2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium
2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium
2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong> <strong>riikliku</strong> <strong>järelevalve</strong> <strong>aruanne</strong><br />
Tallinn 2010<br />
Justiitshalduspoliitika osakond
Väljaandja:<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong><br />
Tõnismägi 5a<br />
15191 Tallinn<br />
Telefon: 6 208 100<br />
Faks: 6 208 109<br />
e-post: info@just.ee<br />
Kõik käesolevas materjalis esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile.<br />
Väljaande tsiteerimine või refereerimine on lubatud üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele.<br />
Ilma justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei ole väljaannet või selle osi lubatud mingil viisil<br />
publitseerida.<br />
2
Sisukord<br />
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4<br />
1. KOHTUTÄITURITE JÄRELEVALVE ................................................................................................................... 5<br />
1.1. KONTROLLID................................................................................................................................................. 6<br />
1.2. KAEBUSED .................................................................................................................................................... 6<br />
2. NOTARITE JÄRELEVALVE .............................................................................................................................. 9<br />
2.1. KONTROLLID................................................................................................................................................. 9<br />
2.2. KAEBUSED .................................................................................................................................................. 10<br />
3. VANDETÕLKIDE JÄRELEVALVE .................................................................................................................... 11<br />
3.1. KONTROLLID............................................................................................................................................... 11<br />
3.2. KAEBUSED .................................................................................................................................................. 11<br />
4. PANKROTIHALDURITE JÄRELEVALVE .......................................................................................................... 12<br />
5. DISTSIPLINAARMENETLUSED ..................................................................................................................... 14<br />
5.1. KOHTUTÄITURITE DISTSIPLINAARMENETLUSED ............................ TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD.14<br />
5.2. NOTARITE DISTSIPLINAARMENETLUSED .................................................................................................... 20<br />
KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................. 16<br />
3
Sissejuhatus<br />
Vastavalt justiitshalduspoliitika osakonna põhimäärusele on osakonna põhiülesanne riigi<br />
justiitshalduspoliitika kavandamine ja elluviimine I ja II astme kohtute, Registrite ja<br />
Infosüsteemide Keskuse, justiitsinfosüsteemide, riigi õigusabi, notariaadi ja advokatuuri ning<br />
notari-, advokaadi-, kohtutäituri-, pankrotihalduri- ja vandetõlgikutse valdkonnas.<br />
Justiitshalduspoliitika osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks teostab<br />
<strong>järelevalve</strong> ja õigusteeninduse talitus osakonna vastutusalas riiklikku ja teenistuslikku<br />
<strong>järelevalve</strong>t. Käesoleva aruande eesmärgiks on anda ülevaate <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l <strong>järelevalve</strong> ja<br />
õigusteeninduse talituse poolt läbiviidud <strong>järelevalve</strong>test ja distsiplinaarmenetlusest. Kuivõrd<br />
talituse pädevusse kuulub ka osakonna vastutusala küsimustes avaldustele ja kaebustele<br />
vastamine, kajastab <strong>aruanne</strong> statistiliselt ka neid. Aruandes on kajastatud <strong>järelevalve</strong>d ja<br />
distsiplinaarmenetlused, mis on läbi viidud ning mille suhtes on koostatud <strong>järelevalve</strong>akt või<br />
distsiplinaarmenetluse lõppotsus <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l.<br />
Aruanne koosneb viiest peatükist. Esimeses kolmes peatükis käsitletakse kohtutäiturite,<br />
notarite ja vandetõlkide büroodes läbiviidud kontrolle ja nende tegevuse peale esitatud kaebusi.<br />
Lisaks statistilistele näitajatele esitatakse läbiviidud kontrollide põhjal loeteluna peamised<br />
tuvastatud puudused. Samuti antakse ülevaade kohtutäiturite, notarite ja vandetõlkide tegevuse<br />
peale esitatud kaebuste kohta. Neljas peatükk annab ülevaate pankrotihaldurite tegevuse suhtes<br />
esitatud kaebustest.<br />
Viiendas peatükis käsitletakse kohtutäiturite ja notarite suhtes läbiviidud<br />
distsiplinaarmenetlusi. Kuivõrd rikkumised olid sarnased, siis ei käsitleta aruandes igat<br />
distsiplinaarsüütegu eraldi vaid antakse ülevaade enamlevinud rikkumistest.<br />
Kuivõrd <strong>järelevalve</strong>menetlused ning distsiplinaarmenetlused viidi läbi <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l on aruande<br />
koostamisel lähtutud kuni 31.12.<strong>2009.</strong> a kehtinud õigusaktidest.<br />
4
1. Kohtutäiturite <strong>järelevalve</strong><br />
1.1. Kontrollid<br />
Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud<br />
ametnike kaudu. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KS) § 31 kontrollib <strong>järelevalve</strong> teostaja<br />
kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas: 1) kohtutäituri ametialase<br />
arvelduskonto käivet; 2) kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise<br />
seaduslikkust; 3) täitemenetlusregistri kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust;<br />
4) ametikindlustuse olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele; 5) ametikitsendustest<br />
kinnipidamist; 6) statistika koostamist; 7) kohtutäituri ametitegevust reguleerivates<br />
õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Järelevalve ei hõlma<br />
ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist.<br />
Järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja<br />
järelkontrollina (kohtutäiturimäärustik § 59). Esimene korraline <strong>järelevalve</strong> toimub kohtutäituri<br />
teise ameti<strong>aasta</strong> jooksul. Järgnevate korraliste kontrollide sagedust seadus ei sätesta. <strong>2009.</strong><br />
<strong>aasta</strong>l viidi korraline kontroll läbi 12 kohtutäituri büroos. Erakorraline kontroll toimub<br />
põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et kohtutäituri või kohtutäituri asendaja<br />
ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi. Järelkontroll toimub<br />
korralise või erakorralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud<br />
ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks. Erakorralisi kontrolle viidi <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l<br />
läbi 45, järelkontrolle 1. Kokku viidi kontrolle läbi 58 korral. Võrreldes 2008. <strong>aasta</strong>ga on<br />
<strong>järelevalve</strong>te arv suurenenud, siis viidi läbi 10 korralist, 3 erakorralist ning 2 järelkontrolli.<br />
Kontrollide käigus tuvastati järgmised puudused.<br />
1) Kohtutäiturid ei teosta täitemenetluse raames regulaarselt päringuid selgitamaks välja<br />
võlgniku varalise seisu muutusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 kohaselt peab<br />
kohtutäitur tarvitusele võtma kõik seadusega abinõud täitedokumendi täitmiseks ning<br />
koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. Kohtutäituril on õigusaktidest üheselt ja selgelt<br />
tulenev kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi<br />
täitmiseks. Nendeks abinõudeks on eelkõige teabe kogumine võlgniku vara kohta ja selle<br />
olemasolul varale sissenõude pööramine, et tagada nõude täitmine. Riik on delegeerinud<br />
avalik-õigusliku ülesande täitmise sõltumatule ametipidajale, millega riik on väljendanud<br />
oma usaldust kohtutäituri suhtes, kelle ülesandeks on täita oma ülesandeid tsiviilkäibes<br />
vajaliku hoole ja täpsusega. Täiteasjades peab täitmine – s o vajalike täitetoimingute<br />
tegemine nõude võimalikuks täitmiseks toimuma mõistliku aja jooksul. Kuna kohtutäituril on<br />
võimalik kasutada erinevaid meetmeid nõuete täitmiseks, siis nende mittekasutamisel<br />
tõusetub küsimus kohtutäituri tegevusetusest, s o ametikohustuse täitmata jätmisest.<br />
Ametikohustuste täitmata jätmine saab õiguslikult väljenduda toimingute mittesooritamises,<br />
milleks kohtutäitur on kohustatud. Kõiki täitedokumente tuleb menetleda nende saabumise<br />
järjekorras ja nii kiiresti kui võimalik. <strong>Justiitsministeerium</strong>i hinnangul tuleb täiteasjades<br />
teostada päringuid vähemalt kord kvartalis kuid kuna käesoleval hetkel infotehnoloogilised<br />
lahendused ei toeta sellise tihedusega päringute sooritamist, ei ole <strong>Justiitsministeerium</strong><br />
pidanud rikkumiseks päringute sooritamist vähemalt kaks korda <strong>aasta</strong>s.<br />
2) Kohtutäiturimäärustiku § 16 lg 5 p 4 kohaselt peavad paberkandjal olevasse täitetoimikusse<br />
olema märgitud kohtutäituri päringud ja nende vastused, elektrooniliste päringute korral<br />
vastuse väljatrükk või märge päringu teostamise ja tulemuste kohta. Mõnel juhul puudusid<br />
täitetoimikutes kohtutäiturimäärustiku § 16 lg 5 p 4 sätestatud nõutavad märked ja<br />
väljatrükid. Kohtutäiturimäärustiku §-st 16 lg 5 p 4 tuleneva kohustuse üheks eesmärgiks on<br />
jäädvustada kohtutäituri tegevus nõude sundtäitmiseks vajalike päringute teostamisel,<br />
tõendamiskoormis toimingute tegemise kohta lasub kohtutäituril. Kui vastavad märked või<br />
dokumendid toimikust puuduvad, jääb tõendamata, et kohtutäitur on vastavad toimingud<br />
teinud.<br />
5
3) Kohtutäitur peab pidama eraldi arvestust ametialasel arvelduskontol seisva raha kohta,<br />
eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud sissenõudjal või võlgnikul vastu võtmata<br />
(kohtutäiturimäärustik § 51 lg 4). Mitmel juhul tuvastati, et kohtutäituri ametialasel<br />
arveldusarvel on seisev rahasumma, mille osas kohtutäituril eraldi arvestus puudus.<br />
4) Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 36 lg-le 3 kannab kohtutäitur kviitungi alusel<br />
vastuvõetud raha hiljemalt raha vastuvõtmisele järgneval tööpäeval oma ametialasele<br />
arvelduskontole. Mitme kontrolli läbiviimisel tuvastati, et kohtutäitur ei pea seaduses<br />
sätestatud tähtajast kinni. Sularaha panka viimisel ühe tööpäeva pikkuse tähtaja<br />
kehtestamisega on seadusandja eesmärk tagada sissenõudjale raha ülekande tähtaja<br />
järgimine kohtutäituri poolt ning muuhulgas maandada riske sularaha hoidmisel kohtutäituri<br />
büroos. Tulenevalt töö spetsiifikast (kohtutäituri valduses on alati suurel hulgal teistele<br />
isikutele kuuluvat raha) peab kohtutäitur olema ametiülesandeid täites äärmiselt hoolas.<br />
Selle tagamiseks on täitemenetluse seadustikus antud lühikesed tähtajad kohtutäituri poolt<br />
teostatavate ülekannete tegemiseks.<br />
5) Võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud<br />
raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates<br />
(täitemenetluse seadustik § 43 lg 1). Mitmel juhul tuvastati, et kohtutäitur on viivituses<br />
ametialasele arvelduskontole võlgnikelt laekunud, sealhulgas sularahas makstud rahade<br />
ülekandmisel sissenõudjatele.<br />
6) Täitemenetluse seadustiku § 38 lg 2 kohaselt täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude<br />
otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Kohtutäiturimäärustiku § 56 lg 1 ja lg 2<br />
alusel kohtutäitur peab täitekulude kohta täpset arvestust ning säilitab kuludokumendid.<br />
Täitekulude väljamõistmisel tuleb vastav kohtutäituri otsus võlgnikule viivitamata kätte<br />
toimetada. Täitekulude otsuses tuleb esitada kulude loetelu, märkides ära iga erineva kulu<br />
summa, viidata võlgniku õigusele tutvuda kuludokumentidega ning selgitada talle kaebamise<br />
korda. Kohtutäiturimäärustiku § 55 lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur peab täitekulude<br />
kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mis saab teha, et säästa võlgnikku liigselt<br />
koormavatest kohustustest. Samade paragrahvi lõike 2 kohaselt täitekuludeks ei loeta<br />
kohtutäituri büroo majandamise kulusid, nagu näiteks bürooruumide rent, laenumaksed,<br />
liisingumaksed, kommunaalkulud, tehniliste seadmete amortisatsioon, töötajate palk ja<br />
dokumentide hoidmise kulud. Mitme <strong>järelevalve</strong> käigus kontrollitud täitetoimikutest ei<br />
nähtunud, et kohtutäitur oleks osades täiteasjades täitekulu väljamõistmise kohta otsuseid<br />
vormistanud ning võlgnikele edastanud.<br />
7) Kohtutäiturimäärustiku § 17 lg 1 kohaselt peab kohtutäituri poolt koostatav dokument ja<br />
täitetoimingut kajastav akt olema vormistatud nõuetekohaselt. TMS § 111 sätestab, et<br />
sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes<br />
kohustatud isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 114 lg 1<br />
kohaselt peavad nõude arestimisaktis olema märgitud järgmised andmed: sissenõutava<br />
summa suurus, arestitava nõude üldine kirjeldus, viide täitedokumendile ning korraldus täita<br />
kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt toimetab<br />
kohtutäitur arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte. Võlgnikule<br />
toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku<br />
suhtes kohustatud kolmandale isikule. Järelevalve käigus tuvastati mitmel juhul, et<br />
kohtutäiturid ei ole nõudeõiguste arestimisel järginud kõikides täiteasjades TMS § 114 lg 1 ja<br />
3 sätestatud nõude arestimise korda. Mitme <strong>järelevalve</strong> käigus tuvastati, et kohtutäitur ei<br />
koostanud täiteasjades nõuetele vastavaid arestimisakte ning ei toimetanud neid võlgnikele<br />
kätte.<br />
1.2. Kaebused<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l esitati kohtutäiturite tegevuse peale kokku 190 kaebust. 2008. <strong>aasta</strong>l oli kaebuste<br />
arvuks 103. Seega on kohtutäiturite tegevuse peale esitatud kaebuste arv olulisel suurenenud.<br />
6
Põhjendamatuid kaebusi oli 164 ja põhjendatud 26. Lisaks esitati 2480 taotlust täitemenetluse<br />
registrist väljavõtte saamiseks.<br />
Enim võib kaebuste sisu osas tuua välja järgmist:<br />
• võlgnikule ei ole kättetoimetatud täitmisteadet;<br />
• kohtutäitur ei vasta menetlusosaliste avaldustele, selgitustaotlustele;<br />
• liiga suured täitemenetluse kulud;<br />
• arestimisel ei ole jäetud ühele arveldusarvele miinimumi;<br />
• kohtutäitur on arestinud sissetuleku, millele ei saa sissenõuet pöörata;<br />
• tegevusetus nõude täitmisel;<br />
• ebaviisakas käitumine kohtutäituri või büroo töötajate poolt;<br />
• kohtutäitur ei võimalda tutvuda täitetoimikuga;<br />
• kohtutäitur viivitab arvelduskonto aresti alt vabastamisega;<br />
• kohtutäiturit ei ole vastuvõtu ajal büroos ning kohtutäituriga ei ole võimalik ühendust<br />
saada;<br />
• kohtutäitur ei ole teinud ega edastanud otsust;<br />
• kohtutäitur ei täida oma selgituskohustust jne.<br />
7
2. Notarite <strong>järelevalve</strong><br />
2.1. Kontrollid<br />
Järelevalve notari ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli või<br />
järelkontrollina (notariaadimäärustiku § 77). Esimene korraline kontroll notari ametitegevuse<br />
üle toimub teise ameti<strong>aasta</strong> jooksul. Järgnevate kontrollide sagedust määrustik ei sätesta.<br />
Erakorralist kontroll viiakse läbi põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et notari<br />
ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi. Järelkontroll toimub<br />
korralise kontrolliga avastatud puuduste kõrvaldamise ja korralise kontrolli tulemuste alusel<br />
antud justiitsministri käskkirja nõuetekohase täitmise kontrollimiseks. Vastavalt<br />
notariaadimäärustiku § 75 lg 2 võib justiitsminister <strong>järelevalve</strong> teostamisele kaasata Notarite<br />
Koja esindaja, kelle määrab Notarite Koda. <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l oli Notarite Koja poolt määratud isikuks<br />
Eve Strang. Notariaadimäärustiku § 76 kohaselt on <strong>järelevalve</strong> objektiks: 1) notari ja tema büroo<br />
töökorraldus; 2) tööks vajalike vahendite olemasolu ja kättesaadavus; 3) isikuandmete<br />
elektrooniline töötlus notaribüroos; 4) ametitegevuse raamatu ja muude raamatute pidamine;<br />
5) notari dokumentide vormistamine ja pitseerimine; 6) hoiustamine; 7) notari dokumentide<br />
arhiveerimine; 8) juurdepääsu olemasolu elektroonilistele registritele ja päringute tegemise<br />
korraldus; 9) ametitoimingus osalejate esindamine kohtu- ja haldusasutustes; 10) notari tasu<br />
võtmise õigsus; 11) ametikindlustuse olemasolu;<br />
Notar on kohustatud kontrolli käigus osutama igakülgset abi ja andma <strong>järelevalve</strong> teostamise<br />
jaoks vajalikku teavet. Notar on kohustatud esitama <strong>järelevalve</strong> käigus kontrollimiseks<br />
dokumendid, ametitegevuse raamatud ja muud ametitegevust kajastavad materjalid. Notar<br />
võimaldab kontrollijatele juurdepääsu digitaalsetele dokumentidele.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l viidi läbi 13 korralist kontrolli ning 1 erakorraline kontroll. 2008.<strong>aasta</strong>l viidi läbi<br />
korraline kontroll 13 notari büroos.<br />
Kontrollide käigus tuvastati, et notarite bürood vastavad seaduses sätestatud nõuetele, puudusi<br />
ei tuvastatud. Kodanikele on tagatud piisav võimalus vajalike notariaaltoimingute<br />
sooritamiseks. Notaribüroodes kontrollitud arhiividokumendid olid arhiveeritud korrektselt.<br />
Notarite deposiitkontode kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud.<br />
Erakorralise kontrolli käigus tuvastati, et notar ei ole kinni pidanud notari dokumentide<br />
korrastamisel ja arhiveerimisel notariaadimäärustiku §-s 65 lg 1 ja 2 ning §-s 70 sätestatust.<br />
Samuti tuvastati, et notar ei ole kinni pidanud notari dokumentide vormistamisel vastavatest<br />
vormistamise nõuetest.<br />
2.2. Kaebused<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l esitati notarite ametitegevuse peale kokku 13 kaebust. Notarite Koja andmetel<br />
tegutseb Eesti Vabariigis 1.veeburar 2010 seisuga 100 notarit. Kaebus esitati 10 notari<br />
ametitegevuse kohta. Enim puudutasid kaebused notari selgitamis- ning kontrollimise<br />
kohustuse mitte täitmist (6 korral). Tõestamisseaduse § 18 lõige 1 sätestab, et notar selgitab<br />
välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar<br />
osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi.<br />
Tõestamisseaduse § 21 lõike 1 sätestab, et kui tehing puudutab kinnistusraamatusse,<br />
laevakindlustusraamatusse, kommertspandiregistrisse või muusse avaliku usaldatavusega<br />
registrisse kantud või kandmisele kuuluvat asjaõigust, kontrollib notar eelnevalt tehinguks<br />
vajaliku käsutusõiguse olemasolu vastavast registrist. Peamiselt olid tehingu osapooled<br />
avaldanud või kinnitanud tehingu raames asjaolusid, mis hiljem osutusid ühele tehingu<br />
osapoolele ebasobivaks. Ühtlasi mitmetes kaebustes avaldati, et notar ei ole eelnevalt<br />
kontrollinud registritest tehinguks vajalikku käsutusõiguse olemasolu. Eelnimetatud kaebused<br />
olid alusetud, kuivõrd notar oli kõikidel juhtudel täitnud selgitamis- ja kontrollimise kohustust.<br />
8
3. Vandetõlgi <strong>järelevalve</strong><br />
3.1. Kontrollid<br />
Vandetõlgi määrustiku § 22 sätestab, et vandetõlgi ametitegevuse üle <strong>järelevalve</strong> teostamisel<br />
kohaldatakse notariaadimäärustiku 8. peatükki vandetõlgi määrustikus toodud erisustega.<br />
Vastavalt notariaadimäärustiku §-le 77 toimub <strong>järelevalve</strong> vandetõlgi ametitegevuse üle<br />
korralise kontrolli, erakorralise kontrolli või järelkontrollina. Esimene korraline kontroll<br />
vandetõlgi ametitegevuse üle toimub teise ameti<strong>aasta</strong> jooksul. Korralist kontrolli teostatakse<br />
justiitsministri kinnitatud <strong>järelevalve</strong>graafiku kohaselt. Erakorralist kontroll viiakse läbi<br />
põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et vandetõlgi ametitegevuses esineb olulisi kiiret<br />
kõrvaldamist vajavaid puudusi. Järelkontroll toimub korralise kontrolliga avastatud puuduste<br />
kõrvaldamise ja korralise kontrolli tulemuste alusel antud justiitsministri käskkirja<br />
nõuetekohase täitmise kontrollimiseks.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l viidi läbi korraline kontroll 4 vandetõlgi ametitegevuse üle. Kõigi nelja vandetõlgi<br />
puhul oli tegemist notariaadimäärustiku § 77 lg 2 sätestatud esimese korralise kontrolliga, mis<br />
toimub vandetõlgi teise ameti<strong>aasta</strong> jooksul. Järelevalve käigus vandetõlkide tegevuses puudusi<br />
ei tuvastatud.<br />
3.2. Kaebused<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l esitati vandetõlgi tegevuse peale 1 kaebus, mis puudutas vandetõlgi tõlke sisu.<br />
Vastavalt notariaadiseaduse § 5 lg-le 3 ei laiene <strong>järelevalve</strong> ametitoimingute sisule. Seetõttu ei<br />
olnud <strong>Justiitsministeerium</strong>il võimalik ka anda hinnangut vandetõlgi tegevusele. Ühegi vandetõlgi<br />
suhtes ei algatatud distsiplinaarmenetlust.<br />
9
4. Pankrotihaldurite <strong>järelevalve</strong><br />
Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab riiklikku <strong>järelevalve</strong>t halduri tegevuse üle seaduses<br />
sätestatud ulatuses <strong>Justiitsministeerium</strong>. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>il <strong>järelevalve</strong> teostamiseks õigus:<br />
1) saada haldurilt, võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt<br />
vajalikku teavet ja dokumente;<br />
2) saada võlausaldajalt vajalikku teavet;<br />
3) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku<br />
dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega.<br />
4) kontrollida halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetavat arvepidamist ja pankrotivõlgniku<br />
raamatupidamist ning pankrotivõlgniku varalist seisukorda;<br />
5) viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul.<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong> teostab <strong>järelevalve</strong>t halduri tegevuse üle halduri peale esitatud kaebuse või<br />
muude andmete alusel, mis annavad alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud.<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>il on pankrotihalduri tegevuse üle <strong>järelevalve</strong> teostamisel õigus kontrollida<br />
halduri tegevuse nõuetekohasust ja pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkust.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l esitati pankrotihaldurite tegevuse peale kokku 28 kaebust. Pankrotihalduri<br />
kohustuste rikkumist pankrotimenetluse läbiviimisel ei tuvastatud. Pankrotihaldurite<br />
registrisse on kantud 1.veeburar 2010 seisuga 122 pankrotihaldurit. Kaebus esitati 18<br />
pankrotihalduri tegevuse kohta. Enim puudutasid kaebused Töötukassale maksejõuetuse<br />
hüvitise saamiseks esitatavate avalduste viibimist (9 korral). Kõikidel juhtudel oli viivituse<br />
peamiseks põhjuseks pankrotihaldurile esitatud raamatupidamise dokumentide<br />
puudulikus. Mitmel juhul kaevati seoses sellega, et pankrotihaldur ei vasta menetlusosalise<br />
selgitustaotlusele. Pankrotiseaduse § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt annab pankrotihaldur seaduse<br />
ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule. Seega on pankrotihalduril kohustus<br />
anda võlausaldajatele ja võlgnikule teavet üksnes siis, kui seadus sedasi nõuab ja üksnes sellist,<br />
mida seadus nõuab. Näiteks on sellisteks teabe andmise kohustusteks pankrotiseaduse § 94 lg 3<br />
– haldur peab teavitama võlausaldajat, kui nõudeavalduses on puudused – või § 127 lõige 1,<br />
mille kohaselt peab haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teavitama võlgniku<br />
majanduslikust olukorrast ja maksejõuetuse põhjustest. Pankrotihalduri kohustus anda<br />
võlausaldajatele ja võlgnikule teavet üksnes seaduses sätestatud juhtudel, on olnud seadusandja<br />
teadlik valik. Normi eesmärgiks on hoida ära pankrotihalduri töö takistamist väga<br />
suuremahuliste teabe küsimiste kaudu. Kui panna haldurile kohustus anda alati küsijale<br />
informatsiooni, siis võib see võtta väga palju halduri aega, mis omakorda tooks kaasa<br />
pankrotimenetluse venimise. Asjaolu, et pankrotihaldur ei pea andma võlausaldajale ja<br />
võlgnikule igakordset teavet, peaks seadusandja hinnangul kompenseerima kohtu ja<br />
pankrotitoimkonna õigus teostada pankrotihalduri tegevuse üle <strong>järelevalve</strong>t. Ühtlasi on esitatud<br />
kaebusi, et pankrotihaldur ei ole kolmandale isikule kuuluvat vara välistanud pankrotivarast.<br />
Pankrotiseaduse § 123 lõike 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad<br />
kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab<br />
haldur eseme tagastama (vara välistama). Peamiseks põhjuseks on õiguslikud vaidlused, kas<br />
välistatav vara kuulub kolmandale isikule või pankrotivarasse.<br />
10
5. Distsiplinaarmenetlused<br />
5.1. Kohtutäiturite distsiplinaarmenetlused<br />
Vastavalt kohtutäituri seaduse § 32 on kohtutäituri distsiplinaarsüüteod:<br />
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas<br />
kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil;<br />
2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab<br />
usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime<br />
ametikohustusi täites.<br />
KTS § 33 kohaselt on kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused: noomitus, rahatrahv<br />
(kuni 100 000 krooni) või ametist tagandamine.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l määrati distsiplinaarkaristus 31 korral. Rahatrahv määrati 18 korral, noomitus 13<br />
korral. Distsiplinaarmenetlus lõpetati süüteo puudumise tõttu 5 korral. 3 juhul on<br />
distsiplinaarkaristuse määramine vaidlustatud kohtus ning menetlus on veel pooleli.<br />
Rahatrahve määrati 2000 kroonist kuni 30 000 kroonini.<br />
Distsiplinaarmenetluste käigus peamised tuvastatud puudused:<br />
1) Menetlusosaliste selgitustaotlustele vastamise korda reguleerib kohtutäiturimäärustiku § 20<br />
lg 1, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele<br />
ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga,<br />
sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames<br />
kohtutäiturilt infot saada. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt vastab kohtutäitur nii kiiresti kui<br />
võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel selgitustaotluse saamisest.<br />
Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada<br />
kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise<br />
põhjusest.<br />
- Ühel juhul pöördus võlgnik e-kirja teel kohtutäituri poole, kus ta kinnitas võlgnevuse<br />
tasumist sissenõudjale enne täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur tunnistas võlgniku<br />
kirja kätte saamist. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 2 järgi tuvastab kohtutäitur avalduse<br />
saatja eelduslikult, kui avaldus on digitaalallkirjastatud või kui sellele on lisatud<br />
asjakohaseid andmeid või dokumente. Antud avaldus ei olnud digitaalallkirjastatud, kuid<br />
e-kirjas sisaldusid andmeid isiku kohta, s o võlgniku ees- ja perekonnanimi ja väljavõte<br />
pangast. TMS § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega<br />
lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet<br />
ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.<br />
Kohtutäiturimäärustiku § 13 lg 3 järgi, kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi,<br />
registreeritakse dokument üldises korras ja dokumendi esitajale saadetakse teade, milles<br />
antakse aega 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Seega, juhul kui kohtutäituril oli kahtlus,<br />
et avalduse esitanud isik ei ole see, kes ta väidab end olevat, oli tal võimalik määrata<br />
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks nõudega lisada digitaalallkiri või esitada avaldus<br />
kirjalikult koos omakäelise allkirjaga. Samuti oli kohtutäituril võimalik nõuda võlgnikult<br />
vormikohase nõude täitmist kinnitava maksekorralduse esitamist.<br />
Kohtutäiturimäärustiku § 13 lõikes 3 ja TMS §-s 8 lause viimases lõikes kohtutäiturile<br />
sätestatud kohustuste eesmärgiks on kaasa aidata sellele, et ilmselgelt kogemata või<br />
lihtsalt teadmatuse tõttu esitatud puudulikes taotlustes vead kõrvaldatakse, nt vales<br />
vormis esitatud avaldused esitatakse õiges vormis, puuduolevaid andmeid täiendatakse,<br />
esitamata dokumendid lisatakse jne, mille läbi oleks tagatud menetluses olevate isikute<br />
õiguste piisav ning ulatuslik kaitse. Mingil juhul ei saa aktsepteerida nimetatud puuduste<br />
tõttu menetlusosalise avalduse tähelepanuta jätmist, kuivõrd avaldustele ja<br />
selgitustaotlustele vastamata jätmine võib viia menetlusosalise kui väiksemate<br />
õigusteadmistega isiku, raskesse olukorda oma õiguste realiseerimisel.<br />
- Teisel juhul leidis distsiplinaarmenetluse käigus tuvastamist, et avaldaja pöördus<br />
kohtutäituri poole enampakkumisel enamtasutud raha tagastamiseks korduvalt nii<br />
11
telefoni teel kui ka kirjalikult . Kohtutäitur ei vastanud avaldaja kirjadele ning raha ei<br />
tagastanud. Kohtutäitur oli võlgniku kirjad kätte saanud. Nimetatud fakti kohtutäitur ei<br />
vaidlustanud. Avaldaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitused ei kinnitanud,<br />
et kohtutäitur oleks avaldaja kirjades esitatud taotluse lahendamise käigu ja tähtaegade<br />
kohta edastanud informatsiooni telefoni teel. Vaatamata kohtutäituri poolt telefonitsi<br />
avaldajale antud lubadustele asjaga tegeleda ning avaldajaga ühendust võtta, kohtutäitur<br />
seda ei teinud. Avaldaja taotlustele vastamata jätmise vabandavateks asjaoludeks ei saa<br />
lugeda kohtutäituri toodud põhjendusi, et taotletud toimingu tegemine oli keerukas ning<br />
kohtutäituril lasus antud perioodil suur töökoormus. Kohtutäitur on kohustatud<br />
korraldama oma töö viisil, mis tagaks täitemenetluse läbiviimisel kohtutäituri<br />
ametitegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest ning tähtaegadest<br />
kinnipidamise. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 3 järgi on kohtutäituril ette nähtud<br />
võimalus vastamise keerukuse korral tähtaega pikendada. Kohtutäitur seaduses<br />
ettenähtud võimalust kasutanud ei ole. Kohtutäitur tagastas avaldajale enamtasutud<br />
rahasumma alles ligikaudu viis kuud hiljem (alates esimesest kirjalikust avaldusest).<br />
2) Kohtutäiturimäärustiku § 51 lg 1 sätestab kohtutäiturile selge kohustuse, mille kohaselt<br />
kohtutäitur võib ametialast arvelduskontot kasutada ainult ametitoimingute tegemisel. Sama<br />
paragrahvi lõike 3 järgi ametialasele arvelduskontole laekunud raha ei või kohtutäitur<br />
kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ega muul otstarbel, kui sissenõudja nõude<br />
rahuldamiseks. Ühe distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et kohtutäitur tasus<br />
ametialasel arveldusarvel olevate rahaliste vahendite arvel isiklikke arveid kogusummas<br />
42 633,30 krooni. Kohtutäitur tunnistas, et kasutas ametialasele arveldusarvele laekunud<br />
raha isiklikes huvides. Kohtutäituri tegevuse vabandatavaks asjaoluks ei saa pidada selgitust,<br />
nagu oleks ametialaselt arvelduskontolt tehtud ülekannete tegemine isiklikes huvides olnud<br />
tingitud kohtutäituri arveldusarve u-neti maksekorralduse ettevalmistamise vaikimisi<br />
sätetest, mis annavad esimese võimalusena alati ametialase konto väljamakse tegemiseks.<br />
Kohtutäitur tunnistas <strong>järelevalve</strong> käigus, et toimunud rikkumise näol on tegemist temapoolse<br />
hooletusega. Kohtutäitur tagastas ametialaselt arvelduskontolt isiklikul eesmärgil sooritatud<br />
maksed pärast korralise <strong>järelevalve</strong> toimumist.<br />
3) Täitemenetluse seadustiku § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik<br />
seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku<br />
teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtumäärustiku §<br />
10 lg 1 kohaselt täidetakse täitedokument nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu<br />
viivituseta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtutäitur kohustatud täitedokumendi<br />
menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus<br />
sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Täitemenetluse seadustiku § 111<br />
sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku<br />
suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.<br />
Mitme distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et kohtutäituri poolt tagastamisele kuuluva<br />
enamtasutud tulumaksu arestimisvõimaluse kasutamata jätmine TMS § 111 alusel, kus<br />
kohtutäitur ei olnud suuteline täitemenetluses olevat nõuet pika aja jooksul sundtäita<br />
seaduses lubatud abinõude rakendamisega, kujutab endast TMS § 8 ja KTM § 10 lõikes 2<br />
sätestatud kohtutäituri ametikohustuse rikkumist. TMS § 8 ja KTM § 10 lõige 2 sätestavad<br />
üheselt, et kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud<br />
täitedokumendi täitmiseks. Üheks seadusega lubatud abinõuks on tagastamisele kuuluva<br />
enamtasutud tulumaksu summa arestimine. Märgitud normidest tuleneva kohustuse üheks<br />
eesmärgiks on vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu<br />
või toimub ebamääraselt kaua. Seega on lubamatu jätta kasutamata kõiki seaduses<br />
ettenähtud võimalusi täitedokumendi täitmiseks.<br />
4) Võlgniku kontole sissenõude pööramise korda reguleerib täitemenetluse seadustiku § 115.<br />
Täitemenetluse seadustiku § 115 lg 6 kohaselt vabastatakse arestimisakti täitmise järel isiku<br />
konto aresti alt. Kohtutäitur kohustub esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist<br />
vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil. Ühe distsiplinaarmenetluse<br />
12
käigus leidis tuvastamist, et avaldaja pöördus kohtutäituri poole ekslikult aresti all oleva<br />
konto aresti alt vabastamiseks nii telefoni teel kui ka kirjalikult <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l. Kohtutäitur sai<br />
võlgniku kirja kätte, nimetatud fakti kohtutäitur ei vaidlustanud. Kohtutäitur ei reageerinud<br />
avaldaja pöördumistele ning ekslikult aresti all olevat kontot viivitamata arestist ei<br />
vabastanud. Kohtutäitur tunnistas distsiplinaarmenetluse käigus, et avaldaja kontot ei<br />
vabastatud peale täitemenetluse lõpetamist 2005. <strong>aasta</strong>l kohtutäituri abi hooletusest.<br />
Avaldaja konto oli peale täitemenetluse lõpetamist põhjendamatult arestitud enam kui kolme<br />
<strong>aasta</strong> jooksul. Olukorras, kus nõuded võlgniku vastu on rahuldatud ning täitemenetlus<br />
lõpetatud, ei ole võlgniku konto arest põhjendatud. Kohtutäitur on kohustatud korraldama<br />
oma töö viisil, mis tagaks täitemenetluse läbiviimisel kohtutäituri ametitegevust<br />
reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest ning tähtaegadest kinnipidamise.<br />
Täitemenetluse seadustiku § 115 lg 6 järgi on kohtutäitur kohustatud võlgniku konto<br />
viivitamatult peale nõude rahuldamist arestist vabastama. Sama põhimõte tuleneb<br />
täitemenetluse seadustiku §-st 49 lg 1, mille kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral<br />
vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse<br />
keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel.<br />
5) TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud<br />
abinõud täitedokumendi täitmiseks. Nendeks abinõudeks on eelkõige teabe kogumine<br />
võlgniku vara kohta ja selle olemasolul varale sissenõude pööramine, et tagada nõude<br />
võimalik täitmine. Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg järgi täidetakse täitedokument nii kiiresti<br />
kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta. Sama paragrahvi lg 2 alusel on kohtutäitur<br />
kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et<br />
vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. KTM § 16 lg 5<br />
p 4 kohaselt tuleb paberkandjal olevasse täitetoimikusse paigutada kohtutäituri päringud ja<br />
nende vastused, elektrooniliste päringute korral vastuse väljatrükk või märge päringu<br />
teostamise ja tulemuse kohta. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et täitetoimikus<br />
puudub info, et kohtutäitur oleks ligi 5 <strong>aasta</strong> jooksul sooritanud päringuid või täitetoiminguid<br />
nõude täitmiseks. Kohtutäiturimäärustiku §-st 16 lg 5 p 4 tuleneva kohustuse üheks<br />
eesmärgiks on jäädvustada kohtutäituri tegevus nõude sundtäitmiseks vajalike päringute<br />
teostamisel, tõendamiskoormis toimingute tegemise kohta lasub kohtutäituril. Kui vastavad<br />
märked või dokumendid toimikust puuduvad, jääb tõendamata, et kohtutäitur on vastavad<br />
toimingud teinud. Kuna toimikust ei nähtunud pika aja jooksul päringute tegemist (vastavad<br />
dokumendid puudusid), jäi tõendamata, et kohtutäitur vastavaid toiminguid oleks teinud.<br />
6) TMS § 43 lõike 1 alusel tuleb sundtäitmise tulemusena ametialasele arvelduskontole<br />
laekunud raha sissenõudjale üle kanda viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.<br />
Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et kohtutäitur on olnud korduvalt viivituses<br />
võlgnikelt vastuvõetud sularaha ülekandmisel ametialasele arvelduskontole. Kviitungi alusel<br />
vastuvõetud raha kannab kohtutäitur hiljemalt raha vastuvõtmisele järgneval tööpäeval oma<br />
ametialasele arvelduskontole (TMS § 36 lg 3). Järelevalve käigus kontrollitud perioodidel<br />
viivitas kohtutäitur sularaha panka edastamisega korduvalt.<br />
7) TMS § 36 lõike 3 kohaselt peab kohtutäitur kviitungi alusel vastu võetud raha kandma<br />
hiljemalt raha vastuvõtmisele järgneval tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.<br />
Kohtutäitur ei ole nii sularaha panka maksmisel kui raha sissenõudjatele edasi kandmisel<br />
üles näidanud seaduses sätestatud hoolikust ja on hilinenud mõlema tegevusega lubamatult<br />
palju. Sularaha panka viimisel ühe tööpäeva pikkuse tähtaja kehtestamisega on seadusandja<br />
eesmärk tagada sissenõudjale raha ülekande tähtaja järgimine kohtutäituri poolt ning<br />
muuhulgas maandada riske sularaha hoidmisel kohtutäituri büroos. Tulenevalt töö<br />
spetsiifikast (kohtutäituri valduses on alati suurel hulgal teistele isikutele kuuluvat raha)<br />
peab kohtutäitur olema ametiülesandeid täites äärmiselt hoolas. Selle tagamiseks on TMS-s<br />
antud väga lühikesed tähtajad kohtutäituri poolt teostatavate ülekannete tegemiseks.<br />
Korrektsus ja täpsus asjaajamises, sh raha ülekannetes, on kohtutäiturina tegutsemise<br />
absoluutsed alused.<br />
13
8) TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja<br />
kohustab võlgniku suhtes kohustatud isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks<br />
kohtutäiturile. Kohtutäiturimäärustiku § 17 lg 1 kohaselt peab kohtutäituri poolt koostatav<br />
dokument ja täitetoimingut kajastav akt olema vormistatud nõuetekohaselt. TMS § 114 lg 1<br />
kohaselt peavad nõude arestimisaktis olema märgitud järgmised andmed: sissenõutava<br />
summa suurus, arestitava nõude üldine kirjeldus, viide täitedokumendile ning korraldus täita<br />
kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt toimetab<br />
kohtutäitur arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte. Võlgnikule<br />
toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku<br />
suhtes kohustatud kolmandale isikule. Mitmete distsiplinaarmenetluste käigus tuvastati, et<br />
kohtutäiturid ei ole nõudeõiguste arestimisel Maksu- ja Tolliametis järginud kontrollitud<br />
täiteasjades TMS § 114 lõikes 1 ja 3 sätestatud nõude arestimise korda. Märgitud normidest<br />
tuleneva kohustuse üheks eesmärgiks on tagada võlgnikele võimalus vaidlustada<br />
täitetoiming. Olukorras, kus kohtutäituri poolt võlgnikku täitetoimingust viivitamatult ei<br />
teavitata, ei ole tagatud võlgnike kaitseõigus.<br />
9) Juhindudes TMS § 53 lg-st 1 arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja<br />
nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude<br />
rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 115 lg 6 teise lause järgi kohustub kohtutäitur<br />
esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue<br />
rahuldatakse muul viisil. Ühe distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et täiteasjas<br />
rahuldati nõue <strong>2009.</strong> A jaanuaris täies ulatuses töötasu arestimise teel. Vaatamata nõude<br />
rahuldamisele jätkas kohtutäitur arestimist ning arestis veebruaris <strong>2009.</strong> a kohtutäitur<br />
täiendavalt võlgniku arvelduskontolt 823,51 krooni ja sama <strong>aasta</strong> märtsis 359,59 krooni.<br />
Võlgniku tööandja esitas kohtutäiturile e-posti teel veebruaris <strong>2009.</strong> a maksekorralduse,<br />
milles teavitas, et on täitnud talle edastatud töötasu arestimise akti. Kohtutäitur ei esitanud<br />
kooskõlas TMS § 115 lg 6 krediidiasutusele viivitama konto arestist vabastamise korraldust.<br />
Võlgniku konto oli peale nõude täitmist olnud põhjendamatult arestitud enam kui kuu aja<br />
jooksul. Kohtutäitur edastas krediidiasutusele võlgniku konto aresti alt vabastamise<br />
korralduse alles märtsis <strong>2009.</strong> a. Olukorras, kus nõue võlgniku vastu on rahuldatud, ei ole<br />
võlgniku konto arest eelkirjeldatud lubamatult pikal ajaperioodil põhjendatud.<br />
10) Täitemenetluse seadustiku § 35 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline täitetoimikuga<br />
tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. Kohtutäiturimäärustiku § 18 lg 3<br />
kohaselt on täitemenetlusosalisel õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega<br />
kohtutäituri büroos vastuvõtuaegadel. Kohtutäituri seaduse § 4 lg 5 kohaselt peab<br />
kohtutäituri büroo olema avatud igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Kohtutäituril peab olema<br />
neljatunnine vastuvõtu aeg vähemalt kahel tööpäeval nädalas. Büroo lahtioleku aeg ja<br />
kohtutäituri vastuvõtu aeg tuleb teha avalikkusele teatavaks. Kohtutäitur ei võimaldanud<br />
menetlusosalisel tutvuda täitetoimikuga vastuvõtuajal. Kohtutäitur ei ole kohtutäituri büroo<br />
töö organiseerimisel üles näidanud seaduses sätestatud hoolikust ning on riivanud<br />
menetlusosalise õigust tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri vastuvõtu ajal. Täitetoimikuga<br />
tutvumise õiguse kehtestamisega on seadusandja eesmärk tagada menetlusosalise õiguste<br />
kaitse neid puudutavates täiteasjades. Kohtutäituri tööd reguleerivates õigusaktides ei ole<br />
sätestatud konkreetset tähtaega, millise jooksul tuleb kohtutäituril menetlusosalisele<br />
täitetoimikuga tutvumist võimaldada. Konkreetse tähtaja puudumine ei tähenda aga seda, et<br />
kohtutäituril oleks lubatud menetlusosalisele täitetoimikuga tutvumiseks määrata<br />
ebamõistlikku tähtaega. Ühe distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et<br />
menetlusosalise esindaja teavitas kohtutäiturit 29.04.2009 a. asjaolust, et avaldajal on kavas<br />
esitada kohtusse hagi toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, samuti et selleks<br />
on vajalik täitetoimikuga ning selles paiknevate enampakkumist puudutavate<br />
dokumentidega tutvuda. Kohtutäitur teavitas avaldaja esindajat, et esimene võimalus<br />
täitetoimikuga tutvumiseks on 12.05.<strong>2009.</strong> a. Sellist pikka ajaperioodi ei saa lugeda<br />
mõistlikuks.<br />
14
5.2. Notarite distsiplinaarmenetlused<br />
Vastavalt notarite distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 2 on notari distsiplinaarsüüteod:<br />
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas<br />
eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või<br />
notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine; 2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on<br />
vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest,<br />
kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.<br />
Notarile distsiplinaarkaristuse (noomitus, rahatrahv või ametist tagandamine) määramise õigus<br />
on justiitsministril. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse<br />
<strong>järelevalve</strong> tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu<br />
dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo.<br />
Distsiplinaarmenetluse alustamisel moodustatakse distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks komisjon.<br />
2008. <strong>aasta</strong>l viidi läbi 4 distsiplinaarmenetlus 4 notari suhtes. Menetluse alustamise aluseks oli<br />
kõigil juhtudel isiku kaebus.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l viidi läbi 2 distsiplinaarmenetlust 2 notari suhtes. Menetluse algatamise aluseks oli<br />
mõlemal korral isiku kaebus. Mõlema distsiplinaarmenetluse käigus jõudis komisjon<br />
seisukohale, et notar ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud ning mõlemas asjas menetlus<br />
lõpetati.<br />
Ühes asjas jättis notar kaebuse kohaselt pärimismenetluse käigus notar tähelepanuta nõude, mis<br />
tulenes pärimismenetluse läbiviimise korrast. Kaebaja leidis, et notar ei teavitanud peale<br />
avaldaja poolt vorminõuetele mitte vastava avalduse esitamist vajadusest esitada uus nõuetele<br />
vastav avaldus. Eelneva tulemusel jäi avaldaja pärijate ringist välja. Distsiplinaarmenetluse<br />
käigus jõudis komisjon seisukohale, et notar oli pärijale vastava info siiski vormiliste<br />
puudustega edastatud, seega ei olnud distsiplinaarsüütegu tuvastatav ning menetlus lõpetati.<br />
Teises asjas oli distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks oli <strong>Justiitsministeerium</strong>ile laekunud<br />
teave, milles märgitud asjaolude uurimisel selgus, et notar oli tõestanud poolte vahel kokku<br />
lepitud vorminõudest erineva lepingust taganemise avalduse. Komisjon jõudis seisukohale, et<br />
kuivõrd Riigikohus on enda lahendites selgelt väljendanud, et lepingust taganemise avalduse<br />
vormile ei eksisteeri nõuet, ei pea see tingimata tõestatud vormis koostatud olema. Lisaks<br />
kehtisid ajal, mil leping tõestati, millest pärines kokkulepitud vorminõue ja ajal, mil taganemise<br />
avaldus tõestati, erinev regulatsioon. Eelnevast tulenevalt jõudis komisjon järeldusele, et pooled<br />
ei saanud üheselt kindlas vorminõudes kokku leppida kuivõrd kokku lepitud vorminõudele<br />
tekkis sisu alles hiljem. Komisjon rikkumist ei tuvastanud ning distsiplinaarmenetlus lõpetati.<br />
15
Kokkuvõte<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l esitati <strong>järelevalve</strong> ja õigusteeninduse talitusele ca 2930 avaldust, kaebust või<br />
selgitustaotlust (ca 2480 neist moodustavad väljavõtted elektroonilisest<br />
täitemenetlusregistrist). Neist kohtutäiturite tegevuse peale 190, notarite tegevuse peale 13,<br />
pankrotihaldurite tegevuse peale 28 ning vandetõlkide tegevuse peale 1. 2008. <strong>aasta</strong>l olid<br />
avalduste, kaebuste, selgitustaotluste arvuks 600 (ca 200 neist moodustavad väljavõtted<br />
elektroonilisest täitemenetlusregistrist). Neist kohtutäiturite tegevuse peale 103, notarite<br />
tegevuse peale 18 ning pankrotihaldurite tegevuse peale 30.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l viidi läbi 1 erakorraline ning 13 korralist kontrolli notari büroos. Korraliste<br />
kontrollide raames puudusi ei tuvastatud. 2008. <strong>aasta</strong>l viidi läbi 13 korralist kontrolli.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l viidi korraline kontroll läbi kaheteistkümne kohtutäituri büroos. Erakorralisi<br />
kontrolle viidi <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l läbi 45, järelkontrolle 1. <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l tehti kontrolli tulemusel 30<br />
korral kohtutäiturile ettekirjutus ning 13 korral alustas justiitsminister distsiplinaarmenetluse.<br />
2008. <strong>aasta</strong>l viidi läbi 10 korralist, 3 erakorralist ning 2 järelkontrolli. Kohtutäiturite puhul võib<br />
läbiviidud kontrollide tulemusena puudustena esile tõsta: viivitused raha ülekandmisel,<br />
toimingute ebapiisav tegemine, Täitise täitmine, toimikutes puudu päringute tulemused<br />
(dokumendid, märked), täitekuluotsuste puudumine.<br />
4 korralist kontrolli viidi läbi <strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l vandetõlkide büroodes. Korraliste kontrollide raames<br />
puudusi ei tuvastatud. Distsiplinaarmenetlusi vandetõlkide suhtes ei alustatud.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l viidi kohtutäiturite suhtes läbi 36 distsiplinaarmenetlust, neist 31 juhul määrati<br />
distsiplinaarkaristus ning 5 juhul lõpetati distsiplinaarmenetlus distsiplinaarsüüteo puudumise<br />
tõttu. 13 korral karistas justiitsminister kohtutäiturit noomitusega ja 18 rahatrahviga. 3 asjas on<br />
karistuse määramise käskkirjad vaidlustatud kohtus ning neis on kohtumenetlus pooleli.<br />
Notarite suhtes viidi läbi 2 distsiplinaarmenetlust, mõlemal juhul lõpetati distsiplinaarmenetlus<br />
distsiplinaarsüüteo puudumise tõttu.<br />
16
Change language