Moodul 3 | Müürsepatööd ja betooni valmistamine
Moodul 3 | Müürsepatööd ja betooni valmistamine
Moodul 3 | Müürsepatööd ja betooni valmistamine
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Moodul</strong> 3 | Müürsepatööd<br />
<strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong>
<strong>Moodul</strong> 3 | 1. Osa<br />
Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
3<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Üldist<br />
Tellingute, redelite <strong>ja</strong> töölavade abil on ruumides <strong>ja</strong> ehitistel võimalik turvaliselt<br />
teostada kõrgtöid.<br />
Seepärast peab need paigaldama piisava kandevõimsusega <strong>ja</strong> stabiilselt ning need<br />
peavad olema kindlalt kinnitatud.<br />
Neid tohib paigaldada, liigutada <strong>ja</strong> nendega ümber käia vaid spetsiaalse väl<strong>ja</strong>õppe<br />
saanud isikud, kes tunnevad täpselt ohutuseeskirju vastavalt standardile DIN.<br />
Siinkohal toome vaid üldise tutvustuse, nii et oleks võimalik kontrollida põhiliste<br />
ohutusreeglitega kooskõlas olemist.<br />
Redelid<br />
Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel.<br />
Tellingud<br />
Tellingud on abivahend ehitusjärgus. Tellingud on töötamiskoht <strong>ja</strong>/või tervisekaitse <strong>ja</strong><br />
ohutuse <strong>ja</strong>oks.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
4<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Redelid<br />
Redelid on abivahendid.<br />
Õnnetused juhtuvad redelitel sageli nende<br />
kasutamise tõttu.<br />
kehva seisukorra <strong>ja</strong> ebakorrektse<br />
Redelid:<br />
<br />
<br />
Lihtsad redelid<br />
Pukkredel<br />
Lihtsad redelid<br />
<br />
Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on va<strong>ja</strong> vähe<br />
tööriistu <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>le.<br />
Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel – maksimaalselt 30<br />
cm.<br />
<br />
<br />
<br />
Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune.<br />
Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi<br />
alumisele toetuspunktile)<br />
Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega)<br />
Redeli kaldenurk = 75 kraadi
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
5<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
<br />
Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest.<br />
Seda saab arvutada nii nagu joonisel näidatud:
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
6<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Pukkredelid<br />
<br />
<br />
<br />
Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit.<br />
Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku<br />
(muljumisoht).<br />
Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohiks ronida.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
7<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
<br />
Kahest kahe poolega redelist <strong>ja</strong> laudadest kokku pandud ajutisi tellinguid võib<br />
kasutada ainult lühia<strong>ja</strong>liseks tööks.<br />
<br />
Suurim lubatud vahemaa redelite sisekülgede vahel on 3 meetrit. Platvormi lauad<br />
peaks asetsema ülevalt kolmandal redelipulgal.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
8<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Tellingud<br />
Töölavana<br />
tellingud<br />
kasutatavad<br />
<br />
Fassaadi tellingud<br />
Kogu ehitist katvad<br />
tellingud<br />
Kaitsvad tellingud<br />
<br />
<br />
<br />
Ohutuspiirdega<br />
tellingud<br />
Katusetööde<br />
ohutuspiiretega<br />
tellingud<br />
Varikatused<br />
Tellingute ülesanded<br />
<br />
Töölavana<br />
kasutatavad tellingud<br />
<br />
<br />
<br />
Töötamiskohale ligipääsemiseks<br />
Töötegemise võimalikuks muutmine<br />
Mater<strong>ja</strong>lide ladustamine<br />
<br />
Kaitsvad tellingud<br />
<br />
<br />
Kukkumiste ärahoidmine<br />
Kaitse kukkuvate esemete eest<br />
Paigaldamise reeglid<br />
Tellingute mater<strong>ja</strong>l<br />
Töölavad<br />
Tellingud <strong>ja</strong> tellingute osad võivad olla valmistatud terasest, alumiiniumist <strong>ja</strong>/või<br />
puidust.<br />
Platvormid (lauad, puitplaadid jms) peavad olema asetatud nii, et need ei hakkaks<br />
kõikuma ega libiseks (mõõta sentimeetrites!):<br />
Mõõdud cm<br />
Mõõdud cm
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
9<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Külgmised ohutuspiirded<br />
Kui töölava on maapinnast kõrgemal kui 2<br />
meetrit, peavad tellingutel olema külgmised<br />
ohutuspiirded<br />
Joonistuselt on näha, miks need kolm ohutuspiiret va<strong>ja</strong>likud on:
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
10<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Toestus<br />
Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma.<br />
Seepärast peavad need olema toestatud:<br />
Kinnitamine<br />
Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada.<br />
Stabiilsed vabaltseisvad tellingud on näiteks teisaldatavad tellingud, ehitusplatvormid<br />
jms.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
11<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Töölavana kasutatavad tellingud<br />
<br />
Ripptellingud<br />
<br />
Varikatused<br />
<br />
Töölavad
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
12<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Töölavad<br />
Kõige lihtsamad tellingud on töölavad.<br />
Need koosnevad tellingu redelitest (puidust või metallist) <strong>ja</strong> piisavalt kandvatest<br />
laudadest.<br />
Töölavad on sobivad enamikel sisetöödel:<br />
Töölava peab paigaldama horisontaalselt, vertikaalselt <strong>ja</strong> stabiilselt.<br />
Ebatasasused toetuspinnal tuleb siluda.<br />
<br />
Teleskoopredelite korral ei tohiks seda kunagi täies pikkuses väl<strong>ja</strong> tõmmata.<br />
<br />
<br />
Kui tellingud on üle 2 meetri kõrged, peab olema ka kukkumiskaitse. Töölava<br />
maksimaalne kõrgus on 4 meetrit.<br />
Töölava otste vahemaa ei tohi ületada 3 meetrit, metallist teleskooptellingute<br />
korral on see maksimaalselt 2 meetrit.<br />
<br />
Tellinguplatvormi laudade läbimõõt tuleb valida vastavalt va<strong>ja</strong>likule kandevõimele.<br />
Tuleb arvestada tellinguplatvormi reeglitega! (vt eespool)
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
13<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Turvatellingud<br />
Ohutuspiirdega tellingud<br />
Töötades enam kui 5 meetri kõrgusel<br />
aluspinnast, kui see ei ole kaitstud<br />
platformtellingutega, tuleb kasutada<br />
ohutuspiirdega tellinguid.<br />
Ettenähtud mõõtmed tööplatvormi laiuse <strong>ja</strong> külgmiste kaitsetalade kõrgus on näidatud<br />
joonistel:
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
14<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Spetsiaalsed ohutuspiirdega tellingud on mõeldud selleks, et hoida ära kukkumistega<br />
seotud õnnetusjuhtumeid. Neid on va<strong>ja</strong> kõigil töökohtadel <strong>ja</strong> liikumisteedel:<br />
<br />
vee kohal<br />
<br />
maapinnas olevate aukude kohal<br />
<br />
treppidel, mademetel <strong>ja</strong> astmetel<br />
langusega 1 meeter või rohkem<br />
<br />
igal pool, kus langus on 2 meetrit või rohkem<br />
Kõigile kukkumiskaitsetele kehtivad külgmiste ohutuspiirete kõrguse mõõtmed.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong>
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
15<br />
1. osa: Redelid, tõsteseadmed <strong>ja</strong> tellingud<br />
Katusetööde ohutuspiiretega tellingud<br />
Katusetööde ohutuspiirdega tellingud on kaitsvad tellingud töötamiseks kaldega<br />
katustel (vt moodul 4 blokk 4).<br />
Varikatused<br />
Varikatuse laius peab olema vähemalt 1,5 meetrit.<br />
Varikatustel peab olema vähemalt 60 cm kõrgune ohutuspiire.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
16<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Eriotstarbelised tellingud<br />
Eriotstarbelised töölavana kasutatavad tellingud, nt fikseeritud otste või<br />
redelitega töölavad teevad töötamise turvaliseks <strong>ja</strong> tervisele ohutuks, sest<br />
paindumine ei ole võimalik.<br />
Lühia<strong>ja</strong>liseks tööks kasutatakse sageli teisaldatavaid tellinguid.<br />
meeles pidada järgmist:<br />
Sel juhul tuleb<br />
<br />
<br />
<br />
Kui on tulemas halb ilm või kui töö lõpetatakse, tuleb teisaldatavad tellingud<br />
ümberkukkumise vältimiseks kinnitada.<br />
Teisaldatavate tellingute transportimise a<strong>ja</strong>ks peavad kõik inimesed sellelt<br />
ära tulema.<br />
Tellingutel lahtiselt ladustatud mater<strong>ja</strong>lid peab enne transportimist kinnitama.<br />
<strong>Moodul</strong>tellingud, mida kasutatakse siseruumides, ei tohiks olla kõrgemad kui 3,5<br />
tellingute lühima aluskülje pikkust. Kui neid kasutatakse välistöödel, ei tohi kõrgus<br />
ületada lühima aluskülje pikkust rohkem kui 3 korda.<br />
Kui on va<strong>ja</strong>dus kõrgemate tellingute järele, tuleb kasutada tugi<strong>ja</strong>lga.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong>
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
17<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Tellingutel töötamine<br />
<br />
<br />
ära kasuta tellinguid enne kui need on täielikult paigaldatud, vastu võetud <strong>ja</strong><br />
kasutusse lubatud (märgiga tähistatud),<br />
ära koorma tellinguid üle,<br />
<br />
<strong>ja</strong>ota koormus tellingutel ühtlaselt,<br />
<br />
kõnni <strong>ja</strong> tööta tellingutel rahulikult (ära tekita vibratsiooni),<br />
<br />
<br />
<br />
ära kunagi hüppa tellingutelt maha,<br />
ladusta mater<strong>ja</strong>le, tööriistu või muid esemeid tellingutele ainult va<strong>ja</strong>dusel<br />
tellingutel töötamine on lubatud ainult hea tervise korral (kui ei ole<br />
peapöörituse ohtu vms.),<br />
Enne töö alustamist<br />
või töö a<strong>ja</strong>l ära mitte<br />
kunagi tarbi alkoholi<br />
ega uimasteid.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
18<br />
1. osa: Redelid, töölavad <strong>ja</strong> tellingud<br />
Tõsteseaded<br />
Ära kunagi seisa liikuva koorma all!<br />
Väikseid tõsteseadiseid kasutatakse vaid väikeste koormate tõstmiseks. Selle juures<br />
tuleb erilist tähelepanu pöörata koorma turvamisele <strong>ja</strong> kinnitamisele.<br />
Neid seadmeid tohivad paigaldada,<br />
transportida <strong>ja</strong> kasutada vaid spetsiaalse<br />
väl<strong>ja</strong>õppe saanud tööta<strong>ja</strong>d.
Mooul 3 | 2. Osa<br />
Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
20<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Üldist<br />
Betoonist <strong>ja</strong>/või raud<strong>betooni</strong>st elemente kasutatakse kaasaegsete ehitiste<br />
koostisosana üha sagedamini.<br />
Raud<strong>betooni</strong>st elementide tootmiseks on va<strong>ja</strong> laialdast oskusteavet.<br />
Betoon on inimese valmistatud kivi.<br />
Aluseks on kergelt sitke mass, mis kõveneb tsemendi sideaine kristallilise<br />
vormimuutuse tõttu.<br />
Raketis<br />
Betooni raketis koosneb kolmest osast:<br />
Valuvorm<br />
vormib värske <strong>betooni</strong> <strong>ja</strong> sellest<br />
oleneb välispinna kuju.<br />
Toestus/struktuur<br />
<br />
neelab kõik tekkivad jõud <strong>ja</strong> tagab<br />
kindlate mõõtmete saamise.<br />
Tugi<br />
võtab vastu aluspinnale mõjuvad<br />
jõud <strong>ja</strong> hoiab ära liikumise.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong>
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
21<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Valuvorm<br />
Vastavalt va<strong>ja</strong>dusele kasutatakse järgmisi mater<strong>ja</strong>le:<br />
Puidust vormid:<br />
<br />
<br />
<br />
Laudvormid<br />
tehtud 24 mm kuuse- või männilauast<br />
Tugevdatud laudvormid<br />
tehtud tööstuslikult toodetud hööveldatud laudadest, millel on nurkades <strong>ja</strong> otstes<br />
terasest tugevdus<br />
Valmistusalused<br />
mitmekihiline vineerist alus, mille pealispind on kaetud sünteetilise vaiguga<br />
Terasest valuvormid<br />
<br />
valmistatud puit- või terasraamile kinnitatud lehtterasest<br />
Plastist valuvormid<br />
<br />
tehtud kõvast vahtplastist<br />
Kinnitusega plastist vormid jäetakse üha sagedamini pärast <strong>betooni</strong> kõvenemist nii<br />
sise- kui välisisolatsiooniks.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
22<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Nõuded raketisele:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Täpsed mõõtmed<br />
Puhtus (et ei oleks mustust, tükikesi vms)<br />
Õige suurus<br />
Stabiilsus<br />
<br />
Vorm peab olema kergesti eemaldatav (pärast <strong>betooni</strong> kõvenemist)<br />
<br />
Survetugevus (külgmine <strong>ja</strong> vertikaalne surve).<br />
Toestus/struktuur<br />
Struktuuri tüüp <strong>ja</strong> tugevus sõltuvad vormist <strong>ja</strong> sellele mõjuma hakkavast survest.<br />
Peaaegu kõigi raketiste ehitamiseks kasutatakse puitplaate (puitstruktuuride tegemise<br />
kohta vaata moodul 5 blokki 4)<br />
Struktuuri mõõtmete juhis:
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
23<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Rakmestamine<br />
Raketise külgmine surve suureneb allapoole. Survejõud suureneb vastavalt <strong>betooni</strong>segu<br />
massile, valamiskiirusele <strong>ja</strong> tihendamismeetodile.<br />
Et tagada ühtlane kaugus valuvormi puitplaatide <strong>ja</strong> laudade vahel, peab sageli<br />
kasutama klambreid.<br />
Klamber peab olema kinnitatud toestuse, mitte<br />
vormi külge<br />
Nõuetekohaseks kinnitamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:<br />
Sammasklamber<br />
Alusklamber<br />
Tõmmits<br />
Tugipost<br />
Tähekujuline toru<br />
Klamber (lauatükid)
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
24<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Toestus<br />
Raketis, mis ei toetu kindlale pinnale, peab olema toestatud <strong>ja</strong> seda peab üleval hoidma<br />
ümar või kandiline puitvai või reguleeritava kõrgusega terastoru.<br />
(Puitstruktuuri ehitamise <strong>ja</strong>/või metallstruktuuri kasutamise kohta vaata moodul 5 blokki<br />
4)<br />
Eeltööd<br />
Pärast raketise paigaldamist eeltöödeldakse vormi pinda vormimäärdega.<br />
Vormimääre vähendab <strong>betooni</strong> <strong>ja</strong> vormi vahelist nakkumist, nii et raketise saab kergelt<br />
eemaldada, vastupidavus suureneb <strong>ja</strong> saadakse siledad betoonpinnad.<br />
Vormimäärdena kasutatakse happevabasid rasvu nagu vormiõli või vaha.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
25<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Betooni sarrustamine<br />
Raudbetoon koosneb <strong>betooni</strong>st <strong>ja</strong> terasvarbadest. Seda nimetatakse<br />
terasvarbadega sarrustamiseks.<br />
<br />
Terasvarvad on tugevdustraat, <strong>betooni</strong> sarrused või terasvõrk.<br />
<br />
Ilma teraselementideta võiks betoon transformeeruda <strong>ja</strong> isegi laguneda,<br />
teraselemendid peavad koormusele vastu.<br />
<br />
Ehitustööstuses mõjuvad betoonelementidele surve- <strong>ja</strong> tõmbejõud, harvem ka<br />
tõukejõud.<br />
<br />
Tõukejõu neelavad betoonelemendid, tõmbejõu peavad neelama teraselemendid.<br />
Betooni <strong>ja</strong> terase kooskasutamise eelised on:<br />
<br />
Betoon <strong>ja</strong> teras tagavad suurepärase vastupidavuse surve- <strong>ja</strong> tõmbejõule<br />
ning murdumisele.<br />
<br />
Betoon <strong>ja</strong> teras paisuvad kõrgemal temperatuuril ligikaudu sama palju.<br />
<br />
Betoon <strong>ja</strong> teras nakkuvad omavahel hästi.<br />
<br />
Kui betoonkiht on piisavalt paks, hoiab betoon ära terase roostetamise.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
26<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Sarruseteras <strong>ja</strong>guneb:<br />
Betoonisarrus<br />
eraldiseisvad hambulised vardad<br />
diameetriga 6-28 mm<br />
neid on erineva pinnakatte <strong>ja</strong><br />
vastupidavusega<br />
Betooni terasvõrk<br />
omavahel lõikuvad hambulised<br />
vardad diameetriga 4-12 mm.<br />
Et võrk oleks murdumiskindel,<br />
keevitatakse<br />
varraste<br />
lõikumispunktid kokku<br />
Sarrus asetatakse raketisse enne<br />
betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
27<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid.<br />
Sarrustamise joonis <strong>ja</strong> kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist.<br />
Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud<br />
olema.<br />
Varraste painutusvormid:<br />
<br />
Sirge varras<br />
<br />
Konksukujulise otsaga sirge varras<br />
<br />
Ülespoole painutatud varras<br />
<br />
Suletud varras
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
28<br />
2. Osa: Betoon <strong>ja</strong> raud<strong>betooni</strong> elemendid<br />
Minimaalne varraste vaheline kaugus<br />
raud<strong>betooni</strong>s peab olema :<br />
Varras diameetriga 20 mm või vähem =<br />
vahemaa 2 cm<br />
Varras diameetriga üle 20 mm = varda<br />
diameeter<br />
Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda:<br />
<br />
Painutamiseks kasutatakse rullikut.<br />
Konksutaoliste otstega varraste painutamiseks mõeldud rulliku diameeter on 4 – 7<br />
korda suurem varda diameetrist.<br />
Ülespoole painutatud terasvarraste painutamiseks on rulliku diameeter 15 – 20<br />
korda suurem varda diameetrist.<br />
Konksukujulise otsa pikkuseks kehtib nn pöidlareegel: 10 x terase diameeter.<br />
Näide:<br />
Terasvarda diameeter<br />
= 8 mm<br />
Rulliku diameeter = 5 x 8mm =40 mm<br />
Konksukujulise<br />
otsa pikkus =10 x 8 mm = 80 mm
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
29<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Üksikud painutatud tugevdusvardad ühendatakse tugevdussõrestikuks vastavalt<br />
sarrustamise projektis toodud juhenditele.<br />
Vardad kinnitatakse jäigale, liikumatule tugevdussõrestikule traadiga, traataasadega<br />
või klambritega.<br />
(Metallühenduste põhimõtete kohta vaata täpsemalt 5. mooduli 4.osa.)<br />
Sõrestiku valmistamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et see jääks piisavalt kaugele<br />
tulevasest <strong>betooni</strong> pealispinnast = betoonkiht. Selline kaugus on oluline kaitse<br />
roostetamise eest <strong>ja</strong> selle saamiseks kasutatakse tugiposte, mis surutakse või<br />
painutatakse sarruse <strong>ja</strong> raketise vahele.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
30<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Betooni <strong>valmistamine</strong><br />
Betoon on inimese valmistatud kivi:<br />
Betoon = täitemater<strong>ja</strong>l + tsement + vesi<br />
Lõplikult segatud <strong>ja</strong> töödeldavat <strong>betooni</strong> nimetatakse <strong>betooni</strong>seguks. Kõvenemise<br />
tagajärjel muutub <strong>betooni</strong>segu kivistunud <strong>betooni</strong>ks.<br />
Tsement <strong>ja</strong> vesi moodustavad tsemendipasta, mis kõvenedes moodustab kivistunud<br />
tsemendipasta <strong>ja</strong> kinnitab täitemater<strong>ja</strong>li kivistunud <strong>betooni</strong>s.<br />
Tsementi peab hoidma kuivas kohas, sest õhuniiskus võib põhjustada selle enneaegset<br />
kivistumist.<br />
Ladustamine varjualuses või kile all.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
31<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Betoon <strong>ja</strong>gatakse kahte gruppi (BI <strong>ja</strong> BII) ning seitsmesse <strong>betooni</strong> tugevusklassi<br />
(B5, B10, B15, B25, B35, B45 and B55):<br />
B I - B5, B10, B15 <strong>ja</strong> B25<br />
BII - B35, B45 <strong>ja</strong> B55<br />
Kõik <strong>betooni</strong>tüübid peavad läbima kvaliteedikatsed. Standardites on öeldud, kes on<br />
volitatud neid katseid läbi viima.<br />
B I grupi <strong>betooni</strong> valmistatakse ehitusplatsil kohapeal platsi<strong>betooni</strong>na. Selle<br />
<strong>valmistamine</strong> on kirjeldatud standardites.<br />
B II grupi <strong>betooni</strong> valmistavad ainult<br />
vastavad ettevõtted.<br />
Platsibetoon BI<br />
B I grupi platsi<strong>betooni</strong> valmistatakse täpsete juhendite järgi. Selle <strong>valmistamine</strong> on<br />
kirjeldatud standardsetes tabelites. Valmistamist juhendavad selleks väl<strong>ja</strong>õppe saanud<br />
spetsialistid.<br />
Täpsemalt on toodud <strong>valmistamine</strong> osadena mahust.<br />
Mõõtühik “m” tähistab 1 kg (kilogrammi)<br />
Vee puhul kehtib järgnev:<br />
Märkus:<br />
1 l (liiter) mahtu = 1 kg kaalu.<br />
Valmistamine peab segamiskohal olema selgelt<br />
arusaadav (segamisjuhend).
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
32<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Segamisjuhend<br />
Segamisjuhendil tuleb näidata kõigi<br />
seguvalmistamiste üksikas<strong>ja</strong>d (kogu<br />
masinatäis):<br />
Segamisjuhendil peaks olema järgmised<br />
üksikas<strong>ja</strong>d:<br />
1. Betooni tugevusklass<br />
2. Betooni konsistents<br />
3. Tsemenditüüp<br />
4. Koguste andmed:<br />
<br />
<br />
<br />
Tsementi masinatäie kohta<br />
Vett masinatäie kohta<br />
Täitemater<strong>ja</strong>li masinatäie kohta<br />
Lisandeid (kui va<strong>ja</strong>) masinatäie<br />
kohta.<br />
Betooni tugevusklass<br />
See määrab kindlaks valmistamise (vt eelpool).<br />
Betooni konsistents<br />
On 4 erineva konsistentsiga <strong>betooni</strong>:<br />
1) KS struktuur – kõva betoon 2) KP struktuur – plastbetoon<br />
3) KR struktuur – pehme betoon 4) KF struktuur – vedel betoon
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
33<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Tsemenditüüp<br />
Betooni iga tugevusklassi <strong>ja</strong>oks pakub tööstus teatud tsemenditüüpe. Tsemendi kogus <strong>ja</strong><br />
tüüp tuuakse ära tabelites <strong>ja</strong> on kohustuslikud.<br />
Koguse andmed<br />
Koguseid puudutav teave:<br />
<br />
<br />
Tsement kg<br />
Vett liitrites (kraanivesi)<br />
<br />
Täitemater<strong>ja</strong>li kg kohta, kusjuures on viidatud millist (vt allpool)<br />
<br />
Lisandid kg, kusjuures on viidatud, milliseid (nt räbukivi)<br />
Täitemater<strong>ja</strong>lid<br />
On looduslikud <strong>ja</strong> tehislikud täitemater<strong>ja</strong>lid. Tehislikud täitemater<strong>ja</strong>lid on peenräni,<br />
räbukivi jms. Looduslikud täitemater<strong>ja</strong>lid on <strong>ja</strong>otatud nende osakeste suuruse järgi:<br />
1. Liiv <strong>ja</strong> peenestatud liiv: teralisus: 0-4 mm<br />
2. Kruus <strong>ja</strong> kivipuru: teralisus: 4-32 mm<br />
3. Purustatud kruus <strong>ja</strong> kivid: teralisus 32-63 mm
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
34<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Betoonisegamise eeskir<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> reeglid<br />
Segamine<br />
Ehitusplatsil segatakse betoon<br />
<br />
Segumasinas või<br />
<br />
Betoonisegistis<br />
Segamise reeglid:<br />
<br />
Täida segumasin komponentidega, mis on segu valmistamiseks ette nähtud<br />
Märkus:<br />
Kõigepealt vala segumasinasse vesi!<br />
<br />
Pärast kõigi komponentide lisamist peab segamine toimuma vähemalt 1-3 minutit.<br />
<br />
Segamisprotsessi ei tohi katkestada.<br />
<br />
<br />
Pärast segamist peab trumli tühjendama <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong>segu ühe tunni jooksul ära<br />
kasutama.<br />
Segumasin tuleb koheselt puhastada.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
35<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Transportimine<br />
Reeglid <strong>betooni</strong> transportimiseks:<br />
<br />
<br />
<br />
Transpordivahendi valimine oleneb vahemaast, kogusest <strong>ja</strong> vedelusest<br />
Kasuta platsi<strong>betooni</strong> kohe pärast segamist<br />
Kasuta <strong>betooni</strong> valmissegu (valmis <strong>betooni</strong> mahutist) kohe pärast kohaletoomist<br />
Betooni ehitusplatsil transportides ei tohi lasta <strong>betooni</strong>segul settida<br />
selle koostisosadeks. Segus võivad tekkida kohad, kus segust eralduvad teatud<br />
tüüpi kruus <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong>pasta.<br />
Valamine<br />
Reeglid <strong>betooni</strong> valamiseks:<br />
<br />
Betoon tuleb valada kohe, muidu hakkab see tahkuma.<br />
<br />
Kontrolli raketist enne selle <strong>betooni</strong>ga täitmist.<br />
<br />
Vala <strong>betooni</strong>segu kihiti (kihi paksus 30-50 cm)<br />
<br />
Jälgi, et <strong>betooni</strong> sarrus ei liiguks.<br />
<br />
Ära vala <strong>betooni</strong>segu rohkem kui ühe meetri kõrguselt, sest vastasel juhul kaotab<br />
<strong>betooni</strong>segu oma ühtluse.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
36<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Tihendamine<br />
Et tagada kivistunud <strong>betooni</strong> vastavus ettenähtud nõuetega, peab seda värskena<br />
tihendama.<br />
Reeglid <strong>betooni</strong> tihendamiseks:<br />
<br />
<br />
<br />
Tihendamiseks tuleb <strong>betooni</strong>s olevad tühimikud likvideerida.<br />
Sarrused peavad olema tihedalt <strong>betooni</strong>ga kaetud.<br />
Betooni tuleb tihendada kiht kihi järel.<br />
Tihendada saab mh tihendamisvardaga, labidaga <strong>ja</strong> vibratsiooniga. Lisaks<br />
kasutatakse ka eriseadmeid:<br />
Nuivibraator<br />
Torka nuivibraator kiiresti <strong>betooni</strong>massi<br />
<strong>ja</strong> tõmba seejärel aeglaselt väl<strong>ja</strong>.<br />
Vibraator<br />
Suru vibraator tugevalt vastu raketist <strong>ja</strong><br />
lülita sisse ainult siis kui betoon on sama<br />
kõrgel kui vibraator.<br />
Pinnavibraator<br />
Tihenda sellega kuni mördi pinnale tekkib<br />
õhuke sätendav kiht.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
37<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Järelhooldus<br />
Betooni tuleb hooldada kohe pärast tihendamist.<br />
temperatuuride <strong>ja</strong> enneaegse kuivamise eest.<br />
Betooni tuleb kaitsta äärmuslike<br />
Tegevus sõltuvalt temperatuurist:<br />
Kata polüteenkilega<br />
Kasta sageli veega,<br />
pihustades pealiskihile<br />
Kata polüteenkilega<br />
Pihusta pealiskihile<br />
Kata polüteenkilega<br />
Pihusta pealiskihile<br />
Kasuta soojusisolatsiooni<br />
Kata polüteenkilega<br />
Kasuta soojusisolatsiooni<br />
(jäta betoon kolmeks<br />
päevaks temperatuurile<br />
+10°C)
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
38<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Raketise eemaldamine<br />
Reeglid raketise eemaldamiseks:<br />
<br />
<br />
Raketise võib eemaldada vaid siis kui valatud betoon on kivistunud, st kui ei ole<br />
enam deformeerumise ega kokkuvarisemise ohtu.<br />
(selle ala spetsialistid peaksid otsuse tegema vastavalt standardtabelite<br />
andmetele!)<br />
Raketis eemaldatakse järk-järgult, ilma löökide <strong>ja</strong> vibratsioonita.<br />
<br />
<br />
<br />
Raketise eemaldamiseks ei ole lubatud kasutada haamrit.<br />
Kõigepealt eemaldatakse raketis sammastelt <strong>ja</strong> seintelt ning alles seejärel<br />
taladelt <strong>ja</strong> lagedelt.<br />
Suured pinnad (nt laed) peaksid olema endiselt lisatugedega toetatud.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
39<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Raketise puhastamine <strong>ja</strong> edasiseks kasutamiseks ladustamine:<br />
<br />
Eemalda vardad<br />
<br />
Täida augud või kata need plastkorkidega<br />
<br />
Puhasta koheselt raketise osad<br />
<br />
Kaitse metallpindu rooste vastu (õliga)<br />
<br />
<br />
Eeltöötle vormi pind määrdega<br />
Sorteeri <strong>ja</strong> seejärel ladusta raketise osad õigesti
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
40<br />
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> segamine<br />
Eelvalatud betoonelemendid<br />
Tänapäeval kasutatakse ehituses üha rohkem <strong>ja</strong> rohkem eelvalatud betoonelemente.<br />
Neid valmistavad <strong>ja</strong> tarnivad spetsiaalsed ettevõtted.<br />
Eelvalatud betoonelemendid on:<br />
<br />
<br />
<br />
Toed, talad <strong>ja</strong> sarikad<br />
Trepid<br />
Põranda osad:<br />
<br />
Lamekatus<br />
<br />
Taladega laed<br />
Töötamine:<br />
<br />
<br />
Paigalda talad<br />
Paigalda tugisõrestik<br />
vastavalt projektile<br />
<br />
<br />
Aseta kohale eelvalatud<br />
betoonelemendid<br />
Niisuta, vala betoon <strong>ja</strong><br />
silu
<strong>Moodul</strong> 3 | 3. Osa<br />
Müürimört
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
42<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Üldist<br />
Mörti eristatakse kui:<br />
Müürimört (1)<br />
Krohvimört (2) (vt moodul 4 blokki<br />
1)<br />
Põranda tasandusmört (3) (vt<br />
moodul 4 blokki 1)<br />
Mört sisaldab:<br />
1: Täitemater<strong>ja</strong>l; 2: Tsement; 3: Vesi<br />
Mört = täitemater<strong>ja</strong>l + tsement + vesi
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
43<br />
3. Osa: Müürimört<br />
<br />
Täitemater<strong>ja</strong>liks võib olla liiv <strong>ja</strong>/või klibusegud.<br />
Täitemater<strong>ja</strong>l annab mördile struktuurse tugevuse.<br />
<br />
Sideained on lubi, tsement <strong>ja</strong>/või kips.<br />
Sideaine seob täitemater<strong>ja</strong>li kindlalt <strong>ja</strong> alatiseks.<br />
<br />
Mördisegamiseks tuleb kasutada kraanivett, sest vesi peab olema puhas.<br />
Vesi teeb mördi vormitavaks <strong>ja</strong> käivitab sideaine toimimise protsessid.<br />
Töötervishoid <strong>ja</strong> -ohutus<br />
Mördipritsmete silma sattumine on väga ohtlik, sest sideained on tihti söövitavad.<br />
Kannatanu peab koheselt pikali heitma,<br />
silmi peab uhtuma puhta veega <strong>ja</strong>,<br />
tuleb kutsuda arst (võimalusel koos õega).
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
44<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Müürimört<br />
Müüritise tegemisel pannakse üksikute telliste vahele mördikiht:<br />
<br />
<br />
Müürimört tasandab kõik ebaühtlused tellistes, nii et mört <strong>ja</strong>otub ühtlaselt<br />
Lisaks seob müürimört tellised kindlalt, samas tagab vastupidavuse, nii et<br />
müüritis ei pragune.<br />
Erinevad müürimördid:<br />
Vastavalt kasutusele tuleb valida erinevate müürimörtide hulgast. Et müürimörte<br />
toodetakse erinevalt, on need <strong>ja</strong>gatud gruppidesse (segamissuhte näidetega):<br />
I grupp<br />
Lubimört<br />
1 osa lup<strong>ja</strong> /<br />
hüdreeritud lup<strong>ja</strong><br />
+<br />
3 osa liiva<br />
II grupp<br />
Krohvisegu<br />
1 osa lup<strong>ja</strong> /<br />
hüdreeritud lup<strong>ja</strong><br />
+<br />
1 osa tsementi<br />
+<br />
6 osa liiva<br />
III grupp<br />
Tsementmört<br />
1 osa tsementi<br />
+<br />
4 osa liiva
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
45<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Tööriistad <strong>ja</strong> tehnilised abivahendid<br />
Tehnilised abivahendid
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
46<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Mördi koostisosade mõõtmine<br />
Mördi koostisosi mõõdetakse väl<strong>ja</strong> sageli mehaaniliste seadmete <strong>ja</strong> tööriistadega.<br />
Tööriistade korral, mille kõik küljed on avatud (nt labidas <strong>ja</strong> kellu), võib sellel jääv kogus<br />
olla väga erinev sõltuvalt ehitusmater<strong>ja</strong>li omadusest (veesisaldus, osakeste suurus jne).<br />
Seepärast ei ole soovitav neid mõõtmiseks kasutada, paremad on:<br />
1: Ämber<br />
ca 10 l = 1 mahuosa<br />
2: Üherattaline käru<br />
ca 10 l = 1 mahuosa<br />
3: Mördiämber<br />
ca 10 l = 1 mahuosa<br />
<br />
<br />
<br />
Mahutavus on antud lihtsalt juhiseks <strong>ja</strong> neid või nimetada mahuosaks, vastavalt<br />
igale konkreetsele anumale vms.<br />
Mahu definitsioon mahuosadena on juhuslik; kõikide mahtude summa annab alati<br />
vastava koguse.<br />
Erinevate anumate mahtuosasid ei saa teistele anumatele võrdse suurusena<br />
üle kanda.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
47<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Mördimass<br />
Märkus:<br />
Mördi valmistamiseks segatakse kõigepealt<br />
täitemater<strong>ja</strong>l sideainega (kuivsegu).<br />
Seejärel lisatakse väikeste annustena ühtlaselt<br />
vesi (mördisegu)<br />
Mördi kogust, mis saadakse pärast segamist, nimetatakse ka mördimassiks.<br />
Mördimass (mördisegu) = kuivsegu + vesi<br />
Kuivsegu veega segamisel väheneb selle maht ligikaudu 65 - 70%-le.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
48<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Mördimass esitatakse siis protsentuaalselt (%).<br />
Tavaliselt on keskmine mördimass 66%, st maht väheneb 2/3-le kuivsegu kogusest.<br />
Märkus:<br />
10 l mördisegu valmistamiseks on va<strong>ja</strong> umbes<br />
15 l kuivsegu.<br />
Mater<strong>ja</strong>likalkulatsioon<br />
Näidisharjutus:<br />
Telliskiviseina ehitamiseks on va<strong>ja</strong> 581 l mördisegu (va<strong>ja</strong>mineva koguse arvutamise<br />
kohta vt moodul 3 blokki 4)<br />
Krohvisegu etteantud segamissuhe on 1:1:6.<br />
ehitusmater<strong>ja</strong>li, kui mördimass on 66%.<br />
Arvuta väl<strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>minev kogus seda<br />
Antud:<br />
Mördisegu kogus = 581 l<br />
Mördimass 66%<br />
Segamissuhe 1:1:6<br />
Leia:<br />
Va<strong>ja</strong>minev kogus lup<strong>ja</strong><br />
Va<strong>ja</strong>minev kogus tsementi<br />
Va<strong>ja</strong>minev kogus liiva<br />
Lahendus:<br />
Märkus:<br />
Kuivsegu = mördisegu x 100% :<br />
mördimass %<br />
Kuivsegu = 581 l x 100% : 66% = 880,3 l<br />
Vastus:<br />
Va<strong>ja</strong> läheb umbes 880 l kuivsegu.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
49<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Seega on segamissuhte 1:1:6 korral va<strong>ja</strong>:<br />
Lup<strong>ja</strong><br />
Tsementi<br />
Liiva<br />
1 mahuosa<br />
1 mahuosa<br />
6 mahuosa<br />
Kokku 1 + 1 + 6 = 8 mahuosa.<br />
<br />
8 mahuosa vastab vastavalt 880 l kuivsegule<br />
<br />
1 mahuosa vastab 880 l : 8 = 110 l<br />
Tulemus:<br />
Lup<strong>ja</strong> 1 mahuosa = 1 x 110 l =110 l<br />
Tsementi 1 mahuosa = 1 x 110 l =110 l<br />
Liiva 6 mahuosa = 6 x 110 l = 660 l<br />
Tuginedes väl<strong>ja</strong> arvutatud mahuosade kogustele saab leida iga mater<strong>ja</strong>li nõutud koguse<br />
standardpakendis:<br />
Tabelis on näited standardpakendite kohta:<br />
Ehitusmater<strong>ja</strong>l Maht koti kohta<br />
Kaal koti kohta<br />
Lubi 80 l 40 kg<br />
Tsement 20 l 25 kg<br />
Maht m³ kohta<br />
Liiv<br />
480 l
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
50<br />
3. Osa: Müürimört<br />
Näidisharjutus:<br />
Mahtude tellimiskogusteks ümberarvutamine:<br />
Lubi 110 l : 80 l = 1,375 kotti<br />
Tsement 110 l : 20 l = 5,5 kotti<br />
Siiski ei ole võimalik tellida 1,375 kotti lup<strong>ja</strong>.<br />
Arvutuses ei ole arvestatud kulutustega, seega on kogused ümardatud täisarvuni:<br />
Tulemus:<br />
Lubi 2 x 80 l kotti<br />
Tsement 6 x 20 l kotti<br />
Liiv 660 l : 480 l = 1,375 m3<br />
Liiva 1,5 m3, sest liiv on saadaval kottides kogustega kuupmeeter või pool kuupmeetrit.<br />
Erimördid<br />
Tavaliselt kasutatakse soojustatud blokkseinade ladumiseks kergmörti.<br />
Parema soojustuse tagab spetsiaalsete täitemater<strong>ja</strong>lide, näiteks vilgukivi või<br />
polüstüreenterade kasutamine. Nende kasutamiseks on va<strong>ja</strong> erialaseid oskusi.
<strong>Moodul</strong> 3 | 4. Osa<br />
Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
52<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Üldist<br />
Tellismüüride ehitamiseks on va<strong>ja</strong> kompleksseid <strong>ja</strong> mitmekülgseid teadmisi. Siinkohal<br />
käsitletakse ainult lihtsama tellismüüri ehituse põhitõdesid.<br />
Need aitavad tellismüüri ehitamisel mõista, koordineerida <strong>ja</strong> tähele panna kõiki juhiseid<br />
ning töös konstruktiivselt osaleda.<br />
Mater<strong>ja</strong>lid<br />
Ka kõige kaasaegsem tellismüüri ehitamine ei saa toimuda ilma telliste <strong>ja</strong> mördita.<br />
Tellised<br />
Tellised<br />
Looduslik kivi<br />
Tehiskivid<br />
Põletatud tellis<br />
Põletamata tellis<br />
Kivi lihvitakse sobivalt <strong>ja</strong><br />
kasutatakse sellisel kujul<br />
Savitellised <strong>ja</strong> sillutiskivid<br />
Lub<strong>ja</strong>liiva tellised <strong>ja</strong><br />
betoonplokid; valmistatud<br />
lub<strong>ja</strong>st, tsemendist <strong>ja</strong><br />
liivast<br />
Tellise kirjeldus:<br />
1: Ots 2:Vuugipoolne külg 3:Katte külg
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
53<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Mõõtmed<br />
Laius: 1; Pikkus: 2; Kõrgus: 3<br />
Tellise mõõtmed on antud sentimeetrites.<br />
Märkus:<br />
Sageli kirjutatakse millimeetrimõõt ülaindeksina: 11.3 cm = 11³<br />
Standardmõõtmed (NF): 1 tellis<br />
Pikkus P Laius L Kõrgus K<br />
24 11,5 7,1<br />
Õhuke (DF): 1DF tellis<br />
Pikkus P Laius L Kõrgus K<br />
24 11,5 5,2<br />
Õhukesi telliseid (DF) kasutatakse tavaliselt sellepärast, et:<br />
Kaks 1 DF tellist <strong>ja</strong> vuuk võrduvad 2 DF tellisega
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
54<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
2DF – tellis 3DF – tellis 4DF – tellis<br />
2 x 1DF-tellis<br />
üks teise kohal<br />
Mõõtmed sentimeetrites<br />
P x L x K<br />
24 x 11,5 x 11,3<br />
3 x 1DF-tellis vertikaalselt<br />
üksteise kõrval<br />
Mõõtmed sentimeetrites<br />
P x L x K<br />
24 x 17,5 x 11,3<br />
2 x 2DF-2 x 2DF tellist<br />
üksteise kõrval = 4 x 1 DF<br />
tellis<br />
Mõõtmed sentimeetrites<br />
P x L x K<br />
24 x 24 x 11,3<br />
Õõnsused<br />
Müüriblokkides on nende kaalu vähendamiseks õõnsused.<br />
Blokid võivad olla eriti kerged, kui tootmise a<strong>ja</strong>l luuakse lisanditega palju tühikuid.<br />
Õhutühimikke ei tohi mördiga täielikult täita,<br />
sest müüris olevad tühikud aitavad kaasa<br />
isolatsioonile.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
55<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Mört<br />
Telliste vaheline nakkuvus oleneb müürimördist (vt moodul 3 blokki 3).<br />
Iga mört moodustab vuugi<br />
(1) otsa vuuk, ca 1 cm paksused<br />
vertikaalselt,<br />
(2) alusvuuk, ca. 1,2 cm paksused<br />
horisontaalselt.<br />
Märkus:<br />
Jälgi, et vuuk oleks silendatud!
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
56<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Mõõtmete koordineerimine<br />
Tellismüüride ehitusel on arvutustes aluseks<br />
KAHEKSANDIK MEETRIST<br />
Kaheksandik meetrist on meetri kaheksanda osa pikkus:<br />
1,00 m : 8 = 0,125 m<br />
0<br />
1 0<br />
8<br />
20<br />
16<br />
40<br />
40<br />
0<br />
Märkus:<br />
0.125 m on 12.5 cm!<br />
= 1 am (kaheksandik meetrist)<br />
= 1 laius<br />
1 am (kaheksandik meetrist) on ehitustööstuses kasutusel juhtmõõduna 1 laiuse<br />
kohta!<br />
Telliste korral seega:<br />
1 tellise ots + 1 vuuk = 1 am<br />
= 12.5 cm<br />
= 1 laius
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
57<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Müüri pikkus<br />
Müüri pikkuse saame liites telliste laiuse = otsa kogupikkuse <strong>ja</strong> vuugi kogupikkuse:<br />
Müüri pikkus =<br />
telliste arv<br />
vuukide arv<br />
X<br />
X<br />
ots +<br />
vuugi laius<br />
Näidisharjutus:<br />
Ma<strong>ja</strong> ühele küljele ehitatakse tuulekaitsena 1,5 m pikkune müür.<br />
Mitu 1DF tellist on va<strong>ja</strong> esimese kihi ehitamiseks, kui see ehitatakse nii nagu joonisel<br />
näidatud<br />
Antud:<br />
Leia:<br />
Ots = 11,5 cm<br />
Vuugi laius = 1 cm<br />
Müüri pikkus = 1,50 m teisendatud: 150 cm<br />
n = otste arv = telliste arv<br />
Lahendus:<br />
1 ots = 11.5 cm +1 cm = 12,5 cm<br />
n = 150 cm:12.5 cm = 12<br />
Tulemus:<br />
Et 12 tellise otsa annavad müüri pikkuse, on esimese kihi ehitamiseks va<strong>ja</strong><br />
12 x 1DF-tellist.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
58<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Müüri kõrgus<br />
Tellise kõrgus(1); Pikivuugi paksus (2)<br />
Müüri kõrgus =<br />
ridade arv<br />
X<br />
rea kõrgus<br />
Rea kõrgus =<br />
tellise kõrgus +<br />
pikivuugi paksus<br />
Et ehitamisel saaks kombineerida erineva kõrgusega telliseid, peavad kõik rea kõrgused<br />
olema<br />
25 cm = 2 am<br />
"sama kõrged"<br />
Näidisülesanne:<br />
2Df tellistest ehitatakse 3,25m kõrgune müür. Kui mitu rida peab laduma<br />
Antud:<br />
Leia:<br />
Tellise kõrgus = 11.3 cm<br />
Vuugi paksus: 1,2 cm<br />
Müüri kõrgus = 3,25 m teisendatud: 325 cm<br />
m = ridade arv<br />
Lahendus:<br />
1 rida = 11.3 cm + 1.2 cm = 12.5 cm<br />
m = 325 cm: 12.5 cm = 26<br />
Tulemus:<br />
Laduma peab 26 rida 2DF telliseid.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
59<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Müüri paksus<br />
Müüri paksus =<br />
kõigi telliseridade kogupaksus +<br />
vuugi ridade kogupaksus<br />
Müüri paksust väljendatakse sentimeetrites<br />
või am (kaheksandik meetrist).<br />
Mater<strong>ja</strong>li kalkulatsioon<br />
On orienteeruvad väärtused va<strong>ja</strong>minevate telliste arvu leidmiseks. Tabelis on need toodud<br />
1 m2 müüripinna kohta:<br />
(siin toodud ainult valikuliselt!)<br />
Müüri paksus Tellise suurus Telliste arv<br />
DF 66<br />
11,5 NF 50<br />
2DF 33<br />
17,5 3DF 33<br />
DF 132<br />
NF 99<br />
24 2DF 66<br />
3DF 45<br />
DF 198<br />
36,5 NF 149<br />
2DF 99
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
60<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Näidisülesanne:<br />
2DF tellistest ehitatakse 24 cm paksune müür. Ala on 3,45 m kõrge <strong>ja</strong> 530 cm lai.<br />
Kui palju telliseid on va<strong>ja</strong><br />
Joonis<br />
Laius (2) = 530 cm; Kõrgus (1) = 3.45 m<br />
Antud:<br />
Müüri paksus = 24 cm<br />
Tellisetüüp = 2DF<br />
h = 3,45 m<br />
l = 530 cm<br />
seega:<br />
l= 5,30 m<br />
teisenda!!!<br />
Leia:<br />
n = va<strong>ja</strong>minevate 2DF telliste arv<br />
Selleks tuleb: arvutada pindala ruutmeetrites<br />
Lahendus:<br />
Osaline tulemus:<br />
Lahendus:<br />
Müüri pindala: A = l x h<br />
A = 5,30 m x 3,45 m<br />
A = 18,285 m²<br />
Va<strong>ja</strong> on telliseid ligikaudu 18,29 m2 müüripinna <strong>ja</strong>oks. Eelpool toodud<br />
tabelist näeme, et 1m2 ehitamiseks läheb va<strong>ja</strong> 66 2DF tellist, on arvutus<br />
niisugune:<br />
18.29 x 66 = 1207.14<br />
Kokku läheb va<strong>ja</strong> ligikaudu 1208 x 2DF tellist.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
61<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Tööriistad <strong>ja</strong> abivahendid<br />
1. Kellu<br />
2. Müürsepa haamer<br />
3. Kitsas kellu<br />
4. Vesilood<br />
1. Nöör<br />
2. Ripplood<br />
3. Joonlaud<br />
4. Müürsepapintsel<br />
1. Kokkupandav joonlaud<br />
2. Üherattaline käru<br />
3. Veeämber<br />
4. Mördiämber
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
62<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Toimingud lihtsa müüri ehitamiseks<br />
1.) Määra kindlaks va<strong>ja</strong>minevad mater<strong>ja</strong>lid<br />
(vt eespool telliste kohta, mördi kohta vt moodul 3 blokk 3)<br />
Samas vaata ka telliste<br />
<br />
<br />
<br />
Suurust<br />
Pragude puudumist<br />
Ka<strong>ja</strong>test<br />
2.) Valmista töökoht ette (paremakäelistele)<br />
<br />
<br />
<br />
Tellised vasakule<br />
Mördiämber paremale<br />
Va<strong>ja</strong>dusel aseta tööriistad <strong>ja</strong> abivahendid ning mördiämber tellingutele (vt moodul 3 blokki<br />
1)<br />
Vahemaa valmis müürist peaks olema umbes 60 - 80 cm!<br />
3.) Arvuta väl<strong>ja</strong>, mõõda täpselt <strong>ja</strong> märgista müürijoon<br />
4.) Pane märgitud joont mööda mörti ning lao esimene rida telliseid mördile, seejärel sea<br />
õigeks <strong>ja</strong> tasanda joonlauda <strong>ja</strong> loodi kasutades (vt allpool telliseladumise kohta)<br />
5.) Lao niiskuskindel rida mördile (vt ka moodul 4 blokki 1):<br />
Selleks kasuta järgmist:<br />
Plastfoolium<br />
Bituumentihend <strong>ja</strong> veekindel leht<br />
Veekindel bituumenvõõp<br />
6.) Ehita vähemalt 4 rea kõrgused müüri nurgad astmeti (vt allpool). Samaaegselt kontrolli<br />
ripp- <strong>ja</strong> vesiloodiga, et kivid oleks kohakuti.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
63<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
7.) Pinguldatud nöör<br />
Kui nurkade vaheline kaugus on liiga pikk, ehita stabiilsuseks nende vahele<br />
“kesksammas”.<br />
Nöör tuleb nurkadesse kinnitada kolme<br />
rõhknaelaga (vt joonistus).<br />
8.) Lao esimene rida nööri järgi:<br />
Tellise ülemine serv = rea kõrgus<br />
= nööri kõrgus<br />
st tee vuuk sama paks!<br />
Tellise <strong>ja</strong> nööri vaheline vahemaa =<br />
laius<br />
nööri
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
64<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
9.) Kontrolli, et rida oleks otse <strong>ja</strong> horisontaalis<br />
Märkus:<br />
Kontrolli joonlauaga ka diagonaalselt!<br />
10.) Tõsta nöör ühe rea võrra kõrgemale, va<strong>ja</strong>dusel ehita nurk kolme või nel<strong>ja</strong> rea<br />
kõrguseks.<br />
11.) Lao järgmine rida kattuvalt (vt allpool), võibolla pead alustama lõigatud<br />
tellisega.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
65<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Telliste lõikamine<br />
Tänapäeval lõigatakse ehituskohal telliseid<br />
täpselt, kasutades selleks ketas-, lint- või<br />
mootorsaage. Kõigepealt tuleb tellise<br />
suurus märkida (pööra tähelepanu<br />
tööohutusele. Vt ka moodul 1)<br />
Kui piisab silmaga mõõtmisest, võivad kogenud as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>d ka müürsepa haamri teravat otsa<br />
kasutades telliseid lõigata:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
võta mõradeta tellis<br />
hoia seda vasakus käes, soovitava lõikejoone alt<br />
tee tellisele süvend ettemärgitud lõikejoont mööda müürsepa haamriga ümber kogu tellise,<br />
seda käes vastavalt pöörates<br />
lõika tellis seda teravalt vertikaalselt lõikejoont pidi lüües<br />
ETTEVAATUST !!!<br />
Sihi lööke täpselt!<br />
Harjuta mitu korda juhenda<strong>ja</strong> käe all!
Telliste ladumine<br />
1.) Võta tellis, lõika va<strong>ja</strong>liku suuruseni,<br />
kontrolli kvaliteeti<br />
2.) Niisuta tellist<br />
3.) Pane kelluga mörti ülemise rea tellise<br />
otsmisele vuugikohale<br />
4.) Pane kelluga pikivuugi mörti müüri<br />
eelmisele reale
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
67<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Telliste ladumine<br />
1.) Võta tellis, lõika va<strong>ja</strong>liku suuruseni,<br />
kontrolli kvaliteeti<br />
2.) Niisuta tellist<br />
3.) Pane kelluga mörti ülemise rea tellise<br />
otsmisele vuugikohale<br />
4.) Pane kelluga pikivuugi mörti müüri<br />
eelmisele reale
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
68<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
5.) Aseta tellis kohale vastu viimati laotud<br />
tellist<br />
6.) Sea tellis ettevaatlikult kopsides õigesse<br />
asendisse, samal a<strong>ja</strong>l mörti piisavalt kokku<br />
surudes.<br />
7.) Eemalda liigne mört <strong>ja</strong> pane see<br />
pikivuugile
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
69<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Müüri liitkohad<br />
Müüri ladumiseks telliste ühendamine on sidumine:<br />
Täielik sidumine - müüri ots, - nurk, -toed<br />
Keskmine sidumine - seinte liitumiskohad<br />
Sammassidumine - postid<br />
Müüriseotised<br />
<br />
Poolkivi seotis<br />
<br />
Päis seotis<br />
<br />
Plokk seotis<br />
<br />
Rist seotis
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
70<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Müüri ladumise põhireeglid<br />
1.) ära kunagi lao kahe rea püstvuuki<br />
kohakuti!<br />
2.) ülekate peab olema vähemalt 4,5 cm<br />
3.) ühe rea tellised peavad olema<br />
ühekõrgused<br />
4.) nurkade, tugede <strong>ja</strong> liitekohtade<br />
ladumisel paigaldatakse esmalt<br />
lõigatud tellised<br />
(vt allpool).<br />
5.) Kasuta nii palju lõikamata telliseid kui võimalik.<br />
6.) järgi üldisi tervise- <strong>ja</strong> tööohutuse eeskirju.
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
71<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Põhitõed müüri eriosade ladumiseks<br />
Nurgad<br />
Märkus<br />
<br />
Pea meeles, et alussidumine on alati<br />
esmane!<br />
<br />
Nurka kujundavad tellised on samuti<br />
müüri osa!<br />
Kattumine peab nurkades olema<br />
vähemalt 1 am = 12,5 cm<br />
Müüritoed<br />
Märkus<br />
<br />
Pea meeles, et alussidumine on alati<br />
esmane!<br />
Kaetavus peab tugedel olema<br />
vähemalt 1 am = 12.5 cm
<strong>Moodul</strong> 3: Müürsepatööd <strong>ja</strong> <strong>betooni</strong> <strong>valmistamine</strong><br />
72<br />
4. Osa: Lihtsad <strong>ja</strong> keerulised tellismüürid<br />
Müüri lõikumiskohad<br />
Märkus:<br />
<br />
<br />
Lõikekohtadel kasutatakse alati kaht ¾ tellist (lõigatud tellist)<br />
Nende telliste püstvuuk on alati müüri lõikekohas risti<br />
Niiskuskindlaks muutmine<br />
Kõik müürid tuleb muuta niiskuskindlaks.<br />
See saavutatakse müüris horisontaalsete niiskuskindlate ridade abil.<br />
Samas on oluline ka kõigi välismüüride vertikaalne niiskuskindlaks muutmine. Selleks<br />
kasutatakse krohvi, kattemater<strong>ja</strong>le, värvi või spetsiaalseid isolatsioonimater<strong>ja</strong>le (vt moodul 2 blokki<br />
3).<br />
Kui laotud müür jääb nähtavale, saab selle mingil määral niiskuskindlaks muutmiseks kasutada ka<br />
spetsiaalseid telliseid <strong>ja</strong> mörte.<br />
Samas peab tähelepanu pöörama töö teostamisele.
Change language