2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium
2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium
2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4. Pankrotihaldurite <strong>järelevalve</strong><br />
Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab riiklikku <strong>järelevalve</strong>t halduri tegevuse üle seaduses<br />
sätestatud ulatuses <strong>Justiitsministeerium</strong>. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>il <strong>järelevalve</strong> teostamiseks õigus:<br />
1) saada haldurilt, võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt<br />
vajalikku teavet ja dokumente;<br />
2) saada võlausaldajalt vajalikku teavet;<br />
3) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku<br />
dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega.<br />
4) kontrollida halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetavat arvepidamist ja pankrotivõlgniku<br />
raamatupidamist ning pankrotivõlgniku varalist seisukorda;<br />
5) viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul.<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong> teostab <strong>järelevalve</strong>t halduri tegevuse üle halduri peale esitatud kaebuse või<br />
muude andmete alusel, mis annavad alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud.<br />
<strong>Justiitsministeerium</strong>il on pankrotihalduri tegevuse üle <strong>järelevalve</strong> teostamisel õigus kontrollida<br />
halduri tegevuse nõuetekohasust ja pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkust.<br />
<strong>2009.</strong> <strong>aasta</strong>l esitati pankrotihaldurite tegevuse peale kokku 28 kaebust. Pankrotihalduri<br />
kohustuste rikkumist pankrotimenetluse läbiviimisel ei tuvastatud. Pankrotihaldurite<br />
registrisse on kantud 1.veeburar 2010 seisuga 122 pankrotihaldurit. Kaebus esitati 18<br />
pankrotihalduri tegevuse kohta. Enim puudutasid kaebused Töötukassale maksejõuetuse<br />
hüvitise saamiseks esitatavate avalduste viibimist (9 korral). Kõikidel juhtudel oli viivituse<br />
peamiseks põhjuseks pankrotihaldurile esitatud raamatupidamise dokumentide<br />
puudulikus. Mitmel juhul kaevati seoses sellega, et pankrotihaldur ei vasta menetlusosalise<br />
selgitustaotlusele. Pankrotiseaduse § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt annab pankrotihaldur seaduse<br />
ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule. Seega on pankrotihalduril kohustus<br />
anda võlausaldajatele ja võlgnikule teavet üksnes siis, kui seadus sedasi nõuab ja üksnes sellist,<br />
mida seadus nõuab. Näiteks on sellisteks teabe andmise kohustusteks pankrotiseaduse § 94 lg 3<br />
– haldur peab teavitama võlausaldajat, kui nõudeavalduses on puudused – või § 127 lõige 1,<br />
mille kohaselt peab haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teavitama võlgniku<br />
majanduslikust olukorrast ja maksejõuetuse põhjustest. Pankrotihalduri kohustus anda<br />
võlausaldajatele ja võlgnikule teavet üksnes seaduses sätestatud juhtudel, on olnud seadusandja<br />
teadlik valik. Normi eesmärgiks on hoida ära pankrotihalduri töö takistamist väga<br />
suuremahuliste teabe küsimiste kaudu. Kui panna haldurile kohustus anda alati küsijale<br />
informatsiooni, siis võib see võtta väga palju halduri aega, mis omakorda tooks kaasa<br />
pankrotimenetluse venimise. Asjaolu, et pankrotihaldur ei pea andma võlausaldajale ja<br />
võlgnikule igakordset teavet, peaks seadusandja hinnangul kompenseerima kohtu ja<br />
pankrotitoimkonna õigus teostada pankrotihalduri tegevuse üle <strong>järelevalve</strong>t. Ühtlasi on esitatud<br />
kaebusi, et pankrotihaldur ei ole kolmandale isikule kuuluvat vara välistanud pankrotivarast.<br />
Pankrotiseaduse § 123 lõike 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad<br />
kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab<br />
haldur eseme tagastama (vara välistama). Peamiseks põhjuseks on õiguslikud vaidlused, kas<br />
välistatav vara kuulub kolmandale isikule või pankrotivarasse.<br />
10
Change language