Alaprogramm 3.1 - noorsooalgatused ja võrgustikuprojektid Vanuseline jaotuvus 2002-2003 toetatud projektide tuumikgruppides 120 100 100 inimeste arv 80 60 40 20 63 61 27 0 15-18 19-21 22-25 >25-
Alaprogramm 3.1 - noorsooalgatused ja võrgustikuprojektid 2002. aastal jagunesid lühema- (3-6 kuud) ja pikemaajalised (7-12 kuud) projektid täpselt pooleks. 2003. aastal oli enam projekte, mis kestsid 7 kuud ja rohkem. Siinkohal vajab aga äramärkimist, et üldjuhul on noored plaaninud kas lühemaajalist projekti (3-4 kuud) või siis pigem projekti, mis vältab terve aasta. Kuivõrd projekti pikkus sõltub suuresti sisust, siis lühemaajalisi projekte iseloomustab enamasti üks põhiüritus või kampaania, mille ettevalmistamisega algselt tegeletakse. Pikemaajalistele projektidele on aga iseloomulikud sariüritused (nt <strong>noorte</strong>ürituste sari «Going Up», <strong>noorte</strong>grupp Going Up) ning tihtipeale on pikemad projektid üle-eestilised (nt <strong>noorte</strong> alkoholitarbimise vähendamisele suunatud kampaaniaprojekt «Noor ja kaine», MTÜ Juvente). Projekti kestus võib projekti vältel muutuda. Tihtipeale pikendavad taotlejad projekti kestust, tingituna algselt planeeritud liiga mahukast tegevuskavast või mõnest muust ootamatust asjaolust. Kui taotleja on sellest <strong>Euroopa</strong> <strong>Noored</strong> Eesti bürood eelnevalt teavitanud, siis on see ka igati aktsepteeritav muudatus projektis. Algatusprojektide üks olulisi tingimusi on see, et projektid peaksid peegeldama <strong>noorte</strong> jaoks tähtsaid, aktuaalseid teemasid ja probleeme ning pakkuma võimalusel ka omapoolseid lahendusi neile. 30 Mitmed projektid on <strong>noorte</strong> poolt ellukutsutud, tõstmaks <strong>noorte</strong> teadlikkust sõltuvusainetega seonduvas. Seejuures on iga konkreetne projekt silma paistnud ainuomase lähenemisega. Näiteks leidis üks <strong>noorte</strong>grupp, et tavapäraselt levinud loenguvorm ei ole <strong>noorte</strong> teadlikkuse tõstmiseks ja hoiakute muutmiseks tõhus ning nii seadsid nad oma narkoennetusliku projekti keskmesse hoopis šokeerivaid episoode hõlmava tantsuetenduse (Noorsooalgatusprojekt «Ei narkootikumidele!», MTÜ Valik). Teine projekt sai aga alguse maa<strong>noorte</strong> seas laialt levinud alkoholilembusest, mispeale otsustas üks <strong>noorte</strong>grupp kaasata Tartumaa noored 24 tundi vältavale <strong>noorte</strong>üritusele, käsitlemaks alkoholi tarvitamisega seonduvat, aga ka suunamaks noori alternatiivsele meelelahutusele (Noorsooalgatusprojekt «Kainete <strong>noorte</strong> öö/päev», MTÜ ZZ Noortekas). Kolmas <strong>noorte</strong>grupp pidas aga oluliseks teadvustada <strong>noorte</strong>le sõltuvusohtu kui sellist, käsitledes oma projekti töötubades muuhulgas ka sõltuvust teistest inimestest (ka <strong>noorte</strong>le omast kambavaimu). Olulisel kohal on erivajadustega ja vähemate võimalustega <strong>noorte</strong>ga seonduvat käsitlevad projektid, seejuures tõusevad 2002.-2003. aastal toetatud projektide seas esiplaanile just puuetega <strong>noorte</strong> poolt algatatud, nende olukorra teadvustamiseks suunatud projektid. Siinkohal on huvitav, et esindatud on väga erinevate erivajadustega noored ning nende ideed, sh vaimupuuetega <strong>noorte</strong> võimaluste teadvustamisele suunatud algatus (Noorsooalgatus «Mina, Sina, Meie maailm», Eesti Vaimupuuetega Inimeste Tugiliit), puuetega <strong>noorte</strong> tööhõive küsimusi käsitlev projekt (Noorsooalgatus «Puuetega <strong>noorte</strong> integratsioon avatud tööturule Jõgevamaal», Jõgeva Maavalitsuse <strong>noorte</strong>grupp) ning vaimu-, meele- ja füüsiliste puuetega, ka psüühikahäirega noori loomingulisse tegevusse kaasav algatus («Fantaasia suvelaager puuetega <strong>noorte</strong>le», Jõgeva Maavalitsuse <strong>noorte</strong>grupp). Nimetatud projektid on heaks näiteks, tähistamaks <strong>Euroopa</strong> Komisjoni poolt väljakuulutatud Puuetega Inimeste Aastat (2003).