10. Ehitusakustika. Kaitse müra eest

10. Ehitusakustika. Kaitse müra eest 

10.1. Üldmõisted 

Heli tekitaja ehk heli allikas võib olla ükskõik mis suudab panna heli võnkuma. 

Näiteks ühest otsast kinnitatud terasriba, inimese hääleaparaat jne. 

Heli levib gaasides ja tahketes materjalides, kuid ei levi vaakumis. Heli võib 

iseloomustada mitmesuguste näitajate abil. Heli sagedust f mõõdetakse 

Hertsides (Hz) ja see näitab võnkumise sagedust (võnke perioodide arvu) 

ajaühikus (sekundis). Mida kõrgem on heli sagedus, seda kõrgem on kuuldav 

toon.Kõrva tundlikkus on suurim helisagedusel 2000...5000 Hz. Täiskasvanu 

tajub heli 16...20 000 Hz, väikelastel ulatub see kuni 40000 Hz ja vanuritel langeb 

8000…10000 ja alla selle (joonis 25).Infra- ja ultraheli asuvad väljaspool 

kuuldesagedust. Kuigi kõrvaga ei ole neid võimalik kuulda, tekitavad nad siiski 

närvilisust ja ebamugavust. 

Helilaine pikkus λ (m) on helilainete levimisel õhus pikilainena tekkivate 

hõreduste ja tihenduste vahekaugus. Kuuldava heli lainepikkused jäävad 21 m ja 

17 mm vahele. Lainepikkused erinevate sageduste puhul ja erinevates materjalides 

on toodud tabelis 16. Heli levimiskiiruseks v (m/s) nimetatakse 

keskkonnaosakeste liikumise kiirust helilaines. Õhutemperatuuri 20°C juures on 

heli levimiskiirus õhus 343 m/s. Muude materjalide puhul on erinev (tabel 17). 

Infra- 

heli 

Kuuldav heli 

16 Hz 300 Hz 800 Hz 2000Hz 5000 Hz 20 KHz 1GHz 

Madal- 

sagedus Keskmise 

sagedusega 

Joonis 25. Heli sagedused 

Tabel 16. Helilainete pikkused (meetrites) 

Heli sagedus f Hz 20 50 100 200 1000 4000 20000 

Helilainete pikkus( λ ) õhus 

puidus 

tellisseinas 

Inimkõrvale 

vastuvõetavaim 

Kõrgsageduslik 

17 

150 

180 

7 

60 

72 

1 

3.4 

30 

36 

1.7 

15 

18 

0.34 

3 

3.6 

0.085 

0.75 

0.9 

Tabel 17. Heli kiirused v, keskkonna akustilised takistused ρc 

Materjal v ρc 

m/s kg/m²s 

õhk 343 413 

vesi 1 450 1 430 000 

puit 3 000 2 770 000 

tellismüür 3 600 7 610 000 

betoon 4 000 8 000 000 

teras 5 000 40 400 000 

klaas 5 200 17 300 000 

kummi 40 4 600 

Ultraheli 

0.017 

0.15 

0.18 

Hüperheli

Lainepikkuse, kiiruse ja sageduse vahelist seost väljendab valem 55 

v 

λ = , (m) 

f 

(55) 

millest võime tuletada valemi 56 

v = λ ∗ f , (m/s) (56) . 

Näiteks kummis on lainepikkus 1000 Hz sageduse puhul 

1000 Hz 40 

λ kummi = = 0, 

04 m. 

1000 

Helivälja füüsikalised näitajad on helirõhk ja võnkesagedus f . 

Helirõhk p väljendab rõhku, mida helilained avaldavad takistustele ja mõõdetakse 

N/m². Keskkonna osakeste liikumiskiirus v (m/s) helilaines leitakse valemiga (57) 

v=p / ρc, (57) 

kus ρc - keskkonna akustiline eritakistus (kg/m 2 s). 

Valemit teisendades saame, et rõhk pinnale on leitav valemiga (58) 

p = v * ρc. (58) 

Helitugevus e. heliintensiivsus on helienergia voo tihedus s.t heli levimissuunaga 

risti oleva pinna pindalaühikut ajaühikus läbiv energia voog. On võrdeline 

helirõhu ruuduga ja mõõdetakse W/m². 

I = p v = p 2 / ρc (W/m 2 ) (59) 

Heli intensiivsuse ja rõhu hindamine ühikute detsibellide (dB) abil väljendab 

suhtelist tasemete erinevust (60) 

I 

L = 10log 

I 

2 

p 

= 10log 

2 

p 

p 

= 20log 

p 

(dB) (60) 

0 

0 

I0 - etalonheli sagedus 1000 Hz 

Looduses esinev ja kõrvaga tajutav heliintensiivsuse skaala on väga lai, ulatudes 

alumisest kuuldelävest (I0 = 10 -12 W/m 2 ) valu tekitava intensiivsuseni 100 W/m². 

Vastav helirõhutase on p0 = 10 -5 Pa. Heliintensiivsuse tasemete erinevuse 1dB 

tasemete erinevus on sel korral I/I0=10 0,1 =1,259. 

Heli intensiivsuse skaala (db): 

0 - (alumine kuuldelävi) 

10 - lehtede nõrk sahin, tasane sosin 

20 - kella tiksumine, väga vaikne korter 

30 - sosin, müra tase vaikses koridoris 

40 - vaikne kõnelus 1m kaugusel, müratase vaiksel tänaval 

50 - tavaline kõnelus, vaikne muusika 

60 - vali kõnelus 

70 - väga vali kõne, tänavamüra 

80 - väga vali raadiomuusika, müra liiklusmagistraalil 

90 - mootorimüra, mootorratas 

100 - mootori müra ilma summutita 

110 - orkester fortissimo 

120 - müra 3 m kaugusel lennuki propellerist 

2 

0

Iga heliallikas kiirgab välja teatud heli võimsust Pk (W), mis on teiste 

energialiikidega võrreldes suhteliselt väike. Tasemete erinevust hinnatakse ka siin 

detsibellides ja 0-nivoo on 10 -12 W. 

Kui mingi heli võimsus langeb mingile pinnale Pk (W), siis osa sellest peegeldub 

Pp (W) tagasi ja osa neeldub materjalides Pn (W). 

Neeldunud heli võimsuse suhet pinnale langenud helivõimsusse nimetatakse 

helineeldumisteguriks α (61). 

α = Pn /Pk (61). 

Helineeldumisteguri väärtused sõltuvad sagedusest ning materjalidest (tabel 18). 

Sõltuvalt heliallika omadustest alaneb helitase heliallikast eemaldumisel erinevalt. 

Mõjutab ka keskkond: tuul, maapind, õhutemperatuur ja niiskus. Samuti 

mõjutavad tõkked, mille taga võib helitase langeda 15-20 dB. 

Arhitektuuriakustika ülesanne on tagada saalis kuulajatele täisväärtuslik 

helitoitumus (parim kõlavus, tämbri loomulikkus, segavakaja puudumine). 

Ehitusakustika tegeleb segavhelide nõrgendamisega, neid helisid nimetatakse 

müraks. 

Materjal 

Tabel 18. Helineeldumistegurid 

Heli sagedus Hz 

125 250 500 1000 2000 4000 

Ehitusmaterjalid 

Betoon 0,02 0,02 0,02 0,03 0,04 0,04 

Krohvimata tellissein 0,03 0,03 0,03 0,04 0,05 0,06 

Õlivärviga krohv 0,01 0,02 0,02 0,02 0,03 0,03 

Laudpõrand 0,11 0,11 0,10 0,08 0,08 0,09 

Vaip-põrand 5,5 mm 0,04 0,10 0,31 0,70 0,93 0,74 

Kahekordsed aknad 0,35 0,29 0,20 0,14 0,10 0,06 

Puuvillane seinavaip 0,02 0,02 0,03 0,10 0,25 0,51 

Linaluuplaat 0,12 0,21 0,33 0,45 0,46 0,44 

Õhuke puitpaneel 0,47 0,2 0,1 0,04 0,05 0,1 

Jäigale alusele kinnitatud poorne 

materjal 

0,2 0,3 0,75 0,94 0,95 0,95 

Klaasvill 5 cm, kaetud perforeeritud 0.18 0.60 0.73 0.85 

plekiga 

Objektid 

Inimene 0,25 0,33 0,40 0,42 0,45 0,48 

Kõvaistmega tool 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 

Pehme tool 0,05 0,09 0,12 0,13 0,15 0,16 

Ehituse seisukohast võib öelda, et meie eesmärgiks on tagada ruumis puhas ja 

selge heli ning vähendada heli levikut naaberruumidesse, kus seda käsitletakse 

mürana. Kaitsta tuleb ennast ka välismüra eest - maastikuakustika 

(müratõrje). 

Akustikas kasutatavad standardsed sagedused oktaaviliste intervallidega 62.5, 

125, 250, 500, 1000, 2000, 4000 Hz. 

3

10.2. Arhitektuuriakustika mõisted 

Helivälja iseloom ruumi oleneb helilainete peegeldumisest, hajumisest, 

koondumisest ja neeldumisest. Mõjutab ka ruumi geomeetriline kuju ning 

piirdepindade omadused. Suhteliselt siledalt ja lainepikkusega võrreldes suurelt 

pinnalt peegelduvad helid kindlas suunas – langemisnurk võrdub 

peegeldamisnurgaga ja langeva laine ning peegelduva laine telg asuvad ühes 

tasapinnas. Neid reegleid tundes saab projekteerija juba töö käigus ette näha heli 

käitumist, reguleerides seda peegeldavate pindade liigenduse ja orienteeritusega. 

Peegeldumisnähtuste puhul on oluline arvestada ka ajalisi heliintervalle otsese 

helilaine ja sama informatsiooni kandva peegeldunud helilaine vahel. Nimetatud 

nähtust tunneme kajana. Sõltuvalt intervallist võib kaja kas parandada kuuldavust 

või vastupidiselt hoopis segada. kaja vältimiseks võib hilinenud peegeldusi 

põhjustavad pinnad katta helineelava materjaliga. Tulemusi annab ka pindade 

liigendamine. 

Kontserdi- ja teatrisaalides kasutatakse kaja omadusi teadlikult. Näiteks 

paigutatakse lava kohale peegelpind –ekraan, mis tagab heli leviku ka 

tagumistesse ridadesse. 

Vanimaks kvantitatiivseks ruumiakustika näitajaks on järelkõlakestvus T - aeg, 

mille vältel helienergia tase langeb 60 db võrra, valem 62. Mõõdetakse heliallika 

tegevuse katkestamise momendist alates. Järelkõlakestvuse suurus on oluline ja 

optimaalne sõltub ruumi kasutusotstarbest. Sümfoonia ja orelimuusika pääsevad 

paremini mõjule pikema järelkõlaga ruumis. Liiga väikese järelkajaga ruumis on 

kõneldagi raske. Kõne on kuiv ega kanna. 

T= L1/v, (sek) (62) 

v - helikiirus õhus - 343 m/s 

L1 - helilaine poolt läbikäidud tee (63), m 

L1 = Pk n (63) 

n - peegelduste arv. 

Piirdepindade helineeldumisele lisandub ruumis olevate esemete ja inimeste poolt 

põhjustatud helineeldumine. 

Optimaalne T kestvus (s) 500 Hz juures (64) (joonis 26) 

Topt 500 = k log V (64) 

kus k on tegur, mis sõltub ruumi otstarbest: 

k - ooperiteatrid, kontserdisaalid - 0.41 

k - draamateatrid - 0.36 

k - auditooriumid, kinoteatrid - 0.29 

V - ruumi maht, m 3 

Standardis EVS 842:2003 on toodud soovitatavad T väärtused sagedusel 500- 

2000 Hz: trepikodades, koridorides - 1.3 s, klassiruumis - 0.8 s; lasteaias - 0.6 s. 

Peale optimaalse järelkõla kestvuse tuleb arvestada veel ka: 

- helitoitumust - ühtlane kuuldavus kõikidel istekohtadel, vajadusel kasutatakse 

kunstlikku helivaljuse suurendamist 

- helivälja difuussuse (hajumise) määra - helivälja ühtlus – võrreldakse otsese 

heli tugevust peegeldunud helilainetetekitatud heli tugevusega. Summeeritakse 

teatud ruuminurkadest saabuvad peegeldused ja nende energia. 

- kustuva signaali selgust (puhtus)- heliallika väljalülimisel ei tohi kaja kesta 

üle 1/20 sek kõne puhul, 1/10 sek muusikaliste palade puhul, vastasel juhul kaja 

ei tugevda heli vaid segab. 

4

Joonis 26. Optimaalse järelkõla kestvuse graafik 

Helilainete maksimaalseks hajutamiseks peavad ruumi piirdepinnad tagama, et 

kuulajateni jõuaks suur arv helipeegeldusi väikeste intervallidega. Seda 

saavutatakse pindade arhitektuurse liigendusega (intensiivsete peegelduste 

hajutamiseks) ja helineelavate materjalide ühtlase jaotusega (nõrgemate 

peegelduste hajutamiseks). 

Küllaldast helienergia hajumist võimaldab lae- ja seinapindade liigendus 

sammuga vähemalt 2 m ja väljaulatusega mõnikümmend sentimeetrit. 

Teatri- ja kontserdisaalis liigendatakse seinapindu ning lagi on helipeegel, 

kinosaalides liigendatakse laepindasid. 

Nagu näha, on tegemist huvitava ja pretensioonika valdkonnaga, mille võib ennast 

täielikult pühendada. Ebaõnnestunud akustikaga kontserdi- või teatrisaal on suur 

läbikukkumine. 

Eestis on üks tuntumaid ja tunnustatumaid akustikuid Linda Madalik. 

10.3 Ehitusakustika 

Müra on heli, mis häirib inimese tegevust või puhkust. 

Müra liigid ja levik hoones: 

õhumüra - levib õhu kaudu 

materiaalne - levib konstruktsioonis ja materjalis 

löögimüra - levib konstruktsioonis, kandub edasi õhule. 

Müra mõju inimesele sõltub müra tugevusest, koostisest ja alalisest kestvusest. 

Peale kuulmisorgani kahjustuse võib pidevas müras töötajal tekkida ka 

südametegevuse ja vererõhu muutused ning teised sise-elundite häired. 

Kesknärvisüsteemi häired võivad tekkida ka sellise mürataseme juures, mis kõrva 

ei häirigi. Müra normeerimisel lähtutakse enamasti nõudest tagada inimesel 

vastuvõetav müratase nii, et müra kahjulik toime oleks minimaalne. Elamutes 

lubatakse päeval müra taset 40dB ja öösel 30 dB, kontorites 50 dB. (vt. võrdluseks 

ptk 10.1) Lubatav müratase on raadio- ja televisioonistuudiotes 20 ... 30 db, - 

5

lugemissaalides 30 ... 35 db, tööstushoonetes: madalsageduslik 90 db, kesksagedusmüra 

80 db ja kõrgsagedusmüra 75 db. 

Müra spektraalne koostis – sageduskarakteristika: 

madalsageduslik - alla 300 Hz, 

keskmise sagedusega - 300 ... 800 Hz, 

kõrgsageduslik - üle 800 Hz. 

Probleeme tekib madalsagedusliku müra isoleerimisega (lifti mootorid, 

ventilaatorid). 

Mürataseme komponendid: 

- inimeste omamüra 

- seadmete müra 

- välised müraallikad 

Nende osatähtsus tööstushoonetes vastavalt 10, 80 ja 10 %, osatähtsus 

tsiviilhoonetes vastavalt 45, 25 ja 30 %. 

Eristakse ka spektreid: 

1) roosa ehk olmemüra, 

2) transpordimüra (kõva muusika samuti). 

Transpordimüral on madalamatel sagedustel suuremad helirõhutasemed kui roosal 

müral. 

Õhumüra isolatsiooni käsitletakse sagedustel 50...5000 Hz ning löögimüral 

50...2500 Hz. Probleemiks on müra summutamine kergete puitkonstruktsioonide 

puhul madalatel sagedustel. 

Mehed suudavad laulda madala häälega minimaalse sagedusega on 60 Hz, 

naishääl võib lauldes küündida sageduseni 12000 Hz. Inimese kõne põhitooni 

sagedus jääb meestel tüüpiliselt vahemikku 85 – 155 Hz, naistel vahemikku 165 – 

255 Hz, maksimaalselt inimestel 5kHz. 

Telefonisüsteemides edastatakse reeglina helisid sagedusega 300 Hz – 3400 Hz. 

Välismüra puhul tuleb müratõrjele pöörata tähelepanu juba linna või asula 

planeerimisel. Otstarbekas on jagada territoorium erineva müratasemega 

tsoonideks: 

1) vaikne tsoon – elamud, koolid, ravi- ja puhkeasutused, 

2) mürarikas tsoon – tööstushooned, kaubamajad, sadamad, lennujaamad. 

Kuna viimastes on põhiliseks müraallikaks nemad ise (seadmete osatähtsus 80%), 

ei tee suurte magistraalide läheduses asumine neile enam suurt muret (välismüra 

osatähtsus 10%). Kuna tsiviilhoonete puhul on välismüra osatähtsus ligi 

kolmandik (30%), tuleb neid väliste müraallikate eest võimalikult hästi kaitsta: 

paigutada magistraalidest kaugemale, ümbritseda suletud hoonestusega. lahtise 

(avatud ) paigutuse puhul kasutada metsaribasid või müratõrjeekraane. 

Müra edasikandumine hoones 

- läbi avade ja pooride s.t otse läbi piirete (vahelae või seina) 

- piirdekonstruktsioonide kaasavõnkumisega 

- kaudselt piirdekonstruktsiooniga seotud teise konstruktsiooni kaudu 

Õhumüra võib tungida piirdesse ja sealt edasi uuesti õhule. Pinnale langevale, 

neelduvale ja tagasipeegeldavale osale lisandub veel neljas – piiret läbiv - 

komponent. Sellise muundumise käigus toimub märkimisväärne energiakadu 

ning müra levikuala on seega piiratud. Läbi piirde tungimisel langeb 

müratugevuse tase vastavalt piirde helineelavale toimele (mõõdetud detsibellides). 

Põhiline ülekanne toimub piirde kaasavõnkumisega, mis omakorda sõltub piirde 

massist ja jäikuseset ning sõlmede (sein-lagi, lagi-põrand jne) lahendusest. 

Materiaalne müra levib tunduvalt kaugemale kui õhumüra. 

6

Arhitektuuriakustika (ruumiakustika) puhul nägime, et osa heli piirde pinnal 

neeldub ja osa peegeldub. Sõltuvalt peegeldumise või neeldumise osatähtsusest 

liigitatakse materjalid heli isoleerivateks või neelavaks (absorbeerivaks). 

Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli ruumi tagasi. Teised on poorsed ega oma 

märkimisväärseid isoleerivaid omadusi. Ühel materjalil võib esineda mõlemaid 

omadusi, kuid üks on sel juhul domineeriv. 

Neelavad e. absorbeerivad on materjalid, mille helineeldumistegur on suurem kui 

0,2 ning peegeldavad jälle vastupidi on need, mil väiksem kui 0,2 (tabel 17). 

Tuntumatest ehitusmaterjalidest on betoon tüüpiline peegeldav ja seega õhumüra 

isoleeriv materjal. Poorsuse suurenedes aga suureneb ka heli neelduvus. 

Neelavaid materjale jagatakse veel omakorda poorseteks ja resoneerivateks. 

Näiteks klaas- ja kivivillast tooted, mis neelavad heli keskmistel ja kõrgetel 

sagedustel. 

Madalal sagedusel neeldumise suurendamiseks paigaldatakse poorsed materjalid 

jäigast alusest õhkvahega. resoneeriv helineeldur on õhuke plaatmaterjal (puit, 

kips, jne.) ja seda jällegi koos õhkvahega. Plaatmaterjal summutab madalaid 

sagedusi, olles muidu helipeegeldav. Kui perforeeritud plaadi taha paigutada 

poorne materjal või kile, suureneb helineelduvus ka kõrgematel sagedustel. 

Kriitiline sagedus f kr - helilaine pikkus materjalis langeb kokku helilaine 

pikkusega õhus suunatuna nurga all piirdele (65) (tabel 19). 

2 

võ 

f kr = Hz, (65) 

1, 

8v 

δ 

M 

kus: võ - heli levimiskiirus õhus m/s; 

vM - heli levimiskiirus materjalis; 

δ - piirde paksus. 

Tabel 19. Mõningate ehitusmaterjalide kriitilised sagedused. 

Seinamaterjal Seina paksus, Seina kaal Kriitiline sagedus 

mm kg/m² Hz 

Tellis 65 110 215 

120 200 115 

250 450 55 

Betoon 50 110 280 

100 220 140 

200 440 70 

10.4. Kaitse müra eest. Ehitiste heliisolatsiooninõuded 

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 

Heliisolatsiooni seisukohast on õhumürale ja löögimürale lähenemised erinevad. 

Õhumüra puhul hinnatakse piirde müratakistust ja kasutatakse õhumüra 

isolatsiooniindeksit ja ka tähisena kasutatakse takistuse sümbolit R (dB): 

• R’w on arv, millega hinnatakse sisepiirde isolatsiooni. 

• R’tr, s, w on arv, millega hinnatakse sise- ja välispiirde vahelist isolatsiooni. 

Löögimüra puhul hinnatakse mürataset kaitstavas ruumis. Kasutatakse tähist L 

(analoogselt müra- ja helirõhutasemetega) ja terminit taandatud löögimürataseme 

indeks (dB). 

7

• L’n,w - taandatud löögimürataseme indeks – arv, mille abil hinnatakse 

löögimüralevikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide 

löögimüra isolatsiooni. 

Tabelis 20 on toodud väike valik õhumüra isolatsiooniindeksi ja taandatud 

löögimürataseme indekseid. R'w puhul on tegemist minimaalse suurusega ja L'nw 

puhul maksimaalse suurusega (EVS 842:2003 tabel 6.1). 

Helirõhutase Lp on helirõhu p ja standartse helirõhu nullväärtuse p0=20 µPa 

suhte 20-kordne kümnendlogaritm Lp=20lg(p/p0). 

Ekvivalentne müratase L pA,eq,T (L pC,eq,T) – mõõdetud helirõhutase etteantud 

ajaintervallis, kus kasutatakse A- või C-korrelatsiooni ning mis iseloomustab 

muutuva tasemega müra. 

Maksimaalne müratase L pA,max,T (L pC,max,T) – etteantud ajaintervallis 

maksimaalne mõõdetud helirõhutase, kus kasutatakse A- või C-korrelatsiooni 

ning Fast või Slow ajakonstanti. 

Tabel 20. Mõned õhumüra isolatsiooniindeksi ja taandatud löögimürataseme 

indeksid 

Piirde nimetus Õhumüra 

Löögimüra 

R'w, R’tr, s, dB L'nw , dB 

Piirded korterite vahel 

55 

53 

Korteri ruumide vahel 

43 

63* 

Majutusruumide vahel 

52 

58 

Trepikotta viivad uksed 

35 

- 

*kehtib kahekorruselise korteri puhul ülevalt alla. 

Heliisolatsiooninõuded esitatakse eeldusel, et helirõhutase müraallikaga ruumis ei 

ületa L pA,max,

Erinevad on ka meetmed heliisolatsiooni parandamiseks. 

Õhumüra tõkestab massiivne konstruktsioon, mõningal määral ka pehmest 

materjalist (klaasvill - ~10 db) vahekiht. Korteritevahelistes seintes ei tohi olla 

läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nišše, mis vähendavad 

heliisolatsiooni. Õhumüra isolatsiooni käsitletakse sagedustel 50...5000 Hz. 

Probleemiks on müra summutamine kergetes puitkonstruktsioonides madalatel 

sagedustel. 

Löögimüra levik on tõkestatud, kui konstruktsiooni materjal on läbi lõigatud teise 

võimalikult erinevast materjalist kihiga (kummi, isolatsiooniplaat) 

Vajalik müratakistus 

Piirde mürakindlus ühekihilise konstruktsiooni puhul on arvutatav valemitega 

(67-69) 

R = 20 log (m f) - 45dB, (67) 

kus m – pinnaühiku (seina) kaal, kg/m² 

f - sagedus , Hz. 

Kui pinnaühiku mass m< 200 kg/m 2 

R = 13 log m + 13 db (68) 

Kui pinnaühiku mass m> 200 kg/m 2 

R = 23 log m - 9 db (69) 

Valemid ei kehti kergete vaheseinte puhul, kus m=30…100 kg/m². 

Näeme, et seina paksuse (massiivsuse ja jäikuse) suurenedes R suureneb. Tänu 

logaritmilisele olemusele siiski aeglaselt. 

Ilma massi oluliselt suurendamata saame seinte mürakindlust parandada kahe kihi 

vahele õhkvahe lisamisega. 

Mitmekihilise piirde müratakistus R oleneb paneelide massist, õhkvahe laiusest, 

kummagi paneeli kriitilisest sagedusest, kogu konstruktsiooni resonantssagedusest 

ja helilaine langemise nurgast. Oluline tegur on paneelide omasagedus f , mis on 

arvutatav valemiga 50 

600 1 1 

f = + Hz, kus: 

δ m1 

m2 

m1, m2 - erinevate kihtide massid, kg/m 2 

δ - õhkvahe laius, cm 

Kahe erineva massiga paneelist koosneva seina puhul on R juurdekasv suurem. 

Keskmise mürakindluse arvutamiseks kasutatakse samu valemeid, mis ühekihilise 

puhulgi. Õhkvahe arvel saadav ∆R võetakse tabelist 22. 

Tabel 22. Mürakindluse juurdekasv 

Õhkvahe laius (cm) 3 4 5 6 8 10 20 30 

∆R (dB) 1 3 4,5 5,5 6,5 7 12 14 

Löögimüra tõrje tekitab lisaks löökidele ka kõndimine ja vibratsioon. 

Konstruktsioon, mis hästi isoleerib õhumüra, ei pruugi rahulda löögimüra suhtes. 

Parim võimalus löögimüra vähendada on elastsete vahelülide lisamine 

konstruktsiooni. Näiteks ehitatakse nn. ujuvpõrandaid, kus elastsed sidemed on 

äärtes ja põrandalaagide all. Ripplagi ei summuta tänu jäikadele ühendsutele 

löögimüra. Aitab ka pehmete põrandakatete kasutamine. 

9

Tsiviilhoonetes tuleb torustike vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid 

hülsse, vertikaalšahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut 

takistavad horisontaalsed diafragmad. 

Tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri san.sõlm või vannituba 

piirnevad teise korteri tubadega. 

Järgnevalt on toodud loetelu praegu kehtivatest Eesti Vabariigi Standarditest: 

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 

• EVS-EN 12354-1:2005 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse 

hindamine elementide akustilise toime põhjal. 

Osa 1: Ruumidevaheline õhuheli isolatsioon 



Osa 2: Ruumidevaheline löögiheli isolatsioon 



Osa 3: Õhuheli isolatsioon välismüra vastu 



Osa 4: Heli kandumine väljapoole ruumi 



Osa 6: Heli neeldumine kinnises ruumis 

• EVS-EN 14388:2007 Liiklusmüra tõkked. Spetsifikatsioonid 

• EVS-EN ISO 3740:2007 Akustika. Müraallikate helivõimsustasemete 

määramine. Juhised põhistandardite rakendamiseks (ISO 3740:2000) 

• EVS-EN ISO 3744:2005 Akustika. Müraallikate helivõimsuse taseme 

määramine helirõhu abil. Tehniline meetod mõõtmiseks põhiliselt vabas 

väljas peegeltasapinna kohal 

• EVS-EN ISO 3746:2005 Akustika. Müraallikate helivõimsuse taseme 

määramine helirõhu abil. Seiremeetod, mis kasutab ümbritsevat 

mõõtepinda peegeltasapinna kohal 

10

10. Ehitusakustika. Kaitse müra eest

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?