Ehitusgeoloogilised uuringud 12.pdf - tud.ttu.ee

4
– eriehitiste (sillad, korstnad, masinavundamendid) jaoks kaks kuni kuus
uuringupunkti iga vundamendi jaoks;
– tammide ja paisude jaoks piki vertikaallõiget vahekaugusega 25 kuni 75 m.
Uurimissügavuse z a valikul peaks juhenduma järgnevatest väärtustest (lähtetasand on
ehitise vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste z a
väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat.
Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma
sügavamale
Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid
asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse.
Kõrghoonete ja insenerrajatiste peaks kasutama suuremat järgnevatest tingimustest
(vt joonis 11.2 a):
– z a ≥ 6 m
– z a ≥ 3,0b F
kus b F on vundamendi väiksema külje pikkus.
Plaatvundamendi ja paljude vundamentidega mille mõjud sügavamates kihtides
liituvad üksteisega:
z a ≥ 1,5⋅b B
kus b B on ehitise väiksem külg (vt joonis 11.2 b)
Mullete ja kaevandite puhul peaks kasutama suuremat väärtust järgnevatest (vt
joonis 11.3)
a) mulded:
– 0,8h < z a < 1,2h
– z a ≥ 6 m
kus h on mulde kõrgus.
a) vundament b) ehitis
Joonis 11.2 – Kõrghooned ja insenerrajatised