2009. aasta riikliku järelevalve aruanne - Justiitsministeerium

5. Distsiplinaarmenetlused
5.1. Kohtutäiturite distsiplinaarmenetlused
Vastavalt kohtutäituri seaduse § 32 on kohtutäituri distsiplinaarsüüteod:
1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas
kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil;
2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab
usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime
ametikohustusi täites.
KTS § 33 kohaselt on kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused: noomitus, rahatrahv
(kuni 100 000 krooni) või ametist tagandamine.
2009. aastal määrati distsiplinaarkaristus 31 korral. Rahatrahv määrati 18 korral, noomitus 13
korral. Distsiplinaarmenetlus lõpetati süüteo puudumise tõttu 5 korral. 3 juhul on
distsiplinaarkaristuse määramine vaidlustatud kohtus ning menetlus on veel pooleli.
Rahatrahve määrati 2000 kroonist kuni 30 000 kroonini.
Distsiplinaarmenetluste käigus peamised tuvastatud puudused:
1) Menetlusosaliste selgitustaotlustele vastamise korda reguleerib kohtutäiturimäärustiku § 20
lg 1, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele
ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga,
sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames
kohtutäiturilt infot saada. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt vastab kohtutäitur nii kiiresti kui
võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel selgitustaotluse saamisest.
Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada
kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise
põhjusest.
- Ühel juhul pöördus võlgnik e-kirja teel kohtutäituri poole, kus ta kinnitas võlgnevuse
tasumist sissenõudjale enne täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur tunnistas võlgniku
kirja kätte saamist. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 2 järgi tuvastab kohtutäitur avalduse
saatja eelduslikult, kui avaldus on digitaalallkirjastatud või kui sellele on lisatud
asjakohaseid andmeid või dokumente. Antud avaldus ei olnud digitaalallkirjastatud, kuid
e-kirjas sisaldusid andmeid isiku kohta, s o võlgniku ees- ja perekonnanimi ja väljavõte
pangast. TMS § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega
lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet
ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
Kohtutäiturimäärustiku § 13 lg 3 järgi, kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi,
registreeritakse dokument üldises korras ja dokumendi esitajale saadetakse teade, milles
antakse aega 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Seega, juhul kui kohtutäituril oli kahtlus,
et avalduse esitanud isik ei ole see, kes ta väidab end olevat, oli tal võimalik määrata
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks nõudega lisada digitaalallkiri või esitada avaldus
kirjalikult koos omakäelise allkirjaga. Samuti oli kohtutäituril võimalik nõuda võlgnikult
vormikohase nõude täitmist kinnitava maksekorralduse esitamist.
Kohtutäiturimäärustiku § 13 lõikes 3 ja TMS §-s 8 lause viimases lõikes kohtutäiturile
sätestatud kohustuste eesmärgiks on kaasa aidata sellele, et ilmselgelt kogemata või
lihtsalt teadmatuse tõttu esitatud puudulikes taotlustes vead kõrvaldatakse, nt vales
vormis esitatud avaldused esitatakse õiges vormis, puuduolevaid andmeid täiendatakse,
esitamata dokumendid lisatakse jne, mille läbi oleks tagatud menetluses olevate isikute
õiguste piisav ning ulatuslik kaitse. Mingil juhul ei saa aktsepteerida nimetatud puuduste
tõttu menetlusosalise avalduse tähelepanuta jätmist, kuivõrd avaldustele ja
selgitustaotlustele vastamata jätmine võib viia menetlusosalise kui väiksemate
õigusteadmistega isiku, raskesse olukorda oma õiguste realiseerimisel.
- Teisel juhul leidis distsiplinaarmenetluse käigus tuvastamist, et avaldaja pöördus
kohtutäituri poole enampakkumisel enamtasutud raha tagastamiseks korduvalt nii
11