Ehitusgeoloogilised uuringud 12.pdf - tud.ttu.ee

16
Penetratsioonitakistust mõõdetakse löökide arvuga kindlaks määratud pikkusega
süvistamiseks pinnasesse. Tähistatakse N 10 või N 20 – löökide arv 10 või 20 cm
süvistamiseks.
Erinevalt surupenetromeetrist ei ole löökpenetromeetrid kõikjal ühesugused.
Peamiselt rammimiseadme kaalu ja koonuse mõõtmete poolest erinevad seadmed on
järgmised:
– kerge löökpenetratsioon (DPL);
– keskmine löökpenetratsioon (DPM);
– raske löökpenetratsioon (DPH);
– väga raske löökpenetratsioon (DPSH-A);
– väga raske löökpenetratsioon (DPSH-B).
Nende penetromeetrite mõõtmed ja massid on standardiseeritud EN ISO 22476 – 2.
Eeltoodute kõrval kasutatakse ka nendest mõningal määral erinevaid seadmeid.
Joonisel 11.18 on toodud Rootsis (ka Eestis) kasutatavad löökpenetromeetri HfA
otsikud
Joonis 11.18 Rootsis kasutatava löökpenetromeetri HfA
otsikute ja varraste mõõtmed
Löökpenetreerimisega on võimalik läbida oluliselt tugavamaid pinnasekihte
surupenetreerimisega. Kasutatakse koos puurimisandmetega peamiselt erinevate
pinnasekihtide piiride määramiseks. Koos teiste in situ katsete tulemustega on
võimalik teatud pinnaste kokkusurutavuse ja tugevuse hindamine.
Löökide arvu N 10 või N 20 kõrval interpreteeritakse katsetulemusi otsaku eritakistuse r d
või dünaamilise takistuse q d kaudu. Need arvutatakse valemitega
mgh
m
r d
= qd
= rd
Ae m + m′
kus
m vasara mass, kg;
g raskuskiirendus, N/kg;
h vasara langemiskõrgus, m;