euronoored_noorte parandustega.indd - Euroopa Noored

Alaprogramm 3.1 - noorsooalgatused ja võrgustikuprojektid
Kuigi projekti tuumikgrupi näol oli tegemist juba projektikogemusi omavate noortega, pidasid nad siiski vajalikuks suurema
tugiorganisatsiooni (Konrad Adenaueri Fondi) olemasolu, kes toetaks neid kogu projekti vältel.
Lõppanalüüsis oli kavas kampaania edukust hinnata valimistulemusi analüüsides erinevate vanuserühmade lõikes ning
võrrelda omavahel ka partnerriikide valimisaktiivsuse statistikat. Lisaks lõppanalüüsile oli Eesti tuumikgrupil plaanis ka 3-
päevane vaheanalüüsi sessioon, et parandada koostööd tuumikgrupis ja hinnata projekti käiku. Nii projekti sisuline kui ka
tehniline pool ning tulemuslikkus oli kavas kokku võtta projekti lõppseminaril, partnerriikide esindajate osavõtul.
Antud projekti näol oli tegemist Programmi Nõukogu poolt juba heakskiidu leidnud projektiga, kuid kaasfinantseerijate
äralangemise tõttu otsustas taotleja projekti tühistada. Käesolev näide on ainus toetust leidnud võrgustikuprojekt Eestis.
Noorsooalgatusprojekt «Ei narkootikumidele»
2003. aastal toetati programmi Euroopa Noored raames Pärnu noortegrupi algatust «Ei narkootikumidele». Tuumikgruppi
kuulus 5 noort vanuses 16-18, keda ühendas ühine kirg tantsimise vastu. Noortele tähtsal teemal arutledes leiti, et
traditsiooniline uimastiennetus loengute näol pole noorte seas tõhus. Nii arvasid noored, et nendevanused noored vaataks
pigem mõnda etendust, mis antud teemat käsitleks, kui kuulaks kedagi suure auditooriumi ees rääkimas. Omavahelise
põhjaliku diskussiooniga oli alus pandud noorsooalgatuse sünnile, mille eesmärgiks oli teavitada noori ja panna nad
mõtlema sõltuvusainetega (sh alkohol ja tubakas) seonduvate ohtude üle. Ennetustöö meetodiks valisid noored oma
ühisest hobist tulenevalt tantsuetenduse. Motiveerituna ja oma projektiideest innustununa võeti Euroopa Noored Eesti
bürooga ühendust juba ammu enne taotlustähtaega, et taotlustähtajal esitada kvaliteetne ja läbimõeldud projekt.
Projektitegevused ise aga (ettevalmistusest kuni lõppanalüüsini) planeeriti 9 kuule.
33
Ettevalmistaval perioodil tegeleti aktiivselt tantsuseadega ja regulaarsete proovidega, muusikaseadega, kostüümide
modelleerimise ja õmblemisega. Paralleelselt etenduse ettevalmistamisele kujundati vastavasisulised flaierid ja ürituse
reklaamplakatid, lepiti kokku koolidega etenduste aegade osas. Koostööd tehti ka kohaliku avatud noortekeskusega, mis
puudutas projekti sisulist poolt, ja tehniliste vahenditega oli abiks kohalik advokaadibüroo.
Et kindlustada projekti põhiidee noorteni jõudmist, otsustati etendusel lisaks näidata ka õppefilmi uimastite kahjulikkusest
ja sõltuvuse tekkimisest. Pärast etendust oli kavas ühine arutelu nähtu teemal.
Noored andsid kokku 19 etendust erinevates Eesti paikades. Esineti koolides ja publiku moodustasid peamiselt keskastme
õpilased (6.-9. klass). Nagu hilisemast tagasisidest võis välja lugeda, oli etendus igati mõjus ja pani noored tõsisemalt
mõtlema narkootikumide kahjulikkusest ja sõltuvuse tekkimisest. Nii näiteks kirjutas keegi tagasisides järgmist: «Etendus
pani ennastki kaasa mõtlema. Kuna lihtsalt proovimisestki võib sõltuvusse sattuda, aitas see etendus mõelda sellele,
et miks öelda EI» . Etendustele järgnema pidanud arutelud otsustasid tegijad ära jätta, kuna etendus võttis enamatel
juhtudel kogu publiku haudvaikseks ja mõtlikuks. Seega tuli noortele aega anda mõtete kogumiseks ning nähtu arutati
läbi klassides õpetaja osavõtul.
Lisaks omakeskis läbiarutatud projekti käigule lisas tuumikgrupp lõpparuandele ka etendust vaadanud noorte tagasisidelehed,
kus oli küsitud noorte arvamust narkootikumidest üldiselt ja ka muljeid etendusest, mis kokkuvõttes andis piisavalt
objektiivse pildi projekti õnnestumisest. Projekti käigus tekkinud probleemid ja see, mis tuumikgrupp oli antud projektist
õppinud, olid samuti üles tähendatud lõpparuandes.