Ehitustegevuse ettevalmistus- ja vundamenditÃ¶Ã¶d

Moodul 2 | 

Ehitusplatsi ettevalmistamine ja 

puhastamine ning vundamentide 

rajamine

Moodul 2 |1. Osa 

Ehitusplatside rajamine, 

turvamine ja tarastamine

Moodul 2: Ehitusplatsi ettevalmistamine ja puhastamine, vundamendid 

3 

1. Osa: Ehitusplatsi rajamine, turvamine ja tarastamine 

Üldist: 

Ehitusplatsile sisendes peab jälgima, et oleks täidetud järgnevad põhireeglid: 

Ehitusplatsil kanna alati isiklikku 

kaitsevarustust 

Ära lahku ehitusplatsilt ilma oma 

lahkumisest teatamata 

Ära ummista sõiduteid ega ladude 

ümbrust


4 


 

Hoolitse, et erinevad materjalid oleksid 

ladustatud eraldi hoidlates 

Kaitse toitejuhtmeid (kaablid, 

torud) kahjustuste eest 

Märgista ja kindlusta ohtlikud 

kohad 

Eesmärgipärane ja detailne planeering on üks 

tähtsaimaid ja hädavajalikumaid tingimusi iga 

töö jaoks.


5 


Kogu ehitustegevuse ettevalmistamine on seotud järgnevate tööetappidega: 

1. Olemasolevate asendiplaanide ja ehitusjooniste ülevaatamine 

(näited) 

Asendiplaan 

Sellel on märgitud planeeritava ehitise 

täpsed kontuurid ja paigutus, kõik 

piirjooned ja kaugused, juurdepääsuteed 

ning toite- või äravoolutorud ja -kaablid. 

Detail 

Ehitusjoonis 

See sisaldab kõiki visandeid, külgmisi ja 

pikiprofiile koos kõigi mõõtmeliste andmetega. 

Detail 

Ehitusgraafik 

Sellega täpsustatakse materjalide ja 

seadmetega varustamise ning töö sujuv 

järjekord. 

Detail


6 


2. Ehitusplats on kõrvalistele isikutele lindiga tõkestatud 

Ehitusplatsid piirnevad sageli sõiduteede, väljakute ja kõnniteedega (üldise ligipääsuga kohtades). 

Kõrvaliste isikute ja ehitustööliste kaitsmiseks ning omandi kahjustumise vältimiseks peavad 

ehitusplatsid olema turvatud vastavalt kohalike organite ja ehitustööde korraldajate juhistele. 

Näide ehitusplatsi turvamisest:


7 


3. Kaitsevõred riskiohtlike ehitiste või nende osade ümber sätiatakse paika 

vastavalt juhisele 

Kõik ehitusprojektid peavad olema kohalike ehitusorganite poolt heaks kiidetud. See hõlmab ka 

lammutamist, aluse rajamist ja mullatöid. 

Kui vajalikuks osutub suuremahuline lammutustöö, kasutatakse spetsiaalseid 

allhanketeenuseid. 

Väiksemaid lammutustöid võivad kokkuleppel ehitustööde korraldajatega läbi viia ehitisel töötavad 

oskustöölised (moodul 5 punkt 1). 

Tekkivad ehitusrusud tuleb ära vedada, tihti saab neid ka vastavate sõelumisseadmetega 

taaskäidelda. 

Lammutusproduktide käitlemine: 

 

 

 

 

Telliskivid 

Üksikud telliskivid on parandustöödel ja renoveerimisel alati vajalikud, samuti võib 

täitematerjalina või välispindade kujundamisel taaskasutada purustatud telliskive 

ja telliskivi killustikku. 

Betoon 

Broken concrete is an excellent aggregate for the building industry and in road 

construction. 

Sarrustusteras ja terasvarvad 

Vanaraud on tähtis tooraine terasetööstuses ning uue raudbetooni komponentide 

valmistamiseks 

Ehituspuit 

Vana ehituspuitu võib taaskasutada nii ehitusmaterjalina kui lahtiste haljasalade loomisel.


8 


4. Keskkonnakaitse, maa-aluste toite ja äravoolutorude ning - kaablite 

avastamine ja kaitsmine 

Ehitustööde käigus võib sündida tõsiseid keskkonnakahjustusi, kui ei järgita teatud põhireegleid: 

Pinnasekaitse 

Eemalda ja säilita pealiskihi pinnas eraldi 

(vt altpoolt) 

 

Väldi õli ja kemikaalidega (nende jääkide eraldamise ja kõrvaldamisega) seotud 

reostamist 

Maapinna ja pinnavee kaitse: 

 

Väldi õli ja kemikaalidega (nende jääkide eraldamise ja kõrvaldamisega) seotud 

reostamist 

 

Kata või tarasta väikesed veekogud (tiigid või ojad) ja /või kaldaalad, sealhulgas 

looduskaitse all olevad taimed, sobiva materjaliga (nt võrk, foolium). 

Ära alanda tarbetult põhjavee taset.


9 


Puude ja põõsastike kaitsmine 

Puutüvesid kaitse tahvlitega 

“tarastades” 

Juurte kaitsmiseks eralda 

need (barjääriga) või keela 

ladustamine ja liiklemine juurte 

läheduses, ära 

kaeva ekskavaatoriga umbes 2.50 

meetrises raadiuses puu ümber 

Puu naabruses kaeva kõik 

vajalikud 

kraavid käsitsi, 

suuremaid juuri ei tohi lõhkuda, vaid 

tuleb kaevata altpoolt juuri. 

 

Kasta puid regulaarselt


10 


Enne, kui kusagil alustatakse töid allpool maapinda (kaevandamine, puurimine, torudepanek jne), 

tuleb kindlaks teha, et seal ei ole maa-aluseid torusid või kaableid. 

Tüüp 

Normaalne sügavus sentimeetrites 

(võimalik kõikumine pluss/miinus 20 cm) 

telefonijuhe 60 

elektrijuhe 80 

gaasijuhe 100 

veetoru 150 

kanalisatsioonitoru 100-500 

kaugküttetoru 100-300 

Signaal- ja toitekaablid alates 60 

Tavaliselt pakuvad sellekohast infot küll asendiplaanid ja –dokumendid, kuid siiski peaks valitud 

punktides käsitsi kaevama auke pinnase uurimiseks. 

Märkus: 

Nii kaablite ja torude trajektoor kui puudumine 

tuleb kirjalikult kinnitada 

Maa-aluste kaablite ja torude leidmiseks on olemas elektroonilised detektorid, mis võivad otsinguid 

hõlbustada. Neid seadmeid võivad kasutada ainult väljaõppega spetsialistid. 

Pärast kaablite või torude leidmist peab nende trajektoori selgelt ära märkima (nt pulkadega, 

liivaga või helkiva paelaga).


11 


5. Planeeritava kaevandamise kindlaksmääramine ja märgistamine 

Ehituse piiride tähistamine: 

Piiride äramärkimine tähendab plaaneeritava ehitise väljamõõtmist. Selle jaoks on tarvilikud 

teadmised lineaarsest mõõtmisest, sirgjoone tähistamisest, nurkade märkimisest ja 

loodimisest. 

Siinkohal (moodul 2) tegeleme me ainult baasteadmistega. 

Asukohaplaani järgi tegevuse andmestiku (vt joonist) äramärkimise jaoks on tarvis: 

1. Esiteks piiri tähistamise punkte, milleks on distantsitähistega ära märgitud nurkade 

tähised (kivid, piirivaiad jne). Need peavad seisma täiesti püstloodis. 

2. Ehitise piirjoont (üldiselt välisseina märkivat joont) saab ära märkida nõutavate (piirjoone 

punktide A ja B vaheliste) vahemaade järgi. 

3. Ehitise nurki C ja D saab mõõta ehitise piirjoone punktist A (vt altpoolt). 

4. Ehitise nurkade E ja F jaoks peab täisnurgad ära märkima punktidest C ja D (vt altpoolt). 

5. Täisnurkade äramärgitud haaradele mõõdetakse punktidest A ja B ehitise nurgapunktid E ja 

F. 

6. Nüüd on äärmiselt oluline piirimärgid üle kontrollida. Selle jaoks mõõdetakse punktide E 

ja F vaheline kaugus ning võrreldakse seda joonisega. Lisaks peavad diagonaalid AE ja BF 

olema võrdse pikkusega. 

7. Ehitise nurgapunktid märgistatakse vaiadega.


12 


Mõõteinstrumendid: 

1.) Mõõdulint 

2.) Distantsitähised 

3.) Lood 

4.) Maamõõtmisvarustus 

5.) Vesilood 

6.) Prisma 

Mõõdistamismisprotseduur: 

Punktide A ja B vahelise kauguse lineaarne 

mõõtmine: 

1. Aseta distantsitähised punktidesse A ja B 

(püstloodis) 

2. Pinguta mõõdulinti horisontaalselt (silma 

järgi on tavaliselt piisav) 

3. Loe välja pikkus 

Märkus: 

Kui maapind on järsu kallakuga või vahemaa on 

pikk, mõõda vahemaad osadena ja liida osad 

kokku!


13 


Punktide A ja B vaheline loodimine: 

1. Säti maamõõduvahend (püstloodis) oma 

kohale 

2. Tee vesiloodiga (hoia täpselt 

horisontaalis) kindlaks, et vesilood on 

rõhkloodis 

3. Loe pikkuse erinevus välja 

maamõõduvahendilt vesiloodi alumise 

serva juurest või mõõda see kaugus 

punktist A 

Märkus: 

Kui maapind on järsu kallakuga või vahemaa on 

pikk, mõõda vahemaad osadena ja liida osad 

kokku! 

Nurga mõõtmine 

Punkti D kaudu punkti C täisnurga kindlaksmääramine: (sama protseduur mis punkti C 

kaudu punkti D täisnurga kindlaksmääramiseks). 

1. Säti punktidesse C ja D (püstloodis) 

distantsitähised 

2. Säti prisma täisnurgaga punkti C, nii et 

üks prisma haar osutab punkti D poole 

(säti täpselt!!!) 

3. Teine prisma haar osutab punkti B 

poole.


14 


6. Tõkesta lindiga sissepääs tööpiirkondadesse ning märgi ära 

ehitustegevuseks vajalikud ligipääsetavad sõiduteed 

Kui kogu eelmainitud ettevalmistustöö on lõpule viidud, võib ehitusplatsi üles seada. Selleks 

otstarbeks on kasulik ehituse sisseseadmise plaan: 

1.) Uus ehitis 

2.) Traataed 

3.) Sissepääs (värav 1) 

4.) Väljapääs (värav 2) 

5.) Sõidukite parkimise ala 

6.) Ehitustööde ülevaataja/ 

esmaabi 

7.) Ehitajate majutuskohad 

8.) WC/ dušš 

9.) Elektrijaotuspaneel 

10.) Vesi 

11.) Mullahoidla 

12.) Kaevandusproduktide ja 

täitematerjali hoidla 

13.) Jäätmekonteiner 

14.) Katusega hoidla 

poolfabrikaatkomponentide, 

temperatuuri- ja ilmastikutundlike 

ehitusmaterjalide ning mehaaniliste 

seadmete jaoks 

15.) Raudkangide, terasmattide, 

kruusa, kivide jms hoidmise koht 

16.) Ladu 

17.) Kraana 

18.) Mördišaht 

19.) Segumasin 

Ehitusplatsi juurde kuuluv informatsioon ja teated. Sobilik on informatsiooni levitamise 

mapp või teadetetahvel. Sealt võiks leida näiteks järgmist: 

 

 

 

 

 

 

 

 

Järgmist nõudvate seaduste nimekiri 

Ehitusload 

Heakskiidutunnistused 

Töö- ja ohutusinstruktsioonid 

Ehitusplatsi sisseseadmise plaan 

Pääste- ja hädaohuplaan 

Tulekaitseplaan 

Nädalane tegevusplaan


15 


Ohutusmärgid 

Ehitusplatsi sisseseadmise ja turvamise oluliseks osaks on teeradade, sõiduteede ning 

parkimisalade märgistamine (vt moodul 2 punkt 2), samuti ka laoplatside ja tööpiirkondade 

märgistamine vastavalt tervishoiu ja ohtutuse eeskirjadele. 

Enne nende tähistama hakkamist peaks korraldama nõupidamise tööõnnetuste, -tervishoiu ja – 

ohtuse spetsialistidega. Nende märkide tüübi ja vormi võib kindlaks määrata ehitusplatsi 

sisseseadmise plaani alusel. 

Peab teadma järgnevaid ohutusmärke: 

Keelavat laadi 

1.) suitsetamine keelatud 

2.) tuli, lahtised leegid ja suitsetamine keelatud 

3.) jalakäijatele keelatud 

4.) joogikõlbmatu vesi 

Hoiatavat laadi 

5.) kiiritushoiatus 

6.) hoiatus rippuvate laadungite eest 

7.) kõrgepingehoiatus 

8.) riskihoiatus (ole tähelepanelik!)


16 


Osutusmärgid 

9.) esmaabi 

10.) hädaabitelefon 

Instrueerivad märgid 

11.) Kanna silmakaitseid 

12.) Kanna kõva kiivrit 

13.) Kanna kõrvakaitseid 

14.) Kanna turvasaapaid 

Hädaabi- ja väljapääsuteed: 

15.) hädaolukorra puhul liikumise suunaviit 

16.) suunaviidaga varuväljapääsumärk


17 


17.) Ettevaatust! Tervisele kahjulik 

18.) Ärritava mõjuga aine 

19.) Plahvatusohtlik 

20.) Kergesti süttiv 

21.) Mürgine 

22.) Oksüdeeriv


18 


8. Kaevandatud mulla, ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamisplatside 

eraldamine ja märgistamine 

Üks tähtsamaid ehitusplatsi sisseseadmise ja märgistamise elemente on jäätmete sorteerimise 

organiseerimine ja läbiviimine. Igale ehitusplatsile peaks olema üles seatud ja ära märgistatud 

järgnevad kogumiskohad (konteinerid): 

Metallikogumispunkt 

Metall on tähtis toormaterjal 

tööstuses (nt raua tootmiseks) 

Puidukogumispunkt 

Puitu saab sageli vahetult taastoota ning 

kasutada või rakendada ökoloogilise 

materjali (saepuruplaat, vooderdis jne) 

baasmaterjalina 

Kaevandatud mulla kogumise punkt 

Kaevandatud muld on vajalik süvendite 

täitmiseks või pinnase kujundamise 

materjalina 

Pakendite ja plastmassi kogumise punkt 

Plastmassi ja pakendite kogumine pole 

mitte ainult keskkonna reostumise eest 

kaitsmise võimalus, vaid on ka 

taaskäitatava 

sekundaarmaterjali 

väärtuslikuks allikaks 

Mineraalse ehitusprahi kogumise punkt 

Taastoodetud ja/või ümbertöödeldud 

ehituspraht võib asendada või olla 

täienduseks 

toormaterjalile 

ehituskaubanduses, iluaianduses ja 

tööstuses (vt ülalpoolt) 

Erijääkide (nt klaas, värv, lakk jne) 

kogumise punkt 

Erijääkide kogumine ja kõrvaldamine ei 

väldi mitte ainult keskkonnakahjustusi, 

vaid aitab kaitsta ka inimesi vigastuste ja 

haiguste eest

Moodul 2: Ehitusplatsi ettevalmistamine ja puhastamine, vundamendid


19 


Tüüpilised jäätmete kogumise kohad


20 


9. Ehitusplatsi korrashoid ja puhtus 

Ehitusplatsi korrashoiu ja puhastamise korraldamine ja ülevaatus on ka ehitajate 

majutuskohtade sisseseadmise osaks. Sel eesmärgil leppige mõnel esimesel 

platsikoosolekul kaastöötajatega kokku järgneva osas: 

 

 

 

 

 

Regulaarne koristamine 

Funktsionaalne kütmine (ümbritseva keskkonna temperatuur 21°C) 

Voolav kuum ja külm vesi 

Normidele vastav äravoolusüsteem 

Meditsiiniline abi (esmaabikarbid, kanderaamid jne) 

Turvavarustus, -materjalid ja –dokumendid (nt tulekustuti, tuletõrje 

veeühendused, tegutsemisjuhised, elektrilised skeemid jne) 

Ehitustööliste majutuskoha standardse sisustamise näidis 

1= WC 

2= pesuruum 

3= kapid 

4= prügitünnid 

5= köögitarbed 

6= laud ja pingid 

7= küttekeha 

8= tulekustuti 

9= dušš


21 


10. Ehitusplatsi sisseseadmise ülevaatuse kontrollnimekiri: 

1. Kas platsi majutuskoht ning WC on ehitatud väljapoole kraana noole liikumise piirkonda 

2. Kas ehituse korraldamine ning sanitaarvahendid on sätitud kesksesse punkti 

3. Kas kraana nool ulatub üle ehitusplatsi, sissesõiduteedele, külgenevatele sõiduteedele, 

ladustamispiirkondadesse, ladudeni jne 

4. Kas ehitusmaterjalide lao kõrval on olemas mootorsaega puutöökoda 

5. Kas kraana ja segisti on elektrijaotuspaneeli lähedal 

6. Kas konteineritele, kividele, puidule ning tugevdusosajuppidele on otsene ligipääs 

kõrvalasuvalt maanteelt 

7. Kas elektri- ja veeühendus ning töökoda on ehitise lähedal 

8. Kas kõigi süvendi äärte punktides on piisavalt ohutu 

9. Kas rasked materjalid, ehitusseadmed ning ligipääsuteed on puujuurtest eemal Are treetrunks 

protected Kas puutüved on kaitstud 

10. Kas riskikohad on ohutusmärkidega sildistatud ning nende ümber tõkised püstitatud (vt 

altpoolt) 

11. Kas kaevandatud mulda ja jääkmaterjale hoitakse teineteisest eraldi


22 

2. Osa: Materjalide ja masinate transport ja ladustamine 

Transport ehitusplatsile ja sealt ära 

Üldine informatsioon: 

Otse ehituplatsi sisseseadmise ajal või pärast seda märgitakse vastavalt ehitusplatsi 

sisseseadmise plaanile (vt moodul 2 punkt 2) ära transpordirajad, tööpiirkonnad 

ja ladustamiskohad ning eraldatakse nad üksteisest lindiga. Ehitusplatsi liiklusele 

rakenduvad standardsed maanteeliikluseeskirjad. Märkide paigutamisel juhindu nendest 

eeskirjadest. 

Kõige olulisemad liiklusmärgid on: 

Hoiatusmärgid: 

1) ehitustööd 

2) samaliigiliste teede ristmik 

3) muud ohud 

Reguleerivad märgid: 

4) Stop! Peatu ja anna teed! 

5) ümberpõike suund 

6) sõit ühesuunalisele teele 

Reguleerivad märgid: 

1) suurim lubatud sõidukiirus 

2) peatumise keelu ala 

3) parkimiskoht 

Sissepääs keelatud sõidukitele, mille 

mass või mõõtmed on suuremad 

märgil näidatust: 

4) tegelik mass 5,5t 

5) laius 2m 

6) kõrgus 3,8m


23 


Sageli on sõidukijuhtide ja seadmeoperaatorite vaateulatus piiratud. Sellisel juhul pead kasutama 

vaatleja abi. Vaatleja peab: 

 

olema usaldusväärne ja füüsiliselt sobiv 

 

peab olema enne konkreetset tegevust põhjalikult instrueeritud 

 

olema sel ajal hõivatud ainult antud tegevusega 

olema turvalises asukohas (mitte 

“pimedas nurgas”) ning alati säilitama 

visuaalse kontakti juhi või operaatoriga 

 

kandma turvavesti 

 

 

säilitama üldise vaateulatuse ning vältima selg ees käimist 

juhi või operaatoriga kokku leppima selged signaalid (vt altpoolt)


24 


Mõned tähtsad käemärguanded 

1.) tähelepanu 

2.) aeglaselt 

3.) stop! 

4.) stop! hädaoht! 

5.) üles! 

6.) alla!


25 


Valitud transpordi ja seadmete kasutamise põhireeglid 

Seadmeid kasutades uuri alati erireegleid! 

Kangid 

Raskete laadungite tõstmiseks kasutatakse kange. Kangid koosnevad tavaliselt puust või metallist 

torudest. 

 

Kahepoolne kang 

1. Toetuspunkt 

2. Koormaõlg 

3. Jõuõlg 

Märkus: 

Mida pikem on jõuõlg, seda vähem jõudu on 

tarvis rakendada koorma tõstmiseks. 

Tervise ja turvalisuse huvides proovi raskusi kergitades rakendada nii vähe energiat kui 

võimalik. 

Kangi õige kasutamine tõstmisel aitab ära hoida seljavigastusi. 

Märkus: 

Kangi toetuspunkt peab olema koormale nii 

lähedal kui võimalik!


26 


Kalderakis 

Kalderakiseid kasutatakse sageli suuremate raskuste liigutamiseks väiksema 

energiaga. 

1.) kaal 

2.) tõmbejõud 

Märkus: 

Kalderakise puhul pead rakendama ainult 

objekti liigutamiseks (tõmbamiseks või 

lükkamiseks) vajaminevat jõudu. 

st kui objekti on tarvis tõsta püstloodis, peab ületama koguraskuse. 

Kaldega rakist kasutatakse ka kaldega tõstukite, konveierite, eskalaatorite jms juures.


27 


Käru 

Kärud on väga sobilikud väiksemate koguste transportimiseks. Tänu kalderakistele 

saad toime tulla ka kõrguste erinevustega. 

Kuna kalderakisele rakendub tõstmise seadus (vt ülaltpoolt), on käru lükkamise jõud 

väiksem tegelikust kaalust. 

1.) tugipunkt 

2.) kaal 1,52 kN 

3.) jõud 0,54 kN


28 


Ehitusprahi šaht 

Ehitusprahi ja –jääkide eemaldamisel saab suurte kõrguse erinevustega kaasnevaid raskusi kiiresti 

ületada, kasutades ehitusprahi šahte. 

 

Ehitusprahi šahtid on konstrueeritud üksikosadest 

 

Nad peavad olema ketiga kindlustatud 

 

Sobivate kinnitusklambritega saad tellingutel või ehitusel omavahel ühendada nii palju 

üksikosi kui vajalik 

 

Tolmu- ja mürataset saad vastavate operatsioonidega piirata. 

Tervishoiu- ja turvaeeskirjad: 

 

šahtid peavad olema tellingute või ehitiste külge kinnitatud spetsialistide (tellingute 

püstitamise firma) poolt 

 

jälgi täpselt tegevusinstruktsioone 

 

kõrvalda ehitusprahti regulaarselt, enne kui see rennis üle ajama hakkab 

 

suurema prahi pead purustama


29 


Ehitustõstuk 

Ehitustõstukid lihtsustavad transporti seal, kus on suuremad kõrguste erinevused. 

Ehitustõstukitega töötamise reeglid: 

 

Tõstukitega peavad opereerima tingimata väljaõpetuse saanud isikud 

 

Tornstruktuuri ei tohi kasutada ronimiseks (need ei ole tellingud!) 

 

Kasutamine suvaliste isikute poolt on keelatud 

 

Tõstekang peab olema kaitstud, nii et koorem ei saaks alla kukkuda 

 

Tõstekangile tohid astuda vaid siis, kui see on lukustatud asendis 

Kogu ligipääs peab olema barjääriga tõkestatud, vajaduse korral ka 

varikatustega


30 


Veoautod 

Seadmeid ja materjale veetakse ehitusplatsile ja seal ära peamiselt veoauto ja 

ehituskraanadega. 

Märkus: 

Transportimise ajal on väga oluline tagada, et 

laadung oleks kindlalt kinni. 

Jõudu koorma kinnihoidmiseks tuleb rakendada teatud vahendite abil. 

Selleks on kolm võimalust: 

1.) kettide, rihmade või traattrossidega 

tõkendamine 

2.) kiilude ja sobiva puutalaga kiilumine 

3.) nihkumise vältimine 

Koorma nihkumise vältimine nt tugevate esivõi 

külgpaneelide või kohaldatavate tõkestitega


31 


Laadimise reeglid: 

1. Leia koht, mis on nii kindel ja tasane kui võimalik 

2. Kontrolli üle mõõtmed ning lubatav kaalght 

3. Ehita rambid, mis on piisava raskustaluvusega (vt ka moodul 5 peatükk 4) 

4. Puhasta ketid, rehvid jne 

5. Kontrolli üle, kas ohupiirkond (rampide taga ja kõrval, kraana noole liikumise piirkonnas, 

sõiduki või koorma all) on inimestest ja loomadest puhas 

6. Juhi ramp ühtlaselt ning ilma roolimata või peatumata üles. 

Samad laadimise reeglid rakenduvad ka 

mahalaadimise puhul.


32 


Kraana ülesseadmine 

Kraanaga materjalide transportimine on spetsialisti töö. Siin on välja toodud mõned reeglid, 

millest kõik koos spetsialistidega transporditöödesse kaasatud inimesed peaksid teadlikud olema. 

Materjalide kraanale kinnitamise ja sealt maha võtmise eeskirjad: 

1.) kanna kaitsekindaid 

2.) lepi kõigi transpordiga seotud isikutega kokku selged käemärguanded 

3.) enne kraana püstipanemist kontrolli kõik osad üle, et poleks raskuse kandmist 

kahjustavaid defekte, nt nähtavad kahjustusi, deformatsioone, pragusid. Väldi 

kahjustatud osajuppide kasutamist. 

4.) kasuta ainult neid kraanakonkse, millel on kaitse juhusliku avanemise vastu 

5.) riputa (ühenda) koorem ainult selleks ettenähtud kohtadesse, koorem ei tohi 

libiseda või küljest kukkuda 

6.) pikad koormad ühenda mitmest kohast 

Märkus: 

Ära tõsta koormaid pakendus- või 

transpordinööridega.


33 


7.) kasuta servakaitsmeid (puidust, 

kummist, plastmassist) 

8.) tõsteköie või –kettide kaldenurk 

püstloodist ei tohi olla suurem kui 60° 

Riputusvahendite (köied, ketid jne) mõlemad 

otsad peavad olema võrdse pikkusega. 

9.) lõdvad ketid, köied jne paki kokku või riputa üles, et vältida juhuslikke haakumisi 

10.) säilita visuaalne kontakt kraanaoperaatoriga


34 


Kui kõik on korras, siis: 

1.) võta käed eemale 

2.) seisa koormast ohutusse kaugusesse 

3.) anna kraanaoperaatorile või vaatlejale märguanne lahtilaskmise kohta 

4.) jälgi koorma liikumist 

5.) hoiata kaastöölisi, kes on rippuva laadungi läheduses 

6.) jälgi, et laadung tõuseks vaid püstloodis 

7.) pane laadungid maha niimoodi, et nad ei saaks kummuli paiskuda või libiseda 

8.) päästa ühendusvahendid kraana osajupi küljest lahti alles siis, kui see osajupp on 

kummulipaiskumise või libisemise vastu kindlustatud


35 


Tööriistade ja materjalide ladustamispiirkonnad 

Kõigi ehitusprojektide puhul peab pärast ehituse lõpuleviimist täiteks ja maastiku kujundamiseks 

vajaliku pinnase ja kaevandatud mulla ladustama, kuna materjali ei saa alati vahetult pärast 

kaevamist kasutada. 

Masinaid ning seadmeid võib vahel ainult juhuslikult vaja minna, ning neile tuleb 

tagada vajalikud ladustamiskohad (vt moodul 2 ühik 1). 

Ladustamispiirkonnad tuleb korraldada sobival viisil vastavalt vajadusele. 

Sel eesmärgil on asjassepuutuv ka ehitusplatsi sisseseadmise plaan (vt ka moodul 2 

punkt 1): 

11.) pinnasevarude hoidla 

12.) kaevandus- ja täitematerjalide hoidla 

13.) jäätmekonteiner 

14.) kattega hoidla poolfabrikaatkomponentide, temperatuuri- ja ilmastikutundlike 

ehitusmaterjalide ning mehaaniliste seadmete jaoks 

15.) raudkangide, terasmattide, kruusa, kivide jms hoidmise koht 

16.) ladu


36 


Ohtlikud materjalid 

Erilist tähelepanu vajavad ohtlike materjalide hoiustamise piirkonnad. Ohtlike 

materjalide näiteks on keevitusgaasid: 

Segiajamise vältimiseks märgistatakse gaasisilindrid erinevate värvidega: 

sinine hapnik 

valge atsetüleen 

 

punane gaasilised kütused üldiselt 

hall suruõhk ja süsinikdioksiid (C02)


37 


Ladustamine 

Ladustamispiirkondi paigutades tuleks kindlaks määrata mitmed vastutusalad: 

 

Kes vastutab vastuvõetud kaupade eest 

 

Kes teostab pidevat järelvalvet platsi transpordi üle 

 

Kes kontrollib regulaarselt varusid ning seega ka hankevajadusi 

Kaupade vastuvõtmine 

Rangelt reguleeritud kauba vastuvõtmise eesmärgid: 

 

Kaupade heakskiitmisele ja kontrollile kuluv lühike aeg 

 

Ebaõigete või defektsete vahendite puhul viivituste vältimine 

 

Varude vähesuse puhul maksumuse minimeerimine (eritellimused on kulukad!) 

Kauba ülevaatamise funktsioonid: 

 

saadetiste koguse kontroll 

 

vedamise käigus juhtunud võimalike kahjustuste kindlakstegemine 

 

kvaliteedikontroll


38 


Platsi transpordi jälgimine ja koordineerimine 

Platsitranspordi jälgimise ja koordineerimise eesmärgid: 

 

Materjalide eesmärgipärane käsitsemine seoses kvantiteedi ja kasutuskohaga 

 

Transportimise käigus juhtuda võivate kadude või varguste vältimine 

Platsitranspordi jälgimise ja koordineerimise eesmärgid: 

 

Varude registreerimine 

 

Vajatavate materjalide hulga arvutamine ning transporditavate materjalide hulga 

määramine 

 

Transpordi korraldamine 

 

Transpordi läbiviimine 

Varude kontroll 

Varude kontrollimise eesmärgid: 

 

Materjalide täpne ja adekvaatne hankimine 

 

Valetellimuste vältimine 

 

Materjali kvalteedi tõendamine 

Varude kontrollimise eesmärgid: 

 

Saadetiste registreerimine 

 

Kasutatud koguste (transporditud koguste) registreerimine 

 

Varude koguste registreerimine


39 


Sel eesmärgil kasutatakse laonimekirju, mis võivad koosneda järgnevast andmestikust: 

Iga üksiknimetus on nimekirjas registreeritud, nii et saab vahetult arvutada varude 

käesolevat kogust: 

Laonimekiri üksiknimetuse kohta: Kruus 

Kuupäev ühik Sissetulev Väljaminev Varude 

koguhulk 

kogus Varude 

asukoht 

kogus Kasutuskoht 

20 

aa.yy.zz 15 kruusaladu 35 

bb.yy.zz 4-J 8 Segumasin 1 27 

cc.yy.zz 4-J 7 segumasin 2 20

Moodul 2 | 3. Osa: 

Kaevetööd, äravool ja vundamendid


42 

3. Osa: Kaevetööd, äravool ja vundamendid 

Üldinformatsioon 

Niipea kui ehitustöö algab, pead hakkama järgima õnnetuste vältimise eeskirjade eritingimusi. Sel 

eesmärgil rakenduvad ka mõned üldised ettevaatusreelgid allpool maapinda töötamiseks: 

 

enne töö alustamist ning töö ajal, samuti 

ka tööpauside ajal hoidu alkoholist ja 

narkootikumidest 

 

hoia töökoht korras: ümberringi vedelevad tööriistad, ehitusmaterjalid jne suurendavad 

komistamise ohtu 

 

tööta ainult veatute tööriistade ja vahenditega 

 

kanna isiklikku kaitsevarustust 

 

kaevikutesse ja kraavidesse sisene vaid siis, kui väljakaevandatud mulla barjäärid on 

kaitstud puidust kaldtugede süsteemiga ja tahveldusega või metallist kraavivooderdisega


43 


 

kata kraavid sildadega (tellingutega) või 

taga möödapääsuteed 

 

ära õõnesta mullavalle, väldi üleuhtumist 

kõrvalda eemaldatud kattega rahnud 

koheselt 

Kaeviku mõõdistamine, äramärkimine ja kaevamine 

1. uuri ehitusmaa pinnast 

(vt moodul 2 peatükk 1 

Mõõda ära tulevase ehitise pikkus ja laius, 

kaasa arvatud lisaruum tööpiirkonna jaoks (min 

50 cm) ning kaitseriba (min 60 cm) 

2. otsi üles ja sea kaitsed ümber juhtmetele ja 

torudele (vt moodul 2 peatükk 1)


44 


3.) aita püstitada nõlvatahvlid vastavalt 

plaanile ja spetsialistide (arhitekt, 

töödejuhataja jne) juhistele (vt moodul 5 

peatükk 4) 

4.) märgista kaeviku piirjooned 

(lubjaga vms), nii et ekskavaatorijuht saab 

kõigi mullavallide või muldkehadega ohutut 

distantsi hoida (vt punkt 1) 

Piire tähistades pea alati meeles lisaruumi 

tööpiirkonna jaoks (min 50 cm) ning kaitseriba 

(min 60 cm) 

5.) kaeva kaevik masinaga välja ning 

kõrvalda väljakaevandatud muld 

veoautoga selleks ette nähtud 

ladustamispiirkonda. 

6.) kindlusta kaevik 

kraavid peavad olema konstrueeritud selliselt, et vallid või kraaviseinad on kõikidel (ilmastiku) 

tingimustel turvalised


45 


Mullavallid 

Neid kasutatakse siis, kui on piisavalt ruumi ning kultiveeritud pinnasetüüpe saab selgelt 

määratleda: 

Mittekohesiivne pinnas pole sidus ning 

mureneb. 

Kohesiivne pinnas jääb kokku. 

Sõltuvalt pinnase tugevusest peab pinnasevall moodustama ettekirjutatud nurga: 

pinnase tüübi näide Nurk 

(vaata joonist 

4. punkti all) 

mittekohesiivne ja 

pehme pinnas 

huumus, liiv, 

kruus, 

killustik 

45° 

kohesiivsed 

pinnased 

jäik ja 

pooltahke 

savi, 

liivsavimuld 

60° 

jäigad kohesiivsed 

pinnased ja kalju 

kõva kalju, 

murenenud 

kivid 

80°


46 


Vooderdis 

Kui pinnase tingimused või ruumipuudus ei lase valli moodustada, peab kraavi tugevdama puidust 

tugipalkide või metallist kraavivooderdisega. 

 

enne kaevikusse või kraavi sisenemist 

peab vooderdis olema sisse seatud 

 

tööpiirkonnast eraldi peab arvesse võtma 

seina püstitamiseks ning vooderdiseks 

vajalikku ruumi 

vooderdise peavad sisse sättima 

spetsialistid. 

Vooderdise taga ei tohi olla õõnsusi.


47 


7.) kontrolli kaeviku sügavust, silu ja tugevda kraavi põhi. Kaevandutööde ajal kontrolli 

pidevalt kaeviku sügavust (vt moodul 2 peatükk 1). 

Samuti peab mõõtma ja kontrollima kaeviku põhja horisontaalset ühetasasust. 

Sel eesmärgil kasutatakse lühemate kauguste puhul vesi- ja piiritusloodi, pikkade vahemaade 

puhul aga toruvesiloodi. 

1. hoia toruvesiloodi (u 25 meetrine voolik 

kahe gradueeritud toruga) nii, et torud 

on üksteise kõrval 

2. täida toru veega 

3. määra mõõtmispunkt A (võimalik ka 

vertikaalse distantsimärkijaga) ning 

aseta mõlema toru vee ülempiir selle 

punktiga kohakuti 

4. kinnita toru selle külge ning sulge teine 

toru korgiga 

5. aseta teine gradeeritud toru 

võrdluspunkti. Hoia siiski toru kinnisena, 

nii et vesi välja ei voolaks. 

6. aseta teine toru võrdluspunkti ning võta 

kork ettevaatlikult eest ära 

7. märgi vee ülapiiri juurde mõõtmispunkt 

B. Punkt B on horisontaalne 

mõõtmispunktiga A 

8. Kui punktid A ja B on nüüd kaevikupõhja 

kohal 

(kontrolli järgi!) võrdsed, on põhi 

horisontaalne.


48 


Kraavide täitmine 

Hoolimata väga ettevaatlikust töötamisest on tihti tarvis kraavi mõned kohad täita: 

 

 

 

enne täitmist eemalda suurem praht 

vala täitematerjal kihtidena sisse 

konsolideeri kihtidena 

ära tee täitmistöid härmatisilmaga või külmunud materjalidega 

Kraavipõhja tugevdamise varustus: 

käsitsijuhitav rullija pinnasekonsolideerija vibratsiooniplaadid 

Enne mehaaniliste seadmete kasutamist on 

vajalikud juhised! 

Iga kraavipõhi peab olema konsolideeritud, et saaks luua kindla aluse vundamentidele 

(vt altpoolt). Samal ajal on vajalik hoida kraavipõhi ning seega ka järgnev ehituspõhi 

kuivana. 

Sel eesmärgil peab põhjavee taset pumpamisega alandama. 

See pole keskkonnasõbralik. Teine võimalus on eraldada kraavipõhi näiteks tsemendiga 

nagu ka kaeviku külgede vooderdamine või isoleerimine (betoonseinad, lehtmetallkatted, 

metallplaadid jms) ning vallid (nt pihustatud betoon, muru külvamine).


49 


Kraavid toite- ning äravoolujuhtmete ja –torude jaoks 

Ehitist varustatakse alati vee, elektri, gaasi ja telefoniga ning äravoolu reguleeritakse kaablite või 

torudega. 

Ehituse ja maapinna äravoolusüsteem hõlmab näiteks kaldtorusid, maa-aluseid torusid, 

äravoolu, kanalisatsiooniauke, kollektorkanaleid, äravoolutorusid, kanalisatsiooni ning 

puhastusseadmeid. 

Et täita neid varustamise ja kõrvaldamisega seotud nõudeid, peab alustööde ajal ja 

pärast neid kaevama, seadmetega varustama ja pärast jälle kinni ajama kraavid ja 

vaatluskaevud. 

Kaabli- ja torukraavide kaevamise ja täitmise tööjärjekord: 

1.) märgista kraavijoon 

distantsimärkijatega ära (vt moodul 2 

peatükk 1) 

2.) märgi ära kraavijoon 

3.) kaeva kraav kas masinaga või juba 

olemas olevate kaablite ja torude puhul 

käsitsi 

4.) kindlusta kraaviseinad muldvallide või 

vooderdisega (vt ülaltpoolt) 

5.) ladusta või kõrvalda kaevandatud 

pinnas (vt moodul 2 peatükk 1) 

6.) aseta kohale kaabel või toru ((vt 

altpoolt) 

7.) täida kihtidena ja konsolideeri kraav 

8.) korrasta pealispind (vt moodul 2 

peatükk 4)


50 


Kraavide kaevamine ja kaitsmine 

Kraave kaevates pead järgima tervishoiu ja turvalisusega seotud kindlaid reegleid. Sel eesmärgil 

rakenduvad järgnevad miinimumlaiused: 

Kraavid, mis on sügavamad kui 1,25 meetrit, peavad olema minimaalselt 0,80m laiad. 

Rohekem kui 1,75 meetrise sügavusega kraavid peavad olema vähemalt 0,90 m laiad. 

Rohkem kui 4,00 meetrise sügavusega kraavid peavad olema vähemalt 1,00 meetri laiused. 

Äravool 

Heitvee tüübid: 

a) vihmavesi 

b) kuivendusvesi 

c) roiskvesi 

a) vihmavesi kogutakse tavaliselt 

vihmaveerentslisse (vt altpoolt) ning siis 

kõrvaldatakse 

territooriumilt 

kollektorkanali kaudu.


51 


b) kuivendusvesi on pinnaselt ära 

juhitud ves. Sellisel juhul tehakse ümber 

ehitise allapoole maapinda liivast ja 

kruusast filtrikiht. Vett viiakse 

kanalisatsiooniauku ülevaatusele läbi 

sügavate äravoolutorude. Äravoolutorude 

kalle on 0,5 %-st 2 %-ni (vt altpoolt). 

c) roiskvett juhitakse minema läbi torude 

linna/munitsipaalüksuse (vt ülaltpoolt) 

heitveesüsteemi. 

Torude materjalid: 

 

keraamilised torud on valdavalt maaaluste 

toruliinide ja kollektorkanalite 

jaoks 

plastmasstorud on valdavalt maaaluste 

toruliinide ja äravoolu jaoks 

betoontorud on valdavalt suurema 

diameetriga toruliinide ning 

kollektorkanalite jaoks


52 


Äravoolutorude paigaldamise töödejärjekord: 

1.) määra kindlaks renni sisselaskeava kõrgus 

2.) määra äramärkimise abil kindlaks maa-aluse toruliini asukoht 

Märkus: 

Et kaitsta torusid külmumise eest, tuleb nad 

asetada vähemalt 0,80 meetri sügavusele! 

3.) kaevanda maa-aluse toruliini jaoks pinnast 

4.) moodusta toru toetamiseks liivakiht, nii nagu on täpselt määratud vastava kaldenurgaga toru 

jaoks. 

Märkus: 

Minimaalne kaldenurk: 1% - 2%. 

Näiteks: 

2%-se kalde puhul on erinevus pikkuses järgmine: 

1 m = 100 cm pikkuse juures 2 cm, 

2 m = 200 cm pikkuse juures 4 cm, 

3 m = 300 cm pikkuse juures 6 cm! 

5.) alusta torude paigaldamist kõige sügavamast punktist, nii et soketi otsad on vastu 

voolusuunda (kasulikke vihjeid vaata altpoolt) 

Märkus: 

Suru torud sügavale 

kruusa või kivisse.


53 


6.) suru torud kindlalt kokku. 

Siinkohal on abiks raudkang, mida 

pehmendab puutükk, et toru metalli 

teravate äärtega mitte kahjustada. 

Märkus: 

Paikapandud osade küljed peaks enne kraavi 

täitmist libisemise vastu stabiliseerima. 

7.) kontrolli, kas kaldenurk on ühtlane, 

ning vaata üle, kas osad on tihedalt koos. 

Märkus: 

Ühtlast kaldenurka saab kontrollida 

piiritusloodiga. 

Kasulik võib olla ka kaldeprotsendi suurune väike puutükk (vt altpoolt).


54 


8.) pane torud sisse, täida kraav kihtidena ning konsolideeri


55 


Kasulikke vihjeid kaldega torude paigaldamiseks: 

 

 

 

kaldenurk 2% üle 3,00 meetri pikkuse toru puhul annab 6 cm-se kõrguste erinevuse 

kinnita 6 cm-ne tükk 3 meetri pikkuse (täiesti sirge) lati otsa külge 

Latti peab hoidma horisontaalselt ((kasutades piiritusloodi!) toru kohal. Puutükk 

joonlaua otsa juures märgib täpselt 2 %-lise kaldenurga kõrgust. 

Kanalisatsiooniaugud 

Märkus: 

Maa-aluste torustike puhastusavad, 

äravoolutorude sisselaskeavad ning 

ühenduskohad või ümbersuundumised 

teistesse torudesse peavad olema 

kanalisatsiooniaukude kaudu ligipääsetavad. 

Need ehitatakse kas seintega (vt moodul 3 

peatükk 4) või prefabritseeritud betooni (vt 

moodul 3 peatükk 2). 

Sõiduteedes olevad kanalisatsiooniaugud 

on tavaliselt ligipääsetavad.


56 


Vundamendid 

Vundamendid on ühenduskohaks ehitise ja maapinna vahel. Nende otstarve on struktuursete 

koormuste ülekandmine maapinnale sellisel määral kui võimalik, ilma et toimuks 

maapinna vajumist. 

1.) ribavundamendid (sarrusega ja ilma) 

sobivad hea koormustaluvusega 

ehituspinna puhul 

majaehitusel 

2.) üksikvundamendid (sarrustatud) 

 

 

rakendatavad tugeva ehituspinna puhul 

tugipostid toetavad lagesid ja seinu 

(ehituskonstruktsiooni karkass) 

3.) plaatvundamendid 

rakendatavad mõõduka kandevõimega 

ehituspinna puhul 

tavalised laiade või pikkade hoonete 

puhul


57 


4.) toruvundamendid 

kasutatakse väikse koormustaluvusega 

pindade puhul 

struktuurid ehitatakse torudele 

Tööjärjekord vundamentide rajamisel 

 

märgi kaeviku põhja vundamendikraavide jooned, vundamendi pinnad või punktid 

 

vastavalt vundamendiplaanile tasanda maapind 

 

kaeva välja vundamendikraavid, alad või augud (sügavus võrdne vundamendi kõrgusega) 

või sea üles ning toesta karkass 

 

vala ning suru kokku betoon 

 

silu vundamendi pind siledaks 

 

märgista ära tulevase müüri asukoht 

Betoneerimise individuaalsete tööetappide 

kohta vt moodul 3 peatükk 2!

Moodul 2 | 4. Osa 

Roiskvesi, tänavad 

ja vabaõhupiirkonnad


59 

4. osa: Roiskvesi, tänavad ja vabaõhupiirkonnad 

Tervishoid ja turvalisus 

Vastav tööriietus aitab õnnetuste riski vähendada: 

 

tihedalt istuvad riided aitavad vältida 

juhuslikku takerdumist 

kõvad kiivrid ja turvasaapad 

kaitsevad kukkuvate objektide eest 

kindad kaitsevad raskeid teravate 

äärtega kive tassides nahka marrastuste 

eest 

 

ära põlvita ega istu külmal niiskel liival 

ilma põlvekaitsmete või teetöölisepingita 

 

külma ilmaga kanna sooja rõivastust 

vihmase ilmaga kanna veekindlat 

rõivastust


60 


Tööetapid sillutuskividega vabaõhukohta (kõnniteed, sõiduteed, 

linnaväljakud, ettesõiduteed jne) ehitades 

1. vii läbi planeerimistööd 

Enne planeerimistööde alustamist pead kindlaks tegema teatud andmed 

(küsitle töödejuhatajat, loe jooniseid, loe spetsiaalseid tööjuhiseid, 

jne.): 

sillutise kõrgus (vabaõhukoht) 

rentslist (teest) 

 

kõnnitee serva kõrgus sillutisest 

kõrgeim punkt (sissekäigutreppide, 

sissekäikude, ukselävede, trepiastmete 

jne) 

alusmaterjali ja sillutise tugevus 

tee kindlaks piki- ja põikikalle 

Pikikallak peab olema vähemalt 2%, põikikallak 

peab olema umbes 0.5 %. 

Joonise abil mõõtmete kindlakstegemisel tuleb alati arvesse võtta mõõtkava: 

Näide: 

Mõõdetakse kõnniteed. Kõiki mõõtmeid pole konstruktsioonijoonisel näidatud. 

Konstruktsioonijoonise mõõtkava on 1:50. 

Pikkuse väljaarvutamine: 

 

mõõda joonlauaga kõnniteeosa täpne pikkus joonisel: näiteks 3.0 cm 

korruta see number 50-ga: 3.0 cm x 50 = 150 

 

tulemus 150.0 cm on kõnnitee pikkus tegelikkuses, see ongi number, mis tuleb 

välja mõõta!


61 


Pulkadega tähistamine: 

1.) mõõda ära ettesõidutee või kõnnitee pikkus ja märgi distantsimärkijatega ära osade algus 

ja lõpp (max. 5 m length) with distance markers (see module 2 unit 1). 

2.) mõõda ära ettesõidutee või kõnnitee laius - selleks märgi alati ära täisnurk (nurgikuga – vt 

moodul 5 peatükk 4) mõõda ära laius ning tähista distantsimärkijatega 

3.) määra kindlaks kitsenduskohad ning märgista distantsimärkijatega 

4.) mõõda kõnnitee serva kõrgus ning 

kitsenduse punktist maapinna kaevandamise 

kõrgus ning pane kõrgus paika 

tasemeindikaatori, piiritusloodi ja 

toruvesiloodiga ning märgi ära 

distantsimärkijatega 

5.) edasistes mõõtmistes võta arvesse pikining 

põikikallet ning kasuta nende 

märkimiseks abivahendeid (vt moodul 2 

peatükk 3) 

6.) kinnita distantsimärkijate (max 5 m 

intervalliga) külge joondusnöör


62 


2. Maapinna tasandamine ja tihendamine 

kaeva nõutava (juba mõõdetud) 

sügavuseni välja pinnas kogu sillutatava 

ala pikkuse ulatuses, kaasa arvatud 

servakindlustus 

konsolideeri kuhjatud (maapinna 

tasandamise) materjal rullijaga 

3. pane paika kõnnitee servad 

Märkus: 

Kasuta alati joondusnööri! 

1.) laota äärekivide jaoks umbes 10 cmne 

betoonkiht 

2.) pane umbes 1 cm-ste vahedega 

paika äärekivid 

3.) suru kivid umbes 2 cm sügavusele 

betoonkihti 

4.) valmista ääre toestik – täida kivide 

küljed eest- ja tagantpoolt betooniga 

Tähelepanu: et säiliks õige kalle, kasuta alati 

joondusnööri.


63 


Tihti peab äärekivisid (standardpikkus 100 cm) lühemaks tegema: 

Tööriistad: 

 

 

joonlaud 

kriit (kriidipulk) 

meisel (1) 

Tööetapid: 

1.) märgi ära vajalik pikkus 

2.) keera äärekivi tagaküljele ning pane 

ümmargune raudpulk (nt nael) täpse 

lõhestuskoha alla 

3.) lõika alumisele ja ülemisele pinnale 

peitliga täkked 

4.) löö raske haamriga otse kivi 

esiküljele (nii, et esikülg on üleval) 

5.) viimistle meisliga


64 


4. pane paika äravoolurenn või rentslikivid 

betoneeri renni või rentsli peale 

kogumisauk, mis oleks kas äravoolu 

alguse või lõpu juures 

 

mõõda ära renni või rentsli põhi 

Abiks võid renni või rentsli ülemise ääre 

kõnniteservale ära märkida! 

 

vala betoonkiht 

aseta renni osad või rentslikivid 

õigesse kõrgusse ning korrektses 

rivistuses 

Märkus: 

Võta arvesse kallakut, kasuta abivahendeid 

(vesilood ja joonlaud, moodul 2 peatükk 3)


65 


 

lao teine rida rentslikive 

Teisel real on vastupidine kalle edaspidi 

ehitatava kõnnitee suhtes! 

 

tihenda renni osad tihendussegu või 

betooniga 

Maanteede ja vabaõhukohtade sillutuskivide alus koosneb vähemalt kahest kihist: 

 

aluspõhi (jämedateraline) liitmaterjalist, kivimurru jääkidest, kivist, 

kruusast jne 

 

kiht (peeneteraline) liivast, liiva-tsemendi segust, betoonist jne 

1. välispind (sillutis) 

2. peeneteraline kiht 

3. aluspõhi 

4. maatasandusmaterjal


66 


5. Aluse panemine 

 

laota laiali ja tasanda aluspõhi 

mõõtmed: 

aluspõhi ulatub umbes 14 cm 

allapoole kõnniteeserva ülemisest 

äärest 

aluspõhja paksus peaks olema 

minimaalselt 15 cm. 

Märkus: 

Aluspõhja puhul tuleb arvesse võtta ka kallet 

 

konsolideeri aluspõhi


67 


6. laota laiali peeneteraline kiht 

Märkus: 

Abiks võid sa peeneteralise kihi ülemise ääre 

kõnniteservale ära märkida! 

laota peeneteraline kiht laiali 

vastavalt juhistele 

paksus on umbes 5 cm 

Märkus: 

Kui arvestada tuleb hilisema vibratsiooni ning 

sellega seotud vajumisega, tuleb peeneteraline 

kiht laotada 2-3 cm sügavamale kui muidu. 

 

tasanda peeneteraline kiht vesiloodi abil


68 


7. pane paika sillutuskivid 

planeeri ning aseta kohale sillutuskivid vastavalt täpsematele juhistele 

(konstruktsioonivisandid, juhendamine) 

sillutis võib koosneda väga erinevatest materjalidest: 

 

looduslik kivi 

on kättesaadav mitmemugustes 

kujudes ning suurustes sillutuskivide 

või -tahvlitena 

 

betoonist liitblokid 

pole standardiseeritud, on betoonist 

ning neid võib ise värvida, on 

kunstlikud sillutuskivid


69 


 

sillutusplaadid 

on tehtud betoonist või keraamiliselt. 

Kõige populaarsemad suurused 

(pikkus/laius/paksus) 30/30/4, 

40/40/5, 50/25/6. 

 

hollandi klinker 

on survekindlad ning härmatis- ja 

kastekindlad


70 


Sillutise paigaldamise reeglid: 

 

jaga vabaõhuruumi laius vastavalt 

mustrile mõlemalt poolt ühtlaselt 

osadeks 

lao kivid kõnniteeserva ääre 

suhtes täisnurga all 

aseta uued sillutuskivid kitsaste 

vahedega ning tööta alati „ettepoole“, 

st juba viimistletud sillutisel olles 

 

kontrolli pidevalt, kas sillutuskivid saavad paika asetatud ikka õigesti ning kas 

vahed on ühtlased


71 


8. suru kokku ning konsolideeri sillutis 

suru sillutuskivid plaanitud kõrguseni, kasutades kummist haamrit, 

mehaanilist vibraatorit või manuaalset tambitsat 

 

täida sillutuskivide vahelised tühimikud – selleks pühi mitu korda liiva või liivatsemendi 

segu diagonaalses suunas


72 


Traataedade püstitamine 

Nii ehitusplatsi kui ka lõpetatud ehitise turvamine nõuab tihti traataedade püstitamist: 

1. määra kindlaks, mõõda ning märgista tara joon (postidevaheline kaugus peaks 

olema 2,30 meetrist 2,50 meetrini). 

2. kaeva välja postide augud pindalaga 30 cm x 30 cm ning sügavusega umbes 90 

cm, et postid oleks kaitstud härmatise eest. 

3. vala ettevalmistatud auku betooni ning pane 

sellesse tara esimene post. Posti kõrgus 

peaks olema vastavuses juhistega (kui tarvis, 

pane posti alla kive). Kontrolli posti sirgust 

vesiloodiga. Vaata, et betoon oleks hästi 

hangunud. 

Alguse ja lõpu postid, nurkade postid ning 

avauste (uks, värav jne) juures olevad postid 

peavad olema toestatud. Tugede suund peab 

olema sama mis aia suund.


73 


4.) passita tugi lõdvalt oma kohale ning 

kaeva teine auk toe jaoks kohta, kus tugi 

maad puudutab; täida auk betooniga, 

pane tugi kinnituskohta tara posti 

küljes ning keera kõvasti kinni. 

5.) korda postipüstitamise operatsiooni ka tara lõpupostiga ning tee läbi postide ülemise 

traadihoidja tõmmatud nööriga kindlaks teise taraposti täpne joondus ning kõrgus. 

6.) kinnita betooni ka teised postid. Lase betoonil täielikult kivistuda. 

7.) kinnita klamberfitingut kasutades 

esimese ja viimase taraposti üla-, ala- ja 

keskossa pingutustraat. 

8.) pingutustraati lõigates jäta umbes 10 

cm pikkune saba, pista see 

traadipinguldaja splindlisse ning keera 

võtmega pingule.


74 


9.) aseta pingutustraat postidel asuvatesse 

toenditesse. 

10.) pista traat vastasasuvasse 

traadipinguldajasse ning pingulda võtit 

keerates. Korda sama protseduuri ka 

madalama ja keskmise pingutustraadiga. 

11.) rulli lahti traatvõrk ning põimi metallist 

pingutusvarras läbi võrgu esimese rea. 

Fikseeri metallist pingutusvarras, hoides 

traatvõrku klamberfitingu taga olevate 

konksude küljes.


75 


12.) rulli traatvõrk kogu tara pikkuses 

lahti, painuta selle ülemised ja alumised 

ääred üles ning haagi need ümber 

pingutustraadi. 

13.) kinnita traatvõrk keskmise 

pingutustraadi külge, nii et tara ei oleks 

kooldus.

Ehitustegevuse ettevalmistus- ja vundamenditÃ¶Ã¶d

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?