Ehitusgeoloogilised uuringud 12.pdf - tud.ttu.ee
Ehitusgeoloogilised uuringud 12.pdf - tud.ttu.ee
Ehitusgeoloogilised uuringud 12.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
10<br />
Käesolev praktika<br />
Muud<br />
2%<br />
Ideaalne variant<br />
Klient (Tellija)<br />
4%<br />
Muud<br />
2%<br />
Projekt<strong>ee</strong>rija<br />
25%<br />
Klient (Tellija)<br />
41%<br />
Uurija<br />
32%<br />
Uurija<br />
31%<br />
Projekt<strong>ee</strong>rija<br />
61%<br />
Joonis 11.9 Kes t<strong>ee</strong>b uuringu kavandi?<br />
11.4 Uuringute välitööd<br />
Välitöödeks on puurimine või kaevandite (šurfid ja kraavid) tegemine,<br />
penetr<strong>ee</strong>rimine (suru-, löök- ja k<strong>ee</strong>rdpenetr<strong>ee</strong>rimine), välikatsed otseselt pinnase<br />
omaduste määramiseks (koormusplaatkatse, tiivikkatse, pressiom<strong>ee</strong>terkatse, vaia<br />
proovikoormamine, v<strong>ee</strong>juhtivuse määramine).<br />
Kaevandite <strong>ee</strong>liseks on võimalus otseselt vaadelda pinnasekihte, samuti võtta hea<br />
kvalit<strong>ee</strong>diga pinnaseproove laboriteimideks. Puuduseks on suhteliselt väike uurimise<br />
sügavus ja suur maksumus. Puurimisega on võimalik uurida pinnasekihte praktiliselt<br />
mistahes sügavuseni. Pinnasekihtide piiride määramise täpsus on väiksem kui<br />
kaevandite puhul. Rikkumata struktuuriga monoliitproovide võtmine puuraugust on<br />
raskem ja mõnede pinnaseliikide puhul nagu v<strong>ee</strong>küllasta<strong>tud</strong> liivad, möllid ja rohkesti<br />
jämepurdu sisaldavad pinnased väga k<strong>ee</strong>rukas. Uuringutel kasutatakse mitmesuguseid<br />
puurimise liike – löök-, k<strong>ee</strong>rd-, vibro- või südamikpuurimist. Puurimise liik sõltub<br />
peaasjalikult pinnaseliigist.<br />
Pinnase laboratoorseks katsetamiseks võetakse kaevandist või puuraugust proovid.<br />
Proovi võtmiseks kasutatav proovel peab tagama laboris määratava omaduse<br />
arvväärtuse usaldusväärse suuruse. S<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> peaksid proovlid vastama tea<strong>tud</strong><br />
nõuetele.Olenevalt pinnaseliigist ja pinnase omadustest, mida tahetakse määrata, tuleb<br />
valida sobiv proovli tüüp.<br />
Peamised proovlite tüübid on järgmised:<br />
– ava<strong>tud</strong> toruga löökidega süvistatav paksuseinaline proovel;<br />
– ava<strong>tud</strong> toruga surutav õhukeseseinaline proovel;<br />
– surutav kolbproovel.<br />
Ava<strong>tud</strong> toruga löökidega süvistatav proovel (joonis 11.10) on üks vanemaid.<br />
Laialdaselt on kasutusel Am<strong>ee</strong>rikas. Eestis ei ole kasuta<strong>tud</strong>. Peale pinnaseproovi<br />
saamise kasutatakse penetr<strong>ee</strong>rimiseks (standartne penetratsioonikatse, standard<br />
penetration test STP), kusjuures mõõdetakse löökide arvu 30 cm süvistamiseks.<br />
Saadavad proovid on riku<strong>tud</strong> struktuuriga, mis võimaldavad siiski igasuguste pinnaste<br />
liigitamist.
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language