kuivatamine, 

krohvi 

uuendamine, 

hallituse 

likvideerim ine 

ja uuestikatmine 

või värvimine

Moodul 5: Remont ja renoveerimine


6 


Kahjustuste 

põhjused 


Parandusmeetmed 


Mõrad müüris 

(Joonis 5) 

Ehituskomponentide 

vastastikmõju, 

sidumisaine kõrge 

osakaal krohvis 

(segus) ebatasane 

pinnase kulumine 

(erosioon), erinevad 

ehitusmaterjalid 

Pinnase 

tihendamine, 

aluse 

uuendamine, 

elastse 

tihendusaine 

kasutamine, 

siduva kruntaine 

kasutamine, 

uuesti värvimine 

Mõrad talades (Joonis 6) 

Liigne struktuuri 

pingestatus, 

hoones olev niiskus 

Talade 

uuendamine või 

õõnsuste 

täitmine 

Roostekahjustused 

(Joonis 7) 

Roostekaitse 

puudulikkus 

Rooste 

eemaldamine 

ning pinna 

katmine 

roostekaitsega 

Niiske tellissein, 

soolade 

kristalliseerumine, 

seen 

Kooruv värv 

(Joonis 8) 

Kuivatamine , 

soolade või 

seente 

eemaldamine, 

krohvi 

uuendamine, 

uuesti värvimine 

Järgnevalt on toodud mõningad konkreetsed näited: 

1. Betooni parandamine 

2. Murdunud kattekihi ja müüriosade eemaldamine 

3. Niiskuse poolt tekitatud kahjustuste parandamine kiviehitistel 

4. Krohvikahjustuste piiramine 

5. Talade (prusside) uuendamine


7 


2. Betooni parandamine 

Betooni killustamise all mõeldakse betooni ja raudarmatuuri hävitamist (tavaliselt) 

erinevate vedelikega, mille toimel gaasid ja soolad lahustuvad. 

Betoonpindade parandamise etapid: 

1.) Lahtine betoon eemaldatakse, betoon 

puhastatakse ning raudarmatuurilt 

eemaldatakse rooste, tavaliselt liivapaberi 

abil. 

2.) Raudarmatuur kaetakse kahekordse 

roostekaitse kattega. 

3.) Eelniisutatud vanale betoonile 

kantakse üks kiht tsemendi-baasil 

põhinevat siduvat kruntainet. 

4.) Betoonipraod täidetakse mördiga. Mört 

võib sisaldada plastikkiudu segu 

tugevdamise eesmärgil. 

5.) Kattes pinna õhukese krohvikihiga 

(täiteseguga) saavutatakse ühtlane ja sile 

pind 

6.) Värvimine uuendab betooni välimust.


8 


3. Pragude eemaldamine kattekihis või müüris 

Pragude eemaldamise etapid: 

1.) Lahtine krohvi või betoonikiht 

eemaldatakse, katkised ja poorsed 

lauaosad raiutakse maha. Pragu 

laiendatakse haamri ja peitliga. 

2.) Murd puhastatakse traatharjaga ning 

tolm eemaldatakse pintsli või 

tolmuimejaga. 

3.) Pind eelniisutatakse puhta veega 

aluspinna piires.


9 


4.) Pragu suletakse vuugitäitega, 

kummimördi või täidisega. 

5.) Paremaks sidumiseks värvitakse terve 

sein või laud.


10 


4. Niiskuse poolt põhjustatud seinakahjustuste parandamine 

Seina niiskuse kontrollimise etapid: 

1.) Eemalda vana värv, lahtine krohv, 

mustus, tolm jne. 

2.) Puuri esimene rida auke kivi- või 

betoonpuuriga (läbimõõduga 10-12 mm) 

umbes 10 cm kõrgusele põrandast. Augud 

peaksid asetsema üksteisest 10 cm 

kaugusel. 

Normaalse telliskiviseina puhul puuritakse auk 

diagonaalselt, nurgaga 35° allapoole. 

3.) Puuri järgmine ning siis kaugem rida, 

mõlemal juhul 5 cm külje poole ja 5 cm 

ülespoole. 

Naturaalse kivi puhul tuleb augud puurida 

liitekohtadesse.


11 


4.) Puhasta augud tolmuimejaga. Pane 

aukudesse lehtrid. 

5.) Sulge augud kivitäite või betoniga. 

6.) Krohvi uuesti.


12 


5. Krohvikahjustuste kõrvaldamine 

Krohvi uuendamise sammud: 

1.) Vana krohv lüüakse täielikult haamri ja 

peitli abil seinalt maha. 

2.) Puhasta alusmaterjal põhjalikult- eriti 

käib see rauast ja puidust pindade kohtatraatharjaga 

ning kanna seejärel pinnale 

roostekaitse või puud kaitsev vedelik. 

3.) Nurkadega töötades kinnita vajalikud 

toed ja armatuur traatvõrguga.


13 


4.) Niisuta müür ning kanna 

peale krohvimissegu. 

5.) Kohenda ja silu segu (vt. Moodul 4).


14 


6. Talade uuendamine 

Kui talad on mädanenud või neisse on tekkinud õõnsused, saab neid uuendada või täita. 

Märkus: 

Puidust materjalide uuendamine on lubatud 

ainult juhul, kui ei ole tegemist 

kandekonstruktsiooni osadega (Uksed, aknad, 

fassaadikate, talad, millest ei sõltu maja 

püsivus jne.) 

Talade renoveerimise etapid: 

1.) Raiu mädanenud osad küljest kuni 

terve puukiuni. Eemalda raielaastud 

tolmuimejaga.


15 


2.) Kanna kuivale puidule 

õli baasil valmistatud 

immutusainet (vastavalt 

juhendile) ning lase sel 

kuivada. 

3.) Kinnita külgede otsad 

puitplasti või vineeriga. 

4.) Sega valmis täitesegu 

vastavalt tootejuhendile. 

Segu peab sisaldama 

sünteetilist vaiku, kõvendid 

ning täiteainet (saepuru, 

kvartsliiv jne.) 

Kiirustamise vältimiseks sega korraga valmis 

väiksed kogused! 

5.) Täida õõnsus seguga, aja 

laiali ning tasanda. 

6.) Saepurust tehtud täiteainega võib 

töötada ka pärast selle kõvenemist, 

kvartsliivast täiteainega aga mitte! 

Järelikult on kvartsliivaga täiteained 

stabiilsemad.


16 


Hoone kaitse 

1. Tuleohutus 

Märkus: 

Saksamaa Liitvabariigis on korrektsed 

tuleohutuse põhimõtted kehtestatud 

tuleohutuse eskirjadega. 

Materjalid: 

Kasuta erinevaid materjale lähtudes nende spetsiifilistest omadustest tulenevatest 

reeglitest. 

Sammud tuleohutuse tagamiseks: 

1. Enne ehitusmaterjalide kohaletoimetamist tuleb täpsustada nende materjalide 

täpsed omadused kas plaanide või konsulteerimise teel. 

2. Samaaegselt tuleks tutvuda ehitusmaterjalide käitumise eripäradega. 

Ehitusmaterjalid on jagatud erinevatesse kategooriatesse lähtuvalt nende 

reageerimisomadustest tule suhtes: 

Klass A 

Klass B1 

Klass B2 

Klass B3 

mittepõlevad ehitusmaterjalid 

madala süttivusega ehitusmaterjalid 

keskmise süttivusega ehitusmaterjalid 

kergsüttivad ehitusmaterjalid 

3. Tähelepanu pööramine kõigile ettekirjutustele tagab tuleohutuse antud 

ehitusmatejalidega tegeledes.


17 


2. Müra vähendamine 

Müra vähendamine aitab kaasa inimeste heaolule ning on vastutulek tervise säästimisele 

ja ohutusele. 

Müra levib oma allikast vastuvõtjani füüsikalise vibratsioonina. 

On olemas kolme liiki müra: 

Õhus edasi kanduv müra (1), tahkes aines leviv müra (2), põrke müra (3). 

Müra leevendamiseks tuleb peatada või piirata müra levimist (tugevaid akustilisi 

vibratsioone). 

Müra vähendamise põhireeglid: 

 

Mida ruumikam on struktuuriüksus, seda parem on seda isoleerida õhu kaudu 

leviva müra vastu. 

 

Mida rohkem on põrkemüra edasikandumist segavaid faktoreid, seda efektiivsemalt 

on müra summutatud. Müra tõkestamine saavutatakse pehmete materjalikihtide 

või õhuga. 

 

Mida enam müra summutatakse struktuuriüksuse pindadega, seda vähem see 

levib. Müra summutamine saavutatakse müra summutavate materjalidega. 

Tööriistad, abivahendid ja materjalid: 

Kuna töö koosneb valdavalt kuivadest konstruktsioonidest, vajame ka selleks 

sobivaid tööriistu. (moodul 4).


18 


Kõik helilained on mõjutatavad müra 

peegeldavate või summutavate pindade 

teadliku paigutamisega. 

Sellel eesmärgil võib kasutada järgnevaid materjale: 

 

 

 

Seinte ja lagede isolatsioon (nt. mineraalkiud), 

Pind on kaetud kareda või struktureeritud pinnaga materjaliga 

(nt. saepuruplaat, tekstuuriga krohv, puidust seinapaneelid jne.). 

Poorsest, pehmest mineraalkiust tehtud ripplaed 

Otsustades seinastruktuuri üle, 

peaks arvestama ka kaitset õhu 

kaudu leviva müra eest. Topeltkate 

ja telliskiviseinad takistavad õhu 

kaudu levivat müra paremini kui 

ühekordne kate ja tuhablokkidest 

seinad (moodul 3 ja moodul 4) 

Põrkemüra teed saab segada 

pehmete materjalide paigutamisega 

seinte pinna keskossa (moodul 4). 

Sellisel juhul ei tohi tekkida 

keskmesse mingeid tühimikke. 

 

Selleks, et vähendada põrkemüra, 

laotatakse pinnale alati ka 

pealiskiht (moodul 4).


19 


3. Soojusisolatsioon 

Soojusülekanne toimub kolmel viisil: 

 

Soojuse edasikanne, 

 

Soojuse voolamine (konvektsioon) ja 

 

Soojuse kiirgumine. 

Soojusisolatsiooni eesmärgiks on segada või vähendada soojusülekannet. Talvel 

seestpoolt väljapoole, suvel vastupidi. 

Märkus: 

Soojuse isoleerimine ei ole sama, mis soojuse 

salvestamine! 

Soojusisolatsiooni abinõud on võrreldavad või võrdustatavad müra summutamisega. 

Tööriistad, materjalid, üldpõhimõtted ja tööetapid on samad. 

 

Otsustades seinastruktuuri üle, tuleb 

silmas pidada ka soojusisolatsiooni 

(moodul 3 ja 4) 

Käesoleval juhul eristatakse: 

Monoliitset seina (1) 

Välist isolatsiooni (2) 

Seesmist isolatsiooni (3). 

Soojusülekannet tõkestatakse 

isolatsioonimaterjali paigaldamisega 

seina. Sel juhul ei tohi seina jäta 

tühimikke ega vahesid (nn külma 

tunneleid).


20 


Materjalid: 

Isolatsioonimaterjalid ja nende iseloomustused: 

Materjal 

Laiendatud polüstüreenplaadid 

(Joonis 1) 

Mineraalkiust 

isoaltsioonimaterjal, tehtud 

klaasist või kivivillast, 

saadaval plaatide ja 

mattidena (Joonis 2) 

Lamba vill, puuvill, 

kookoskiud - saadaval 

mattidena (Joonis 3) 

Tselluloos, kork saadaval 

massi või plaatidena 

( Joonis 4) 

Raudbetoon, paisuv savi 

saadaval hulgi (Joonis 5) 

Iseloomustus 

odav, ei ole niiskustundlik, kõrge 

soojapidavusega, raskestisüttiv 

Odav, niiskustundlik, hea soojapidavusega, müra 

neelav, mittesüttiv, lihtne kasutada 

naturaalsed materjalid, hea soojapidavusega, väga 

kallis, vähene tulekaitse 

naturaalsed matejalid, hea soojapidavusega, väga 

kallis, vähene tulekaitse, ei sisalda tervisele ohtlikke 

aineid (ei tekita allergiat) 

Naturaalsed materjalid, hea soojapidavusega, 

naturaalsed materjalid, ei sisalda tervisele ohtlikke 

aineid (ei tekita allergiat), mittesüttiv


21 


4. Niiskuse kaitse 

Sagedasemaid kahjustuste põhjustajaid hoonetele on ebapiisav kaitse niiskuse vastu. 

 

 

vajalikud on horisontaalsed ja 

vertikaalsed niiskuse tõkked. 

1. Horisontaalse suunaga niiskusetõkked hoiavad ära pinnasest tõusvat niiskust. 

Uute ehitiste puhul saavutatakse niiskuskaitse, lisades niiskustõkkeid ehitamise ajal 

(seinad, betoneerimine jne) välimistesse seintesse. Kasuta bituumenit, silikooni või 

valuasfalti. 

1. Keemilised meetodid (vaata eespool taastamisvahendeid), 

2. Mehhaanilised meetodid. 

Mehhaanilised meetodid (Teostada ainult spetsialistide poolt! ): 

2.1. Roostevaba terase meetod 

Roostevabast terasest plaadid tambitakse 

horisontaalvuuki.


22 


2.2. Seina saagimine 

 

horisontaalvuuki 

saetakse teemantteraga. 

 

Vuuk tehakse kiilukujuliseks, et see 

hoone raskuse all kokku ei vajuks. 

Alustatakse tihendusmaterjalist 

(bituumen, silokoon või valuasfalt). 

 

Vuugi täitmine lõpetetakse mördiga 

katmisega. 

2. Vertikaalsed niiskustõkked ennetavad külgedelt vee sisseimbumist 

Vesi võib olla: 

1. väljastpoolt survet avaldav, 

2. survet mitte avaldav või 

3. pinnasest tulev niiskus. 

2.1. Välise veesurve vastu 

kindlustamine: 

Kaitstakse hoonet survet avaldava vee 

vastu kinnise pealiskihiga. Tihend peab 

olema ümbritsetud kivist või betoonist 

valmistatud kaitsekihiga kuna ei suuda 

iseseisvalt survele piisavat vatasmõju 

avaldada.


23 


2.2. Tihendamine tavalise vee vastu: 

Hooneid tihendatakse tavalise 

mittesurvestatud vee nagu näiteks 

vihmavee, lekke või põhjavee vastu 

bituminoosete materjalide, silikooni või 

metall lindiga (vaata moodul 4). 

2.3. Tihendamine pinnase niiskuse 

vastu: 

Isolatsioon tehakse bituumenist, silikoonist 

või tihendiribadest. Samuti kasutatakse ka 

isolatsiooni ja äravoolu soodustavaid kihte 

ja materjale. 

Drenaaži (äravoolu) korral on kasulik 

kasutada kruusa ja äravoolutorustiku 

süsteemi.


24 


5. Renoveeritud välisseina struktuur 

1. Vundament 

2. Isolatsioonipaneelid 

3. Liimsegu 

4. Armatuurvõrk 

5. Täitesegu 

6. Kruntvärv 

7. Vabalt liikuv ja kattev või külgmiselt liikuv krohv


25 


5. Renoveeritud alusmüüri struktuur ja tööde järjekord 

1.) Puhasta seina pind. 

2.) Kanna peale aluskrohv. 

3.) Liimi niiskuse äravoolu teele bituumenist, silikoonist või tihendusribadest 

niiskusekaitse. 

4.) Paigalda äravoolukiht (nt. foolium) kahjustades võimalikult vähe pinda. 

5.) Aseta (ära liimi!) kaitsekiht isolatsioonimaterjali mehhaaniliste vigastuste 

vastu,näiteks polüstüreen. Kui võimalik, paigalda veel üks kiht fooliumi viimase 

kaitsekihina. 

6.) Aluskrohvist tuleks teha renn, et 

nõrguv vesi saaks seinalt ära voolata. 

7.) Seina lähedale ja rennist sügavamalt tuleks paigaldada äravoolutoru, et vesi saaks 

koheselt ära voolata. 

8.) Äravoolutoru tuleb asetada kruusast tehtud asemesse, et toru augud ära ei 

ummistuks.


Viimistlemine


27 

2. Osa: Viimistlemine 

Üldist 

Ehitusobjektil kasutatakse rohkesti inimese tervisele ohtlikke materjale. 

Töid, eriti värvimistöid ohtlike materjalidega tuleb teostada kooskõlas tervisekaitse- ja 

ohutuseeskirjadega: 

Materjalid tuleb ladustada 

vastavaotstarbelises (lukustatud) ruumis. 

 

Kasutada võib ainult neid materjale, mis 

on selgesti äratuntavad. 

 

Kanda tuleb kaitsevarustust. 

Töötamisel tuleks välja valada vaid 

väikseid ainekoguseid selleks ettenähtud 

ja vastavalt tähistatud 

anumatesse. 

Materjalide kasutamisel tuleb 

arvestada ohuallikate lähedusega 

(nt. lahtine tuli). 

 

Töö ajal söömine ja suitsetamine on 

keelatud. 

Süttivate või plahvatusohtlike 

materjalide kasutamisel on keelatud 

elektrisädemeid tekitavate vahendite 

kasutamine, lahtine tuli ning 

suitsetamine. 

 

Maha kukkunud ained tuleb koheselt 

koristada ning korrektsel viisil 

likvideerida. 

 

Pärast töö lõpetamist on soovitatav 

oma näo ja keha intensiivne 

puhastamine.


28 


Kui hoolimata kõigist abinõudest on kahtlustus mürgituse suhtes, tuleks kiirelt 

vastavalt tegutseda: 

 

Too kannatanu ohutsoonist välja, samas kindlusta enese tervise kaitsimine 

 

Võta kannatanul seljast saastunud riided. 

 

Jälgi, et kannatanu oleks mugavas asendis. 

 

Hoolitse, et kannatanul ei tekiks alajahtumist. 

 

Taga kannatanule hapniku (värske õhu) ligipääs. 

Teata juhtumist päästeteenistustele (vt moodul 1). 

 

Kogu võimaluse korral infot kannatanult ja õnnetuskohas viibinutelt. 

 

Hoia kannatanut igasugusest kokkupuutest võimalike lähedalasuvate toksiliste ainetega. 

 

Anna parameedikutele ülevaade kasutatud kemikaalidest ja eelnevast tegevusest. 

 

Piira ligipääs ja eemalda ohtlikud ained ohutult.


29 


Seinte ja lagede viimistlus 

Seintele ja lagedele viimistlust valides on võimalik seda teha järgmiste valikute järgi: 

1. Tekstuurkrohv 

2. Plaadid 

3. Puitkate 

4. Värv 

5. Tapeet 

Krohvi ja plaatide kasutamist kirjeldavad Mooduli 4 osad 1 ja 2, puidutöid kirjeldab 

mooduli 5 osa 4.


30 


Värvimine 

1. Materjalid 

Värvi koostisosad on: 

1. Sidusaine 

pidestab alusainel katte ja hoiab koostisosad üksteisega koos. 

2. Lahused ja lahustid 

õhendavad või lahustavad sidusainet. 

3. Värvained 

annab kattele värvi, tugevuse ja läbipaistmatuse. 

4. Lisandid 

on mõeldud teatud omaduste võimendamiseks. 

1.1. Sidusaine 

Sidusaine on kattetüübi jaoks ülioluline: 

Vees lahustuv, 

anorgaanilise päritoluga: 

Vees lahustuv, 

orgaanilise päritoluga: 

Orgaanilistes lahustes 

lahustuv: 

Mineraalvärvid: 

lubivärv 

silikaatvärv 

tsementvärv 

Tselluloosiliim ja pasta 

kaseiinvärv 

emulsioonvärv 

silikoonvaik värv 

Vaiguga värvid: 

šellak 

alküüdvärv 

polüestervärv 

polüuretaanvärv 

epoksüvärv 

õlivärv 

sünteetiline värv 

nitrotselluloosvärv 

Bituumenmaterjalid: 

asfalt 

bituumen 

tõrv


31 


1.2. Lahustid 

Sidusaine valikul peab arvestama kasutatava lahustiga. Informatsiooni selle kohta võib 

leida kattematerjali sildilt. 

Märkus: 

Kaasaegsed kattematerjalid on vees 

lahustuvad. 

Valed või ebasobivad lahused tekitavad järgnevaid probleeme: 

 

Ülelahustamine 

Värvainete lainetuse tõttu tekkinud 

pleekimine (vt joonis 1) 

 

Sete 

 

Kesine vedeldumine 

Kestendus (vt joonis 2) 

 

Veepiiskade teke 

Ebaühtlane kuivamine (vt joonis 3) 

Mullitamise ilming (vt joonis 4) 

 

Nõrk haakumine 

 

Hägusus 

 

Värvi alune korrosioon


32 


1.3. Värvained (täitevärvid) 

On palju erinevaid värvaineid, mis jagatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. 

Samuti eristatakse ka naturaalsed ja sünteetilisi pigmente. 

Näiteks 

 

Süsinik kui musta värvi pigment 

 

Kriit kui valge värvi pigment 

on vaid kaks näidet: 

1.4. Lisandid 

Lisandite hulka kuuluvad muuhulgas: 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pehmendid 

Kuivendajad 

Paksendajad 

Bakteritsiidid 

Matistajad 

Immutavad ühendid 

Puidusäilitusained 

Tuletakistusained


33 


1.5. Materjali arvestamine 

Värvietiketil olev info aitab välja selgitada konkreetse materjali nõudeid: 

Märkus: 

Informatsioon on tavaliselt antud järgmiselt: 

Liitrit või kilogrammi värvi pinna ruutmeetri 

kohta, või pindala ruutmeetrites, mille saab 

katta liitri või kilogrammi värviga. 

1. Arvutades vajaminevat materjalihulka, tuleb mõõta seina pikkus ilma uste ja 

akendeta, kuid koos akna piitade pikkusega. 

2. Samuti on materjalikoguse arvestamiseks vaja teada ruumide kõrgust. 

3. Seinte pindala jagatakse ruumide kõrgusega, et leida värvitav kogupind. 

4.Kui kogupind jagada kilogrammi või liitri värvi katmisvõimega m2 kohta,saame 

vajamineva värvi koguse liitrites või kilogrammides. Kui vajaminev värvikogus jagada 

ühe anuma suurusega (purgid, kanistrid jne.), saame kätte vajaminevate värvianumate 

arvu.


34 


Näidisülesanne: 

On vaja värvida sein. Ruumi kõrgus on 3.45 m ja laius 530 cm. Mitut värvipurki läheb 

seina värvimiseks tarvis, kui 5m2 suuruse seinapinna värvimiseks läheb vaja 1 liiter 

värvi? 

Iga värvipurk sisaldab 1 liitri jagu värvi. 

Joonis 

kõrgus (1) = 3.45 m; laius(2) = 530 cm 

Antud: 

h = 3.45 m 

l = 530 cm - > teisendatakse 

seega 1 = 5.30m 

n = 5 m2 liitri kohta 

Leida: 

Kogupind ruutmeetrites 

Purkide arv 

Lahendus: 

Seina pindala: A = l x h 

A = 5.30 m x 3.45 m 

A = 18.285 m2 

Vajatava värvi kogus: x = A : n 

x = 18.285 m2 : 5 m2 liitri kohta 

x = 3.657 liitrit 

Vajatav värvipurkide arv: 

Kogus = 

x : liitrit purgi kohta 

Kogus = 3.657 liitrit: 1 liitrit purgi kohta 

Arv = 3.657 purki 

Vastus: 

Seega üldse on tarvis 3.657 liitrit värvi, s.o 4 x 1 liitrit värvi.


35 


1.) Kattepaber/foolium 

2.) Maalriteip 

3.) Pahtlilabidas, segamisanum 

4.) Värvisegisti 

5.) Ümmargune pintsel 

6.) Lai pintsel 

7.) Maalrihari 

8.) Radiaatori pintsel


36 


1.) Rull (lambavill või svamm) – suur 

2.) Rull (vahtmaterjal) – väike 

3.) Teleskoopvarras 

4.) Üleliigse värvi eemaldaja


37 


3. Värvimise etapid 

1. Vanade kahjustuste hindamine või kindlaksmääramine 

Märkus: 

Värvkate on sama hea kui aluskate, milele see 

on kantud. 

Aluskate peab olema: 

 

 

 

tugev (mitte lahtine); 

kuiv, 

vaba helvestest, tolmust, õlist, rasvast ja teistest kõrvalistest ainetest. 

Üks viis alusmaterjali parandamiseks on kruntida seda aluskrundiga. 

Märkus: Aluskrunt on kõrgelt lahjendatud vedelik, mis reguleerib aluspinna imavust ja 

seob lahtised osad. 

2. Pinna ettevalmistamine 

Puhasta pind 

Pese pind veega või pühi sodi, 

eemalda segupritsmed 

Eemalda plekid 

Pühi vee ja vähese äädikaga 

niisutatud svammiga, kui võimalik, 

kata aluskrundiga.


38 


Eemalda kõik kristallid 

 

Kraabi pinnalt kristalleerunud kohad, 

kata salpeetriga ja lase pinnal 

kuivada 

Eemalda seenkasv 

Pühi desinfektsioonivahendis 

loputatud svammiga 

Täida praod 

 

Suurenda praod noa või kaabitsaga, 

pühi avad puhtaks ja täida 

pahtliga ning kata krundiga 

Paranda lahtine krohv 

 

Kraabi maha kahjustatud krohv kuni 

kõik lahtine krohv on eemaldatud, 

harja pind hoolsalt, niisuta, täida 

pahtliga, pärast kuivamist kata 

aluskrundiga


39 


Pese maha ja karesta vana värv 

 

Pese hoolikalt veega maha halvasti 

kinnitunud värv, eemalda vanad 

tapeedijäänused, pärast kuivamist 

kata vee-põhise aluskrundiga 

Veeplekkide eemaldamine 

Lihvi plekke maha nii palju kui 

võimalik ja kata lakiga 

Eemalda roosteplekid 

Kraabi plekid traatharjaga maha, 

kontrolli, et ümbritsev krohv ei oleks 

kahjustatud, kanna peale 

roostekaitse krunt


40 


3. Kõrvalda kahjustuste põhjustajad 

Näiteks katkise rennitoru põhjustatud veeplekke saab ennetada vaid siis, kui veetoru 

uuendatakse. 

4. Ettevalmistavad tööd 

Kata põrandaliistud, elektripesad, 

uste ääred ja akende raamid 

kleeplindiga. 

Kata põrand kattepaberi või 

fooliumiga ning fikseeri see 

kleeplindiga põrandaliistude külge. 

5. Keemiline eeltöötlus 

Olenevalt alusmaterjali 

keemilisest koostisest tuleks ellu viia 

keemilist eeltöötlust, et ennetada 

edasisi kahjustusi. 

Seda tööd peaksid teostama 

spetsialistid.


41 


6. Aluskiht 

 

Aluskrunt pealmiste 

kihtide külgejäämiseks ja 

absorbentsuse vähendamiseks 

(kruntvärv), 

 

Spetsiaalsed 

kruntvärvid külgejäämise 

parandamiseks (aluskrundi täidis), 

 

Roostekaitse aluskrunt


42 


7. Lõppviimistlus vastavalt soovidele 

 

Kui hakkad värvima seinu, tuleks 

enne radiaatoripintsli või väikese 

Perloni rulliga värvida ruumi kõikide 

uste, akente ning radiaatorite nurgad 

ja ääred. Tähelepanu: Alati tööta 

ainult üksikute ühenduses 

olevate pindadedega! 

 

Esmalt värvi lagi. Rulli käepikendus 

(teleskoopvarras) on abiks lae 

värvimisel. 

 

Esmalt on kõige parem värvi peale 

kanda rulliga ristsuunaliselt 

Seejärel rullitakse vertikaalselt 

kattes seina sirgete joontega. 

Olenevalt alusmaterjalist, tuleks 

seina katta üks või kaks korda.


43 

2. Osa: Dekoreerimine 

8. Nõuanded 

 

Kasuta pintsleid ja rulle, mis ei ole 

liiga suured; väikesed seinapinnad, 

piidad ja ääred on soovitav värvida 

vaid kitsate pitslite ja rullidega. 

 

Alusta ruumi värvimist laest, seinte 

värvimist aga akente poolt (väljast 

tulev valgus ennetab suurte varjude 

teket). 

 

Alusta värvimisega ruumi nurkadest 

ning jaga sein mõttes võrdse 

suurusega ribadeks (umbes 1 m2), 

mida võib segamatult värviga katta. 

Kasta pintsel või rull vaid 

korraks kahe kolmandiku osas värvi 

sisse, siis on värvi optimaalses 

koguses ning see ei valgu maha. 

Liigse värvi saab eemaldada 

värvieemaldajaga. 

 

Aja alati värv rullil ühtlaselt laiali, 

rullides seda kõigepealt vastaval 

värvialusel.


44 


9. Lõpptööd, puhastamine 

Pikemate pauside korral tuleks pintsel või 

rull kuivamise vältimiseks kilekotti mässida 

Väldi pooltühjades purkides 

asuva värvi kuivamist 

kattes selle õhukese 

veekihiga. 

Pärast töö lõpetamist tuleb 

pintslid ja rullid koheselt 

kraani all pesta ja kuivama 

panna. 

Puhastamist 

tõhustada seebi abil. 

saab


45 


Jäätmete käitlemine: 

Kuivanud ja tühjad värvipurgid 

visatakse kollasesse konteinerisse. 

 

Kasutuskõlbmatud pintslid ja rullid 

ning kuivanud värviga purgid võib 

kõrvaldada samamoodi kui kodused 

jäätmed. 

Vedelad jääke tuleb käidelda kui 

ohtlikke jäätmeid ning viia need 

kohalikkesse ohtlike jäätmete 

hoidlatesse


46 


Tapeetimine 


1.1. Tapeetide tüübid 

Järgnevaid tapeete eristatakse üksteisest pinnakvaliteedist lähtuvalt: 

 

 

Tapeet kujutab endast põhiliselt või peamiselt paberit, millele on trükitud erinevad 

mustrid. 

Puitlaasttapeet koosneb kahest paberikihist, mille vahele on pandud puitkiud. 

 

Reljeeftapeet on paber, millele on pressitud reljeefne kate. 

 

Liimtapeedil on terve pind kaetud vahulise pastaga/liimiga. 

 

Veluurtapeedi pind on kaetud tekstiilsete materjalidega. 

 

Pestav tapeet on plastpinnaga paber


47 


1.2. Sümbolid ja nende tähendused 

Õiged sümbolid tapeediümbrise või selle sildil annavad alati olulist infot kvaliteedi, 

omaduste ja kasutamise kohta. 

Veepidavus: 

1.) Veepidavus paigaldamise ajal. Värsked 

kliistrijäljed saab ära pühkida niiske 

svammiga. 

2.) Veepidavus. Kerge mustuse saab ära 

pühkida niiske lapiga. 

3.) Küürimiskindlus. Mustuse saab 

eemaldada õrnal küürimisel pehme 

harjaga. 

Valguskindlus: 

1.) Piisav 

2.) Hea 

3.) Suurepärane 

Paigaldussuund: 

1.) Suunda ei ole. Paigaldamisel ei ole vaja 

arvestada mustriga. 

2.) Otse. Mustrid paigutatakse samadele 

kõrgustele ja kõrvuti. 

3.) Nihkesse. Iga järgmine paan 

asetatakse eelmise suhtes poole peale. 

4.) Vastupidises suunas. Iga teine 

paan asetatakse vastupidises suunas.


48 


Paigaldusviis: 

1.) Tapeeti tuleks liimida. 

2.) Liim tuleks kanda 

alusmaterjalile. Liimiga tuleks kleepida 

aluspind, mitte tapeet. 

3.) Tapeedi tagaosa on juba liimiga kaetud 

ning seda tuleb enne paigaldamist vaid 

veega niisutada 

4.) Tapeetimisel säilib tapeedi profiil. 

Eemaldusprotseduur: 

1.) Täielikult eemaldatav. Tapeeti saab 

eemaldada ilma seinale jälgi jätmata. 

2.) Eraldatav. Pealmise kihi saab 

eemaldada, alumine kiht jääb seinale 

voodriks.


49 



Märkus: 

Euro-tapeedirulli standardmõõdud: 

laius 0.53 m 

pikkus 10.05 m. 

Ühe Euro-tapeedirulliga saab katta umbes 5 m2 suuruse seinapinna. Umbkaudse vajaliku 

tapeedihulga saab leida järgmisest tabelist: 

Rullide arv vastava kõrgusega ruumi jaoks 

Ruumi ümbermõõt 2.10 - 2.35m 2.40 - 3.05m 3.10 - 4.00m 

numbrites 

6 3 4 5 

10 5 7 9 

12 6 8 11 

15 8 10 14 

18 9 12 17 

20 10 14 19 

24 12 16 23 

Täpse nõudluse saab järgmise arvutuse abil: 

1. Nõudluse hindamisel tuleb kõikide seinade pikkused arvestada ilma uste ja 

akendeta, siiski tuleb arvesse võtta aknapiitade pikkust. 

2. Tapeedi koguse arvestamisel tuleb teada ka ruumide kõrgusi. 

3. Seinte pikkused jagatakse tapeedirulli laiusega, leitakse vajaminevate paanide 

arv. 

4. Kui vajaminevate paanide arv korrutada ruumi kõrgusega, leitakse vajaliku 

tapeedi kogupikkus. 

5. Kui nüüd tapeedi kogupikkus jagada ühe tapeedirulli pikkusega, leitakse 

vajaminevate rullide arv. 

Märkus: 

Siinkohal arvestatakse uste ja akendega kui 

seina pinnaga. See tähendab, et kärpimisega on 

arvestatud algusest peale.


50 



Seina hakatakse tapeetima. Ruumi kõrgus on 3.45 m ning laius 530 cm. Mitu Eurotapeedirulli 

läheb vaja seina katmiseks? 

Joonis: 

1: Kõrgus = 3.45 m; 2: Laius = 530 cm 

Antud: 

h = 3.45m 

l = 530 cm - > teisendatakse 

s.t. l = 5.30 m 

n = 5 m2 rulli kohta 

Leia: 

Rullide arv 

Lahendus: 

Paanide arv: 

n = 5.30m: 0.53m 

n = 10 

n = l : 0.53 m 

Vajamineva tapeedi kogus: x = n x 3.45m 

x = 10 x 3.45 m 

x = 34.5 m 

Rullide kogus: Kogus = x : 10.05m 

Kogus = 34.5 m: 10.05 m 

Kogus = 3.433 

Tulemus: 

Kokku on vaja 34.5 meetrit tapeeti, seega on vaja hankida 4 rulli.


51 


2. Tööriistad ja abivahendid 

1.) Plastikust kontaktpress 

2.) Tapeedihari 

3.) Kliistrirull 

4.) Tapeediliimi hari ja ämber 

5.) Tapeedipaani liitekohtade rull 

6.) Kokkuvolditav joonlaud 

7.) Tapeedikäärid 

8.) Paberinuga


52 


1.) Ripplood 

2.) Tapeedisilumislaud 

3.) Nuga äärte lõikamiseks 

4.) Tapeedinuga


53 


3. Tapeetimisetapid 

1. Kahjustuste või vana tapeedikatte hindamine 

Märkus: 

Tapeet on sama hea kui alusmaterjal, millele 

see kantakse. 

Alusmaterjal peaks olema: 

 

püsiv (kinnine), 

 

kuiv, 

 

imav, 

 

Lahtiste helveste (laastude), tolmu, õli, rasva jne. vaba 

 

Puhasta pind 

Pese pind veega või pühi sodi, 

eemalda segupritsmed 

 


Pühi vee ja vähese äädikaga 

niisutatud svammiga, kui võimalik, 

kata aluskrundiga 

 

Eemalda kõik kristallid 

Kraabi pinnalt kristalleerunud kohad, 

kata salpeetriga ja lase pinnal 

kuivada


54 


 

Eemalda seened 

Pühi desinfektsioonivahendis 

loputatud svammiga 

 

Täida lõhed 

Suurenda praod noa või kaabitsaga, 

pühi avad puhtaks ja täida 

kinnitusainega ning kata krundiga 

 

Paranda lahtine krohv 

Kraabi maha kahjustatud krohv kuni 

kõik lahtine krohv on eemaldatud, 

harja pind hoolsalt, niisuta, täida 

kinnitusainega, pärast kuivamist kata 

aluskrundiga


55 


 

Pese maha ja karesta vana värv 

Pese hoolikalt veega lahtine värv, 

eemalda vanad tapeedijäänused, 

pärast kuivamist kata vee-põhise 

aluskrundiga 

 

Veeplekkidega tegelemine 

Lihvi plekke maha nii palju kui 

võimalik ja kata lakiga 

 

Eemalda roosteplekid 


traatharjaga 

hõõrudes, kontrolli, et ümbritsev 

krohv ei oleks kahjustatud, kanna 

peale roostekaitse krunt


56 


3. Kõrvalda kahjustuste põhjustajad 

Näiteks roosteplekke saab ennetada vaid naela eemaldamise või roostevaba naelaga 

asendamisega. 

4. Ettevalmistavad tööd 

Kata põrandaliistud, elektripesad, 

uste ääred ja akende raamid 

kleeplindiga 

Märkus: 

Enne tapeetimise alustamist lülita elekter välja! 

 

 

 

Ainult pärast seda eemalda elektripesad ja lülitipaneelid. 

Pane valmis laud koos tapeedinoaga või sea üles tapeetimislaud. 

Sega liimipulber vastavalt pakendijuhendile. 

Mida raskem on tapeet, seda paksem kiht liimi 

tuleb pinnale kanda. Liim tuleb hoolikalt läbi 

segada ning ning enne kasutamist tuleb liimil 

paksenemiseks seista lasta


57 


5. Keemiline eeltöötlus 

Uutel krohvisegudel on leeliselised 

omadused (näiteks võib mõnede 

tapeedisortide puhul esineda plekke, mida 

saab eemaldada õrna fluorsilikaati 

sisaldava pesuaine (washcoat) korra 

pealekandmisega) Järgmisena tuleks pind 

uuesti veega pesta 

Alusmaterjali parandamiseks võib selle 

katta krundi või kliistriga. 

Märkus: 

Kliister on tselluloosiliim, mida lahustatakse 

vees ning mis tihendab alusmaterjali ja seob 

lahtised osakesed. 

6. Tapeetimine 

Tapeetimise tööetapid: 

1. Lõikamine 

2. Liimimine 

3. Voltimine 

4. Niisutamine 

5. Tapeedi kleepimine 

6. Tapeedi pinguldamine 

7. Kuivatamine 

Märkus: 

Tapeetimist alusta alati akna poolt.


58 


6.1 Lõikamine 

 

Rulli tapeet laual lahti nii, et liimitav 

külg jääks peale ja nähtavale jääv 

tapeediosa vastu lauda. 

Toa kõrgus pluss 5-10 cm 

silumisruumi annavad kokku sobiva 

paanipikkuse. 

Lõika tapeedinoa või kääridega 

valmis sobiv tapeedipaan. 

Mustriga tapeetide puhul tuleb 

lõikamisel arvestada mustri 

eripäradega. 

Samuti võta mustri kohandamisel 

arvesse probleemseid kohti nagu 

näiteks akente ja uste ääri! 

 

Lõika valmis vähemalt üks rull, kuid 

mitte rohkem, kui suudad järjest ära 

panna. 

Märkus: 

Pidevat uuestimõõtmist saab vältida, kui 

esimene lõigatud tapeedipaan järgmistele 

šablooniks võtta.


59 


6.2 Liimimine 

Märkus: 

Liimi korraga vaid paar paani ning kleebi need 

seinale liimimisjärjekorras 

 

Aseta tapeedipaanid lauale samas 

järjekorras ja nii, et tapeedi 

tagumine pool jääks nähtavale. 

Tõmba paani ülemine osa laua 

äärele. 

 

Liimi paan tapeediharjaga, alustades 

keskelt ja liikudes äärte poole. Paan 

peaks olema liimiga kaetud hoolikalt 

ja võrdselt. 

 

On tähtis, et ääred oleksid hoolikalt 

liimiga kaetud. Vastasel korral 

valitseb oht, et tapeediääred 

hakkavad varsti kestendama. 

Ettevaatust: 

Tapeediliimil on kerge libastuda! 

6.3 Voltimine 

 

Voltimisel tuleb voltida 2/3 ülemisest 

osast ja 1/3 alumisest ning 

voltimiskohad peavad olema 

paralleelsed. Vastasel juhul ääred 

kuivavad ning ei kleepu enam 

seina/lae külge. 

Hoolitsege, et volditud osade 

lõpuääred moodustaksid väiksed 

ovaalid (ärge voltige ääri lamedaks!).


60 


6.4 Niiskumine 

 

Kui tapeedipaan on ühtlaselt ja hästi 

liimitud, peab sellel laskma umbes 

10-15 minutit niiskuda. 

6.5 Tapeedi kleepimine 

Tõmmake loodinööri abil täpne 

vertikaalne joon, mis oleks aknast 

täpselt ühe tapeedipaani kaugusel. 

 

See joon peaks olema orientiiriks 

esimese paani kleepimisel. 

 

Hoidke liimitud ja niiskunud paani 

mõlema poole otsadest ja asetage 

see mööda ettetõmmatud joont.


61 


 

Nüüd voltige paan pikkamööda alla 

lahti ja hoolitsege, et tapeediäär 

jookseb mööda orientiirjoont. 

 

Pärast seda pressige tapeedipaani 

tugevalt tapeediharjaga, liikudes 

ülevalt allapoole ning keskkohast 

äärteni. 

Eemaldage koheselt lapiga kõik 

kliistriplekid.


62 


Pärast seinal asuva paani 

kohendamist kleebitakse järgmine 

paan otse selle järgi. 

Õrna pinnaga 

tapeetide (näiteks 

veluurtapeedi) 

pressimiseks tuleks 

tapeediharja asemel 

kasutada 

vahtkummist rulli


63 


6.6 Tapeedi pinguldamine 

Käesolevas näites liimitakse kogu 

paan pluss üleliigsed 2 või 3 

sentimeetrit. 

 

Tapeet pressitakse kääride tagumise 

otsaga otse vastu seinanurka 

Nüüd kooritakse tapeet veidike 

otsast lahti. Selle taga on näha 

selget sihtjoont. 

 

Üleliigne paani osa seina ja lae vahel 

lõigatakse ettevaatlikult mööda 

tekkinud piirjoont otsast ära. Nüüd 

on tapeet täpselt paras (Isegi, kui 

nurk ei ole täielikult korrapärane). 

 

Sama protseduuri tuleks kasutada põrandaliistude puhul:


64 


 

Töö on palju lihtsam ja täpsem, kui 

kasutatakse 

spetsiaalset 

silumislauda ja nuga. 

6.7 Kuivatamine 

Tapeedipaanide vahelised praod 

(mitte kasutada reljeefse tapeedi 

korral!) saab rulliga siledaks 

pressida, et tulemus võimalikult 

puhas ja korralik välja näeks. 

 

Tapeeti ei tohi pärast kleepimist liiga 

kiiresti kuivada lasta. 

Märkus: 

Vältige rebimist ja liigset kuumust.


65 


7. Nõuanded ja probleem juhtumid 

Sisemised nurgad: 

 

Kleebi tapeedipaan nii, et umbes või 

kuni 2 cm laiune tapeediriba jääks 

üle tapeeditava nurga. 

 

Kui paan on seina külge kleepunud, 

vajuta ka üleliigne riba õrnalt nurka 

kinni. 

Järgmine paan kleebitakse jälle 

vertikaalselt ja paigutatakse otse 

vastu nurka. 

Selle tulemusena tapeeditakse 

üleliigne tapeediosa üle. 

Välised nurgad: 

Protseduur on sama kui 

ülalkirjeldatud. 

Märkus: 

Kui nurk ei ole täiesti sirge, tuleks paberi 

kortsude vältimiseks liigsele ääreribale teha 

mitmest kohast sisselõiked.


66 


Poorte kasutamine: 

Poorted annavad dekoreeritavale 

ruumile omapärase ilme. 

 

Need rullitakse peale täpselt ja kõige 

viimase sammuna. 

Koonuslõige nurkades tagab 

professionaalse välimuse. 

 

Et ported üles ei kerkiks, läheb vaja 

spetsiaalset poorte liimi.


67 


8. Lõpetamine, koristamine 

8.1. Tapeetimine lülitite ja elektripesade ümber: 

Märkus: 

Enne elektripesade umber töötamist lülita 

elekter välja (pealülitist)! 

 

Eemaldage lülitite ja elektripesade 

paneelid ning seejärel kleebi tapeet. 

Lülitite puhul on soovitav teha 

tapeedile ristlõiked lülitite kohalt. 

Lõigake lülitite ja elektripesade 

kohalt tapeet ära (pärast tapeetimist 

on ruum valmis ja tapeediliim 

kuivanud). 

Pärast tapeetimise lõpetamist 

paigalda paneelid tagasi.


68 


Mullid: 

 

Tapeedi alla tekkivaid õhumulle saab 

eemaldada või vähendada vähese 

liimi süstimisega tapeedi alla. 

Katmine: 

Mõnda tapeedisorti tuleb pärast 

kuivamist uuesti katta (vt 

ülevaltpoolt).


69 


Jäätmete käitlemine 

Kuivanud ja tühjad 

tapeediliimipurgid, värv jne. 

visatakse kollasesse konteinerisse. 

Kuivanud harjad, rullid ja 

anumad kuivanud tapeedisodiga 

kõrvaldatakse samamoodi kui 

kodused jäätmed 

 

Tapeedi jäägid võib minema visata 

kui vanapaberi.


Põranda katmine


71 

3. Osa: Põranda katmine 

Üldist 

Katet, mis paigaldakse ruumi põrandale (pindkihile), nimetatakse põrandakatteks. 

Eristatakse: 

 

siledaid ja 

 

tekstiilkatteid. 

Põrandakatted järgivad erinevaid moetrende. Siiski tuleks peale optilistele 

omadustele tähelepanu pööramist silmas pidada ka järgmisi kriteeriumeid: 

 

Ei sisaldada kahjulikke materjale 

 

 

Ökonoomsete toormaterjalide kasutamine 

Võimalikult vähene energiakulu ja keskkonnareostus tootmisel ja transportimisel 

 

Vastupidavus 

 

Müra summutus 

 

Pikk iga 

 

Vastupidavus lahustele, hapetele ja sööbivatele ainetele 

 

Puhastusvõimalus, saaste kõrvaldamine jne.


72 


Materjalid 

Järgmised katted kuuluvad tekstiilkatete kategooriasse: 

Kootud vaip (1) 

Viltkate (2) 

Veluurvaip (Veluur riidest) (3) 

Silmusvaip (Heegeldatud kangast) (4) 

Järgmise katted kuuluvad siledate katete 

kategooriasse: 

PVC katted (1) 

Linoleum (2) 

Kivi- ja mineraalkatted (naturaalne 

kivi jne.) (3) 

Korkkate (4) 

 

Laminaatkatted (5) ja 

Parkett või puitklotsid (6)


73 


Tööriistad ja abivahendid 

1.) Mõõteriistad (kokkupandav joonlaud, joonlaud, mõõtelint) 

2.) Nuga (paberinuga) 

3.) Spetsiaalne liimimiseaine (kaasa arvatud liimianum) 

4.) Segukamm 

5.) Kleeplint (vaiba fikseerimiseks) 

6.) Stants (Naaskel) 

7.) Kummihaamer või pehme haamer 

8.) Traathari


74 


Liimid 

1.) Parketiliim 

2.) Vaibaliim 

3.) PVC liim 

4.) Korgiliim


75 


Materiali vajadus 

Etapid vajamineva materjalihulga arvestamiseks 

 

Mõõda üle kaetav pind, 

 

Tehe mõõtkava järgi joonis (Võimaluse korral millimeeterpaberile), 

 

Ära unusta uksi, kambreid ja vaheruume (Võimaluse korral peaks arvestama ka 

uste lävekohtadega), 

 

Arvuta katetava pinna A pindala ruutmeetrites 

pikim mõõdetud pikkus + 10 cm = a 

pikim mõõdetud laius + 10 cm = b 

 

Kaetav pind: 

Kaetava pinna suurus ümardatakse tavaliselt ruutmeetriteks. 


Antud: 

a = pikim mõõdetud pikkus + 10 cm = 6.30 m + 0.10 m = 6.40 m 

b = pikim mõõdetud laius + 10 cm = 3.60 m + 0.10 m = 3.70 m 

Leida: A in m2: 

Lahendus: 

Tulemus: 

A = a x b 

A= 6.40m x 3.70m 

A = 23.68 m2 

Tuleb arvestada A = 24 m2 pinna katmisega.


76 


 

Juhul kui materjale pakutakse rullides, arvutatakse vajaminev hulk järgmiselt: 

Paanide arv n = Pikim mõõdetud pikkus b 

(rulli laius väiksem 10 cm) 

Paanide arv ümardatakse alati täisarvuks. 

Paanipikkus L = pikim mõõdetud pikkus a + 10 cm 

Märkus: 

Kui pikad ja laiad paanid lõigata, sõltub 

tavaliselt sellest, kui palju katet tuleb 

paigaldada ja kuidas seda tuleb teha. 

Pinna A täielik materjalikogus arvutatakse järgmiselt: 

A= n x rulli laius B x L 


Antud: 

a = pikim mõõdetud pikkus + 10 cm = 6.30m + 0.10 m = 6.40 m 


Rulli laius B = 4.00 m 

Leida: 

arv n and pikkus L meetrites 

Lahendus: 

n = 6.40 m: (4.00m - 0.10 m) = 6.40 m: 3.90 m = 1.64 ~ 2 

L = 3.70 m + 0.10 m = 3.80 m 

Tulemus: 

Vaja on kahte paani pikkusega 3.80m. 

Kogupind: = 2 x 4.00 m x 3.80 m = 30.4 m2 

Kattejääk 24m2 suuruse kattepinna kohta= 6.4 m2


77 


Alternatiivne võimalus: 

Antud: 

a = Pikim mõõdetud pikkus+ 10 cm = 3.60 m + 0.10 m = 3.70 m 


Rulli laius B = 4.00 m 

Leida: 

Arv n ja pikkus L meetrites 

Lahendus: 

n = 3.70 m: (4.00 m – 0.10 m) = 3.70 m: 3.90 m = 0.95 

L = 6.40 m + 0.10 m = 6.50 m 

Tulemus: 

Vaja on ühte paani pikkusega 6.50 m. 

Kogupind: = 1 x 4.00 m x 6.50 m = 26.00 m2. 

Kattejääk 24m2 suuruse pinna kohta = 2.0 m2. 

Rullilaiuse B = 4.00 m korral oleks teise arvutusvõimaluse kasutamine 

ökonoomsem.


78 


Katmise põhireeglid 

Põrndakatteid võib laotada erinevate aluspindade peale. Siiski on mõned põhitingimused, 

mida tuleks kontrollida: 

 

Kaetav aluspind ei tohi olla niiske. 

 

Põrand peab olema tasane. Vastasel korral on näiteks põranda tasandamine 

tasandusseguga hädavajalik. 

 

Alusmaterjal peab kannatama liimimist ja kleepimist. Seda ei liivatata ning 

sellel ei tohi olla suuri kahjustusi. Kui vaja, tuleks põrandat enne katmist töödelda 

kruntvärvi või täiteainega. Kindlasti tuleb kõrvaldada põrandalt mustus. 

 

Puitkatte või puitklotsidega katmisel tuleks tagada, et kattel ei esineks katkisi 

või kriiksuvaid kohti. Kui vaja, tuleb sellised kohad parandada või kinni kruvida. 

Vaibad sobivad aluskatteks vaid juhul, kui kiudude sügavus on maksimaalselt 5 

mm ja aluspinnal ei kasutata põrandaalust soojustust (viimane punkt kehtib ka 

PVC katetele ja linoleumile). Enne paigaldamist tuleks vaip puhastada ja katta 

pruuni paberiga. 

Pinna ettevalmistamine katmiseks 

Vaipu, PVC katteid või parketti saab korralikult paigaldada vaid kuivale, tasasele ja 

tervele põrandale, millel on kindle, sile ja puhas pind.


79 


1. Tasanda pind betooniseguga 

Selleks kasutatakse spetsiaalseid isetasanduvaid põrandasegusid. 

Tähelepanu tuleks pöörata õigele töötemperatuurile. 

Enne liimi pealekandmist tuleb kinni pidada viidatud reaktsiooniajast ja 

ootamisperioodidest. 

Segust märgadel põrandatel läheb kuivamiseks pikem aeg. 

Lõpeta teised tööd, mis põhjustavad palju tolmu ja mustust, võimalikult varakult. 

1.) Eemalda kaabitsaga vana põrandakatte jäänused kui ka lahtised aluspinna tükid ja 

vana liim, vajaduse korral ka tolm ja segu ning värvijäljed, vaha ja õlikiht. 

2.) Kanna suure niiskuseimavuse korral pinnale sobiv kruntimisaine, poorne või liivarikas 

pindkiht, et tagada aluspinna õige kleepumine katteseguga. 

3.) Sega valmis betoonisegu vastavalt tootejuhendile. 

Märkus: 

Puista alati pulber vette ja sega hoolikalt, et 

tekiks ühtlane tükkideta lahusetaoline segu 

4.) Kalla osa betoonsegust tasandamiseks pinnale.


80 


5.) Aja segu ühtlaselt kelluga laiali. Kellujäljed ja väiksemad konarused ühtlustuvad 

seguomaduste tõttu ise. 

6.) Kui pind on väga ühtlaselt kaetud, saab segu kanda nii õhukeselt, et kleepimissooned 

on vaid väga kergelt seguga kaetud. 

7.) Oota kuni segu on reageerinud. 

Märkus: 

Enne liimi peale kandmist eemalda pinnalt 

kaabitsa või lihvijaga liivaterad, õhumullid ja 

tükikesed. 

8.) Tasanda ebaühtlased või karedad kohad jämeda liivapaberiga, on parim, kui pind on 

läbikäidud, kuid ei ole siiski täiesti kõvastunud. 

Märkus: 

Pinnad linoleumi ja naturaalsete kummkatete 

jaoks tasandatakse suurte lihvimismasinatega, 

et tulemus oleks ühtlane. Taolisel juhul tuleks 

kruntimine jätta spetsialistide hooleks. 

2. Kata põrand kuivbetooniga 

Käesoleval juhul on võimalik tõeliselt ebaühtlased või katkised põrandakohad katta 

kuivbetooni osadega. Siinkohal tuleb vana betoon puhastada ja fooliumiga katta. 

(vaata moodul 4 osa 1)


81 


Põrandakatte paigaldamise tööetapid 

1. Laminaat- ja parkettpõrandad 

 

Laminaatpõrandad laotakse tavaliselt üles kihtidest. Ülemine kiht koosneb ühest 

või mitmest kihist kiudainest (näiteks paberist), mida on süstitud termokahaneva 

sünteetilise vaiguga. 

Alumine kiht sisaldab puitosasid (näiteks saepuruplaati) 

 

Parkettpõrandad koosnevad puitliistudest, mida tihti müüakse valmislõigatud 

kujul (näiteks 50 x 50 cm) 

1.1: Laminaatpõrandad sisaldavad tehase poolt tehtud keeli ja sooni, mille abil tükid 

üksteisega seotakse, laminaat jääb hõljuma ilma liimainet vajamata. 

1.2: Ladumine algab ruumi nurgast. Ühendamisel on vajalik paisumisvuugi olemasolu, 

mis saavutatakse kiilude või klotside abil. 

1.3: Kõrge kasutusega aladel seotakse põrandakate üle kogu pinna. Liimisegu aetakse 

segukammi abil kogu aluspinnale laiali. Seejärel paigaldatakse parketiklotsid/lauad või 

laminaadilauad ning surutakse kinni.


82 


Kontollige pidevalt ridade joonduvust nööri ja 

nurklauaga. 

1.4: Kogu pinna sidumisel kleebitakse tavaliselt üksikliistude üksteise vahel kokku. 

Liimisegu peaks osade kokkupressimisel ühtlaselt laiali nõrguma. Üleliigse liimi peab 

koheselt niiske lapiga eemaldama. 

1.5: Põranda vaatamisel ei tohiks ühenduskohad nähtavad olla. Liistude ühendamisel 

lööge puidutüki või laia peitliga mõõdetud löökidega vastu liistu külgi ning siis 

otsi. 

Märkus: 

Jõuga löömine võib põhjustada juba fikseeritud 

osade paigaltnihkumist. 

1.6: Liistude pressimine on oluline põranda osade ühenduskohtade vastupidamiseks. Kui 

ei ole saadaval spetsiaalseid klambreid, peaks liistud omavahel vahetult pärast liimimist 

kleeplindiga ühendama. 

1.7: Lõpuks kiilutakse kogu põrandakonstruktsioon kinni nii, et ükski osa ei saaks enne 

liimi kuivamist nihkuda.


83 


1.8: Üleminekul kõrvalasuvale põrandakattele peab alati olema paisumisvuuk. Vuugi 

saab täita elastse kõvenduva seguga või põrandaliistuga. 

1.9: Põrandakatet võib pärast paigaldamist uuesti lihvida ning tihendada.


84 


2. Kork põrandaplaadid 

2.1) Plaatide paigaldamisel on ülioluline aluspinna kontrollimine. Plaatide ladumisel 

märjale betoonile on vajalik 6 nädalane kuivamisaeg. 

2.2) Kõigepealt jagatakse ruum ära, 

tõmmates nööri uksest (A) 

vastasseinani. Nööri kaugus külgseinast 

määratakse paari plaadi ajutise 

paigaldamisega. 

A: abijoon; X: uks 

2.3) Löö haamriga kaks peenikest naela nööri otstesse ning tõmba nende vahele 

orientiirnöör. 

2.4) Alustamiskoht pannakse paika nii, 

et mõõdetakse plaatide mitmekordne laius 

uksest aluspinna keskpunktini. 

2.5) Nüüd tõmmatakse paremalt poolt 

abinöör, mis moodustab joonega A 

nurga. 

2.6) Seejärel fikseeritakse kahepoolse 

teibiga esimene plaat (D) nööri A ja 

abinööri moodustatud nurka.


85 


2.7) Pärast seda laotakse mööda 

abinööre maha ülejäänud plaadid. 

Märkus: 

Plaadid laotakse otse, samm-sammult ladumine 

teeb töö kergemaks.


86 


3. Vaiba, PVC katte paigaldamine ja linoleum 

3.1 Lahtise vaiba paigaldus 

Märkus: 

Katmine lahtise vaibaga sobib vaid ruumidele suurusega kuni 20 m2 ja ruumide vähesel 

kasutamisel. 

Siiski peab selle meetodi kasutamisel vaiba kleeplindiga kinnitama. Kahepoolne 

kleeplint kinnitatakse ühe poolega põrandale, ustele, üleminekutele ja äärtele. Nii seisab 

vaip kindlalt kinni ja ei libise. 

Laotamise etapid on järgmised: 

1.) Rulli vaip lahti ja kohenda. Pane üks vaibaäär vastu kõige pikemat seina. 

2.) Lõika vaip umbes valmis. Iga külje puhul jäta 5-10 cm varuruumi. 

3.) Tõmba vaip kõikidelt seintelt tagasi ja hõõru teipi sõrme või ülejäänud vaibatükiga, 

kontrollimaks, et see igaltpoolt korralikult kleepub. Probleemsetes kohtades kasuta veel 

ühte teibiriba, paigaldades selle mõne sentimeetri kaugusele seinast. Kahte riba kasuta 

ka uste ja sissekäikude juures, pannes need umbes 10 cm kaugusele. 

4.) Eemalda kaitsev kleeplint, mille vastu vaip seinal toetus. Alusta vaiba pressimist 

kleeplindile, liikudes õrnade surumisliigutustega keskelt väljapoole. 

Nüüd hõõru vaipa teibi külge vastupidises suunas ja pärast seda taas keskelt väljapoole. 

5.) Seejärel hõõru keskelt vaipa kahele ülejäänud poolele ning lõpuks pingulda.


87 


6.) Hõõru vaipa tugevalt teibi vastu. Kasuta vastaseina poole hõõrumiseks ümarat eset, 

näiteks puutükki. 

7.) Kui liitekohad on ruumi suuruse tõttu vältimatud, siis luba vaibarullidel põrand umbes 

5-10 cm üle ääre katta ning lõika seejärel ääred silma järgi parajaks. Nüüd lõika 

kääridega õigeks liitekohad. Keera rullide ääred veidi tagasi, pane liitekohtadesse 

kleeplinti, eemalda kaitsekord ja paigalda esimene rull. 

8.) Aseta kerge survega teine rull vastu esimest. 

9.) Kinnita vaip paralleelselt liitekohtadega ka seinte äärtesse.


88 


3.2 Pinna liimimine 

Vaiba, PVC katte ja linoleumi kattepinna liimimise jaoks on kasutusel moodsad hajuvad 

ühepoolsed liimained, mis lubavad liimil kiiresti kuivada ning pakuvad kõrget 

vastupidavus- ja tugevusastet. Enamik tänapäeval kasutatavad liimimiained on 

lahustivabad ja seega lõhnatud. 

Katmisjuhend on järgmine: 

1.) Laota vaip maha ning lõika see umbes parajaks, nii et äärtest jääks vähemalt 

5 sentimeetrit üle. 

2.) Tõmba rull tagasi keskpunkti ja kanna liim aluspinnale tootja poolt soovitatud 

liimikammiga.


89 


3.) Aseta vaip liimalusele, lastes liimil enne natukene seista (vastavalt juhendile). 

4.) Venita vaipa aluspinnal tugevalt, tehes seda sobiva rulliga. 

Alusta keskelt ning liigu kõikidesse äärtesse. 

5.) Voldi rull tagasi teise nurka, kanna alusele liim, paigalda rull liimitud pinnale ja 

hõõru seda nagu eelnevalt kirjeldatud. 

Märkus: 

Vaibad võivad liimainetes sisalduva vee tõttu 

natukene kokku tõmbuda. 

Et ohutult töötada, jäta nurkadest 10 cm riba ilma liimita. Alles pärast tootja poolt 

näidatud liimi reageerimisaja lõppu (näiteks 24 tundi), kata need kohad liimiga, paigalda 

kate ja lõika ääred parajaks. 

6.) Lõika ääred pärast seda, kui vaip on põranda ja seina vahel asuvasse nurka kinni 

pressitud (näiteks kääriotstega).


90 


7.) Samuti kinnita kitsad ääreribad vaid siis, kui liim on suuremas osas kuivanud. 

Märkus: 

Kui liitekohad on vältimatud, tuleks kõigepealt 

paigaldada kõige laiem rull. 

8.) Kui on vaja paigaldada kaks võrdselt laia rulli, näeb protseduur välja järgmiselt: 

 

Kahe rulli liitekohtade ääred lõigatakse ja märgistatakse. 

 

Kaks rulli tõmmatakse ääristustest tagasi. Umbes 50 cm pikkune riba liimi 

kantakse mõlemale rullile, alustades äärtest ning asetatakse liimimiskohale. 

 

Pärast reageerimisaega kaetakse ülejäänud aluspind ning kinnitatakse vaip. 

 

Kui selleks ajaks on vaip liitekohast kokku tõmbunud, on seda viga võimalik veel 

parandada.


91 


3.3 Professionaalne vaibalõikamine 

1.) Vaibarullid tuleb enne paigaldust või liimimist koos lahtiselt põrandale asetada. 

2.) Vaiba ääred lõigatakse seinade äärest umbkaudu parajaks, üleliigne äär peaks 

jääma umbes 5-10 cm laiuseks. Liitekohad peab lõikama täpselt parajaks. 

Märkus: 

Sein ei saa kahjustatud, kui vaipa hakata 

lõikama tagantpoolt (teisest äärest). 

3.) Kui kaks rulli kõrvuti asetada, peaks need üksteisega umbes 5-10 cm laiuses 

kattuma. 

4.) Nurgad tuleks lõigata diagonaalselt pärast ülejäänud vaiba joondamist. 

5.) Seina vahekohtadest volditakse vaip tagasi, märgistatakse ja lõigatakse umbkaudu 

parajaks. 

Teise võimaluse järgi on vaja valmistada papist šabloon. 

Šabloon asetatakse vaiba taha.


92 


6.) Vaip volditakse ümber toru ning lõigatakse täisnurkse äärega kuni toruni. Seejärel 

tehakse vaiba sisse ümarlõige ning vaip sätitakse mööda lõikekohta ümber toru. 

7.) Liitekohtade lõikamiseks kasuta konksteraga vaibanuga. Kasuta uusi terasid. 

Kogenud vaibapaigaldajad lõikavad mõlemad kattuvad rulliosad topeltlõikega mööda 

metallriba. Paksemate vaipade puhul lõigatakse vaipade ääred eraldi. 

8.) Suuri liitekohti st. liitekohti, mis jooksevad mööda vaipa, tuleks igal võimalikul juhul 

vältida. Kui neid ei ole võimalik vältida, tuleks neid lõigata terava konksnoaga mööda 

metallriba. 

Järgmisena kasutatakse nende kohtade juures äärekinnitusvahendeid. Praktiline 

nõuanne: kasutage läbipaistvat veega segatud puiduliimi suhtes 1:1. 

9.) Pärast vaiba kinnitamist teibile ja/või liimimist ning paigaldamist vaip trimmitakse. 

Käesoleval juhul pressige käärdega vaibaäär seina ja põranda vahelise nurga sisse ning 

kohendage äär konksnoaga parajaks. 

Märkus: 

Seina vigastamise vältimiseks tuleks vaiba ja 

seina vahele asetada papitükk.


93 


Parandamine 

Märgid ja pinnapealsed plekid saab vaibalt spetsiaalsete puhastusvahendite, vahu- või 

plekieemaldajatega kõrvaldada (vaadake järgmisi lehekülgi). 

Paljud teised kahjustused saab eemaldada vaid paikamisega: 

 

Aseta ülejäänud vaibatükk plekile, juhindudes sättimisel vaiba mustrist. 

 

Lõika mõlemad vaibatükid korraga välja, kasutades selleks šablooni või aita auku 

laiendades kahjustatud koht välja. 

Ringikujulisi paikasid saab välja lõigata kõige paremini ning neid on kõige lihtsam 

paigaldada. 

Lõikamisel või hõõritsemisel aseta alati vaiba 

alla šabloonile vastav lauatükk, vastasel korral 

võib vaip kergesti narmastuda. 

 

Eemalda aluspinnalt kõik vaibajäägid.


94 


 

Paiga sättimisel tuleks silmas pidada, et tüki muster jookseks samas suunas kui 

ülejäänud vaiba pind. 

Vaiba pinnavilla suunda saab kindlaks teha 

vaipkatte tõmbamisel terava esemega, näiteks 

kruvikeerajaga. 

Vaibatüki kinnitamisel tuleks kasutada: 

 

 

Topeltpoolega kleeplinti või 

liimainet. 

Kleeplint lõigatakse enne kinnitamist 

parajaks. 

Liimi tuleks kanda paiga taha ja äärtesse 

ning samuti lõigatud vaiba augu äärtesse. 

Paiga sättimisel tuleb tähelepanu 

pöörata vaiba pinnale. 

Märkus: 

Kui mitu väiksemat defekti asetsevad kõrvuti, 

on soovitav kasutada ühte suurt paikamislappi 

mitme väikese asemel.


95 


Paik taotakse kummihaamriga 

tugevalt kinni. 

 

Traatharjaga õrnalt siludes saab 

vaibakarvu lõdvestada ja ääri 

kohevile ajada. 

Tugevaid vajutusjälgi ja 

haamrilöökide tagajärjel tekkinud 

jälgi saab eemaldada triikrauaga. 

Pärast seda tuleks vaipa taas 

harjata.


96 


Koristamine 

Kõiki ehitusobjekte tuleks enne omanikule üle andmist põhjalikult koristada: 

1. Betoonist, naturaalsest kivist, telliskivist ja plaatidest tehtud pinnad 

 

Pühitakse ära tolm ja mustus. 

Tsementkatted või kristalliseerunud 

katted tehakse ennem puhta veega 

märjaks. 

Pindu puhastatakse 

puhastusvahenditega. 

 

Nüüd loputa pinda puhta veega selle 

neutraliseerimiseks. 

 

Ima vesi ära mehhaaniliste vahenditega. 

Betooni tohib immutada alles pärast 6 

kuud möödumist selle valamisest 

Proovi järgi põrandakatte omadused 

(püsivus, kõvastunud liimained, äärte 

kinnitus, jne.). 

Lülita välja igasugune põrandaalune 

soojustus. 

Vii põrandakattelt ära liigutatavad 

mööbliesemed. 

 

Kata objektid, mida ei saa liigutada, 

kleeplindiga (kahjustuste, nt 

roosteplekkide ennetamiseks.).


97 


 

Puhasta põhjalikult harja või tolmuimejaga. 

 

Kalla puhastusaine spetsiaalsesse puhastusamasinasse, vastavalt tootejuhendile. 

 

Kõigepealt puhastatakse aknapoolne osa, liikudes edasi väljapoole. Põranda osad 

tuleks üle katta. 

 

Raskesti ligipääsetavad kohad puhastatakse käsitsi. 

 

Hõõru šampoon puhastusmasinaga sisse. 

 

Eemalda vaht koheselt vesiimejaga. 

 

Oota kuni pind on täielikult kuiv.


98 


3. Akna- ja klaasipuhastus 

 

Ehitusjäänused tuleks raamilt eemaldada. 

 

Raamiosad tuleks pesta svammi ja puhastusvahendiga. 

 

Raamiosad tuleks kuivatada seemisnahaga. 

 

Aknaklaas pestakse ja ehitamisest jäänud räbu tuleks eemaldada tera või 

hõõrumisvahendiga. 

 

Pärast seda tuleks klaasi pesta teine kord. 

 

Klaas tuleks üle tõmmata klaasipuhasti või seemisnahaga. 

 

Klaasiääred tuleks üle hõõruda nahaga. 

 

Nüüd peaks klaasi uuesti pühkima. 

 

Klaasipind tuleks läikimisainega läikima lüüa. 

 

Eemaldada tuleks veeplekid. 

 

Viimasena tuleks puhastada aknalauad.


Metalli-, plastikuja 

puidutööd

Moodul 5: Remont ja renoveerimine 100 

4. Osa: Metalli-, plastikuja puidutööd 

Üldist 

Mitmed ehitustööd sisaldavad endas metalli, plastiku ja puidu kasutamist. Nende 

materjalidega töötavad inimesed, kes teenivad elatist ehitustegevusega. 

Sellised spetsialistid on metallitöölised, torumehed, elektrikud, soojusinsenerid, 

sanitaarinspektorid, puusepad jne. 

Taoline kategoriseerimine näitab ehitusteadmiste ja -oskuste laiamõõtmelisust ning seda, 

et ühel inimesel ei ole võimalik hallata kogu oskustehulka. 

Siinkohal on kirjeldatud baasoskust näiteid, mille abil on võimalik spetsialiste 

assisteerida. 

Raudmetallid 

Ehitusmetallid 

Rauavabad 

metallid 

Teras Valatud 

teras 

Kergsulamid Raskemetallid 

Kasutamine: 

Betooni 

armatuurid 

Rauast valatud 

kanalisatsiooni 

luugid 

Veetorud Torude T- 

ühendused 

Alumiiniumist 

aknalauad 

Katuserennid 

Vasest katuse plekk 

Vihmaveetorud 

Toed ja sambad Trepiastmed Fassaadikatted Roostekaitse 

isolatsioonid



Metalle töödeldakse ja vormitakse: 

 

lõikamise, 

 

painutamise ja 

 

liitmise teel 

Märkus: 

Metallide vormimisel ja töötlemisel on väga 

tähtis täpne mõõtmine ja tähistamine. 

Tähistamine tähendab kujundite, joonte või punktide, mida tööetappide käigus kasutatakse 

eelmärgistamist. Näiteks lõikamisel, puurimisel, painutamisel või voltimisel 

Tähistamiseks vajad sa joonepulka või kõva otsaga naasklit. Seevastu ei tohi metalli 

kunagi liiga sügavalt kraapida, kuigi märkimiskoht peab olema nähtav. 

Keeruliste esemete või tihedasti kasutatavate osade tähistamiseks on soovitav teha 

šabloon või muster.



Lõikamine 

Tööriistad ja abivahendid: 

1.) Metallikäärid 

2.) Haarotsikkäärid 

3.) Metalli saag 

4.) Viil 

5.) Puurid 

6.) Meislid 

7.) Ketaslõikur 

8.) Freesid



Lõikamise tööetapid 

Lõikamise jõudluse suurendamiseks kaustatakse terasest käsi- või elektri abil 

töötavaid haarotsikkääre. 

Paksema materjali lõikamiseks kasutatakse 

ketaslõikurit. 

Meisliga lõigatakse metalli 

paranduskohtade juurest. 

Õhukest ja mitte liiga tugevat lehtmetalli 

lõgatakse kääridega, käsi- või 

lehtkääridega – mis on kõige olulisemad 

tööriistad. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõikamisel aseta lõikamiseks kasutatava käe kaks sõrme käepidemete vahele, et käärid 

uuesti lahti lükata. 

Sa ei pea avama kääriteri täielikult. 

Metalli lõikamine kääridega nõuab kätelt üpis suurt jõurakendust. 

Kääriotsi ei tohiks täielikult kokku suruda. 

Kääre tuleks edasi lükata lühikeste lõigete järel. 

Lõige tuleks teha täpselt mööda kulgevat joont. 

Äralõigatav osa hoiab käepealsest eemale. 

Lõigatud ääri tuleb viiliga korrastada.



Puurimise tööetapid 

Märkus: 

Et auke saaks täpselt ja vertikaalselt puurida, 

on teil vaja kindlat puurimistuge. Lisaks sellele 

peab olema võimalik töödetaile klambriga 

tugevalt kinnitada. 

 

Tegelikku puurimist alustatakse risti 

märkimisega 

puurimiskoha 

määramiseks. 

Järgmisena süvendatakse löögiga 

esialgset markeeringut, et anda 

puurile väike toetus- ja 

orienteerumispunkt. 

Nüüd valitakse sobivad osad ja 

kinnitatakse puuri külge. 

Samal ajal veendu, et otsik on 

kinnitatud piisavalt sügavale, et see 

lahti ei tuleks. 

 

Töödeldav ese peab olema kinnitatud 

puurimisalusele nii, et puuriotsik on 

täpselt markeeringuga kohakuti.



Nüüd tugevda töödeldava eseme 

kinnitusi nii, et need ei saaks 

puurimise ajal paigast nihkuda. 

 

Seejärel aseta ots markeeringule ja 

alusta puurimist. 

Märkus: 

Suured augud tuleks esmalt puurida peenemate 

puuriotsikutega. 

 

Enne täielikult augustamist vähenda 

survet ja jätka puurimist 

ettevaatlikult. 

Puuritava eseme vastasküljele tekib 

mügar. 

Puuritud augu servale tekkivad 

teravad otsad tuleb siluda viili või 

luisuga. 

Eemalduvaid 

metallilaaste 

puurimise ajal käega 

mitte eemaldada. 

Vigastuste oht!



Saagimise tööetapid 

Märkus: 

Kuna saag töötab löögi mõjul, peavad 

saagimisel saehambad olema suunatud 

ettepoole. 

 

Saagimise ajal peavad töödeldavad 

esemed olema kinnitatud. 

 

Saetav äär peaks asetsema alustoe 

najal või kruustangide lähedal. 

 

Täisnurksed esemed tuleb kinnitada 

lausikult, nt. pikem külg ülespoole. 

Põhiliselt sae tõuke suunas, 

avaldades saelehele mõõdukat 

survet. 

Tõmba saag tagasi ilma peale 

surumata, nii ei lähe saehambad 

nüriks. 

Surve liigub käelt käepidemele, 

samal ajal kui teine käsi hoiab saagi 

eesotsast selle paremaks 

suunamiseks. 

 

Võrdsed, pikad tõuked tagavad puhta 

lõike ning samal ajal hoiavad ka 

saetera. 

Saagimisjoone kerge viilimine kolmnurkse 

viiliga teeb saetera suunamise lihtsamaks.



Töötlemine 


Kruustangid (1) 

Haamer (2) 

Õgvendamine 

Paindunud töödetailid nagu 

teraskangid ja teraslatid ning ka 

mõlkis metallplaadid tuleb enne 

edasist töötlemist õgvendada. 

Paindunud või keerdus 

kangid toestatakse 

nende õgvendamiseks suurte 

kruustangidega. Teine võimalus on 

paigaldada need kinnitatult nõgusale 

pinnale ja siis sirgeks taguda. 

 

Paindunud lehtmetall õgvendatakse 

haamriga, mis peab olema pehmem 

kui töödeldav materjal. Seega 

peavad haamripead tehtud olema 

puidust, plastikust (nailon), kõvast 

kummist, alumiiniumist, vasest vms.



 

Seevastu peab alustugi sisaldama 

tugevat, ühtlast metalli (nt. alasi, 

õgvendusplaat), vastasel korral 

tekivad metallplaadile mõlgid ja 

vigastused. 

Painutamine 

Erilist tähelepanu tuleb pöörata 

painutusraadiusele, sest mida 

paksem metall, seda suurem peab 

olema painutusraadius. 

 

Mõistlik on painutada detail umber 

ümara nurga või painutusrulli. 

Märkus: 

Mõnevõrra paksemaid töödeldatavaid esemeid 

tuleks painutuskohtadest kuumutada, sest siis 

on nad paremini sepistatavad.



Ühendamine 

Ühendamine 

Eemaldatavad 

ühendused 

Kruvid 

Mitte-eemaldatavad 

ühendused 

Neetimine 

Jootmine 

Keevitamine 

Kruvidega ühendatakse puidutöö korral. 

Metallide keevitamine vajab eriväljaõpet koos praktikaga ning seda siinkohal ei 

käsitleta. Sidumist vaata plastikutööde alt. 

Neetimine 


 

Needitangid 

 

Neetimistorn 

Neetimise tööetapid 

Lehtmetalliga töötades kasutatakse peamiselt pimeneete. Pimeneedid on õõnsad 

needid, mis kinnitatakse needitangidega. Needipead hoiab üleval netnael. 

1.) Tähtis on detailide nihkumise 

vältimiseks need tugevalt kinnitada 

(kinnitusklambritega) 

2.) Puhta neetimise tagamiseks peab 

enne tegema neediaugud. 

3.) Käesoleval juhul asetsevad üksikneedid 

üksteise taga reas, nö. needitud 

ääristuses.



4.) Rada pannakse detailil paika ning 

seejärel 

markeeritakse 

sellele neediaukude vahelised kaugused. 

5.) Nüüd tekitatakse 

neediaugud mulgustamise, puurimise või 

torkamise teel. 

Märkus: 

Seda tööd tuleks teostada pehmel toetuspinnal 

nt. sõmeral puidu poolel, et säilitada aukude 

kuju. 

6.) Needil peaks alati olema natuke 

liikumisruumi ning see asetatakse kohale 

nõela suunaga ülespoole. 

7.) Nüüd peab needitangidesse 

asetama vastavale needile sobiva hülsi. 

8.) Neet surutakse needitangidega 

needipeani auku ning seejärel pressitakse 

tangid käepidemete abil tugevalt kokku.



Tangid haaravad naelast, mis 

tõmmatakse 

tangide 

kokkuvajutamise surve abil üles. 

Selle tegevuse käigus pimeneetide 

vastaspool kroogitakse ja detailid on 

seeläbi tugevalt liidetud. 

Neediühenduse lõdvendamiseks on vaja needipea lihtsalt välja puurida. Sellisel juhul 

tuleb edaspidisel neetimisel kasutada varasemast suuremaid neete. 

Märkus: 

Hoia tangidest kinni nii kaugelt kui võimalik, 

sest siis on kangutusjõud suurem ja 

kokkuvajutamiseks on vaja tarvitada vähem 

energiat. 

Lühikesed tõuked ja korduv haarde 

kohendamine teevad töö lihtsamaks ja tagavad 

puhtama neetimise.



Jootmine 

Tööriistad ja abivahendid (vaata ülalt): 

1.) Jootekolb 

2.) Leeklamp 

3.) Laab 

4.) Jootetina 

Jootmise tööetapid 

Kõige tähtsam tööriist on jootekolb. 

Jootmisel ühendatakse detailid omavahel metalliga, mida kutsutakse joodiseks. 

Kõigepealt on vajalik joodetava 

ühenduskoha 

mehhaaniline 

puhastamine traatharja, kaabitsa, 

viili või liivapaberiga. 

Järgnevalt leiab aset keemiline 

puhastamine vedela soolhappega. 

 

Järgmisena tuleb jootekolb tinatada. 

Sihiks on teha seda nii, et jootetina 

selle külge jääb.



Seejärel peab ühendatava koha 

viiliga kuni läikiva metallini ära 

viilima. Jootekolvi jooteotsakut 

kasutatakse sulatamiseks. 

 

Tinutamiseks hõõrutakse liitmiskohta 

tinapiisaga kuuma jootekolvi otsal. 

Jootmiseks tuleb ühenduskohad 

katta sulatisega ja seejärel üksteise 

peale asetada. 

Märkus: 

Otsakuti ühendatud osi ei saa pehmelt joota. 

1.) Hoia detaile tugevalt koos, et 

saavutada võimalikult väike joodetav 

liitmiskoht, 

sest ainult see 

tagab usaldusväärse ühenduse. Tinajoodis 

muutub kuumutamisel nii venivaks, et võib 

tekitada väiksemaid õõnsusi. 

2.) Jootmisel võib kasutada 

üksiktraageldusi. Sel juhul tuleks tuleks 

piisad kanda pinnale lühikeste 

intervallidega. Samal ajal hoiab üks 

käsi jootekolvi ja viib selle piisk-piisa 

haaval üleskorjamiseks sulatise juurde 

3.) Seejärel kantakse tina 

jootmisühendusse ja tõmmatakse mööda 

liitekohta laiali.



4.) Tähtis on, et ühenduskoht oleks kogu 

laiuses tinaga kaetud. 

5.) Ülejääv tina, eriti nö. jootenukid, mis 

asetsevad ääristuse lähedal, lihvitakse või 

viilitakse maha. 

6.) Pärast jootmist peab ühendatud 

koha põhjalikult sulatusainest puhastama, 

vastasel korral võib see metalli 

kahjustada. 

Pinnaviimistlus 

Enamike metallide puhul on ülitähtis nende pinna kaitsmine korrosiooni eest. 

Peale keemilise katmise kroomi, tsingi või teiste kemikaalidega on kõige tavalisemaks 

pinna kaitsmisviisiks värvimine: 

Eemalda traatharjaga detailidelt 

lahtine rooste ja muu sarnane. 

Puhasta pind ja eemalda õli 

keemilise metallipuhastusvahendiga.



Kata pind pintsli abil kahekordse 

metallikaitsevärvi kihiga. 

 

Vajaduse korral kata pind lisakihiga.



Plastmassid 

Kasutatakse: 

Soojusisolatsiooni materjalid 

Kanalisatsioonitorud 

Põrandavooder 

Ehitusliim 

Tihendusaine 

Määrdeaine 

Plastikust 

ehitusmaterjale muundatakse 

töödeldakse: 

ja 

 

 

Lõikamise, 

Töötlemise ja 

Ühendamise (liimimise ja 

keevitamise) teel. 

Plastiku lõikamine ja vormimine on väga 

sarnane või sama kui metallide puhul. 

See kehtib ka tööriistade kohta. 

Märkus: 

Plastmasside töötlemisel ei tee kuumutamine 

tööd mitte ainult lihtsamaks, vaid on 

hädavajalik.



Plastikdetailide ühendamine 

Ühendamine 

Eemaldatavad 

ühendused 

Kruvid 

Mitte-eemaldatavad 

ühendused 

Needid 

Liimimine 

Keevitamine 

 

Kruvidega ühendamine toimub nagu 

puidutöö korralgi. 

 

Neetimine toimub samal viisil, nagu 

metallitöö puhul. 

 

Plastiku keevitamist saab võrrelda 

metallijootmisega,kuid seda tehakse 

termokeevitusmasinaga ja 

toitematerjaliga ning võimaluse 

korral PVC keevitustraadiga. 

Sarnaseid plastmasse saab sageli 

keevitada ka ilma lisamaterjali 

kasutamata. Kahte detailiotsa 

kuumutatakse ning need surutakse 

tugevalt kokku kuni otsad jahtuvad.



Plastmassi sidumine 

Sidumine tähendab kahe osa kinnitamist abiainete reageerimise abiga (lahusti või 

liimaine). 


Märkus: 

Kuna ei ole olemas ühtset liimainet kõikide 

materjalide jaoks, tuleb plastmassi jaoks 

hankida sobiv liim. 

Tervis ja ohutus 

Märkus: 

Liimimisel ja keevitamisel eraldub õhku 

kahjulikku auru. Tagatud peab olema hea õhu 

voolavus või piisav ventilatsiooni. 

Lisaks on tähtis kanda kaitseriietust: 

 

Kõikehõlmavad kaitseprillid 

 

Kummikindad 

 

Respiraator 

Sidumise tööetapid 

1.) Esmalt tuleb ääred täiesti siledaks 

lihvida. 

2.) Seotavad pinnad tuleb puhastada ja õli 

seebilahusega eemaldada.



3.) Pinnad peavad kuivama. 

4.) Kuna liimained kahjustavad 

pinda, tuleb ümbritsevad alad kuni 

liitekohtadeni alumiiniumteibiga kinni 

katta. 

5.) Liim kantakse pinnale vastavalt 

tootejuhendile (ühele või mõlemale 

poolele) 

6.) Liimitavad kohad ühtlustatakse pärast 

esialgset kuivamisaega. 

7.) Kaks liitekohta pressitakse kokku ja 

fikseeritakse koheselt. 

Märkus: 

Enamike liimide puhul oleneb kinnituskoha 

kvaliteet pressimistugevusest



Puidutööd 

Puit 

Toorpuit 

(palk) 

Poolfabrikaadid 

(põrandaliistud, katused) 

Ehituspuit 

Ümarpuidust materjalid 

Puidust lõigatud 

ehitusmaterjal 

Töödeldud puit 

Kasutamine 

Toestamine mullatöödel ja 

betooni valamisel 

Õuetarandike ehitus 

(alused, mäguväljakud) 

Tõkked ja aiad 

ehitusplatside ümber 

Katuste ja lagede 

toestamine 

Lauad lagede ja seinte 

katmiseks 

Lauad ja plangud 

telliskiviseinte ning 

–lagede jaoks 

Vineer luukide ja katikute 

tegemiseks 

Saepuruplaadid seintele ja 

lagedele 

Laast- ning saepuruplaadid 

soojus- ja müraisolatsioon 

Puitu vormitakse ja töödeldakse: 

 

lõikamise ja 

 

ühendamise teel. 

Märkus: 

On ülioluline arvestada täpsete tulemuste 

saamiseks puidu kuivamisomadusi 

Seega kasuta kuiva puitu nii palju kui võimalik, sest see kõverdub või tõmbub kokku 

vaid vähesel määral.



Mõõtmine ja tähistamine 

Märkus: 

Teiseks on oluline enne puidu lõikamist ja 

töötlemist kanda sellele täpsed mõõdud ja 

märgid 


 

 

 

 

 

Nurklaud 

Pliiats 

Mõõdulint 

Rööbits 

Nurgamõõdik/lood 

1.) Vali puit lähtudes selle niiskuse 

sisaldusest. 

2.) Tee kindlaks puidu nähtav pool 

(lõikamisel peale jääv pool), sest sellele 

poolele kannad edasised mõõdud. 

Silma järgi mõõtmine vajab praktikat.



3.) Mõõda pikkus ja märgista see antud 

poole äärele. 

4.) Aseta nurgik antud poolele ja joonda. 

5.) Märgi lõikejoon terava pliiatsiga täies 

pikkuses puidule. 

Mõõtjooned märgitakse rööbitsaga 

mööda antud külge.



Lõikamine 

Puitu lõigatakse: 

 

saagimise, 

 

puurimise, 

 

raiumise, 

 

raspeldamise ja hööveldamise teel. 

Raspeldamine ja hööveldamine on tööd, mis nõuavad pikka harjutamist ja praktikat. 

Sellega tegelevad spetsialistid ning ei leia seega siinkohal käsitlemist. 


1.) Raamsaag 

2.) Vukssaag 

3.) Vibusaag 

4.) Vineerisaag 

5.) Täpissaag 

6.) Elektriline käsiketassaag



1.) Käsioherdi - 2.) Tiguoherdi 

3.) Lusikpuur - 4.) Roospuur 

5.) Elektriline käsitrell - 6.) Rakisega trell 

7.) Lintlihvija - 8.) Ketaslihvija 

9.) Taldlihvija - 10.) Käsihöövel



Puurimise tööetapid 

Puidu puurimise tööetapid on samad, mis metalli puhul. Vaata ülalt. 

Saagimise tööetapid 

Märkus: 

Saagimisel on kolm lõikamise suunda: 

“tõukamine”, “tõukamine ja 

tõmbamine”(saagimine mõlemas suunas), 

“tõmbamine” (lõikamine sae tõmbamisel). 

1.) Valmista ette tugev ja ohutu töölaud, 

millel oleks kinnitusklamber vms. 

(tegevusvabadus) 

2.) Kindlusta töödetail korralikult. 

Vajadusel võib kasutada kinnitusrihmu. Kui 

puit on kruviklambritega, on soovitav 

kaitsta puidu pinda papitüki või õhukese 

puitlaastuga. 

3.) Täpsete tulemuste saavutamiseks on 

väga oluline täpne mõõtmine ja 

tähistamine.



Pikkade varrukate puhul keera need alati 

hoolikalt üles. Vastasel korral valitseb oht 

sattuda elektriliste lõikeriistade vahele 

4.) Ära aseta saagi lõikejoone 

(pliiatsijoone) peale, vaid täpselt 

lõikejoone lähedale. 

Masin asetub lõikamisel töödeldava detaili peal 

ja lükatakse saagimisel kehast eemale. 

5.) Saagimisest tekkivad killud tuleks 

koheselt saagimispausi ajal ära imeda või 

minema pühkida. 

6.) Kaasaskantava elektrilise ketassae 

juhtimishoob tagab täpse saagimise koos 

sirgete äärtega. 

Märkus: 

Kuna igal sael on kindel lõikamislaius, pööra 

tähelepanu sellele, et sa ei saeks mööda joont, 

vaid joone serva mööda.



Ühendamine 

Puitu ühendatakse: 

 

liimiga, 

 

kruvidega, 

 

naeltega. 


1.) Haamer 

2.) Puitvasar 

3.) Lapiktangid 

4.) Kruvikeeraja 

5.) Kruviklambrid 

6.) Liimikamm



Materjalid 

Puittüüblid 

Puittüüblid, mida tavaliselt liimitakse, 

tagavad äärmiselt vastupidavad 

ühenduskohad. 

Puidukruvi 

Märkus: 

Kõige tugevam ühendamisvõimalus on arvatavasti kruvidega liitmine. Enne aga, 

kui kruvi detaili sisestada, tuleb puurida auk. 

Mida suurem ja keerulisem on ühendatav 

objekt, seda pikem ja paksem peab olema 

kruvi. 

Lamepeakruvi (1) 

Ümarpeakruvi (2) 

Kuplikujulise peaga kruvi (3) 

Kuuskantkruvi (4)



Puidu naelad 

Tavaline puidu liitmine toimub naela ja haamriga. 

Traadist nael (1) 

Vintnael (2) 

Ankurnael (3)



Liimimine 

1.) Enne alustamist säti end õigesse 

asendisse nii, et tööriist on käeulatuses. 

2.) Tööpingi katmine vana ajalehega 

ennetab kleepumisjälgede teket. 

3.) Veenduge, et ühendatavad pinnad on 

kuivad, tolmuvabad ja puhtad. 

4.) Liimi tuleks mõlemale liidetavale 

pinnapoolele peale kanda ühtlaselt. 

Suuremate pindade puhul võiksite 

kasutada pintslit. 

5.) Ühendage osad pärast liimi 

pealekandmist koheselt, nii et liim oleks 

veel märg. 

6.) Külgedelt väljapressiv liim on märgiks, 

et see on tõepoolest kogu pinnale laiali 

kandunud. Liigne liim tuleks niiske riidega 

koheselt ära pühkida. 

7.) Pärast liitmist hoia töödetaili kiilutult ja 

kinnitatud klambri vahel. Aseta väikeseid 

puulaastusid klambri ja detaili vahele. See 

ennetab puidus tekkivaid uuristusi.


4. Osa: Metalli-, plastikuja puutööd 

Kruvimise tööetapid 

1.) Vali õige kruvi. See peab olema küllalt 

pikk, kuid ei tohi kruvimisel teiselt poolt 

otsaga välja tulla. 

2.) Erinevate kruvipeade jaoks on erinevad 

asendatavad otsikud. Valige otsik lähtuvalt 

kruvist. 

3.) Õigete tulemuste saavutamisel on 

oluline täpne mõõtmine ja märgistamine. 

4.) Nüüd puuri auk sobivasse kohta, puuri 

diameeter peaks olema umbes veerandi 

võrra väiksem kui paigaldataval kruvil. 

Auk ei tohiks puidus olla sügavam kui kruvi 

kruvitava osa pikkus. 

5.) Hoia kruvi kruvikeeraja otsal ning 

aseta see soovitavasse kruvimiskohta. 

6.) Seejärel alusta kruvikeerajaga või 

trelliga keeramist tasastel pööretel 

ning keera kruvi puidu sisse.



Märkus: 

Kui kruvi ei õnnestu esimese korraga sisestada, 

katke kruvi ots vähese õli või seebiga. 

Saepuruplaadi kruve saab nende kuju tõttu kasutata ilma puidu (saepuruplaadi 

või paksu puidu) eelpuurimiseta. 

Ka kruvipäid saab puidu sisse keerata. Selleks tuleb sul kruvipea suuruse puuriga 

puurida süvis markeeritud kohta.



Naelutamise tööetapid 

1.) Vali õige nael. See peab olema küllalt 

pikk, kuid ei tohiks sisselöömisel teiselt 

poolt otsaga välja tulla. 

2.) Hoia haamrit käepideme lõpust. Nii 

kasutate kogu haamri impulssi. 

3.) Esmalt aseta nael soovitud kohta ning 

hoia selle pea alt kinni. 

Naelutamisel jälgi naelapead, mitte haamrit. 

4.) Seejärel löö nael nii sügavale puidu 

sisse, et see ise püsti seisab. 

5.) Kui naelad lüüakse sisse üksteise 

suhtes diagonaalselt, on ühenduskoht 

tugevam. 

6.) Naeluta nael tugevamate 

haamrilöökidega täies pikkuses sisse. 

7.) Kui sa ei soovi naelapäid hiljem näha, 

löö need oraga või millegi sarnasega nii 

sügavale puidu sisse, et tekib õõnsus. 

8.) Õõnsust kohendatakse hiljem 

puiduseguga ja täidetakse. 

Kui nael ei ole täielikult sisse löödud ja on 

paindunud, saab selle tangidega kergesti 

eemaldada



Kasuta naela väljatõmbamisel puidu pinna 

kaitsmiseks puitlaastu. 

Kui nael mõnikord 

puidust läbi läheb, 

tuleks see torni (teise 

naela) abil tagasi 

painutada ja seejärel 

ots sisse lüüa.



Kahe puidutüki kokkunaelutamise põhimõtted: 

Kokkulöödud ühenduskohas peaks 

olema kasutatud vähemalt nelja 

naela. 

Naelte miinimumkaugus 

kokkulöödava detaili äärtest peab 

võrduma vähemalt viiekordse naela 

paksusega. 

Naelte omavaheline kaugus peab 

võrduma umbes kümnekordse 

naelapaksusega 

 

Iga naelutatud ühendus moodustab 

mustri (geomeetrilised jooned), 

seega peaks kujuteldavad 

naeltevahelised ühenduskõverad 

jooksma paralleelselt puitdetaili 

äärtega.


Kütte- ja sanitaarsõlmed


5.Osa: Kütte- ja sanitaarsõlmed 

Üldist: 

Märkus: 

Kütte-, gaasi- ja veetorusid võivad 

põhimõtteliselt ühendada vaid tunnustatud 

spetsialistid. 

Seega võib sellised töid teostada vaid kvalivitseerunud tööliste juhendamisel ja tuleb piirduda abija 

ettevalmistustöödega. 

Järgmisi töid tuleb teostada juhendamise ja järelvalve all: 

 

Radiaatorite paigaldamine 

 

Veeväljavoolutorude monteerimine 

 

Kraanikausside monteerimine 

 

Kraanikausside komplektide seadistamine 

 

Vannide paigaldamine 

 

WC-de seadistamine 

Radiaatorite paigaldamine 

1. Põhimõtted 

Energia säästmine, Soojus- ja keskkonnakaitse on tänapäeva ehituses üha tähtsamad 

küsimused. Radiaatorite õige paigaldus võib nendele kaasa aidata. 

Soojusülekanne toimub kolmel viisil: 

 

Soojusülekanne ühelt kehalt teisele, 

 

Soojusülekanne koos vedeliku või gaasiga ja 

 

Soojuskiirgus



Need soojusülekande vormid on ühelt poolt sageli ette planeeritud (soojuse juhtimine katlaruumist 

koju), teiselt poolt aga mitte alati soovitud (soojuse edasikandumine läbi välisseinte) 

Ehitises levitatakse soojust 

 

läbi soojendussüsteemi ja 

 

läbi soojaveetorude. 

Keskküttesüsteemide puhul kindlustavad soojuse leviku soojustorud. Siinkohal läheb 

vaja vaid kuumaveeboilerit või soojusvahetit kaugsoojuse korral. 

Torud peavad olema paigaldatud kvalifitseerunud ehitajate poolt. 

Radiaator kindlustab, et soojus levib õhku. 

Radiaatoreid võivad kinnitada seinale ka mittekvalifitseerunud töölised, sellele järgneb 

hilisem ülevaatus.




Radiaatoreid saab tavaliselt hankida paigaldusvalmitena (koos kruvidega) ja värvituna. 

Monteerimisosad (nurksulud jne.) peaksid olema kaasatud müüdavass paketis. 

Märkus: 

Radiaatorid paigutatakse seinale ilma 

kaitseümbrist eemaldamata. 

Radiaatorite tüübid: 

 

Radiaatorid 

Sisaldavad üksikkomponente, mis on 

mis on olenevalt radiaatori suurusest 

teatud arvu võrra kokku liidetud. 

 

Tasapinnalised radiaatorid 

Sileda, katkematu pinnaga. Kaks 

radiaatorit saab omavahel 

paneelide kaudu ühendada.



 

Konvektorid 

Sisaldab ümarat toru, mille ümber on 

ehitatud plaadid või ribid. 

 

Soojendusribad ja põrandaalune 

soojendus 

Põrandasse paigutatakse torud või 

välisseintesse plaadid ja eraldid.




1.) Vesilood 

2.) Kokkupandav joonlaud 

3.) Lööktrell 

4.) Mutrivõtmetekomplekt 

5.) Näpitsad 

6.) Nelikantvõti



4. Tööetapid 

1.) Lepi kokku tööde järjekord, märgista 

kinnituskohad pärast soojusinseneriga 

konsulteerimist. 

2.) Märgi esimene kinnitusauk nurklaua 

või metallriba abiga. 

3.) Puuri kinnitusauk, sisesta tüübel ja 

keera kruvi lõdvalt. 

4.) Aseta esimene kinnitusliist kruvile ja 

joonda see olenevalt kinnitustüübist 

vertikaalselt või horisontaalselt.



5.) Märgi ülejäänud augud, kontrolli vertikaalset või horisontaalset joondumist, puurige 

augud, paigalda tüüblid. 

6.) Kruvi külge kinnitusliistud ja 

kontrolli loodiga. 

7.) Aseta radiaatorid kinnitusliistudele. 

8.) Tavaliselt monteeritakse torud ja kraanid soojustusspetsialistide poolt. 

Pärast paigaldamist radiaatorid taas 

demonteeritakse, torud paigaldatakse ja 

seinad värvitakse. 

Ainult pärast seda paigaldatakse radiaatorid 

uuesti seinale



Enne soojenduse sisselülitamist täidetakse kogu torudesüsteem veega. Suletud 

soojusringi tagamiseks ei tohi veeringesse sattuda õhku. 

Radiaatoreid täida järgmiselt: 

1.) Keerake termostaadist soojendus välja. 

2.) Ava võtmega väljalaskekraan. 

3.) Kui see on avatud, kaob tavaliselt 

kõigepealt õhk ning siis voolab välja väike 

kogus vett. Väja nõrguva vee saab kergelt 

ära pühkida vett imava lapi või mopiga. 

4.) Seejärel sulge kraan koheselt. Veesurve mitmekorruselistes majades sõltub sellest, 

kui kõrgele tõuseb kõrgeim veejuga. 

Sel juhul hoia ohutuse mõttes mahavoolava vee jaoks enda läheduses ämbrit.



Veeväljavoolutorude paigaldamine 

1. Põhimõtted 

Väljavoolutorud tehakse alati mitmest osast: 

 

väljavoolu- ja ülevoolutoru koosnevad kraanidest, torudest ja tihenditest ning 

nad täidavad reovee välja juhtimise eesmärki, 

haisulukk (haisu trapp) ehitatakse väljalaskesüsteemi halvasti lõhnavate 

gaaside kinnipüüdmiseks. 

Sell tööpõhimõtteks on tihendada väljalasketoru “veeprundiga”, viimane ei luba 

väljalasketorus gaaside tagasivoolamist. Tagasivoolu peatamine on võimalik kahel viisil: 

 

Haisulukk S kõveraga, 

 

Haisulukk veealuse toru ja kuuliga.




Väljalasketorud on tavaliselt varustatud tihenditega, torudega ja hargmikega kui ka 

õpetusjuhendiga. 


1.) Vesilood 

2.) Kokkupandav joonlaud 

3.) Rauasaag 

4.) Mutrivõtmete komplekt 

5.) Torutangid 

6.) Trell




1.) Paigalda väljalaskekraani ülemine 

osa, kasutades rõngastihendit või 

ringikujulist tihendtsementi, et 

sulgeda vanni, kraanikausi jne. 

väljalasketoru. 

2.) Kruvi külge alumine osa koos 

rõngaga, mis ülemise osa soontega 

kokku sobiks või ühenda ülemine ja 

alumine osa ülemise osa keermete 

otsa. 

3.) Eemalda üleliigne tsement. 

4.) Korda samme 1-3 ülevooluventiili juures. 

5.) Lühenda saega ühendustoru 

ülevooluventiili ja väljavooluventiili 

alumise osa vahel ning tihenda see 

koht tihendusainega.



6.) Keera haisulukk koos vahetihendiga 

tugevalt väljalaskekraani otsa. 

7.) Kinnita seinal olev heitvee ühendus ja 

haisuluku väljalaskeava üksteise vastu 

(arvatavasti tõmmates laiali väljalaskekraani 

ühendustoru) 

8.) Tihenda väljalasketoru 

kummitihendiga. 

9.) Leia kummitihendi ja haisuluku 

väljalaskeava vaheline kaugus. 

10.) Sae, lihvi ja tasanda ühendustoru 

vastavalt mõõdetud pikkusele varuga 2- 

3 sentimeetrit.



11.) Monteeri ühendustoru koos rosetiga 

seinaühenduse ja haisuluku vahele. 

Heitvee ärajuhtimisi ühele poole saab monteerida vaid spetsiaalsete ühendusvoolikute 

abil. 

Märkus: 

Metallkraanikausside ja ülevoolu monteerimisel 

tuleb elektrikul paigaldada maandus.



Kraanikausside monteerimine 


Kraanikauss koos kinnituskomplektiga 


Tööriistad on samad, mis väljalaskesüsteemi paigaldamisel. 


1.) Lülita välja veevarustus. 

2.) Leia kaugus kraanikausi 

kinnitusaukude vaheline kaugus. 

3.) Leia kraanikausi ülemise osa ja 

põranda vaheline kaugus. 

4.) Tõmba horisontaalne joon 40-45 

millimeetrit kraanikausi ülemisest otsast 

allapoole. 

5.) Leia väljalaske kese ja tõmba 

vertikaalsed jooned. 

6.) Tõmba ristumiskohast jooned poole 

kauguseni august, mõlemal juhul nii 

paremale kui vasakule. 

7.) Puuri augud, sisesta tüüblid.



8.) Sisesta poldid tüüblitesse. Keskosas 

keera polte silmusvõtme või millegi 

sarnasega nii, et 1/3 keskosast jääks siiski 

veel välja ulatuma. 

9.) Kontrolli loodiga poltide 

horisontaalasetust. 

10.) Paiguta kraanikauss poltidele. 

11.) Paiguta seibid ja keera kontramutrid 

poltide otsa. 

Mutreid ära liialt kõvasti kinni keera, sest selle 

tagajärjel võib kraanikauss kinnitusaukudest 

lahti tulla.



Kraanikausi komplektide paigaldamine 


Kraanikausi komplektid koos kinnituste ja tihenditega, nurkkraanid. 



1.) Paiguta segisti ülevalt poolt kraanikausi 

auku. 

Ära unusta tihendada; pehme tihend asetseb 

alati peal, et vesi ei saaks läbi lekkida. 

2.) Kraanisegistid kinnitatakse tavaliselt 

altpoolt. Selleks puhuks on segistil 

väliskeere diameetriga 26 mm. Sinna otsa 

mutrite keeramiseks on vaja mutrivõtit. 

3.) Kui kasutatud on keermetega vardaid, 

pressi tihend ja metallplaat altpoolt vastu 

kraanikaussi. Keera otsa pikad mutrid, kuid 

ära kinnita neid täielikult, sest kogu seade 

tuleb veel ühtlustada.



4.) Juhul kui uuel seadel on survevoolikud: 

kõigepealt kinnita seade täielikult ja keera 

tugevalt kinni. 

5.) Seejärel juhi voolikute otsad 

nurkkraanide ühenduste juurde ja kruvi 

liitmutritega. Vajalikud tihendid on juba 

kinnitatud. 

6.) Paigaldamine pikkade vasktorude 

puhul: painuta torud üksteisest eemale 

kuni need asetsevad nurkkraanidel. 

7.) Pööra nurkkraane natuke diagonaalselt 

keskkoha poole ja keera liitmutrid otsast. 

8.) Ketas lõikab soone. Keera alati 

torulõikurit nii, et toru kokku ei pressiks. 

9.) Keera tange veel paar korda ning siis 

pingutage seda kuni toruots on ära 

lõigatud. 

10.) Seejärel keera otsa liitmutrid, 

pronksrõngas, kummitihend ja lõpuks üle 

kahe toru plastikrõngas, mis asetatakse 

nurkkraanidesse.



11.) Joonda nurkkraanid vertikaalselt. 

12.) Lükka tihendid kraani otsa, liitmutter 

nende peale ja pingulda käega. 

13.) Ühtlusta seadistus ja pingulda 

ühenduskohad mutrivõtme või tangidega. 

14.) Lõpuks pingulda nurkkraanide 

liitmutreid mutrivõtmega. 

Märkus: 

Nurkkraan ja ühendustoru peavad täpselt 

kokku sobituma, vastasel korral võib toimuda 

lekkeid.



Vannide paigaldamine 


Vann koos sissevoolu- ja väljavooluseadmetega, vanni kinnitused, sobivad nurkkraanid. 



1.) Pööra vann kummuli, 

2.) Paigalda vannijalad, 

3.) Kinnita väljavoolu- ja sissevooluseadmed (vt. ülevalt), 

4.) Pööra vann tagasi õigesse asendisse. 

5.) Paigalda vann ja joonda, kasutades 

loodi. Samal ajal pea silmas ruumi jätmist 

väljavoolu seadele, 

6.) Lükka vanni äär vastu seina 

7.) Stabiiluse tagamiseks paiguta jäik tugi piki vanni vanni ääre alla (kinnita puuliist 

seinale, ehitage kivitoetus jne.) või seadke vannikinnitused õigele kõrgusele, 

8.) Korrasta väljalaskeühendus, 

9.) Paigalda vann koos tugede või 

kinnitustega oma lõppasetusse, kontrolli 

loodiga selle horisontaal-, piki- ja 

ristiasetust 

10.) Ühenda väljalaskeühendus,



11.) Kontrolli tihedust ja tihenda 

vanniääristus, 

12.) Tihenda ümbritsevad liitekohad 

silikooniga (soovitavalt siis kui vann on 

täis), 

13.) Lase vannist vesi välja, 

14.) Lao kivid ja plaadi vanni ümbrus, 

15.) Paigalda vannisegisti ja dušš 

olemasolevatesse veeühendustele.



WC-de monteerimine 


WC-pott, loputuspaak, prill-laud, WC kinnitused, sobivad nurkkraanid. 




1.) Märgi soovitav WC-poti paigalduskoht, 

see määratakse lähtuvalt väljavoolu 

asukohast. 

2.) Paigalda WC-pott lahtiselt sarnaselt 

kraanikausile (puuri auk, sisesta tüüblid, 

paigalda WC-pott, keera sisse poldid ). 

3.) Eemalda loputuspaagi kaas ja märgi 

paagi kinnituspoltide kõrgus seinale. 

Märkus: 

Loputuspaagi väljavool ja sissevool peavad 

asetsema vertikaalselt üksteise kohal. 

4.) Kinnita loputuspaak sarnaselt 

kraanikausile horisontaalselt seinale ( puuri 

auk, sisesta tüübel, keera poldid, paiguta 

tsistern, kinnita mutrid). 

5.) Arvuta keermetega ühenduse, 

loputuspaagi ja nurkkraani vaheline 

kaugus.



6.) Seejärel lõika parajaks nurkkraani ja 

loputuspaagi vahel asetsev vasktoru. 

7.) Pärast seda kinnita väljavoolu kui ka 

sissevoolu külge loputuspaagi loputustoru 

ning lühenda toru niivõrd, et pikkus oleks 

õige. 

8.) Kummiümbris tihendab loputustoru 

WC-poti küljes. 

9.) See on ühendatud keermesühendusega 

loputuskasti külge, millele on paigaldatud 

kummist või plastikust tihend. 

10.) Pärast seda, kui on kontrollitud, et 

loputuspaag asetseb seinal korralikult ja nii 

vasktoru kui ka loputustoru pikkused on 

paigas, pinguldatakse kõik poltide 

ühenduskohad. 

11.) Paiguta loputuspaagi käepide ja aseta 

kaas endisele kohale tagasi. 

12.) Kui kõik osad on paigaldatud, tuleb 

kogu süsteemi korrapärase tegevuse 

tagamiseks kontrollida. 

13.) Viimasena keera pott tugevalt 

põranda külge ja paigalda prill-laud.


Elektri paigaldus


6. Osa: Elektri paigaldus 

Üldist 

Sisuliselt peab elektripaigaldustööd jätma registreeritud elektripaigaldusega 

tegelevatele töövõtjatele. Seega on lepingu teenused võimalikud vaid kvalifitseeritud 

elektriku juhendamisel. 

Baasteadmised: 

Kõnekeeles kutsutakse elektrienergiat “elektrivooluks”. 

Elektrienergia on vajalik, et muuta see elektriseadmete kaudu soojus-, valgus-, 

magnetenergiaks, kineetiliseks või keemiliseks energiaks jne. 

Elektrivoolu ei tarvitata ära, vaid ainult 

muundatakse. 

Elektrienergiat saab “kasutada” ainult: 

Elektripinge 

olemasolul (pingeallikas nt. patarei, 

alalisvoolu generaator, elektripistik 

jne.) 

Elektrikaablite 

olemasolul pingeallikast “tarbijani” ja 

tagasi, 

Elektrivoolu 

voolamisel, st. et ükski kaabliosa ei 

takista elektripinge neutralisatsiooni 

(nt. lahtine lüliti).



Elektripinge - sümbol U, ühik V (volt): 

Elektripinge näitab, kui kõrge on elektrilaengute (nt. elektriga laetud patareide) 

kvantiteet (suurus). 

Elektrivool- sümbol I, ühik A (amper): 

Elektrivool on laengute (elektriliselt laetud osakesed) kulgemine, mis saab toimuda vaid 

suletud juhtivas vooluringis. 

Elektritakistus 

Elektritakisti on seade, mis muundab elektrienergiat. 

Vooluring 

Vooluring on ühendus pingeallika kahe 

pooluse vahel koos kõikide kaablite, 

lülitite, “tarbijate” (takistite) ja 

elektrikorkidega. 

Vooluring koos kogu vajaliku 

informatsiooniga (komponendid, kaabel, 

elektrikorgid jne) on näidatud 

ringdiagrammis. Igal konstruktsioonil on 

seega eraldi märgistus.




Ajad, mil üks lüliti, kaks pesa ja laelambi kontakt olid iga ruumi jaoks piisavad, on 

möödas. Tänapäeva nõudmised on mitmekesisemad. 

Eriti vajatakse pistikupesi köögis ja elutoas. 

Ülevaade üksikkomponentidest (lülitid, pesad, tuled jne.) on antud vooluringi 

diagrammis. 

Inventarinimestik sisaldab seega informatsiooni komponentide tüüpide kohta. 

Interjööris vajamineva varustuse visand on kujutatud vooluringi diagrammis. 

Elektrikule on oluline soojustuselementide ja kaablite paiknemine ruumis. 

Ukseraamid on joonestatud mõõtkavale. 

Elektrik oskab jooniselt vaadata planeeritud püsiseadeid, varustust ja kõike, mis 

puutub lülititesse, pesadesse ja seinakontaktidesse.



1.1. Kaablitüübid 

Elektrikaablid ja juhtmed on elektri “edastusteed”. Vajamineva kaabli tüüp sõltub 

transporditava energia hulgast: 

Valgustuskaabel (1) 

Väikeste madala jõuvajadusega 

seadmete jaoks (tuled jne.) 

PVC isolatsiooniga kaabel (2) 

Majapidamiste varustamiseks 

Lame- ehk lintkaabel (3) 

krohvialuseks paigaldamiseks 

 

Tugevdatud isolatsiooniga kaabel 

(4) 

kasutamiseks nii krohvi all, kui peal 

Toitejuhe (5) 

torudesse paigaldamiseks 

Kummist kattega kaabel (6) 

Suuremate seadmete (nt. 

elektripliidi) ühendamiseks 

TV antennikaabel (7)



1.2 Lüliti, regulaator, elektripirn 

Saadaval on palju erinevaid lüliteid ja 

automaatregulaatoreid: 

 

Voolulüliti “üksiktarbijale", 

 

Mitme klahviga lülitid, millel on 

tavaliselt kaks voolukatkestit, mis 

kontrollivad kahte valgustit eraldi, 

 

Mõlemasuunalised lülitid 

Valgust saab kontrollida kahest kohast, 

 

Kesklüliti 

Kolme või enama lülituskoha jaoks 

 

Nupp 

Vajutamisel vooluring katkestatakse, 

 

Valgusregulaator 

lüliti, mis samal ajal reguleerib ka 

valguse heledust. 

Elektrienergia tegelikud valgusenergiaks muundajad on elektripirnid. Nende suuruste, 

kujude ja jõu varieeruvus on peaaegu piiramatu. Samas on pirnide vahetamisel alati 

ülioluline silmas pidada: 

1. Sobivust (suurus E14 või E27), 

2. Lubatud võimsust (vattides W) ja 

3. Disaini (nt. madala pingega halogeenlamp).




Kasutatavad materjalid tuleks konsulteerida ja tellida koos elektrikuga, sest nende 

omadused on üliolulised tööde läbiviimiseks vastavalt standarditele. 

Pärast konsulteerimist võib paika panna vajaliku arvu elektripesi, lüliteid, “tarbimise” 

ja kaablipikkused. 

Märkus: 

Leides kaabli pikkust tuleks arvestada 

järgmiste teguritega: 

1. Kaablikanali pikkus 

2. Kaabli lõpp-pikkus (koos mõlema otsaga) 

3. Lahtikooritava juhtme pikkus (mõlemad 

otsad) 

4. Varu 

Üksikpikkused tuleks mõõta või määrata kogemuse järgi (küsi kaastööliselt nõu!).




1.) Ketaslõikur - 2.) Hõõrits 

3.) Pahtlilabidas - 4.) Krohvianum 

5.) Erineva suurusega kruvikeerajad - 6.) Näpitsad 

7.) Juhtmetangid - 8.) Tangid 

9.) Universaalnuga - 10.) Pingetester




1. Põhireeglid elektrivoolu käsitlemisel 

Enne igasugust paigaldustööd tuleb arvesse võtta järgmisi ohutusreegleid: 

Enne töö alustamist lülita välja 

elektrivool, tehes seda- olenevalt 

tüübist- korkide lahtikruvimise või 

lahtiühendamise teel. Seadmete 

puhul tõmba kontakt seinast. 

Kindlusta, et töö ajal keegi 

elektrivoolu tagasi sisse ei 

lülitaks. Riputa korkide juurde 

hoiatussilt või võta korgid enda 

kätte. 

Enne alustamist kontrolli, et 

juhtmed ei oleks voolu all.



 

Hoia eemale peaühendusest, suletud voolumõõtjatest, voolujagajatest ja 

elektrikorkidest. Jäta need elektriku tegevusalaks. 

 

Ära katsu isoleerimata juhtmeid ja seadmete metallosi, isegi kui seadmed on 

väljalülitatud. 

 

Ära paranda defektseid kaableid ja lüliteid. 

 

Paigaldatud seadmeid peaks hiljem kontrollima elektrik. 

 

Kasuta vaid tunnustatud paigaldusmaterjale ja seadmeid, mis kannavad teie 

riigi ohutusmärgistusi.



2. Nõuded elektriseadmete paigaldamisel 

Nõuded paigaldamisel krohvi alla: 

 

 

 

Ära raiu kanaleid peitliga, vaid lõika 

need seina sisse. 

Ära raiu kanaleid korstnatele. 

Kanalite jaoks on olemas piiratud 

kohtade arv ja piirsügavus (vaata 

tabelit või joonist). 

Reeglid pinnasegu sisse 

paigaldamisel: 

Kasuta lamekaablit, 

Kinnita krohvisegu või kaabli 

kinnitusnaeltega otse seinale 

Kata vähemalt 4 mm paksuse 

krohviseguga. 

Reeglid pinnasegu peale 

paigaldamisel: 

 

Paigalda vaid 

kerget 

kaablit või 

maakaablit, 

plastikisolatsiooniga 

 

Kinnita kaabliklemmidega seinale, 

 

Võimaluse korral kasuta plastiktoru.



3. Paigalduskanalid ja seinaaugud 

Paigalduskanalite maksimaalne piirsügavus: 

Seina paksus Horisontaalne kanal Vertikaalne kanal 

11.5 cm Puudub 2 cm 

17.5 cm Puudub 3 cm 

24 cm 3 cm 4 cm 

36.5 cm 3 cm 6 cm 

Horisontaalsed kanalid võivad olla 

maksimaalselt 6 cm laiad ja paigaldatud 50 cm 

vahemaa peale. 

Kaableid võib pinnasegu alla paigaldada vaid täpse plaani järgi. Teades kaablite 

asukohti, on teada ka see, kuhu on ohutu puurida auke ja sisestada naelu. 

Vannitubades tuleb arvestada spetsiaalsete ohutute kohtadega (küsige 

elektrikutelt!). 

Käesoleval joonisel näed korrapäraseid paigaldustsoone elamute puhul. Samuti on antud 

kaugused lülitite ja pesade vahel.



1.) Kontrolli seina mõõtmeid ja struktuuri 

(materjali) ning võrdle neid 

vooludiagrammil olevaga, 

2.) Tähista kaabli marsruut 

paigaldustsoonides alustades jaotuskilbist, 

3.) Märgi elektripesade paigalduskohad 

kanali kõrvale, 

4.) Lõika hõõritsaga välja pistikupesade 

augud (enne selgita välja mõõtmed!) 

5.) Süvenda kanalid mööda märgistusi, 

6.) Puhasta kanalid lahtistest ja 

teravatest osakestest.



4. Kaablite paigaldamine ja elektripesade sisestamine 

Tööetapid: 

1.) Pesaauk täidetakse umbes pooleldi 

seguga, 

2.) Elektripesa pressitakse avasse nii, et 

vajalikud kaabli sisselaske augud jääksid 

kaablikanali poole, 

3.) Kaablid või juhtmed pressitakse 

kaablikanalisse ilma teravate vahenditeta 

(haamer, kruvikeeraja jne.) ilma 

vigastusteta, 

4.) Kaabel kinnitatakse võrdsete 

intervallide järel segukuulidega, 

5.) Kinnituspesad pitseeritakse paberi 

või teise ajutise kattega, 

6.) Kaabli kanalid ja kinnitusaugud 

katetakse korraga krohvi või seguga, 

7.) Kinnituspesad puhastatakse.



Õige kaabli koorimine ja lõppkinnitamine: 

1.) Enne töö alustamist lülita välja 

elektrivool, 

2.) Aseta kilbile hoiatussilt või võta ära 

lahtikeeratud korgid, 

3.) Enne töö alustamist kontrolli, et 

juhtmed ei oleks voolu all, 

4.) Kaablite koorimiseks lõika kaabli 

otsast ringikujuliselt ära umbes 12 mm 

pikkune isolatsiooniümbris, 

5.) Painuta juhtmed liidesest ümber, 

6.) Korrasta lõigatud kaabliotsa 

isolatsiooni, 

7.) Tõmba otsast lõigatud tupp, 

8.) Alusta üksikjuhtmete ühelt küljelt 

siledaks lõikamist, 

Ära lõika ringselt, sest vastasel korral võib 

selline tegevus juhtmemetalli natuke 

kahjustada. 

9.) Painuta ülejäänud isolatsioon taha ja 

lõigake see küljest, 

10.) Sisesta kooritud juhe klemmidesse, 

11.) Keera klemmide otsi vaid käega (ei 

ole vajalik vedrumehhanismiga), 

12.) Kontrolli, et kooritud kaabel on 

klemmis tugevalt kinni.

Moodul 5: Remont ja renoveerimine



Pistikupesade või lülitite paigaldamine: 

1.) Enne töö alustamist lülita välja elektrivool, 

2.) Aseta elektri kilbile hoiatussilt või võta ära lahtikeeratud korgid, 

3.) Kontrolli enne töö alustamist, et juhtmed ei oleks voolu all, 

4.) Lõdvenda pesa või lüliti ülemise osa kruvisid. 

5.) Tõmba kaas välja, 

6.) Samal ajal tuleb automaatselt välja ka raam. 

7.) Kruvi välja kaks laienevalt 

hargnevat kruvi. (Ära eemalda kruvisid 

täielikult!) 

8.) Õgvenda ja võta lahti positiivsed, 

negatiivsed ja maandusjuhtmed, 

9.) Nüüd kinnita positiivne välisjuhe ja 

negatiivne juhe kontaktpesa 

klemmidesse üksteise kõrvale, 

10.) Kollane-roheline maandusjuhe läheb 

keskjaama, 

11.) Pressi sisend pessa, 

12.) Kaks välimist kruvi aitavad kinnituda 

hargmik-kruvidel, kui kahte välimist kruvi 

pingutada, surutakse hargmik-kruvid 

lahku pistikupesa sisse,



Kindlustage, et kinnitushargmikud ei saaks 

juhtmeid puudutada või vigastada. 

13.) Kui ei ole paigaldatud 

kinnitushargmikke , hoiavad lülitipaneeli 

paremalt ja vasakult pesaaugus 

asetsevad kruvid, 

14.) Kõigepealt aseta pesale või 

lülitinupule raam ja seejärel pinguta 

kinnituskruvi või vajuta kate tugevalt kinni, 

15.) Pärast elektrivoolu sisselülitamist 

kontrolli elektriku järelvaate all süsteemi 

töötamist pingetesteriga .



6. Esmaabi elektrišoki korral 

Kuni 1000 v pinge korral (madalpinge) 

Sinu enda ohutuse huvides: 

Ära kunagi puuduta kannatanut paljaste 

kätega, kui vool on veel sisse lülitatud. 

Esmaabi etapid: 

Katkesta elekter koheselt st. tõmba stepsel seinast, lülita vool välja , 

 

Tõmba kannatanu elektrit mittejuhtivaid, kuivi esemeid või tema kuivi riideid pidi 

elektriallikast eemale. Samal ajal taga kaitse pinnavoolu eest (plastikkate, 

kokkuvolditud ajaleht, kuiv riie), 

 

Kontrolli pulssi ja hingamist!! 

 

Keera vigastatud inimene küllili, 

 

Kata põletushaavad bakterivabalt 

 

Helista hädaabinumbrile!



1000 v suurema pinge korral 

(kõrgpinge) 

Enda ohutuse huvides: 

Ära lähene vigastatud inimesele, kui vool on 

veel sisse lülitatud (püsige 4m kaugusel), enne 

tegutsemist kaalutle sooritatavaid tegevusi. 

 

Kannatanu saab ohualast päästa vaid 

tehniline personal (elektrifirma 

pärast seda, kui elekter on välja 

lülitatud!)! 

Helista kiirabisse ning anna nii 

täpset informatsiooni kui võimalik 

juhtunu ja kõrgpinge seadme 

asukoha suhtes.

Moodul 5 | Remont ja renoveerimine

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?