Vaata siit! - SA Erametsakeskus

EESTI MAKSUSÜSTEEMI MÕJU EESTI 

METSANDUSSEKTORILE JA 

ERAMETSAOMANIKU KÄITUMISELE 

TELLIJAD: 

MTÜ Eesti Erametsaliit 

MTÜ Eesti Metsatööstuse Liit 

Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond 

KOOSTAJA: 

Mirjam Marastu 

Kaasabi intervjuude läbiviimisel: Merike Viilup 

TOIMETAJA: 

Merike Viilup 

Tallinn 2007

SISUKORD 

SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 

LÜHENDID................................................................................................................................ 6 

1 EESTI METSANDUSSEKTOR JA METSAOMANIKUD .................................................... 7 

2 EESTI MAKSUSÜSTEEM ................................................................................................ 15 

2.1 Eesti maksusüsteem üldiselt .................................................................................... 15 

2.2 Omandil põhinev maks - maamaks .......................................................................... 17 

2.2.1 Üldpõhimõtted ............................................................................................... 17 

2.2.2 Maa hindamise eesmärk, liigid ja objekt ....................................................... 17 

2.2.3 Maksustamishinna määramise alused .......................................................... 18 

2.2.4 Maamaksu subjekt ........................................................................................ 19 

2.2.5 Maamaksu maksumäär ja maksu tasumise alused ...................................... 19 

2.2.6 Kokkuvõte...................................................................................................... 21 

2.3 Vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud tulu maksustamine.......................... 23 

2.3.1 Üldiselt........................................................................................................... 23 

2.3.2 Üldpõhimõtted - tulu maksustamine ja kuludega arvestamine...................... 24 

2.3.2.1 Füüsilise isiku tulu maksustamine .................................................. 26 

2.3.2.2 FIE tulu maksustamine ................................................................... 29 

2.3.2.3 Juriidilise isiku tulu maksustamine.................................................. 36 

2.3.3 Vara võõrandamise tehingute maksustamine............................................... 39 

2.3.3.1 Üldiselt ............................................................................................ 39 

2.3.3.2 Metsamaa võõrandamine kinnisasjana .......................................... 39 

2.3.3.3 Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine...................................... 42 

2.3.3.4 Metsamaterjali ja töödeldud metsamaterjali võõrandamine ........... 44 

2.3.4 Vara kasutamise tehingute maksustamine ................................................... 46 

2.3.4.1 Üldiselt ............................................................................................ 46 

2.3.4.2 Vara rentimine................................................................................. 46 

2.3.4.3 Kasutusvalduse võõrandamine....................................................... 46 

2.3.5 Kokkuvõte...................................................................................................... 47 

2.4 Tarbimismaks - käibemaks ....................................................................................... 53 

2.4.1 Üldiselt........................................................................................................... 53 

2.4.2 Käibemaks ja metsamajandus ...................................................................... 56 

2.4.2.1 Tehingud metsamaaga ................................................................... 56 

2.4.2.2 Tehingud kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja töödeldud 

metsamaterjaliga ............................................................................................. 58 

2.4.3 Kokkuvõte...................................................................................................... 58 

2.5 Maksualased süüteod metsandussektoris................................................................ 62 

3 MAKSUSÜSTEEMI MÕJU ............................................................................................... 66 

3.1 Üldiselt 66 

3.2 Intervjueeritavate hinnang maksusüsteemi mõju osas............................................. 67 

3.3 Järeldused maksusüsteemi mõjust........................................................................... 77 

3.3.1 Maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust metsaomanikele ............................. 78 

3.3.2 Maksusüsteemi mõju FIE-dest metsaomanikele .......................................... 83 

3.3.3 Maksusüsteemi mõju juriidilisest isikust metsaomanikele ............................ 83 

3.3.4 Maksusüsteemi mõju puidutööstusettevõtetele ............................................ 83 

3.3.5 Maksusüsteemi mõju looduskeskkonnale..................................................... 84 

3.3.6 Maksusüsteemi mõju metsandussektorile tervikuna..................................... 85 

KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 87 

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 90 

LISAD 93 

Lisa 1 – küsimused ........................................................................................................... 93 

Lisa 2 – maksude lühiskeem ............................................................................................ 93 

2

SISSEJUHATUS 

Metsandusel on oluline roll Eesti riigi majanduses, ökoloogilise tasakaalu 

säilitamises ja sotsiaalsete funktsioonide täitmises. Majanduse seisukohast on 

metsandus üks tähtsamaid majandusharusid Eestis, sotsiaalse arengu seisukohast 

on metsandusel tähtis roll maal tööhõive kindlustajana, regionaalse arengu 

aspektist moodustavad metsa majandamisest laekuvad maksud suure osa kohalike 

omavalitsuste eelarve tuludest, kultuuri aspektist kujutatakse metsa väga sageli 

Eesti maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. 1 

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 sätestab, et ”Eesti loodusvarad ja loodusressursid 

on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.” Milline on metsade säästev 

kasutamine ja mida võib pidada säästlikuks metsa majandamiseks? Vastuse annab 

metsaseaduse § 2 lõige 2, mille kohaselt on metsa majandamine säästev, kui see 

tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse 

ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava 

mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Seega ei defineerita mõistet ”säästlikus” 

kitsalt ainult ökoloogilisest seisukohast, vaid säästev majandamine võtab arvesse 

ka majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid. 

Eesmärk - metsa säästev ja jätkusuutlik majandamine – ei tohi jääda ainult 

loosungiks, vaid peab olema ka reaalselt ellu viidud. Eesmärgi elluviimisel on oma 

roll nii riigil kui ka kõikidel metsandussektoris otseselt või kaudselt tegutsevatel 

isikutel – füüsilistel ja juriidilistel isikutel (k.a nn kolmas sektor). Riigi roll seisneb 

õigusliku regulatsiooni loomises metsanduses ja metsandusega tihedalt seotud 

muudes valdkondades. Metsandussektoris tegutsevate isikute roll seisneb 

seadusandja poolt loodud õigusliku regulatsiooni järgimises, looduskeskkonna 

austamises ja mõistmises, et iga tegu või tegevusetus mõjutab looduskeskkonda ja 

kogu metsandussektorit ning, mis kõige olulisem, oma toimetamistes nimetatud 

arusaama ja mõistmise järgimine. 

Käesoleva analüüsi ”Eesti maksusüsteemi mõju Eesti metsandussektorile ja 

erametsaomaniku käitumisele” keskmes on Eesti maksusüsteem. Maksusüsteemil 

1 

Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. 

3

on oluline tähtsus ja mõju kogu metsandussektorile. Seetõttu on ka Eesti 

metsanduse arengukavas aastani 2010 punktis 4.2.2.4 püstitatud eesmärgiks 

käivitada 2003 – 2010 analüüside läbiviimine maksuseaduse muutmiseks 

jätkusuutlikku ning häid metsa majandamise tavasid järgivat metsandust 

soosivaks. 2 

Analüüsi eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada Eesti maksusüsteemi mõju Eesti 

metsasektorile tervikuna ning erametsaomanike otsustele ja käitumisele. 

Analüüsi läbiviimise allikateks on seadusandlus (metsandust reguleeriv 

seadusandlus ja maksuseadusandlus), erialane kirjandus ning intervjuud 

metsanduse spetsialistidega. Analüüsi käigus viidi intervjuud läbi 31 isikuga, 

eesmärgiga välja selgitada, milline on maksusüsteemi mõju metsaomanike 

käitumisele praktilisel tasandil. Intervjueeritavate hulgas oli metsaomanikke, 

puidutööstuses tegutsevaid äriühinguid ning valitsusasutuste esindajaid. Võimalikult 

ülevaatlikuma analüüsi koostamiseks valiti intervjueeritavad metsaomanikud välja 

põhimõttel, et nende hulgas oleksid nii füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomanikud 

kui ka isikud, kes esindavad juriidilisest isikust metsaomanikke, samuti et valitud 

metsaomanike omanduses olevad metsamaad asuksid üle terve Eesti. 

Analüüs on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimeses antakse lühiülevaade 

Eesti metsandussektorist ja metsaomanikest. Teine peatükk analüüsib Eesti 

maksusüsteemi metsaomanike maksustamisel ja on jaotatud omakorda viieks 

alapeatükiks. Esimene alapeatükk annab ülevaate Eesti maksusüsteemist, teine 

alapeatükk uurib maamaksu kui omandil põhineva maksu regulatsiooni. Kolmas ja 

ühtlasi mahukaim alapeatükk käsitleb vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud 

tulu maksustamist. Eraldi analüüsitakse metsaomanike maksustamist omandivormi 

lõikes (s.t füüsilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku tulu 

maksustamist) ja tehingute lõikes (s.t vara võõrandamise tehingute maksustamist ja 

vara kasutamise tehingute maksustamist). Peatüki neljas alapeatükk käsitleb 

käibemaksu kui tarbimismaksuga seonduvat ja viies alapeatükk metsandussektoris 

toimepandavaid maksualaseid süütegusid. 

2 


4

Analüüsi kolmandas peatükis analüüsitakse maksusüsteemi võimalikku ja tegelikku 

mõju metsaomanike käitumisele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ning 

seeläbi metsandussektorile tervikuna. Esmalt on esitatud kokkuvõte intervjuude 

käigus esile kerkinud probleemidest rõhuasutusega sellel, kuidas probleemid 

lõpptulemusena mõjutavad Eesti metsaomaniku käitumist. Seejärel on esitatud 

üldised järeldused maksusüsteemi mõjust tuginedes läbiviidud maksusüsteemi 

analüüsile ja intervjuudes üles kerkinud probleemkohtadele. Eraldi on välja toodud 

maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust, FIE-st ja juriidilisest isikust 

metsaomanikele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ning 

lõppkokkuvõttes metsandussektorile tervikuna. 

Analüüs on koostatud MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsatööstuse Liit ja 

Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond tellimusel. 

5

LÜHENDID 

AÕS 

FIE 

KMS 

MaaMS 

MHS 

MKS 

MS 

PS 

RPS 

SMS 

TsÜS 

TuMS 

VÕS 

asjaõigusseadus 

füüsilisest isikust ettevõtja 

käibemaksuseadus 

maamaksuseadus 

maa hindamise seadus 

maksukorralduse seadus 

metsaseadus 

Eesti Vabariigi põhiseadus 

raamatupidamise seadus 

sotsiaalmaksuseadus 

tsiviilseadustiku üldosa seadus 

tulumaksuseadus 

võlaõigusseadus 

6

1 EESTI METSANDUSSEKTOR JA METSAOMANIKUD 

Metsa rolli ühiskonnas on kirjeldatud muuhulgas järgnevalt ”Mets kindlustab 

omanikule tulu, töölisele tema igapäevatöö, kosutab matkaja hinge, annab söödavat 

seenelisele ja marjulisele, pakub elamusi jahimehele”. 3 Samuti järgnevalt ”Mets 

elab. Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vähemalt 20 000 liiki 

elusorganisme. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine 

mets tähendab elupaiku väga erinevatele liikidele, sh ka haruldastele liikidele. Suur 

mitmekesisus muudab metsad vastupidavamaks ja suurendab nende 

taastumisvõimet suurtest häiringutest (tormid, tulekahjud jne)”. 4 

Metsaseaduse 5 kehtiva redaktsiooni kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb 

metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust (MS § 3 

lõige 1). Metsamaa ei ole iga maa, kus kasvab mets, vaid maa, mis on kantud 

metsamaana maakatastrisse ja/või vähemalt 0,1 hektarilise pindalaga maatükk, 

millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega 

vähemalt 30% (MS § 3 lg 2). 

Eesti statistilise metsainventuuri 2004.a andmetel moodustab Eesti pindalast 

metsamaa 50,5%, koguulatuses 2 284,6 tuhat hektarit. 6 Metsamaast 2 138,5 tuhat 

hektarit, s.o 93,6%, on metsaga ja 146,1 tuhat hektarit, s.o 6,4%, ilma metsata. 

Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi on esitatud joonisel 1. 

3 

4 

5 

6 

Mets toidab. Eesti metsa säästvast majandamisest. Eesti Metsatööstuse Liit. 

Eestimaa Looduse Fondi kodulehekülg www.elfond.ee. 

Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006 (RT I 2006, 30, 232). 

Mets 2005. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamat, lk 2. 

7

põllumajandusmaa ; 

29,10% 

sood; 5,50% 

siseveed; 5,60% 

metsamaa; 50,50% 

asustusala; 3,40% 

teised; 5,80% 

Joonis 1 

Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi 

Allikas: Mets 2005. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamat 

Eesti metsaomanikeks on eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud isikud. Minimaalse piiri 

erametsaomanike metsamaa ja riigimetsamaa vahel sätestab MS § 5 lõige 1, mille 

kohaselt peab keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise 

tagamiseks riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti Vabariigi 

maismaa pindalast. Riigimetsamaa minimaalse pindala maakonnas määrab 

keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega (MS § 5 lg 2). 

Eesti statistilise metsainventuuri 2004.a andmetel moodustab riigimetsamaa kogu 

metsamaast 37,6%, s.o 858,9 tuhat hektarit 2 284,6 tuhandest hektarist. 7 

Riigimetsamaast 93,8% on metsaga (s.o 806,3 tuhat hektarit) ja 6,2% metsata (s.o 

52,6%). Muude metsaomanike omanduses on seega kokku 1 425,7 tuhat hektarit 

metsamaad, mis moodustab 62,4% kogu Eesti metsamaast. 8 Nimetatud 

metsamaast on 93,4% metsaga maa (s.o 1 332,2 tuhat hektarit) ja 6,6% metsata 

maa (s.o 93,5 hektarit). 

Metsandussektori ja looduskeskkonna jaoks tervikuna on oluline tähendus 

maareformi kiirel lõpuni viimisel ning kõikide Eesti metsamaade registreerimisel 

maakatastris. Tähenduse olulisus peitub asjaolus, et maareformi käigus 

7 

8 



8

määratakse igale maatükile omanik, kes ideaalis majandab endale kuuluvat 

metsamaad selliselt, et säiliks ja paraneks looduskeskkond ning maatulundusmaa 

osas annaks ka seadusandlusega reguleeritud mahus raiete näol vajaliku sisendi 

metsatööstusele. Maareformi kiire lõpuni viimise ja reformimata riigimaa sihipärase 

kasutamise tagamise vajadusele on viidatud ka Eesti metsanduse arengukavas 

aastani 2010, mille kohaselt on jätkuvalt riigi omandis olevate seni veel tagastamata 

ning erastamata metsamaade sihipärane kasutamine üheks metsanduse kuuest 

kiiresti lahendamist vajavast probleemvaldkonnast. 9 

Maareformi osas on Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 muuhulgas 

mainitud järgnevat: maareformi käigus on registreeritud umbes 55 000 kinnistut, mis 

hõlmavad ca 700 000 hektarit maad. Keskmine metsamaa pindala kinnistu kohta on 

umbes 12 hektarit. Väiksemad kui 5 ha katastriüksused moodustavad 61% 

katastriüksuste koguarvust, kuid hõlmavad vaid 19% erametsade pindalast. 

Kehtivad erastamisreeglid on viinud maade killustamisele ning sellega kaasnevale 

väheefektiivsele majandamisele. Sagedane on erastamisreeglite kuritarvitamine – 

variisikute kaudu saavad kinnistute kasutajateks hetkekasule orienteeritud ning 

sageli ka metsaõigusnorme eiravad spekulandid. 10 Erametsade majandamise ühe 

peamise probleemina on välja toodud majandusüksuste väike suurus ning on 

märgitud, et see tegur jääb erametsandust mõjutama ka tulevikus. 11 

Maa-ameti andmetel on 2006.a 31.detsembri seisuga maakatastris registreeritud 

81,9% Eesti maade üldpindalast. Registreerimata on seega veel 18,1% maast, mille 

omaniku staatus on ebaselge ja mis seetõttu on sisuliselt metsa majandamisest 

väljas. Eesti maade üldpindala on 4 522,7 tuhat hektarit ja registreeritud oli kokku 

3 704,2 tuhat hektarit. 12 

9 

10 

11 

12 

Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, lk 4. 


Mets Eesti kinnisvaraturul – lähtepunktid optimaalse informatsioonilise fooni tekkimiseks. 

Koostajad Hillar Punamäe ja Lembit Maamets. Erametsakeskus. Tallinn 2004/2005. 

Allikas: Maa-Amet. www.maaamet.ee. 

9

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamatu ”Mets 2005” andmetel 

moodustab metsamaast riigimets 36% (s.o 829 405 hektarit), eramets 38% (s.o 

851 639 hektarit) ja reformimata metsamaa 26% (s.o 603 656 hektarit). Samas 

pärinevad eelpoolnimetatud andmed mitmest erinevast allikast, mistõttu tõdetakse 

ka aastaraamatus, et ”erinevate allikate kasutamist ei saa lugeda korrektseks, kuid 

ülevaatliku pildi maareformist metsamaade osas esitatud joonis kahtlemata 

annab”. 13 Metsamaa jaotus omandivormi järgi seisuga 31.12.2004.a on esitatud 

joonisel 2. Maakatastris registreeritud maa jaotus omandamise aluse järgi on 

esitatud joonisel 3. 

riigimets; 36% 

reformimata 

riigimaa; 26% 

eramets; 38% 

Joonis 2 Metsamaa jaotus omandivormi järgi seisuga 31.12.2004 

Allikas: Mets 2005. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamat 

13 


10

ostueesõigus 17% 

enampakkumine 

3% 

vaba metsamaa 

3% 

tagastatud 40% 

munitsipaalmaa 1% 

riigimaa 36% 

Joonis 3 

Maakatastris registreeritud maa jaotus omandamise aluse järgi 

Allikas: Maa-Amet. Maareformi statistika seisuga 31.detsember 2006.a 

SMI 2005.a esialgsete tulemuste alusel on suurimad Eesti metsamaa omanike 

grupid Eestis riigi metskonnad ja füüsilised isikud, kelle omanduses on vastavalt 

36,9% ja 34,8% kogu Eesti metsamaast. Juriidiliste isikute omandis on 2005.a 

seisuga 8,3% kogu Eesti metsamaast. 14 Näiteks Soomes moodustavad suurima 

omanikegrupi füüsilised isikud, kelle omandis on 60% metsamaast. Juriidiliste 

isikute omandis on seega 40% metsamaast, millest omakorda 11% on äriühingute 

omandis, 26% riigiasutuste omandis ja 3% mittetulundusühingute omandis. 15 

Rootsis on omakorda füüsilistest isikutest ja juriidilistest isikutest metsaomanike 

omavaheline suhe vastavalt 51% ja 49%. Juriidilistest isikutest on suurimad 

metsaomanikud äriühingud, kelle omandus on 23% metsamaast ja riigiasutused, 

kelle omanduses on 18% metsamaast. 16 

Eestis on aga väidetavalt juriidiliste isikute omandis oleva metsamaa osakaal 

pidevalt kasvamas ja maaturul kaubeldakse aktiivselt. 17 Metsamaa üldpindala 

jaotus omandivormiti on esitatud joonisel 4. Aastaraamatus ”Mets 2005” 

14 

15 

16 

17 

SMI 2005. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. 

Allikas: P. Lähteenoja. Ministry of Agriculture and Forestry. 2007. 

Allikas: S. Karlsson. Swedish Forest Agency. 2007. 


11

iseloomustatakse maaturgu järgnevalt ”Maaturg on endiselt aktiivne ja kuigi 

2005.aastal võib märgata väikest tagasiminekut maatulundusmaaga tehtud 

tehingute üldarvus, ei anna see veel piisavat alust turu stabiliseerumisele”. 18 

Aastaraamatus pööratakse tähelepanu ka sellele, et olulist osa maaturul omavad 

endiselt metsamaadega tehtavad tehingud. Tehinguandmete kohaselt müüdi 

metsamaid 2004.a üle 58 000 hektari, kusjuures mitmes maakonnas ulatus 

müügiaktiivsus 8-10%-ni maakatastrisse kantud erametsade üldmahust. Võrreldes 

2003.-2004.a näitajatega jahenes metsakinnisvaraturg 2005.a mõnevõrra. Kuid 

metsakinnisvaraturg püsib endiselt aktiivne, kuivõrd 2005.a müüdi 52 000 hektarit 

metsamaad. 19 Maa-ameti andmetel moodustasid 2005.aastal kõikide 

sihtotstarvetega tehingute hulgas ca 8% tehingud metsamaaga. 20 

Võõrandamistehingutest suurima osatähtsusega on ostu-müügitehingud. Näiteks 

2005.aastal moodustasid võõrandamistehingutest ostu-müügitehingud 86,8%, 

kinketehingud 10,8% ja 2,5% moodustavad vahetustehingud, mitterahalise 

sissemaksena üleandmistehingud ja tasuta võõrandamistehingud. 21 

omand määramata; 

17,1 

juriidiliste isikute 

maa; 8,3 

riigi metskonnad; 

36,9 

füüsiliste isikute 

maa; 34,8 

muu riigimaa; 3,0 

Joonis 4 

Metsamaa üldpindala jaotus omandivormiti 

Allikas: SMI 2005. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 

18 

19 

20 

21 



Allikas: Maa-Amet. Eesti kinnisvaraturg 2005.aastal. www.maaamet.ee, lk 7. 

Allikas: Maa-Amet. Eesti kinnisvaraturg 2005.aastal. www.maaamet.ee, lk 7. 

12

Riigil on väga oluline roll metsanduspoliitika sisustamisel, metsandussektori 

kujundamisel ja suunamisel läbi õigusliku keskkonna loomise, milles kehtestatud 

reegleid kohustuvad austama ja millest oma tegevuses lähtuma kõik 

metsandussektoris tegutsevad isikud. Riigi vastavasisuline kohustus metsanduse 

suunamisel on sätestatud ka metsaseaduses. Metsaseadus sätestab ühe riigi 

ülesandena metsanduses erametsanduse toetamise (MS § 6 lg 1 punkt 4). Samuti 

kuuluvad riigi ülesannete hulka metsanduse suunamine, metsa hea seisundi 

tagamine ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine (vastavalt MS § 6 lg 1 

punktid 1, 2 ja 7). 

Eesti metsanduspoliitikas on kehtestatud kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat 

üldeesmärki 22 : 

(1) säästlik (s.o ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all 

mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis 

tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, 

elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi 

ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning 

sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 

(2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga 

seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka 

pikaajalises perspektiivis. 

Metsapoliitika tegevuste koordineeritud läbiviimiseks ning selleks vajalike 

finantsvahendite suunamiseks alustas keskkonnaministeerium 1999.a lõpul 

metsanduse pikaajalise arengukava koostamist – Eesti metsanduse arengukava 

aastani 2010. Arengukava väljatöötamise käigus identifitseeris 

Keskkonnaministeerium, koos erinevate metsandusega seotud huvigruppide 

esindajatega, kuus kiiret lahendamist vajavat probleemvaldkonda metsanduses, 

milleks on: (1) jätkuvalt riigi omandis olevate, seni veel tagastamata ning 

22 


13

erastamata metsamaade sihipärane kasutamine; (2) Riigimetsa Majandamise 

Keskuse tegevuse eesmärkide püstitamine ning tulemuste hindamine; (3) 

varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine; (4) rangelt 

kaitstavate metsade osakaalu ning paiknemise määratlemine; (5) järjepidevuse 

tagava raiete mahu leidmine; (6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. 

Identifitseeritud probleemvaldkondi asusid analüüsima spetsiaalselt ellukutsutud 

töörühmad, kelle poolt esitatud ettepanekute alusel koostati iga probleemvaldkonna 

lahendamiseks tegevusstrateegia. 23 

Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 on kehtestanud metsanduse 

pikaajalise arengukava eesmärgiks - ”tagada metsamaa pindala säilimine vähemalt 

praegusel tasemel ja kõikide metsade sihipärane ning võimalikult mitmekülgne 

kasutamine.” 24 

Seadusandja poolt kehtestatud maksusüsteem peab toetama metsanduspoliitikas 

ja metsanduse pikaajalises arengukavas kehtestatud eesmärkide ellu viimist. 

Järgnev maksusüsteemi analüüs annabki ülevaate sellest, kas ja millisel määral 

maksusüsteem metsanduspoliitikat ja metsanduse pikaajalist arengukava toetab 

ning kas ja kuidas maksusüsteem metsanduspoliitikat ja metsanduse pikaajalist 

arengukava negatiivselt mõjutab. 

23 

24 



14

2 EESTI MAKSUSÜSTEEM 

2.1 EESTI MAKSUSÜSTEEM ÜLDISELT 

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest 

maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma 

haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS § 3 lg 1). 

MKS § 2 sätestab maksu legaaldefinitsiooni, mille kohaselt ”Maks on seadusega või 

seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse 

avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks 

maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub 

täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning 

millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.” 

Käesolevas analüüsis leiavad käsitlemist järgnevad riiklikud maksud: tulumaks, 

sotsiaalmaks, maamaks ja käibemaks. Vastavalt MKS § 4 lõikele 2 on 

maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke 

makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud 

määrades ja korras. Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks (MKS § 4 

lg 1). Lähtuvalt eeltoodust peavad kõik riiklikud ja kohalikud maksud olema ette 

nähtud seadustega. Seega on analüüsitavate maksude seisukohast oluline 

analüüsida tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, maamaksuseadust ja 

käibemaksuseadust, samuti nimetatud seaduste alusel välja antud rakendusakte. 

Maksusüsteemi analüüsimiseks on analüüsitavad maksud liigitatud omandil 

põhinevaks maksuks ehk maamaksuks, vara võõrandamisega ja vara 

kasutamisega seotud maksudeks ning tarbimismaksuks ehk käibemaksuks. 

Esmalt analüüsitakse omandil põhineva maksuga – maamaksuga – seonduvat. 

Ülevaade esitatakse maa hindamise eesmärkide, liikide ja objekti, 

maksustamishinna määramise aluste, maamaksu subjekti ning maamaksu 

maksumäära ja maksu tasumise kohta. Keskendutakse maa maksustamise 

aspektidele, arvestades metsamaa maksustamishinna arvutamise spetsiifikat. 

15

Järgmises alapeatükis analüüsitakse vara võõrandamise ja vara kasutamisega 

seotud makse. Esmalt esitatakse ülevaade maksustamise üldpõhimõtetest ja 

seejärel detailsem ülevaade tulu maksustamisest. Kuivõrd füüsilise isiku, FIE ja 

juriidilise isiku tulu maksustatakse erinevatel alustel, siis on tulumaksustamise 

põhimõtted esitatud nimetatud isikute lõikes eraldi. Nimetatud ülevaadet võiks 

käsitleda peatüki üldosana ning järgnevaid vara võõrandamise tehingutega seotud 

maksude ja vara kasutamise tehingutega seotud maksude analüüse peatüki 

eriosana. Kõik nn üldosas esitatud põhimõtted rakenduvad nn eriosas sätestatud 

tehingutele. Samas on tehingute liigitamine siiski vajalik, sest maksustamise osas 

kaasnevad erinevate tehingutega teatud erisused. 

Kolmas alapeatükk keskendub käibemaksu regulatsiooni analüüsimisele. Esmalt 

esitatakse lühiülevaade käibemaksu üldpõhimõtetest ja seejärel analüüsitakse 

käibemaksuga maksustamise regulatsiooni metsamajanduses. 

Neljas alapeatükk analüüsib lühidalt metsandussektoris toimepandavaid 

maksualaseid süütegusi. 

Maksusüsteemi analüüsimisel on teatud maksuliikide osas võrreldud Eesti 

maksusüsteemi valitud välisriikide maksusüsteemidega. Analüüsi tellijate poolt 

valitud võrreldavad välisriikide maksusüsteemid on Soome, Rootsi, Läti ja 

Saksamaa maksusüsteemid. 

16

2.2 OMANDIL PÕHINEV MAKS - MAAMAKS 

2.2.1 Üldpõhimõtted 

Maamaks on riiklik maks, omandilt võetav maks, otsene maks, objektiivne maks, 

jooksev maks ja sissenõutav maks. 25 Maamaks erineb teistest riiklikest maksudest 

mitme tunnuse poolest. Maamaks on riiklik maks, kuigi riigile ei laeku maamaksust 

sentigi. Maksukohustus on sätestatud seadusega ning maksu sissenõudmisega 

tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise 

ja maksumäära kehtestamisega arvestades seaduses antud vahemikku. 

Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlga sisse nõuda. 

2005.aastal oli omavalitsustele kavandatud maamaksu laekumist 492 miljonit Eesti 

krooni ja 2006.a 521 miljonit Eesti krooni. 26 

Maamaks on kehtestatud MaaMS-i alusel. Maa (sealhulgas metsamaa) 

maksustamishinna arvutamise metoodika lähtub MHS-ist ning selle alusel 

kehtestatud maa korralise hindamise korrast (edaspidi Kord) ja maa korralisel 

hindamisel kasutatavast metoodikast (edaspidi Metoodika). 

2.2.2 Maa hindamise eesmärk, liigid ja objekt 

Maa hindamise eesmärgiks on maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamine jaguneb 

korraliseks, erakorraliseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks. 

Käesolev analüüs käsitleb vaid maa korralist hindamist, kuna erinevalt teistest 

hindamise liikidest viiakse maa korralist hindamist läbi maksustamise eesmärgil. 

Vastavalt MHS-i § 2 lg 1 on hindamise objektiks üldjuhul maatükk ilma sellel 

asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Maatükk koos 

sellel kasvanud metsaga saab olla vaid õigusvastaselt võõrandatud maa hindamise 

objektiks, kuid selle eesmärgiks on erinevalt korralisest hindamisest 

kompenseerimine, mitte maksustamishinna leidmine. 

25 

26 

L. Lehis, Maksuõigus, Juura, Tallinn 2004, lk 453. 

M. Huberg ja I. Raudjärv. Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega. Õigusaktide kogumik 

seisuga 1.märts 2006 Lasse Lehise kommentaaridega. OÜ Casus. Tartu 2006, lk 462. 

17

Korraline hindamine viiakse läbi maaregistri tehingute andmebaasi andmete alusel 

hindamise aasta 30. juuni seisuga. Hindamisel jaotatakse maa hinnatsoonidesse. 

Hinnatsoonina käsitletakse piirkonda, kus on sarnane väärtustase ja väärtuse 

moodustumise mehhanism. Igas hinnatsoonis määratakse maa väärtus seal 

esinevate sihtotstarbe liikide kaupa, kasutades ühikuna krooni maatüki ruutmeetri, 

maatüki hektari või krundi ehitusõiguse ruutmeetri kohta. Maa hindaja korraldab 

koostöös valla- või linnavalitsusega hiljemalt hindamise aasta 30. septembriks 

hindamise tulemuste avaliku väljapaneku. Väljapanek peab kestma vähemalt 20 

kalendripäeva ja sellest tuleb teatada Ametlikes Teadaannetes. Huvitatud isikutel 

on õigus 10 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates esitada 

hindajale kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste 

kohta. Hindaja esitab hindamise tulemused 1. novembriks Maa-ametile, kes esitab 

need pärast omapoolset kontrollimist 15. novembriks keskkonnaministrile. Lõplikult 

kehtestatakse korralise hindamise tulemused keskkonnaministri määrusega ning 

need jõustuvad hindamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kohalik omavalitsus 

arvutab eelviidatud keskkonnaministri määruse alusel iga konkreetse maatüki 

maksustamishinna. Seejärel edastab kohalik omavalitsus Maksu- ja Tolliametile 

andmed maakasutuse ja maksustamishinna kohta, mille alusel maksuhaldur 

saadab välja maksuteated. 27 

2.2.3 Maksustamishinna määramise alused 

Maa korralisel hindamisel leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või 

kõlvikute kaupa. Hindamise tulemused vormistatakse hinnatsoonide kaartidena ja 

maa väärtuste loeteluna hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. Maatüki 

maksustamishinna arvutamiseks leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu 

maatükk kuulub või leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja 

maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, 

arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. 

Maa maksustamishinna määramisel korrutatakse omavahal tsoonihind, pindala ja 

parandustegur. Maatüki maksustamishind väljendatakse 100 krooni täpsusega, 

kusjuures alates 50 kroonist ümardatakse järgmise sajani. Maksustamishind 

27 

L. Lehis, Maksuõigus, Juura, Tallinn 2004 

18

määratakse riigi maakatastri andmete alusel. Täiendava andmebaasina maaüksuse 

pindala saamiseks ja parandustegurite kohaldamiseks kasutatakse linna või valla 

maa hindamisregistrit. Valla- või linnavalitsus määrab maatüki maksustamishinna, 

kasutades järgnevat valemit, vastavalt Korra punktile 3: 

H k = H t × S, kus: 

H k – on maatüki maksustamishind; 

H t – on maakasutuse sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastav hinnatsooni 

väärtus kroonides maatüki hektari, maatüki ruutmeetri või 

ehitusõiguse ruutmeetri kohta, mitme sihtotstarbe liigi samaaegsel 

esinemisel samal maatükil arvestatakse nende omavahelist 

proportsiooni; 

S – on maatüki pindala maakatastri andmetel. 

Kui maakatastris konkreetse maatüki kohta andmeid ei ole, määratakse pindala 

tegeliku maakasutuse järgi või kolmekordse hoonealuse pinna järgi 

suurelamurajoonides (vabaplaneeringuga aladel). 28 

2.2.4 Maamaksu subjekt 

Maamaksu subjektiks on üldjuhul maa omanik (MaaMS § 3), teatud juhtudel aga ka 

maa kasutaja, hoonestaja või kasutusvaldaja, või maa kasutamise õiguse saanud 

isik. Vastavad erandid on sätestatud MaaMS § 10 lõigetega 1 kuni 3. Maa kasutaja 

on kohustatud maksma maamaksu juhul kui maakasutus ei ole maareformi 

seadusega ette nähtud korras ümber vormistatud (MaaMS § 10 lg 1). Hoonestaja 

või kasutusvaldaja on kohustatud maksma maamaksu juhul kui maa on koormatud 

hoonestusõiguse või kasutusvaldusega (MaaMS § 10 lg 2). Maa kasutamise õiguse 

saanud isik on kohustatud maamaksu maksma riigi- või munitsipaalomandis oleva 

kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korral (MaaMS § 10 lg 3). 

2.2.5 Maamaksu maksumäär ja maksu tasumise alused 

Maa maksustamishinnast lähtuvalt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma 

haldusterritooriumil ühtse maamaksu määra kogu maksustatava maa kohta. 

28 

Ülevaade Eesti metsandust puudutavatest maksuseadustest. IMG Konsultant AS. 14. 

november 2006. 

19

MaaMS § 5 lg 1 kohaselt võib alates 2002. aastast maamaksu määraks olla 0,1% - 

2,5% maa maksustamishinnast aastas, v.a MaaMS § 11 lõikes 1 sätestatud 

erandite korral. Viidatud erandite kohaselt on põllumajandussaaduste tootmiseks 

kasutusel oleva haritud maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 0,1% - 2% 

maa maksustamishinnast aastas (MaaMS § 11 lg 1). Sama paragrahvi lõikes 2 ja 2¹ 

sätestatud erandid kehtivad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni 

saaja kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,1 ha või vallas kuni 1,0 ha 

ulatuses (MaaMS § 11 lg 2). 

Seega on lähtuvalt maamaksuseadusest kohalikul omavalitsusel võimalik 

kehtestada ühtne maamaksu määr vahemikus 0,1% – 2,5% (s.h ka metsamaale) 

ning põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritud maa ja loodusliku 

rohumaa (edaspidi nimetatud põllumaa) maamaksu määraks 0,1% - 2%. Erinevus 

metsamaa maamaksu määra ja põllumaa maamaksu määra vahel ei tundu 

olulisena – vaid 0,5% ühikut, kuid kohalike omavalitsuste poolt reaalselt kehtestatud 

maamaksu määrad teevad olulist vahet läbi ühtse maamaksumääraga maksustatud 

metsamaa ja erinevalt maksustatud põllumaa vahel. Maksu- ja Tolliameti 

koduleheküljel avaldatud 29 kohalike omavalitsuste volikogude poolt 2006.a 

kehtestatud maamaksumäärade kohaselt erinevad ühtne maamaksumäär ja 

põllumaa maksumäär enamuses kohalike omavalitsuste üksustes selliselt, et ühtne 

maksumäär on kõrgem ja põllumaa maksumäär madalam. Erinevused on suured - 

mitmetes kohaliku omavalitsuse üksustes üle 1%, näiteks on Koonga valla volikogu 

poolt kehtestatud ühtseks maksumääraks 2,50% (s.t maksimummäär) ning 

põllumaa maksumääraks 1,20%, Anija valla volikogu poolt kehtestatud vastavad 

maksumäärad on 2,30% ja 0,70%, Hummuli valla volikogu poolt kehtestatud 2,00% 

ja 0,60%. Vaid kahes kohaliku omavalitsuse üksuses, Jõelähtme vallas ja Kiviõli 

linnas, on põllumaa maksumäär kõrgem kui ühtne maksumäär (vastavalt 1,10% ja 

0,70% ning 2,00% ja 1,80%). 

MaaMS § 4 lõige 1 sätestab maad, mis on maamaksu tasumisest vabastatud. 

Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on maamaksust vabastatud ka maa, millel 

seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus keelatud. Maa 

osas, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus 

29 

Maamaksumäärad 2006.a. Maksu- ja Tolliamet. Kättesaadav: www.emta.ee, 15.01.2007.a. 

20

kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 

75 protsenti maamaksu määrast (MaaMS § 4 lg 2). 

Välisriikidest ei ole metsamaa maamaksuga maksustatud näiteks Soome ja Rootsi 

metsamaa. Rootsi seadusandluse kohaselt defineeritakse metsamaad 

käibekapitalina, mistõttu ei ole metsamaa ka maksustatud maamaksuga, kui 

omandil põhineva maksuga. 30 

Maamaks laekub omavalitsusüksuse eelarvesse (MaaMS § 6). Maamaksu 

tasumine toimub igaaastaselt vähemalt 1/3 suuruste osadena hiljemalt 15. aprilliks, 

15. juuliks ja 15. oktoobriks (MaaMS § 7 lg 1). Maa omandamisel või kasutusõiguse 

tekkimisel enne jooksva aasta 1. juulit tekib omaniku või kasutaja 

maamaksukohustus sama aasta 1. juulist (MaaMS § 8). Maa omandamisel või 

kasutusõiguse tekkimisel peale 1. juulit tekib maamaksukohustus järgneva aasta 1. 

jaanuarist. Eelmise omaniku või kasutaja maamaksukohustus lõpeb uue omaniku 

või kasutaja maamaksukohustuse tekkimisel. Maamaksu tasumise hilinemise korral 

arvestatakse intressi üldises korras. 

2.2.6 Kokkuvõte 

Maamaks on kehtestatud MaaMS-i alusel. Maa (sealhulgas metsamaa) 

maksustamishinna arvutamise metoodika lähtub MHS-ist ning selle alusel 

kehtestatud maa korralise hindamise korrast (edaspidi Kord) ja maa korralisel 

hindamisel kasutatavast metoodikast (edaspidi Metoodika). 

Maa hindamist ei saa pidada alati õiglaseks ja hindamist vaidlustada on väga 

keeruline. Kuna tsoonid on suured ja tehingu mahud erinevad, võib tekkida olukord, 

kus ühe maaüksuse maksustamishind on turuhinnast oluliselt kõrgem. Huvitatud 

isik saab küll vaidlustada hindamistulemused, kui ta 10 päeva jooksul avaliku 

väljapaneku lõppemisest arvates esitab hindajale kirjalikke parandusettepanekuid ja 

pretensioone hindamise tulemuste kohta. Pärast 10 päeva möödumist on aga 

vaidlustada praktiliselt võimatu. Samuti ei saa hindamist vaidlustada kinnistu uus 

30 

Allikas: P. Lähteenoja. Ministry of Agriculture and Forestry. 2007 ja S. Karlsson. Swedish 

Forest Agency. 2007. 

21

omanik, kuna sel ajal kui oli aeg pretensioone esitada, ei olnud ta veel huvitatud 

isik. 31 

Problemaatiline on ka hinna määramise metoodika. Pole mõistlik eeldada, et 

eraisikust metsaomanik suudaks hoomata kõiki asjaolusid, mis mõjutavad 

tasumisele kuuluvat maamaksu summat. Selleks, et huvitatud isikutel oleks võimalik 

oma õigusi kaitsta, võiks seaduseandja mõelda maamaksu suuruse kujunemise 

(eelkõige maksustamishinna määramise) arusaadavamaks muutmisele. 32 

Metsaomanike seisukohalt on ebaõiglane ja põhjendamatu kohalike omavalitsuste 

volikogude poolt MaaMS alusel kehtestatud põllumaa (s.t põllumajandussaaduste 

tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa) madalam 

maamaksumäär, võrreldes metsamaa osas kehtestatud kõrgema ühtse 

maksumääraga. Võttes arvesse, et metsamaa ja põllumaa majandamise tsüklid – 

metsa raiet tehakse aastakümnete tagant, kuid põllumaa võib anda saaki igal aastal 

– oleks pigem õiglane ja põhjendatud põllumaale ühtse maamaksumäära 

kehtestamine ja metsamaa osas eri maamaksumäära kehtestamine. Seaduseandja 

võiks vähemalt kaaluda põllumaa osas rakendatava maksumäära laiendamise ka 

metsamaale või metsamaa vabastamist maamaksust tervikuna. Muudatuse 

rakendamine eeldaks maamaksu seaduse muutmist. 

31 

32 





22

2.3 VARA VÕÕRANDAMISEST JA KASUTAMISEST SAADUD TULU MAKSUSTAMINE 

2.3.1 Üldiselt 

Vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud tulu maksustamise analüüsimisel on 

esmalt oluline määratleda, mida käesolevas analüüsis peetakse silmas mõistetega 

vara, võõrandamine, kasutamine ja tulu, kuivõrd nimetatud mõistetele võib anda 

erinevaid tähendusi lähtuvalt võlaõigusseadusest, asjaõigusseadusest või 

tulumaksuseadusest. 

Vara on defineeritud lähtuvalt tulumaksuseaduse § 15 lõikest 1 ja varana 

käsitletakse käesolevas analüüsis mistahes eset, sealhulgas kinnis- või vallasasja, 

kasutusvaldust, rentniku õigust või muud varalist õigust. 

Võõrandamine on defineeritud lähtuvalt VÕS-i teisest osast ja 

võõrandamistehingutena käsitletakse käesolevas analüüsis järgnevaid tehinguid: 

müümine, vahetamine ja kinkimine. 

Kasutamine on defineeritud lähtuvalt VÕS-i kolmandast osast ja 

kasutamistehingutena käsitletakse käesolevas analüüsis eelkõige järgnevaid 

tehinguid: rendileandmine ja tasuta kasutusse andmine. 

Tulu on defineeritud lähtuvalt TuMS-st ja tuluna käsitletakse ettevõtlustulu, 

vastavalt TuMS §-le 14 või kasu vara võõrandamisest, vastavalt TuMS §-le 15 või 

renditulu, vastavalt TuMS §-le 16. 

Vara tehingute osas on Eesti õiguses oluline eraldatuse põhimõte, s.t rangelt tuleb 

eristada võlaõiguslikku kohustistehingut ja asjaõiguslikku kokkulepet. Näiteks 

müügiga kohustub müüja asja üleandmiseks ja asjaõigusliku kokkuleppega kannab 

võõrandaja selle kohustuse täitmiseks omandi ostjale üle (VÕS § 208). Seetõttu 

käsitletakse ka neid lepinguid tsiviilseadustikus eri osades: müüki võlaõiguses, 

asjaõiguslepingut asjaõiguses. 33 

33 

Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Priidu Pärna. Kirjastus Juura, 2004, lk 35. 

23

Käesoleva analüüsi seisukohalt omavad tähtsust eelkõige järgmised vara 

võõrandamistehingud ja kasutamistehingud: 

(a) metsamaa võõrandamine kinnisasjana; 

(b) kasvava metsa raieõiguse võõrandamine; 

(c) metsamaterjali võõrandamine; 

(d) töödeldud metsamaterjali võõrandamine; 

(e) kasutusvaldusega koormamine; 

(f) rendileandmine. 

Vara võõrandamise ja kasutamise tehingutega on seotud järgnevad maksuliigid: 

tulumaks, sotsiaalmaks ja käibemaks, mis on kehtestatud vastavalt TuMS-i, SMS-i 

ja KMS-i alusel. 

Tulumaksu objektiks on maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud 

mahaarvamised (TuMS § 1 lg 1). Sotsiaalmaksu objektiks on vastavalt SMS § 2 

lõikele 1 muuhulgas füüsilise isiku ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu 

tulumaksuseaduse § 14 tähenduses (SMS § 2 lg 1 punkt 5), füüsilisele isikule 

töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu 

alusel makstud tasud (SMS § 2 lg 1 punkt 6) jm. 

Järgnevalt analüüsitakse maksumaksja tulu maksustamist, s.t tulumaksu ja 

sotsiaalmaksuseaduste kohalduvaid regulatsioone. Käibemaksu, kui 

tarbimismaksuga seonduvat analüüsitakse käesoleva analüüsi peatükis 2.4. 

2.3.2 Üldpõhimõtted - tulu maksustamine ja kuludega arvestamine 

Tulumaks on Eestis ainus sissetulekult võetav maks. Tulumaks on otsene maks, 

sest maksukohustus vähendab maksumaksja tulu. Maksukohustuse kandja ja täitja 

langevad kokku. Tulumaks on subjektiivne maks, sest maksuobjekt on seotud 

konkreetse isiku kogu tuluga, mida ta maksustamisperioodil on saanud. Tulumaks 

on riiklik maks, kuigi osa maksutulust laekub kohalikele omavalitsustele. Tulumaks 

on jooksev maks, maksustamisperiood on sõltuvalt subjektist kalendrikuu või – 

aasta. 34 

34 


24

Alates 01.01.2000 kehtib Eestis uus tulumaksuseadus, mis on maailmas 

ainulaadne selle poolest, et juriidiliste isikute teenitud kasumit ei maksustata 

tulumaksuga. Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva 

tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud maksavad tulumaksu 

jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis (TuMS 

§ 50 lg 1) ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt (TuMS §-d 51-52). Lisaks 

täidavad juriidilised isikud tulumaksu kinnipidaja kohustusi (TuMS §-d 40-43) ning 

nn pöördmaksustamise kohustusi (maksavad tulu saaja asemel tulumaksu 

erisoodustustelt, kingitustelt ja annetustelt TuMS §-d 48-49). 35 

Tulumaksu subjektidena ehk maksumaksjatena käsitletakse käesolevas analüüsis 

füüsilist isikut, FIE-t ja juriidilist isikut. Maksuobjektiks saab olla igasugune tulu, 

mida isikud saavad seoses metsamaa ja/või metsamaterjali omamise või 

valdamisega. 

TuMS-is on koondatud ühe nime alla kaks iseseisvat maksu: klassikaline tulumaks, 

mida maksavad oma tuludelt füüsilised isikud ja mitteresidendid ning juriidiliste 

isikute tulumaks, mille objektiks on mitmesugused väljamaksed. 36 Füüsiliste isikute 

tulult võetavat tulumaksu puudutavad TuMS peatükid 3 kuni 9 (§§-d 12 -47). 

Juriidiliste isikute mitmesuguste väljamaksete maksustamist reguleerib TuMS 10 

peatükk (§§-d 48 – 52). Mõlema maksu suhtes kehtivad TuMS kahes esimeses 

peatükis (§§-d 1 - 11) toodud üldised sätted ja definitsioonid ning rakendussätted 

(§§-d 58 – 62). Mõlema maksu puhul on erinev nii maksu objekt, maksumaksja, 

maksumäär, maksustamisperiood, maksu deklareerimise kui ka tasumise kord. 

Füüsilise isiku tulu maksustamisperiood on aasta, juriidilise isiku puhul aga 

kalendrikuu. Füüsilise isiku tulumaksuga maksustatakse saadud sissetulek, millest 

arvatakse tulumaks maha (s.t teenitud 1000.- kroonist võetakse maha 22%). 

Juriidilise isiku tulumaksuga maksustatakse väljamakse, millele arvutatakse 

tulumaks juurde. 37 

35 

36 

37 



M. Huberg ja I. Raudjärv. Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega. Õigusaktide kogumik 

seisuga 1.märts 2006 Lasse Lehise kommentaaridega. OÜ Casus. Tartu 2006, lk 138. 

25

Tulumaksumäär oli 2006. aastal 23%, on 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning 

alates 2009. aastast 20% (TuMS § 4 lg 1 p 1-4). 

2.3.2.1 Füüsilise isiku tulu maksustamine 

Füüsilise isiku tulu maksustamist reguleerivad eelkõige TuMS §§ 15, 16, 37, 44 ja 

46. Üldjuhul teenib metsandusega tegelev füüsiline isik renditulu või saab kasu vara 

võõrandamisest. Vara, mille müügist võib füüsiline isik saada kasu, on peamiselt 

metsamaa kui kinnisasi, kasvava metsa raieõigus, metsamaterjali või töödeldud 

metsamaterjali võõrandamine. Füüsilise isiku puhul on kõige levinumaks 

võõrandamistehingute objektiks siiski metsamaa kui kinnisasi. 

TuMS § 12 kohaselt maksustatakse füüsilise isiku tulu, sealhulgas ettevõtlustulu 

(vastavalt TuMS §-le 14), kasu vara võõrandamisest (vastavalt TuMS §-le 15) ja 

renditulu (vastavalt TuMS §-le 16). 

Ettevõtlustulu maksustamist reguleerib TuMS § 14, mille kohaselt maksustatakse 

ettevõtlusest saadud tulu olenemata selle laekumise ajast. Ettevõtluseks loetakse 

isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine 

kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust 

tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus (TuMS § 14 lg 2). 

Kasu vara võõrandamisest reguleerib TuMS § 15, mille kohaselt maksustatakse 

tulumaksuga kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, 

sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või 

usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, 

investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, 

kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, 

hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle 

järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist. Oluline on ära märkida, 

et maksustamisele kuulub kasu vara võõrandmisest, mitte tulu. Vara 

võõrandamisest saadud kasu arvestamist reguleerib TuMS § 37. Üldreegli kohaselt 

käsitletakse kasuna müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahet. 

Samas on metsamaa kui kinnisasja ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest 

26

saadud tulu maksustamisel teatud erinevused. Nimetatud erinevusi analüüsitakse 

käesoleva analüüsi peatükkides 2.3.3.2 ja 2.3.3.3. 

Renditulu maksustamist reguleerib TuMS § 16, mille kohaselt maksustatakse 

tulumaksuga tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, või 

kinnisasja kasutusvaldusega koormamise eest (TuMS § 16 lg 1). 

Väidetavalt on praktikas tekitanud probleeme ettevõtlustulu (TuMS § 14) ja kasu 

vara võõrandamisest (TuMS § 15) eristamine. IMG Konsultant AS väitel 38 on 

praktikas teada juhtumeid, kus maksuhaldur on käsitlenud füüsilise isiku poolt (s.t 

FIE-ks mitteregistreeritud isiku poolt) metsamaterjali müüki ettevõtlusena ning 

teinud maksuotsuseid füüsilistele isikutele nõudega tasuda metsamaterjali müügist 

saadud tulult tulu- ja sotsiaalmaks. Sellist praktikat ei saa pidada mitte mingil juhul 

õigeks, kuivõrd kehtiv SMS käsitleb sotsiaalmaksu objektina füüsilisele isikule 


alusel makstud tasusid (SMS § 2 lg 1 punkt 6). Seega on sotsiaalmaksuga 

maksustatud vaid teenuste osutamiseks sõlmitud lepingute alusel makstud tasud, 

mitte aga võõrandamislepingute (s.h müügilepingute, kinkelepingute ja 

vahetuslepingute) ning kasutuslepingute alusel makstud tasud. Samuti puudub 

õiguslik alus maksustada sotsiaalmaksuga füüsilise isiku poolt saadud renditulu kui 

kasutuslepingu alusel saadud tulu. Füüsilise isiku poolt võõrandamislepingute ja 

kasutuslepingute alusel saadud tulu maksustamiseks sotsiaalmaksuga ei anna 

kehtiv SMS alust ka siis, kui nimetatud tulusid käsitletakse mitte kasuna vara 

võõrandamisest (TuMS § 15) ja rendituluna (TuMS § 16), vaid ettevõtlustuluna 

(TuMS § 16), kuivõrd ettevõtlustulu osas makstakse sotsiaalmaksu ainult FIE 

ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses (SMS § 2 lg 1 

punktile 5). IMG Konsultant AS poolt nimetatud segaduse, seoses füüsilise isiku 

ettevõtlustulu maksustamise sotsiaalmaksuga, võis tekitada 01.01.2001.a kehtetuks 

muutunud sotsiaalmaksuseadus, mille § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse 

sotisaalmaksu ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulult, 

millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. 

38 



27

Seega andis kuni 31.12.2000 kehtinud sotsiaalmaksuseadus võimaluse 

maksustada sotsiaalmaksuga füüsilise isiku (mitte ainult FIE) poolt saadud 

ettevõtlustulud. 01.01.2001.a jõustunud sotsiaalmaksuseadusega aga terminid 

ühtlustati. Vastavalt sotsiaalmaksu seaduse eelnõue seletuskirjale „Uue 

redaktsiooniga asendatakse seaduses mõiste "ettevõtlusega tegelev füüsiline isik" 

mõistega "füüsilisest isikust ettevõtja". Nimetatud muudatusega kõrvaldatakse 

olukord, kus kehtiva õigussüsteemi siseselt omavahel tihedalt seotud õigusaktides 

kasutatakse teatud isikute sätestamiseks erinevaid termineid”. 39 

Kuludega arvestamine. Vara võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga kasu 

vara võõrandamisest (TuMS § 15 lg 1). Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara 

soetamismaksumuse ja müügihinna vahe (TuMS § 37 lg 1). Maksumaksjal on õigus 

kasust maha arvata müügiga otseselt seotud ja dokumentaalselt tõendatud kulud 

(TuMS § 37 lg 1), soetamismaksumuseks loetakse kõik maksumaksja poolt vara 

omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt 

tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud (TuMS § 38 lg 1). 

Seega on oluline, et kulud oleksid tehtud vara ostmiseks ning vara väärtuse 

tõstmiseks, näiteks on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et müügiga otseselt seotud 

kulud on kinnisvara hindamise teenuse ostmine, enne müüki kinnistu jagamise ning 

märgistamisega kaasnevad kulud, samuti kulud mis on hädavajalikud tehingu 

sooritamiseks ja ilma milleta ei saa tehingut sooritada või mis võimaldavad tehingu 

sooritada edukamalt või mis oleksid jäänud tehingu mittetoimumisel kandmata; 

puidu töötlemise, ladustamise, vedamise jms teenuse sisseostmisega seotud kulud, 

mida tehakse kasu saamiseks vara võõrandamisest, mis on müügiga otseselt 

seotud. Võõrandamisega otseselt seotud kuludeks ei peeta näiteks kulusid 

ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamiseks, juhul kui ülestöötamine toimub kas 

maksumaksja enda või palgatud tööjõu poolt, kuna selline tegutsemise viis viitab 

ettevõtlusele kui iseseisvale majandustegevusele. 40 Tähelepanu tuleb pöörata 

sellele, et maha saab arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulud. 

39 

40 

Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse eelnõu 590 SE I juurde. Kättesaadav: 

http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=003674427&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11 

Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamine. Maksu- ja Tolliamet. Kättesaadav: 

www.emta.ee 

28

Deklaratsioonide esitamine. Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama 

Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni 

maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 

31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti portaali e-maksuamet vahendusel on 

tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. 

veebruarist (TuMS § 44 lg 1). Vara võõrandamisest saadud kasult 

juurdemaksmisele kuuluv tulumaks tuleb maksta kasu saamisele järgneva aasta 1. 

oktoobriks (TuMS § 46 lg 4). Juhul, kui maksu maksmisega hilinetakse, tuleb 

maksta intressi tähtajaks tasumata maksusummalt 0,06% päevas ehk ca 21% 

aastas (MKS § 117 lg 1). Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus 

vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast 

arvates (MKS § 117 lg 2). 

2.3.2.2 FIE tulu maksustamine 

FIE ettevõtlusest saadud tulu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga (TuMS § 14, 

SMS § 2 lg 1 punkt 5). Erinevalt füüsilisest isikust võib aga FIE kõikidest 

ettevõtlustuludest maha arvata ka kõik ettevõtlusega seotud kulud. Õigusliku aluse 

selleks annab TuMS § 14 lõige 5, mille kohaselt äriregistrisse kantud või Maksu- ja 

Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud FIE võib teha oma 

ettevõtlustulust TuMS kuuendas peatükis lubatud mahaarvamisi. Kusjuures enne 

FIE-na registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on 

seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike 

tegevuslubade ja registreeringute saamisega (TuMS § 14 lg 5). Seega ei ole 

võimalik olukord, kus FIE saab tuludest maha arvata kulud, mis on tekkinud ajal, mil 

ta füüsilisest isikust metsaomanikuna tegi kulutusi näiteks metsa raieks. 

Ettevõtlustuludest tehtavaid mahaarvamisi reguleerib TuMS kuues peatükk, §§- 

d 32 – 35. Peatükk reguleerib ettevõtluse kulusid ja piiranguid kulude 

mahaarvamisel, sätestab kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata 

ning ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmist (vastavalt TuMS §§-d 32 

kuni 35). 

29

TuMS § 32 lõike 1 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik 

maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud 

ettevõtlusega seotud kulud. Kulu loetakse ettevõtlusega seotuks, kui see on tehtud 

maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane 

sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on 

selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 

13 lõikest 1 (TuMS § 14 lg 2). Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega 

seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega 

seotud kulu ulatuses (TuMS § 32 lg 3). 

Lisaks maamaksu regulatsioonile 41 on ka TuMS-is tehtud soodustus 

põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimelt võib TuMS ptk 6 § 32 lõike 4 

kohaselt residendist füüsiline isik omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste 

realiseerimisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, 

maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni. Töötlemiseks ei 

loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist 

jahutamist ja pakendamist (TuMS § 32 lg 5). Kuigi on sätestatud, et nimetatud 

paragrahvi alusel on õigustatud subjektideks füüsilised isikud, tuleb § 32 lõiget 4 

vaadelda koos TuMS § 14 lõikega 5, mille kohaselt võivad TuMS kuuendas 

peatükis (s.o §§-s 32 – 35) sätestatud mahaarvamisi ettevõtlustuludest teha ainult 

äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses 

registreeritud FIE. 

Ettevõtlustulu ja kasu vara võõrandamisest eristamine. Praktikas võib 

probleeme tekitada ettevõtlustulu (TuMS § 14) ja kasu vara võõrandamisest (TuMS 

§ 15) eristamine, kuivõrd teatud juhtudel võib osutuda raskeks otsustamine, kas 

konkreetne tulu on vara võõrandamisest saadud kasu (TuMS § 15 lg 1) või 

ettevõtlustulu (TuMS § 14). Olulisim põhjus nende tululiikide eristamiseks on see, et 

ettevõtlustulult peab maksma sotsiaalmaksu, kuid vara võõrandamisest saadud 

kasult seda teha ei tule. Samuti on erinevusi kulude tulust või kasust mahaarvamise 

ulatuses. 

41 

Vt käesoleva analüüsi peatükk 2.2.5 Maamaksu maksumäär ja maksu tasumine. 

30

Tulumaksuseaduse § 15 lg 1 kohaselt maksustatakse kasu ükskõik millise 

võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist või vahetamisest. Selliseks 

võõrandatavaks ja varaliselt hinnatavaks esemeks võib olla kinnis- või vallasasi (§ 

15 lg 1). Seega maksustatakse vara võõrandamise sätete järgi üldjuhul igasuguse 

vara võõrandmisest saadud kasu. Ettevõtlus seisneb isiku iseseisvas majandus- või 

kutsetegevuses, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või 

vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Seega võib ka 

ettevõtlus hõlmata kaupade müügi ja vahetamise. Tekib küsimus, kas konkreetsete 

kaupade võõrandamisest saadud kasu maksustada ettevõtlustuluna või vara 

võõrandamisest saadud kasuna. TuMS § 37 lõike 2 kohaselt on vara müügihind 

(vahetuse puhul saadud vara turuhind) ettevõtlustulu, kui vara võõrandaja oli vara 

soetamismaksumuse maha arvanud oma ettevõtluse tulust. Seadus ei too teisi 

juhtumeid, mil vara võõrandamisest saadud kasu tuleks käsitleda ettevõtlustuluna. 

Samas nimetab seadus ühe vara võõrandamise juhtumi, mida tuleb alati 

maksustada vara võõrandamisest saadud kasuna ja mida ei saa käsitleda 

ettevõtluse tuluna – füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite võõrandamisest 

saadud kasu (§ 14 lg 3). Eeltoodu põhjal võib öelda, et iga isik peab ise otsustama, 

kas ta soovib konkreetsete vallasasjade võõrandamisest saadud tulu maksustada 

TuMS § 14 (ettevõtlustulu) või § 15 (vara võõrandamisest saadud kasu) alusel. 

Otsustamisvabadus puudub vara võõrandamisel, mille soetamismaksumus on 

ettevõtlustulust maha arvatud. Kui isik ei ole end registreerinud Maksu- ja 

Tolliametis või äriregistris FIE-na, siis tuleb kasu vara võõrandamisest maksustada 

TuMS § 15 alusel ja mitte ettevõtlustuluna. Isiku tahet peaks kinnitama ka see, kas 

ta deklareerib sellise tulu tuludeklaratsiooni A või E vormil. 42 

SMS-i § 2 lg 1 punkti 5 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu FIE ettevõtlusest saadud 

tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses (s.o ettevõtlustulu), millest on tehtud 

tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades 

käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui 

maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. 

42 



31

Seega ei ole Maksu- ja Tolliametil alust väita, et metsamaterjali müük on füüsilise 

isiku ettevõtlustegevus ning maksustada selliselt saadud nn ettevõtlustulu nii tulukui 

sotsiaalmaksuga. TuMS eeldab, et vallasasjade võõrandamisest saadud tulu on 

maksustatav TuMS § 15 alusel (s.o kasu vara võõrandamisest) ja mitte 

ettevõtlustuluna TuMS § 14 alusel. 43 

Tulumaksumäär tulult on 2007. aastal 22% (TuMS § 4 lg 1 punkt 2), mis langeb ühe 

protsendipunkti võrra aastas kuni 20%-ni aastaks 2009 (TuMS § 4 lg 1 punktid 3 ja 

4). 

Sotsiaalmaksumäär on 33% maksustavalt summalt (SMS § 7 lg 1). FIE 

ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta 

(SMS § 8 lg 2). 

Sotsiaalmaksukohustus on FIE jaoks piiratud. SMS-i § 2 1 sätestab ettevõtlusega 

tegelevale füüsilisele isikule minimaalse sotsiaalmaksukohustuse, mis ei sõltu 

tegelikult teenitud ettevõtluse tulu suurusest. Alates 1. jaanuarist 2007 sätestab 

seadus, et minimaalseks sotsiaalmaksuks kalendrikuus on 33% 2000 kroonilt. 

Seega peab FIE maksma sotsiaalmaksu aastal 2007 vähemalt 7920 krooni ehk 

2000 * 33% = 660 * 12. FIE sotsiaalmaksu avansilise makse arvutamisel kvartalis 

vähendatakse FIE sotsiaalmaksu kohustust tööandja poolt selles kvartalis FIE eest 

makstud sotsiaalmaksu võrra. Samuti võetakse 2007. aastal FIE avansilise makse 

kindlaks määramisel arvesse riigi või kohaliku omavalitsuse poolt SMS-i § 6 alusel 

selle isiku eest makstud sotsiaalmaksu (erinevalt kuni 31.12.2006 kehtivast korrast, 

kui FIE avansiliste maksete määramisel arvestati ainult riigi poolt 

sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktide 1, 1.1 ja 5 alusel makstud sotsiaalmaksu). 

Lisaks minimaalsele sotsiaalmaksu suurusele on SMS-is määratletud maksimaalne 

sotsiaalmaksu suurus. Vastavalt SMS-i § 2 lg 1 p 5 makstakse sotsiaalmaksu 

ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud 

43 



32

tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte 

rohkem, kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt 

aastas. Sellest lähtuvalt oli näiteks aastal 2006 maksimaalne FIE sotsiaalmaks 178 

200 krooni (33%*(15*12*3000) = 33%*540 000 = 178 200). 

SMS-i § 9 lg 3 sätestab FIE kohustused sotsiaalmaksu tasumisel. FIE on 

kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste 

maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 

15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt käesoleva seaduse §- 

s 2 1 sätestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud isik, kes on kogu 

kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 

ja 5 1 sätestatud juhtudel (SMS § 9 lg 3 punkt 1). Samuti on FIE kohustatud tasuma 

sama paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva 

maksusumma 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole (SMS § 9 lg 3 punkt 

1). Juhul, kui maksu maksmisega või tagastamisega hilinetakse, tuleb maksta 

intressi tähtajaks tasumata maksusummalt 0,06% päevas ehk ca 21% aastas (MKS 

§ 117 lg 1). 

FIE võib oma raamatupidamist pidada nii tekke- kui ka kassapõhiselt (RPS § 43 lg 

1). Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt 

majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele (RPS § 5 lg 1), 

see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on reaalselt 

tekkinud (raha pangakontole või kassasse laekunud) ning kulutused oma tuludest 

maha arvata selle aasta deklaratsioonis, millal kulutuste eest on tegelikult makstud. 

Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt 

majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on 

laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja 

lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud (RPS § 

5 lg 2). 

31. mail 2006.a vastu võetud ja 01. jaanuaril 2007.a jõustunud tulu- ja 

sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt hakkas alates 01.01.2007.a FIE puhul 

toimima sisuliselt sotsiaalmaksu tekkepõhine mahaarvamine. Seaduse seletuskirja 

kohaselt oli muudatuse eesmärgiks ühtlustada ettevõtlustulult ja palgatulult 

33

sotsiaalmaksu ja tulumaksu arvutamise baas. TuMS-st täiendati § 14 lõikega 5 3 , 

mille kohaselt FIE ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised 

ning saadud summa jagatakse enne tulumaksumääraga korrutamist 1,33-ga. Selle 

tulemusena vähendatakse tulumaksuga maksustamisele kuuluvat summat just 

vastaval aastal teenitud tulult tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu võrra. Seega, kui 

FIE ettevõtlustulu, millest on tehtud kõik lubatud mahaarvamised on 100 000 krooni, 

jagatakse see 1,33-ga, mille tulemusena on lõplik maksubaas 75 188 krooni. Sellelt 

arvestatud tulumaks on 18 045 krooni ja sotsiaalmaks 24 812 krooni. Selliselt 

arvestatud sotsiaalmaksu summa võrdub SMS-i alusel arvestatud 

sotsiaalmaksuga. 44 

Erandid kehtestati tulumaksuseaduse § 14 lg 5 4 ja 5 5 juhuks, kui lg 5 3 järgi 

arvestatud sotsiaalmaksusumma annab väiksema tulemuse kui 

sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud sotsiaalmaksu miinimum või suurema summa, 

kui kehtestatud sotsiaalmaksu maksimummäär. Seega näiteks aastal 2006 

kehtivate määrade kohaselt, kui ettevõtlustulu, millest on tehtud kõik lubatud 

mahaarvamised oleks väiksem kui 22 344 krooni, siis ei toimu mitte 1,33-ga 

jagamist, vaid summast lahutatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis 2006.a 

oli 5 544 krooni. Sarnane on olukord juhul, (arvestades 2006. a kehtivaid määrasid), 

kui ettevõtlustulu, millest on tehtud kõik lubatud mahaarvamised, oleks suurem kui 

718 200 krooni, siis ei toimu mitte 1,33-ga jagamist, vaid summast lahutatakse 

sotsiaalmaksu maksimumkohustus, mis aastal 2006 oli 178 200 krooni. Samuti 

tuleb ka tähele panna, et TuMS § 14 lg 5 4 sätestatud tingimuse kohaselt ei saa 

sotsiaalmaksu, kui see on suurem kui ettevõtlustulu, maha arvata järgmiste 

perioodide ettevõtlustulust, vaid seda loetakse tasuks isikule sotsiaalkindlustuse 

tagamise eest. 45 

Kulude edasikandmine. FIE saab ettevõtlusest saadud kahju edasi kanda kuni 

seitse aastat ning tasaarvestada tulevikus saadava ettevõtluse kasuga (TuMS § 35 

lg 1). Seega, kui FIE teeb kulusid ning ei saa tulu seitsme aasta jooksul nende 

44 

45 





34

tegemisest, siis väga suure tõenäosusega ei vähenda need ettevõtluse kulud 

tulevikus saadavat ettevõtluse tulu. Arvestades, et metsamajanduses on tulu 

tekkimise periood väga pikk, siis reaalselt saavad ainult need metsandusega 

tegelevad FIE-d oma ettevõtluse tulust maha arvata ettevõtluse kulusid, kes 

pidevalt võõrandavad vara ning seetõttu saavad ka pidevalt tulu. TuMS ei anna 

võimalust vähendada möödunud aastate ettevõtluse tulu hilisematel aastatel 

tehtavate ettevõtluse kulude võrra. Selline “kulude tagasikandmine” annaks 

metsaomanikule motivatsiooni teha metsa uuendust, sest metsauuendusele 

tehtavad kulud saaks maha arvata varasemate aastate tulust ning seega saaks 

tulumaksu tagasi. 46 

Kuna kulusid on võimalik edasi kanda vaid seitse aastat, siis on teatud juhtudel 

soodne kasutada hoopis tulude edasikandmise võimalust. Vastavalt TuMS § 36 

lõikele 7 võib äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus 

struktuuriüksuses registreeritud FIE residendist krediidiasutuses või mitteresidendist 

krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva 

summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust 

ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. 

Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi 

ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 

(a) erikonto on avatud pärast 2001. aasta 1. jaanuari; 

(b) erikontole kantakse alates laekumisest kümne tööpäeva jooksul ainult 

ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse 

alusel saadud toetused; 

(c) erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja 

sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse 

alusel saadud toetuste summat, millest on tehtud TuMS §-s 32 lubatud 

ettevõtlusega seotud mahaarvamised. 

Erikonto kasutamine on aga võimalik vaid sellisel juhul, kui kõigepealt tekib tulu 

ning hiljem hakatakse tegema kulutusi. Kuna tulude edasikandmisel ajalist piirangut 

ei ole, võib saadud tulust maha arvata metsa uuendamisega seotud või üldisi 

46 



35

ettevõtlusega seotud kulusid täies ulatuses. Ettevõtjad, kes soovivad kõigepealt 

investeerida ning teenida tulu alles tulevikus, erikonto kasutamine lisaväärtust ei 

tekita, kuna neil pole tulu, mida erikontole kanda. Samas on aga oht, et seitsme 

aasta jooksul ei suudeta kasumisse jõuda ning osa kuludest jääb edasi kandmata. 

Sellisel juhul peaksid FIE-d kaaluma äriühingu asutamist. 47 

TuMS võimaldab alates 1. jaanuarist 2004.a teha FIE varaga mitterahalisi 

sissemakseid äriühingusse ilma, et vara maksustataks. Seega, kui on ette näha 

suuremaid investeeringuid metsa uuendamisse, võiks metsamaa kinnistuna anda 

mitterahalise sissemakse teel äriühingule ning teha kulutusi äriühingu arvel, sest 

äriühingutel puudub kulude edasikandmise piirang. TuMS § 37 lõikega 7 

täpsustatakse, et olukorras, kus FIE annab ettevõtluse käigus kasutatava vara üle 

asutatavale või juba olemasolevale äriühingule ning sellest tulenevalt omandab 

osaluse äriühingus, ei toimu maksustamist ettevõtluse vara isiklikku tarbimisse 

võtmise sätte alusel. Mittemaksustamise eelduseks on asjaolu, et äriühing jätkab 

FIE senist majandustegevust. Kui mitterahalise sissemakse tegemine ei ole seotud 

ettevõtluse jätkamisega (näiteks antakse üle üksikud esemed ja FIE jätkab oma 

senist majandustegevust), siis on maksustamise mõttes tegemist ettevõtluse vara 

isiklikku tarbimisesse võtmisega. Kui mitterahalise sissemakse teinud füüsiline isik 

edaspidi äriühingu osaluse võõrandab, toimub maksustamine TuMS § 38 lõike 5 1 

kohaselt. 48 

2.3.2.3 Juriidilise isiku tulu maksustamine 

Juriidiliste isikute tulude maksustamine toimub hoopis teisel põhimõttel kui füüsiliste 

isikute tulude maksustamine. Äriühingud ei maksa tulumaksu kasumiaruandes 

näidatud majandusaasta kasumilt. Tulumaksu seadus loetleb tulumaksu maksmise 

erijuhud ehk need kulud ja väljamaksed, millelt residendist juriidiline isik maksab 

tulumaksu. Nendeks on erisoodustus (TuMS § 48), kingitused, annetused ja 

vastuvõtukulud (TuMS § 49), dividendid ja muud kasumieraldised (TuMS § 50), 

47 

48 



Seletuskiri tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise 

seaduse eelnõu nr 132 juurde. Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=032680011&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11 

36

ettevõtlusega mitteseotud kulud (TuMS § 51) ja ettevõtlusega mitteseotud 

väljamaksed (TuMS § 52). Need üldpõhimõtted kehtivad nii äriühingule kui ka 

mittetulundusühingule ja sihtasutusele ning mitteresidendi Eestis registreeritud 

püsivale tegevuskohale (näiteks filiaal). Eelpool loetletud juriidiliste isikute poolt 

nimetatud maksuobjektide puhul jagatakse vastavalt TuMS § 4 lõikele 1¹ maksustav 

summa enne maksumääraga korrutamist vastavalt maksukohustuse tekkimise ajale 

järgmiselt: 

(1) 2006.a - 0,77; 

(2) 2007.a - 0,78; 

(3) 2008.a – 0,79; 

(4) alates 2009.a – 0,80. 

Kuna residendist juriidilise isiku teenitud kasumit ei maksustata kuni seda ei viida 

ettevõtlusest välja, siis ei maksustata ka juriidilise isiku poolt nn metsatehingute (s.h 

metsamaa võõrandamine kinnisasjana, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, 

metsamaterjali võõrandamine, töödeldud metsamaterjali võõrandamine, 

kasutusvaldusega koormamine, rendileandmine) tegemisest saadud tulu. Seega 

sisuliselt ei ole äriühingu maksustamise seisukohalt oluline eristada millisest allikast 

tulu saadakse. Juriidilise isiku tulu ei maksustata igal juhul seni, kuni seda ei jaotata 

dividendidena või ei tehta kulutusi või väljamakseid, mis oleksid maksustatavad 

TuMS §§-de 48 - 52 kohaselt (dividendid, varjatud kasumieraldised aktsionärileosanikule, 

kingitused, annetused, vastuvõtukulud, erisoodustused, ettevõtlusega 

mitteseotud väljamaksed ja kulud). Seega võimaldab kehtiv TuMS äriühingul 

võõrandada metsamaa kinnisasjana, võõrandada kasvava metsa raieõigust, 

võõrandada metsamaterjali või töödeldud metsamaterjali, koormata metsamaaga 

kinnistut kasutusvaldusega või anda metsamaaga kinnistu rendile ilma, et 

nimetatud tehingutelt saadud kasult või tulult tuleks maksta tulumaksu. 

Samas on teada, et hetkel kehtiv tulumaksusüsteem võib muutuda 1. jaanuarist 

2009, kuna see on väidetavalt vastuolus EMÜ ema-tütarühingu direktiiviga 49 . 

Rahandusministeerium on välja töötanud võimalikud lahendused väidetava vastuolu 

kõrvaldamiseks ning kõige tõenäolisemaks peetakse eelmise, st enne 2000. aastat 

49 

Nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ 23. juulil 1990 

37

kehtinud tulumaksusüsteemi taastamist, mille kohaselt maksustati füüsiliste ja 

juriidiliste isikute tulu ühtse tulumaksumäära alusel. 50 

Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud füüsilise isiku varaga mitterahalise 

sissemakse tegemine äriühingusse. Probleem kerkis päevakorda eelkõige 

väärtpaberitehingutega, kuid printsiip on kohaldatav ka metsamaale kui 

kinnisasjale, kasvava metsa raieõigusele, metsamaterjalile jne. Äriseadustiku § 142 

lõike 1 ja § 248 lõike 1 kohaselt võib osaühingu/aktsiaseltsi puhul olla 

mitterahaliseks sissemakseks mistahes rahaliselt hinnatav ja 

osaühingule/aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik 

pöörata sissenõuet. Ära püütakse kasutada mitterahalise sissemakse 

maksuvabastust (TuMS § 15 lg 4 punkt 10). Füüsilised isikud, kes soovivad oma 

vara võõrandada, kuid ei taha füüsilise isikuna teenida tulu, et mitte maksta 

tulumaksu, on teinud nimetatud varaga mitterahalisi sissemakseid äriühingusse. 

TuMS § 15 lg 4 punkti 10 kohaselt ei maksustata tulu osaluse suurendamisest või 

omandamisest mitterahalise sissemakse teel. Pärast sissemaksete tegemist 

võõrandatakse vara ning tulu saajaks oli seega äriühing, mis saab tulu edasi 

investeerida maksuvabalt. Kuigi TuMS selliseid tehinguid ei maksusta, on 

maksuhaldur asunud seisukohale, et kui mitterahalise sissemakse tegemise 

ainukeseks põhjuseks on maksudest kõrvalehoidumine, kuulub tehing 

maksustamisele MKS § 84 alusel - kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on 

tehtud maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel 

sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule 

majanduslikule sisule. Maksuhaldur omistab juriidilise isiku tulu eraisikule, kellel 

tekib ka tulumaksukohustus, vaatamata sellele, et kassapõhiselt pole eraisik tulu 

saanud. Põhimõte kehtib ka FIE-de puhul, kuna FIE varaga mitterahalise 

sissemakse tegemisel on maksuvabastuse eelduseks see, et äriühing jätkab senist 

tegevust (TuMS § 37 lg 7). 51 

50 

51 





38

2.3.3 Vara võõrandamise tehingute maksustamine 

2.3.3.1 Üldiselt 

Vara võõrandamise tehingutena käsitletakse käesolevas analüüsis müügi-, 

vahetus- ja kinketehinguid. Võõrandamistehingud on omakorda jaotatud 

järgnevateks tehinguteks: metsamaa võõrandamine kinnisasjana, kasvava metsa 

raieõiguse võõrandamine, metsamaterjali ja töödeldud metsamaterjali 

võõrandamine. Iga nimetatud võõrandamistehingu liigi puhul käsitletakse müügi-, 

vahetuse- ja kinketehinguga seonduvad. 

Vahetustehingute osas on oluline TuMS-ga kehtestatud põhimõte, mille kohaselt 

käsitletakse isiku poolt vara vahetamist teise vara vastu, kui olemasoleva vara 

võõrandamist ning uue vara soetamist. Vastavalt VÕS § 254 lõikele 2 kohaldatakse 

vahetuslepingule müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse 

tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele 

kuuluva eseme suhtes ostjana. Tulenevalt vahetustehingu käsitlemist kahe 

eraldiseisva müügitehinguna, tekib isikul maksustatav tulu, olgugi et ta ei ole 

saanud raha. Vahetamisel loetakse maksustatavaks tuluks vahetatava vara 

soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahet. 

Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata vara müügi või vahetamisega otseselt 

seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 37 lg 1). 

Kuivõrd tulu maksustamise üldpõhimõtted on esitatud peatükis 2.3.2, siis 

käsitletakse käesolevas alapeatükis ainult eriregulatsioone, mis rakenduvad 

konkreetsete tehingute maksustamisel. 

2.3.3.2 Metsamaa võõrandamine kinnisasjana 

Lähtuvalt TsÜS-ist on maatükk, millel kasvab mets, kinnisasi ning tsiviilkäibes 

osalevad maatükk ja sellel kasvav mets koos, s.t neid võib koormata või 

võõrandada ainult koos. Nimelt on TsÜS § 50 lõige 1 kohaselt kinnisasi maapinna 

piiritletud osa (maatükk). Asja oluliseks osaks on aga asja koostisosad, mida ei saa 

asjast eraldada, ilma et asi või selle eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks 

(TsÜS § 53 lg 1). TsÜS § 54 lõige 1 sätestab täpsustava loetelu kinnisasja olulistest 

39

osadest, – kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu 

ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 

Lähtuvalt MS-ist on metsamaa maa, mis on kantud metsamaana maakatastrisse 

ja/või vähemalt 0,1 hektarilise pindalaga maatükk, millel kasvavad puittaimed 

kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30% (MS § 3 lg 2). 

Metsamaa võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga kasu metsamaa 

võõrandamisest (TuMS § 15 lg 1). Kasu metsamaa võõrandamisest on müüdud 

vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe (TuMS § 37 lg 1). Maksumaksjal on 

õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud ja dokumentaalselt tõendatud 

kulud (TuMS § 37 lg 1). Soetamismaksumuseks loetakse kõik maksumaksja poolt 

vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud 

dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud 

(TuMS § 38 lg 1). 52 

Kui metsamaa saadakse tasuta, näiteks kinke või pärimise teel, siis metsamaal 

soetamismaksumus puudub. Erandina saab soetamismaksumusena käsitleda 

notaritasusid või riigilõivu, kui need kulud on kantud saaja poolt. Seega 

maksustatakse tasuta saadud vara võõrandamisel kogu võõrandamisest saadud 

tulu. Kui kinke puhul on soetamismaksumuse puudumine reegliks, siis pärandvara 

saamisel esineb mõningaid erisusi. Näiteks on praktikas Maksu- ja Tolliameti 

lähenemine olnud selline, et abikaasalt pärandina saadud vara puhul võetakse 

arvesse ühisvarasse kuuluva vara soetusmaksumusest 50% ning ülejäänud 50% 

ühisvarasse kuuluva vara soetamismaksumusest loetakse nulliks. Kui pärijat ei 

rahulda soetamismaksumusest 50% arvestamine või tegemist ei ole üldse 

ühisvaraga, siis jääb metsamaa pärijal võimalus ebaõiglase maksustamise 

vältimiseks pärandvara vastuvõtmise asemel rakendada pärandvara hoiumeetmeid 

ja võtta pärandvarana vastu rahas. Nimelt on pärast isiku surma võimalik 

korraldada vara müük enne pärandi vastuvõtmist. Sellisel juhul deklareeritakse vara 

müük pärandaja nimel ja rakendatakse tema suhtes kehtinud soetamismaksumust. 

52 

Kulude mahaarvamisega seonduvat on põhjalikumalt analüüsitud käesoleva analüüsi peatükis 

2.3.2.1 füüsilise isiku tulu maksustamine. 

40

Pärija saab aga pärandi rahas, mida enam tulumaksuga ei maksustata (TuMS § 31 

lg 1). 53 

Metsamaa omandamisel erastamisväärtpaberite eest, mis anti füüsilisele isikule riigi 

poolt või mille füüsiline isik sai pärandina abikaasalt, vanemalt või lapselt, loetakse 

metsamaa soetamismaksumuseks erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil 

noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne 

erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist (kuni 1999) 

soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmist 

kohalikku müügihinda vara soetamise päeval (TuMS § 38 lg 4). 

Tulumaksuseaduse § 15 lõiked 4 - 5 sätestavad olulised erandid, millal vara 

võõrandamisest saadud kasu tulumaksuga ei maksustata. 

Füüsilisest isikust metsaomaniku seisukohalt omab, käesoleva analüüsi kontekstis, 

väga suurt tähendust maksuvabastus tulule, mis on saadud omandireformi käigus 

tagastatud maa võõrandamisest (TuMS § 15 lg 4 p 5). Seega, kui isik võõrandab 

temale omandireformi käigus tagastatud metsamaa, siis sellest tehingust saadud 

tulu tulumaksuga ei maksustata. Ehkki TuMS ei sätesta expressis verbis, et tehingu 

tulumaksuga mittemaksustamiseks peab tegemist olema omandireformi käigus 

tagastatud maa esmamüügiga, siis ometi tuleb seda selliselt tõlgendada, kuivõrd 

TuMS § 15 lg 4 punkti 5 kohaselt peab tulu olema saadud omandireformi käigus 

tagastatud maa võõrandamisest ning maad on võimalik igakordselt võõrandada 

ainult üks kord, s.t näiteks kui isik pärib omandireformi käigus tagastatud 

metsamaa, siis selliselt omandatud metsamaa müügist saadud kasu kuulub 

tulumaksuga maksustamisele, samuti kuulub tulumaksuga maksustamisele kasu, 

mille isik on saanud metsamaa müügist, mis on küll nn tsiviilkäibesse tulnud 

omandireformi käigus tagastatud maana, kuid mille antud isik on omandanud kinke 

teel. 

53 



41

Kinnisasja võõrandamisest saadud kasu ei maksustata tulumaksuga ka siis, kui 

selle oluliseks osaks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas 

oma alalise või peamise elukohana (TuMS § 15 lg 5 p 1). Samas sätestab TuMS § 

15 lg 6, et kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja 

elukohana ning kinnisasja kasutati ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust 

proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala 

suhtele. Nimetatud lõige (TuMS § 15 lg 6) käsitleb aga vaid olukorda, kus eluruumi 

kasutatakse osaliselt eluruumina ning osaliselt muul otstarbel. Seadus ei reguleeri 

olukorda, kus võõrandatava kinnistu oluliseks osaks on nii mets kui ka ehitis, mida 

füüsiline isik kasutab ainult eluruumina. Grammatilise tõlgendamise kohaselt, kui 

füüsiline isik kasutab 100% ehitisest eluruumina, ei tohiks kogu kinnistu müügil 

maksuvabastust piirata. Seda ka olukorras, kus 5% kinnistu pindalast kasutatakse 

elamiseks ning 95 % pindalast on metsamaa. 54 Analüüsi koostajal puudub 

informatsioon, et maksuhaldur oleks taolises olukorras üritanud piirata 

maksuvabastust. 

2.3.3.3 Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine 

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel saadud tulu kuulub maksustamisele 

ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest (vastavalt TuMS § 14 või 15 

alusel). Kui ettevõtluse objektiks olevalt metsamaalt võõrandatakse raieõigust, siis 

on saadud tulu ettevõtlustulu. Kui aga võõrandatakse raieõigust ettevõtluse 

objektiks mitteolevalt metsamaalt, siis on saadud tulu füüsilise isiku kasu vara 

võõrandamisest. 55 

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga kasu 

raieõiguse võõrandamisest (TuMS § 15 lg 1). Kasu raieõiguse võõrandamisest on 

müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe (TuMS § 37 lg 1). 

Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud ja 

dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 37 lg 1), soetamismaksumuseks 

loetakse kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja 

54 

55 




www.emta.ee 

42

täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, s.h makstud 

komisjonitasud ja lõivud (TuMS § 38 lg 1). 56 

Raieõigust ei käsitleta kinnisasjana ning üldreegli kohaselt ei oleks selle 

võõrandamisel võimalik arvestada soetamismaksumust, kuna metsa omandamise 

kulud ei ole raieõiguse võõrandamisel arvestatavad. Tulumaksuseadus on aga 

raieõiguse võõrandamisel ette näinud täiendava sätte, mis võimaldab tulust maha 

arvata metsa uuendamisega seotud kulusid. Alates 1. jaanuarist 2004 loetakse 

TuMS § 37 lõike 8 kohaselt kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel 

soetamismaksumuseks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt 

tõendatud kulud. Maksumaksjal on õigus need kulud maha arvata samal või 

järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, 

kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 

(1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses; 

(2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele 

keskkonnateenistusele metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning 

keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust. 

Eelpoolnimetatud TuMS muudatus on kooskõlas Riigikogus 13. novembril 2002 

heaks kiidetud Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2010, mille punkti 4.2.3.7. 

kohaselt ”Tulumaksuseaduses luuakse võimalused metsauuendusega kaasnevate 

kulutuste maksustatavast tulust mahaarvamiseks.” 

Metsaomanikud, kes TuMS § 37 lõike 8 võimalusi kasutavad, peaksid erilist 

tähelepanu pöörama metsateatise edastamisele metsauuendustööde kohta 

vastavalt MS-is sätestatud korrale. Praktikas on levinud metsauuenduste korral 

metsateatist mitte esitada. Kuivõrd nimetatud TuMS paragrahv sätestab mõlema 

nõude (uuenduse kvalifikatsiooni MS tähenduses ja metsateatise esitamise 

kohustuse) täitmise kohustuse, siis kaotab metsaomanik õiguse metsa 

uuendamisega seonduvate dokumentaalselt tõendatud kulude mahakandmiseks, 

kui unustab või muul põhjusel jätab metsateatise esitamata. 

56 



43

Oluline on jälgida, et kulutusi, mida arvestati soetamismaksumuse sisse kasvava 

metsa raieõiguse võõrandamisel, ei tohiks teist korda kasutada metsa müümisel. 

Kuigi sellist piirangut seadus eraldi ette ei näe, poleks ühe kulutuse kahekordne 

mahaarvamine tulumaksuseaduse mõttega kooskõlas. 

Raieõiguse maksustamisega tekib probleemne olukord juhul, kui tulu tekib enne 

kulude kandmist. Maksumaksjal on õigus metsa uuendamise kulud maha arvata 

samal või järgmistel maksustamisperioodidel kasvava metsa raieõiguse 

võõrandamisest saadud tulust. Seega, kui tulu saadakse näiteks 2006. aastal, aga 

metsa hakatakse uuendama 2007. aastal, siis saab kulutusi maha arvata alles 

järgmistel maksustamisperioodidel raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning 

2006. aasta tulud maksustatakse täies ulatuses. Arvestades metsa uuendamiseks 

kuluvat aega, on säte ebaproportsionaalne. Metsaomanikul jääb vaid sättida tulude 

laekumine ja kulude tegemine ühte maksustamisperioodi. 57 

2.3.3.4 Metsamaterjali ja töödeldud metsamaterjali võõrandamine 

Metsamaterjal on vallasasi. TsÜS § 50 lõike 2 kohaselt on vallasasjale antud 

negatiivne definitsioon, s.t kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad. Kuna 

metsamaterjal ei ole kinnisasi - kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) 

lähtuvalt TsÜS § 50 lõikest 1 – siis järelikult ongi metsamaterjal vallasasi. Vallasasja 

võõrandamisest saadud kasu maksustatakse TuMS § 15 lg 1 alusel, mille kohaselt 

maksustatakse tulumaksuga kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt 

hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, kasutusvalduse, isikliku 

kasutusõiguse, rentniku õiguse või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või 

vahetamisest. 

Metsamaterjali võõrandamisel saadud tulu kuulub maksustamisele, kas 

ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest (vastavalt, kas TuMS § 14 või 15 

alusel). Kui võõrandatakse metsamaterjali ettevõtluse objektiks olevalt metsamaalt, 

olenemata sellest, kas maksumaksja töötas metsa ise üles või kasutas selleks 

teenust, on saadud tulu ettevõtlustulu. Kui metsamaterjali võõrandatakse aga 

ettevõtluse objektiks mitteolevalt metsamaalt, siis olenevalt metsa ülestöötamise 

57 



44

viisist, metsamaa soetamise viisist ja otstarbest, võõrandamise asjaoludest jms 

loetakse saadud tulu, kas ettevõtlustuluks või füüsilise isiku kasuks vara 

võõrandamisest. 58 

Metsamaterjali võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga kasu metsamaterjali 

võõrandamisest (TuMS § 15 lg 1). Kasu metsamaterjali võõrandamisest on müüdud 

vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe (TuMS § 37 lg 1). Maksumaksjal on 

õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud ja dokumentaalselt tõendatud 

kulud (TuMS § 37 lg 1), soetamismaksumuseks loetakse kõik maksumaksja poolt 

vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud 

dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud 

(TuMS § 38 lg 1). 59 

Kui võõrandatakse kinkimise või pärimise teel tasuta omandatud ja ettevõtluse 

objektiks olevalt metsamaalt metsamaterjali, mille soetamismaksumust ei ole 

ettevõtlustuludest maha arvatud, loetakse saadud tulu reeglina kasuks vara 

võõrandamisest ning müügihinda või vahetuse teel saadud vara turuhinda 

ettevõtlustulule ei lisata. Juhul, kui võetakse isiklikku tarbimisse metsamaterjali, 

mille soetamismaksumus on ettevõtluskuludesse kantud, siis lisatakse 

ettevõtlustulule metsamaterjali turuhind. Kui selline metsamaterjal hiljem 

võõrandatakse ja saadud tulu on juhuslikku laadi, on see maksuvaba tulu. 60 

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kui füüsiline isik võõrandab enda omanduses 

olevalt metsamaalt saadud metsamaterjali, on tulust mahaarvamisi võimalik teha 

minimaalselt. Seega, kuna füüsiline isik ei saa kasust maha kanda ettevõtlusega 

seotud kulusid, siis oleks kindlasti mõistlik katta raie- ja transpordikulud ostja poolt, 

kui ostja on ettevõtlusega tegutsev isik (FIE või juriidiline isik). Füüsilisel isikul oleks 

kasulik saada vaid kasu materjali võõrandamise eest, kuna füüsilisele isikule 

makstav ja seega maksustamisele kuuluv summa oleks sellisel juhul väiksem. 

58 

59 

60 


www.emta.ee 




www.emta.ee 

45

2.3.4 Vara kasutamise tehingute maksustamine 

2.3.4.1 Üldiselt 

Vara kasutamise tehingutena käsitletakse käesolevas analüüsis renditehingut ja 

kasutusvaldusega koormamist. 

2.3.4.2 Vara rentimine 

Lisaks võõrandamistehingutele, mille objektiks on metsamaa, raieõiguse ja 

metsamaterjal, võib isik teenida tulu ka metsamaa kasutusse andmisest ehk 

rentimisest. 

Metsamaa rentimisel saadud tulu kuulub maksustamisele ettevõtlustuluna või 

rendituluna (vastavalt, kas TuMS § 14 või 16 alusel). 

TuMS § 16 kohaselt maksustatakse tulumaksuga tulu kinnis- või vallasvara või selle 

osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja 

ostueesõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise 

eest. Kui isik on kinnisasja soetamise kulud oma ettevõtlustulust maha arvanud või 

käsitleb enda valikul saadud tulu kui ettevõtlustulu, on maksustamise aluseks TuMS 

§ 14. 

Kui füüsiline isik saab renditulu, siis pole tal võimalik saadud tulust teha ühtegi 

mahaarvamist. 

2.3.4.3 Kasutusvalduse võõrandamine 

Kasutusvaldus on asjaõiguslik kasutusõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et 

isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja 

omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1). Kasutusvaldajal on õigus asja kasutada ja 

vallata, kuid puudub õigus asja käsutamiseks (AÕS § 214 lg 1), asja vilja aga on 

aga kasutusvaldajal õigus vallata, kasutada ja käsutada (AÕS § 214 lg 3). AÕS § 

46

218 lõike 3 kohaselt võib kasutusvaldaja kasutada metsa kinnisasja korrapäraseks 

majandamiseks vajalikul määral. 

Vastavalt AÕS § 201 lg 3 võib kasutusvaldust piirata mõne kasutusviisi 

välistamisega. Seega on võimalik kasutusvalduse puhul kokku leppida nii, et see 

seisneks vaid kinnisasjal asuva kasvava metsa kasutamises. Sellisel juhul on 

kasutusvaldaja õigustatud kasutama vaid kinnisasja oluliseks osaks olevat kasvavat 

metsa ning omandama selle vilju. Viljana on käsitatav puit (palgid, paberipuu, 

küttepuu jne). Oluline on märkida, et kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset 

koormata servituutide ega muude asjaõigustega ega anda kasutusvaldust üle 

kolmandale isikule. See tuleneb sellest, et kasutusvaldus kui isiklik servituut 

seatakse konkreetse isiku huvides, andes talle õiguse kinnisasja kasutada ja selle 

vilju omandada. 

Kinnisasja kasutusvaldusega koormamise eest saadud tulu kuulub maksustamisele 

ettevõtlustuluna või rendituluna (vastavalt, kas TuMS § 14 või 16 alusel). 

Kui füüsiline isik saab tulu kinnisasja kasutusvaldusega koormamise eest, siis pole 

tal võimalik teha saadud tulust ühtegi mahaarvamist. 


Käesolevas uuringus analüüsitakse peamiselt järgnevaid vara võõrandamise- ja 

kasutamistehingute maksustamisega seonduvat: metsamaa võõrandamine 

kinnisasjana, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, metsamaterjali 

võõrandamine, töödeldud metsamaterjali võõrandamine, kasutusvaldusega 

koormamine, rendileandmine. 

Maksuliikidest omavad käesoleva analüüsi seisukohalt tähendust tulumaks, 

sotsiaalmaks ja käibemaks, mis on kehtestatud vastavalt TuMS-i, SMS-i ja KMS-i 

alusel. Tulumaksu objektiks on maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega 

lubatud mahaarvamised (TuMS § 1 lg 1). Sotsiaalmaksu objektiks on vastavalt SMS 

§ 2 lõikele 1 muuhulgas füüsilise isiku ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu 

47

tulumaksuseaduse § 14 tähenduses (SMS § 2 lg 1 punkt 5) ja füüsilisele isikule 


alusel makstud tasud (SMS § 2 lg 1 punkt 6). 

Füüsilise isiku tulu maksustamist reguleerivad eelkõige TuMS §§ 15, 16, 37, 44 ja 

46. Üldjuhul teenib metsandusega tegelev füüsiline isik renditulu või saab kasu vara 

võõrandamisest. Vara, mille müügist saab füüsiline isik kasu, on peamiselt 

metsamaa kui kinnisasi, kasvava metsa raieõigus, metsamaterjali või töödeldud 

metsamaterjali võõrandamine. 

Vara võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga kasu vara võõrandamisest (TuMS 

§ 15 lg 1). Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara soetamismaksumuse ja 

müügihinna vahe (TuMS § 37 lg 1). Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata 

müügiga otseselt seotud ja dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 37 lg 1). 

Soetamismaksumuseks loetakse kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning 

selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, 

sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud (TuMS § 38 lg 1). Füüsilise isiku puhul 

võib tekitada raskusi kulude dokumentaalne tõendamine, samuti piirab oluliselt 

kulude mahaarvamist nõue, et kulu peab olema otseselt müügiga seotud, näiteks ei 

saa müügiga otseselt seotuks pidada kütusekulu, mis on füüsilisel isikul tekkinud 

sõitudega oma metsamaale, samuti telefonikulu jms. Ammendavat loetelu kuludest, 

mida on võimalik tulust maha arvata ja seeläbi maksustamisele kuuluvat kasu 

vähendada, seadus ei anna. Füüsiline isik annab oma kuludele ise hinnangu 

deklaratsiooni täitmisega. Seejärel on maksuhalduri otsus, kas nõustuda füüsilise 

isiku poolt teostatud kulu mahaarvamisega või mitte. 

Kulude mahaarvamise osas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kui füüsiline isik 

võõrandab enda omanduses olevalt metsamaalt saadud metsamaterjali, on 

mahaarvamisi tulust võimalik teha minimaalselt. Seega, kuna füüsiline isik ei saa 

tulust maha kanda ettevõtlusega seotud kulusid, siis oleks kindlasti mõistlik katta 

raie- ja transpordikulud ostja poolt, kui ostja on ettevõtlusega tegutsev isik (FIE või 

juriidiline isik). Füüsilisel isikul oleks kasulik saada vaid kasu metsamaterjali 

48

võõrandamise eest, kuna füüsilisele isikule makstav ja seega maksustamisele 

kuuluv tulu oleks sellisel juhul väiksem. 

Füüsilise isiku osas on praktikas tekitanud probleeme ettevõtlustulu (TuMS § 14) ja 

kasu vara võõrandamisest (TuMS § 15) eristamine ning väidetavalt on teada 

juhtumeid, kus maksuhaldur on käsitlenud füüsilise isiku poolt (s.t FIE-ks 

mitteregistreerinud isiku poolt) metsamaterjali müüki ettevõtlusena ning teinud 

maksuotsuseid füüsilistele isikutele nõudega tasuda metsamaterjali müügist saadud 

tulult tulu- ja sotsiaalmaks. Sellist praktikat ei saa pidada mitte mingil juhul õigeks, 

kuivõrd kehtiv SMS käsitleb sotsiaalmaksu objektina füüsilisele isikule töövõtu-, 

käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 

makstud tasusid (SMS § 2 lg 1 punkt 6). Seega on sotsiaalmaksuga maksustatud 

vaid teenuste osutamiseks sõlmitud lepingute alusel makstud tasud, mitte aga 

võõrandamislepingute, seal hulgas müügilepingute, kinkelepingute ja 

vahetuslepingute ja kasutuslepingute, alusel makstud tasud. 

Kui üldjuhul puuduvad erisused metsandusega seotud tehingute ja muude 

tehingute maksustamise osas, siis ühe olulise erandi TuMS siiski kehtestab - TuMS 

võimaldab tulust maha arvata metsa uuendamisega seotud kulud. Alates 1. 

jaanuarist 2004 loetakse TuMS § 37 lõike 8 kohaselt kasvava metsa raieõiguse 

võõrandamisel soetamismaksumuseks ka metsa uuendamisega seonduvad 

dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksumaksjal on õigus arvata need maha samal 

või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud 

tulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: (1) tegemist on metsa 

uuendamisega metsaseaduse tähenduses; ja (2) metsaomanik on 

metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele 

metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning keskkonnateenistus ei ole 

keelanud teatises kavandatud tegevust. Raieõiguse maksustamisega seoses tekib 

aga probleemne olukord, kui tulu tekib enne kulude kandmist. Maksumaksjal on 

õigus metsa uuendamise kulud arvata maha samal või järgmistel 

maksustamisperioodidel kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust. 

Seega, kui tulu saadakse näiteks 2006. aastal, aga metsa hakatakse uuendama 

2007. aastal, siis saab kulutusi maha arvata alles järgmistel 

maksustamisperioodidel raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning 2006. aasta 

49

tulud maksustatakse täies ulatuses. Arvestades metsa uuendamiseks kuluvat aega, 

on säte ebaproportsionaalne – üldjuhul laekuvad kasvava metsa raieõiguse 

võõrandamisel tulud võõrandamislepingu allkirjastamisel, kulud aga siis, kui 

alustatakse metsa uuendamist. Ainus võimalus käesolevat TuMS lubatud 

soodustust kasutada, on sättida tulude laekumine ja kulude tegemine ühte 

maksustamisperioodi. 

Füüsilise isiku puhul on kõige levinumaks võõrandamistehingute objektiks 

metsamaa kui kinnisasi. Käesolev analüüs toob välja kaks selget põhjust, miks 

füüsiline isik pigem võõrandab metsamaa, kui metsamaterjali, kasvava metsa 

raieõiguse vms. Üheks põhjuseks on tulumaksuseadusega antud maksuvabastus 

tulule, mis on saadud omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest (TuMS 

§ 15 lg 4 p 5). Seega, kui isik võõrandab temale omandireformi käigus tagastatud 

metsamaa, siis sellest tehingust saadud tulu tulumaksuga ei maksustata. Raske on 

anda hinnangut, kas nimetatud tulumaksuvabastus on tulnud metsandussektorile 

kasuks või mitte. Ühelt poolt said omandireformi käigus metsamaade omanikuks 

isikud, kellel puudus igasugune huvi ja ka algteadmised metsamaa majandamisest. 

Seega tundus olevat õigustatud, et need isikud said võimaluse „ilma lisamaksuta” 

oma metsamaast „vabaneda”. Teiselt poolt soodustab TuMS võõrandama 

metsamaa kinnistuna ka neid füüsilisest isikust metsamaa omanikke, kellel on 

olemas teadmised metsamajandamisest ning metsamaa võõrandajal puudub 

üldjuhul huvi selle vastu, millised on ostja plaanid ostetava metsamaa suhtes. 

Teiseks põhjuseks, miks füüsiline isik peamiselt võõrandab metsamaa tervikuna, 

võib pidada nn finantside optimeerimist – füüsilise isiku poolt vara võõrandamisel 

saadud kasu kuulub maksustamisele tervikuna ning võimalused tulust maha arvata 

kulusid on väga limiteeritud ja piirnevad ainult soetamismaksumusega, mille hulka 

kuuluvad müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud 

kulud. Erand on kehtestatud vaid kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel metsa 

uuendamisega seotud kulude osas, mis loetakse samuti võõrandamisega seotud 

kulude hulka kuuluvaks. Seega, võttes arvesse omandireformi käigus tagastatud 

metsamaa võõrandamise tulumaksuvabastuse ning metsamaa omamisega seotud 

kuludebaasi (nt maamaksu, kui omandil põhinevat maksu tuleb maksta sõltumata 

50

sellest, kas metsamaast saadakse tulu või mitte), muutub täiesti mõistetavaks, miks 

metsaomanikud otsustavad metsamaa võõrandamise kasuks. 

FIE ettevõtlusest saadud tulu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga (TuMS § 14, 

SMS § 2 lg 1 punkt 5). Erinevalt füüsilisest isikust võib aga FIE kõikidest 

ettevõtlustuludest maha arvata ka kõik ettevõtlusega seotud kulud. 

Metsaomanike seisukohalt on TuMS-is tehtud põhjendamatu soodustus 

põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimelt TuMS ptk 6 § 32 lõike 4 kohaselt 

võib residendist füüsiline isik omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste 

realiseerimisest saadud tulust, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 

maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni. Töötlemiseks ei 

loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist 

jahutamist ja pakendamist (TuMS § 32 lg 5). Kuigi on sätestatud, et nimetatud 

paragrahvi alusel on õigustatud subjektideks füüsilised isikud, tuleb § 32 lõiget 4 

vaadelda koos TuMS § 14 lõikega 5, mille kohaselt võivad TuMS kuuendas 

peatükis (s.o §§-s 32 – 35) sätestatud mahaarvamisi ettevõtlustuludest teha ainult 

äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses 

registreeritud FIE. Nimetatud summa 45 000.- ei pruugi tunduda suurena, kuid seab 

siiski olulise eelise põllumajandusega tegelemisele. 

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise osas kehtib TuMS-is ka FIE-le sätestatud 

erand, mille kohaselt võib tulust maha arvata metsa uuendamisega seotud kulud. 

Põhjalikumalt on sätet analüüsitud käesoleva kokkuvõtte füüsilise isiku 

maksustamist käsitlevas osas. 

Praktikas võib probleeme tekitada FIE ettevõtlustulu (TuMS § 14) ja kasu vara 

võõrandamisest (TuMS § 15) eristamine, kuivõrd teatud juhtudel võib raskeks 

osutuda otsustamine, kas konkreetne tulu on vara võõrandamisest saadud kasu 

(TuMS § 15 lg 1) või ettevõtlustulu (TuMS § 14). Olulisim põhjus nende tululiikide 

eristamiseks on see, et ettevõtlustulult peab maksma sotsiaalmaksu, kuid vara 

võõrandamisest saadud kasult seda teha ei tule. Samuti on erinevusi kulude tulust 

51

või kasust mahaarvamise ulatuses. FIE saab ettevõtlusest saadud kahju edasi 

kanda kuni seitse aastat ning tasaarvestada tulevikus saadava ettevõtluse kasuga 

(TuMS § 35 lg 1). Seega, kui FIE teeb kulusid ning ei saa tulu seitsme aasta jooksul 

nende tegemisest, siis väga suure tõenäosusega ei vähenda need ettevõtluse kulud 

tulevikus saadavat ettevõtluse tulu. Arvestades, et metsamajanduses on tulu 

tekkimise periood väga pikk, siis reaalselt saavad ainult need metsandusega 

tegelevad FIE-d oma ettevõtluse tulust maha arvata ettevõtluse kulusid, kes 

pidevalt võõrandavad vara ning seetõttu saavad ka pidevalt tulu. TuMS ei anna 

võimalust vähendada möödunud aastate ettevõtluse tulu hilisematel aastatel 

tehtavate ettevõtluse kulude võrra. Selline “kulude tagasikandmine” annaks 

metsaomanikule motivatsiooni teha metsa uuendust, sest metsauuendusele 

tehtavad kulud saaks maha arvata varasemate aastate tulust ning seega saaks 

tulumaksu tagasi. Kuna kulusid on võimalik edasi kanda vaid seitse aastat, siis on 

teatud juhtudel soodne kasutada hoopis tulude edasikandmise võimalust. Vastavalt 

TuMS § 36 lõikele 7 võib äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus 

struktuuriüksuses registreeritud FIE residendist krediidiasutuses või mitteresidendist 

krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva 

summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust 

ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. 

Juriidilise isiku poolt nn metsatehingute (s.h metsamaa võõrandamine 

kinnisasjana, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, metsamaterjali 

võõrandamine, töödeldud metsamaterjali võõrandamine, kasutusvaldusega 

koormamine, rendileandmine) tegemisest saadud tulu ei maksustata, kuni teenitud 

kasumit ei viida ettevõtlusest välja. Seega sisuliselt ei ole äriühingu maksustamise 

seisukohalt oluline eristada millisest allikast ja millise tehinguga seoses tulu 

saadakse. 

52

2.4 TARBIMISMAKS - KÄIBEMAKS 

2.4.1 Üldiselt 

Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja 

teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust 

eelmistel etappidel makstud maksu võrra. 61 

Kehtiv KMS võeti vastu 10. detsembril 2003.a ja hakkas kehtima Eesti liitumisel 

Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Euroopa Liiduga liitumisel võttis Eesti endale 

kohustuseks järgida direktiividest tulenevaid nõudeid ning viia siseriiklik 

seadusandlus nendega kooskõlla. Metsandust puudutavad seadusemuudatused 

olid väga ulatuslikud, kuna Eesti rakendas metsandusega tegelevatele ettevõtjatele 

küllaltki jäiku reegleid. 

Kuni 01. maini 2004.a kehtiv käibemaksuseadus nägi ette kasvava metsa ja 

metsamaterjali müügi käibemaksuga maksustamisel tavapärasest erineva korra. 

Erikorra sisuks oli pöördmaksustamine. Pöördmaksustamine tähendab seda, et 

käibemaksu arvestab kauba või teenuse ostja. Kui ostja kasutab saadud kaupa ja 

teenust oma ettevõtluses, siis saab ta üheaegselt käibemaksu arvestamisega ka 

õiguse teha sama summa ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamine. 

Pöördmaksustamine sarnaneb veidi käibemaksu kinnipidamisele, kuid erineb selle 

poolest, et kinnipidamise korral vastutavad käibemaksukohustuse eest mõlemad 

tehingupooled solidaarselt, pöördmaksustamise puhul vastutab ainult ostja. Erikorra 

eesmärk oli väidetavalt võidelda metsaäris levinud maksupettustega, mis seisnesid 

selles, et kauba müüjad jätsid ostjatelt kogutud käibemaksu maksmata. 

Metsamaterjali pöördmaksustamise sätted toodi varasemasse 

käibemaksuseadusesse sisse 17. novembril 1999.a vastu võetud seadusega, mis 

jõustus 01. jaanuaril 2000.a. 62 

Kirjeldatud käibemaksu erikord oli väidetavalt vastuolus Nõukogu 6. direktiiviga, 63 

mistõttu viidi KMS-isse vastavad muudatused sisse, mille tulemusena ei kehti alates 

01. maist 2004.a metsamaa, metsamaterjali ega metsandusega seotud teenustele 

61 

62 

63 


L. Lehis, K. Lind, Käibemaksuseadus Kommenteeritud väljaanne, OÜ Casus, Tartu 2003. 

Nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ 17. mail 1977. 

53

ühtegi erireeglit ning lähtutakse kõikidest üldistest ja ühtsetest käibemaksu 

printsiipidest. 

Käibemaks on oma olemuselt lisandunud väärtuse maks, mis tähendab, et 

maksustatakse kaubale või teenusele lisatud väärtust (KMS § 1 lg 2). Isik, kes lisab 

käibemaksu oma käibele, tohib ka tema poolt soetatud kaupade ja teenuste 

ostmisel makstud käibemaksu maha arvata tema poolt tasumisele kuuluvast 

käibemaksust. Seega reaalselt makstakse Maksu- ja Tolliametile isiku poolt kaubale 

või teenusele lisatud väärtuselt arvestatud käibemaksu. Käibemaksuseadus 

sätestab kohustusi eelkõige neile, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena 

või piiratud käibemaksukohustuslasena ning kõigile neile, kes impordivad Eestisse 

kaupu. Kaudselt puudutab käibemaksuseadus ka neid, kes müüvad kaupu ja 

teenuseid, kuid ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena. Nimelt, kui isiku 

maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, siis on 

isikul kohustus esitada avaldus Maksu- ja Tolliametile enda 

käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Käibemaksukohustuslasena 

registreerimiseks on võimalik esitada avaldus ka enne nimetatud suuruses käibe 

tekkimist. Käibemaksukohustuslaseks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik (KMS § 

2 p 5). Käibemaksu tavapärane määr on 18% (KMS § 15 lg 1), soodusmäär 5% 

(perioodilised väljaanded, ravimid vastavalt KMS § 15 lg 2) ja 0% (eksport, 

ühendusesisene käive vastavalt KMS § 15 lg 3). Lisaks eksisteerib ka maksuvaba 

käive (näiteks eluruumi üürileandmine, haridusalane koolitus, sotsiaalteenused, 

krediidi- ja finantseerimisasutuste poolt osutatud teenused, kindlustusteenused jne). 

Üldmõiste käive jaguneb käibeks KMS tähenduses ja mitte käibeks KMS 

tähenduses. Käive KMS tähenduses on maksuvaba käive ja maksustav käive. 

Maksustav käive on 18%, 5% ja 0% käibemaksumääraga maksustatud käive. 

Käibemaksuarvestuses on esmalt vaja kontrollida, kas tegemist on KMS mõistes 

käibega. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ettevõtluse 

käigus. Kinnisasja näol on alati tegemist kaubaga, seega on oluline, kas kinnisasja 

võõrandamine on isiku ettevõtlus. Ettevõtlus on defineeritud KMS § 2 lg 2: 

ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa 

või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Oluline on 

54

tähele panna, et tulu- ja käibemaksuseaduses on ettevõtluse mõiste sisustatud 

erinevalt. Käibemaksuseaduse mõttes ei ole oluline tulu saamise eesmärk. Samas 

ei ole ka igasugune kauba võõrandamine alati ettevõtlus ning selle tõttu käive. 

Peamiseks küsimuseks on seega, kas tegemist on isiku iseseisva 

majandustegevusega. Äriühingute puhul on alati tegemist majandustegevusega, 

kuid füüsiliste isikute puhul esineb erandeid. Kehtiva praktika kohaselt ei ole 

füüsilise isiku poolt isikliku kinnistu müük reeglina käsitletav majandustegevusena. 

Küll aga võiks majandustegevuse alla liigitada olukorda, kus füüsiline isik ostab 

kokku erinevaid kinnistuid ja müüb need hiljem edasi. Sellest tulenevalt võib 

füüsilisel isikul, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena registreerinud, tekkida 

käibemaksu tasumise kohustus. Seega, kui isik (füüsiline või juriidiline isik) 

võõrandab kinnistu iseseisva majandustegevuse raames, on tegemist 

käibemaksuseaduse mõttes käibega ning edasi tuleb vaadelda käibe 

maksustamist. 64 

Ettevõtluses kauba võõrandamine võib olla kas maksuvaba või maksustatav käive. 

Maksumaksja seisukohalt on kõige kasulikum käibemaksumäär 0%, mis tähendab, 

et soetamisel makstud käibemaksu saab täiel määral maha arvata, kuid müügil 

käibemaksu lisada ei tule. Maksuvaba käivet iseloomustab ja eristab 0% 

käibemaksumääraga käibest see, et soetatud kaupadelt ja teenustelt ei saa 

sisendkäibemaksu maha arvata. 5%-lise käibemaksumääraga maksustatud käibe 

korral tuleb lisada 5%, kuid maha saab arvata kogu käibemaksumäära (reeglina 

18%), mistõttu 5%-lise käibemaksumääraga maksustatud käive on üldjuhul samuti 

soodsam kui maksuvaba käive või 18% käibemaksumääraga maksustatud käive. 65 

Metsandusega seotud tehinguid maksustatakse reeglina 18%-lise 

käibemaksumääraga või on tehingud maksuvabad. 5%-lise ja 0%-lise 

käibemaksumääraga maksustatud käivet praktiliselt ei esine. Käibemaks tasutakse 

Maksu- ja Tolliametile käibe toimumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks, kusjuures 

käibemaksukohustuslasel on õigus oma ettevõtluseks soetatud või imporditud 

64 

65 





55

kaupade soetamisel makstud käibemaksu maha arvata tasumisele kuuluvast 

käibemaksust (KMS § 27 lg 1). 

2.4.2 Käibemaks ja metsamajandus 

2.4.2.1 Tehingud metsamaaga 

Metsamaa kui maaüksuse, mille oluliseks osaks on kasvav mets, näol on tegemist 

kinnisasjaga. KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt kinnisasja või selle osa võõrandamist 

käibemaksuga ei maksustata. Seega on reeglina tegemist maksuvaba käibega. 

Samas on ette nähtud ka vabatahtlikus (optsiooni) korras kinnisasja maksustamine. 

KMS § 16 lg 3 p 2 annab võimaluse lisada kinnisasja võõrandamisel käibemaksu, 

kui on täidetud järgmised tingimused: (1) kinnisasja võõrandaja on 

maksukohustuslane, ja (2) kinnisasja oluline osa ei ole eluruum; ja (3) 

maksumaksja teavitab maksuhaldurit enne käibe toimumist käibemaksu lisamise 

kohta. 

Vabatahtlikus korras käibemaksu lisamise mõte seisneb selles, et tekiks võimalus 

kinnisasja võõrandamisel maha arvata sisendkäibemaksu. Paljudel juhtudel 

hoitakse seeläbi ära käibemaksu kumulatsiooni. Optsiooni korras käibemaksu 

lisamine on kasulik ainult nendel juhtudel, kui müüja on kinnisasja soetamisel 

tasunud käibemaksu või teinud muid käibemaksuga maksustatud kulutusi ning 

ostjaks on käibemaksukohustuslane. Ostja jaoks ei mõjuta käibemaksu lisamine 

soetamismaksumust, kuna sisendkäibemaksu saab maha arvata ja vajadusel 

Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida. Müüja jaoks on käibemaksu lisamine aga 

soodne, kuna see annab võimaluse maha arvata sisendkäibemaksu, mis 

maksuvaba käibe korral oleks läinud kulusse. 66 

Metsamaa soetamisel käibemaksuga tuleb vaid jälgida sisendkäibemaksu 

korrigeerimise reegleid. Ettevõtluse tarbeks põhivara, sealhulgas kinnisasja 

soetamisel ja selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutava 

sisendkäibemaksu võib maksukohustuslane maha arvata põhivara või selle tarbeks 

kauba soetamise või teenuse saamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe 

66 



56

tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal. 

Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava 

käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates 

sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu 

korrigeerimist tehakse ainult nende kinnisasja tarbeks soetatud kaupade ja saadud 

teenuste puhul, mis tõstavad kinnisasja raamatupidamislikku väärtust (KMS § 32 lg 

4). 

Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja 

teenuse puhul kümme kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse 

ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. 

Põhivara tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks 

kalendriaastaks ajavahemikku põhivara tarbeks kauba soetamise või teenuse 

saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Sisendkäibemaksu 

korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks 

põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. 

Seega on korrigeerimine oluline siis, kui metsmaa soetatakse käibemaksuga ning 

soovitakse seda hiljem maksuvabalt rentida või kasutusvaldusesse anda (ülejäänud 

tehingud metsaga on üldjuhul 18% käibemaksumääraga maksustatavad, näiteks 

kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine). Seega tuleks metsa 

rentimisel või kasutusvaldusesse andmisel sisendkäibemaksu korrigeerida. 

Alternatiivina on võimalik maksustada nimetatud tehinguid optsiooni korras. Siis ei 

teki maksuvaba käivet ega korrigeerimise vajadust. Vabatahtlikul maksustamisel 

tuleb maksuhaldurit enne käibe toimumist sellest teavitada. Kui maksukohustuslane 

valib optsiooni korras maksustamise, maksustatakse sellist käivet esimesest 

maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul (KMS § 16 lg 4). 67 

67 



57

2.4.2.2 Tehingud kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja töödeldud 

metsamaterjaliga 

Kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali vaadeldakse kaupadena KMS 

tähenduses (KMS § 2 p 2) ja nende võõrandamine on maksustatav käive (KMS § 3 

lg 1 p 1). Seetõttu on käibemaksukohustuslasel, kes müüb kasvava metsa 

raieõigust ja/või metsamaterjali, õigus oma maksustatavast käibest soetamisel 

makstud käibemaksu maha arvata. Käibemaksumäär nimetatud kaupadelt on 18%. 

Erandina kehtib 5%-line käibemaksumäär füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks 

müüdavale küttepuidule (KMS § 15 lg 2 punkt 7). Vastavalt KMS-e § 15 lõikele 7 

nimetatud erisus aga kaotatakse ning alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele 

isikule müüdava küttepuidu käibemaksumäär 18%. 

Kui isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, müüb metsamaterjali või kasvava 

metsa raieõigust või teisi kaupu kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni eest, 

siis on ta kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena, mis toob kaasa 

hulgaliselt täiendavaid kohustusi ning potentsiaalseid maksuriske (KMS § 19 lg 1). 

Nimelt on käibemaksukohustuslane kohustatud arvestama käibemaksu oma käibelt, 

arvutama igakuiselt tasumisele kuuluva käibemaksusumma, esitama igakuiselt 

käibedeklaratsioone, tasuma käibemaksu, väljastama ja säilitama arveid vastavalt 

käibemaksuseadusele (KMS § 10). Kui on tegemist füüsilise isikuga, siis peab ta 

end registreerima ka äriregistris pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist 

(KMS § 3 lg 2). 


Kuni 01. maini 2004.a kehtiv käibemaksuseadus nägi ette kasvava metsa ja 

metsamaterjali müügi käibemaksuga maksustamisel tavapärasest erineva korra. 

Erikorra sisuks oli pöördmaksustamine ja see tähendas seda, et käibemaksu 

arvestas kauba või teenuse ostja. Kui ostja kasutab saadud kaupa ja teenust oma 

ettevõtluses, siis sai ta üheaegselt käibemaksu arvestamisega ka õiguse teha sama 

summa ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamist. Pöördmaksustamine sarnaneb 

käibemaksu kinnipidamisele, kuid erineb kinnipidamisest selle poolest, et 

kinnipidamise korral vastutaksid käibemaksukohustuse eest mõlemad 

58

tehingupooled solidaarselt, pöördmaksustamise puhul vastutab ainult ostja. Erikorra 

eesmärk oli võidelda metsaäris levinud maksupettustega, mis seisnesid selles, et 

kauba müüjad jätsid ostjatelt kogutud käibemaksu maksmata. Metsamaterjali 

pöördmaksustamise sätted toodi varasemasse käibemaksuseadusesse sisse 17. 

novembril 1999.a vastu võetud seadusega, mis jõustus 01. jaanuaril 2000.a. 68 

Väidetavalt oli aga kirjeldatud käibemaksu erikord vastuolus Nõukogu 6. 

direktiiviga, 69 mistõttu viidi vastavad muudatused sisse KMS-sse, mille tulemusena 

ei kehti alates 01. maist 2004.a metsamaa, metsamaterjali ega metsandusega 

seotud teenustele ühtegi erireeglit ning lähtutakse kõikidest üldistest ja ühtsetest 

käibemaksu printsiipidest. Käibemaksu arvestuse üle vastutuse viimine ostjale 

mõjus käibemaksupettuseid vähendavalt ja seeläbi kogu metsandussektorit 

tervendavalt. Käesoleva uuringu ulatusest jäi nimetatud Nõukogu 6.direktiivi 

analüüs välja, mistõttu ei võta koostaja seisukohta teemal, kas vastuolu direktiivi ja 

kehtivuse kaotanud KMS-is reguleeritud kasvava metsa ja metsamaterjali müügi 

pöördmaksustamise osas oli reaalne ja vastuolu ainukeseks kõrvaldamise 

võimaluseks oli allutada nimetatud erisus KMS-i üldregulatsioonile. Samas on 

käesoleva analüüsi koostaja kuulnud tervitatavaid vihjeid, justkui oleks kasvava 

metsa ja metsamaterjali võõrandamise tehingute pöördmaksustamise teema taas 

päevakorral. 

Kehtiva KMS alusel käibemaksuarvestuses on vaja esmalt kontrollida, kas tegemist 

on KMS-i mõistes käibega. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba 

võõrandamine ettevõtluse käigus. Ettevõtlus on defineeritud KMS § 2 lg 2: 

ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa 

või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Peamiseks 

küsimuseks on seega, kas tegemist on isiku iseseisva majandustegevusega. 

Äriühingute puhul on alati tegemist majandustegevusega, kuid füüsiliste isikute 

puhul esineb erandeid. Kehtiva praktika kohaselt ei ole füüsilise isiku poolt isikliku 

metsamaa kinnistu müük reeglina käsitletav majandustegevusena. Küll aga võiks 

majandustegevuse alla liigitada olukorda, kus füüsiline isik ostab kokku erinevaid 

metsamaa kinnistuid ja müüb need hiljem edasi. Sellest tulenevalt võib füüsilisel 

isikul, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena registreerinud, tekkida 

68 

69 

L. Lehis, K. Lind, Käibemaksuseadus Kommenteeritud väljaanne, OÜ Casus, Tartu 2003. 

Nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ 17. mail 1977. 

59

käibemaksu tasumise kohustus. Seega, kui isik (nii füüsiline kui ka juriidiline isik) 

võõrandab metsamaa kinnistu iseseisva majandustegevuse raames, on tegemist 

käibemaksuseaduse mõttes käibega ning edasi tuleb vaadelda käibe maksustamist 

Metsandusega seotud tehinguid maksustatakse reeglina 18%-lise 

käibemaksumääraga või on tehingud maksuvabad. 5%-lise ja 0%-lise 

käibemaksumääraga maksustatud käivet praktiliselt ei esine. 

Käibemaksukohustuslasel on õigus oma ettevõtluseks soetatud või imporditud 

kaupade soetamisel makstud käibemaksu maha arvata tasumisele kuuluvast 

käibemaksust (KMS § 27 lg 1). 

Metsamaa kui maaüksuse, mille oluliseks osaks on kasvav mets, näol on tegemist 

kinnisasjaga. KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt kinnisasja või selle osa võõrandamist 

käibemaksuga ei maksustata. Seega on reeglina tegemist maksuvaba käibega. 

Samas on ette nähtud ka vabatahtlikus (optsiooni) korras kinnisasja maksustamine 

käibemaksuga. KMS § 16 lg 3 p 2 annab võimaluse lisada kinnisasja võõrandamisel 

käibemaksu, kui on täidetud järgmised tingimused: (1) kinnisasja võõrandaja on 

maksukohustuslane, ja (2) kinnisasja oluline osa ei ole eluruum, ja (3) 

maksumaksja teavitab maksuhaldurit käibemaksu lisamise kohta enne käibe 

toimumist. Vabatahtlikus korras käibemaksu lisamise mõte seisneb selles, et tekiks 

võimalus kinnisasja võõrandamisel maha arvata sisendkäibemaksu. Paljudel 

juhtudel hoitakse seeläbi ära käibemaksu kumulatsiooni. Optsiooni korras 

käibemaksu lisamine on kasulik ainult nendel juhtudel, kui müüja on kinnisasja 

soetamisel tasunud käibemaksu või teinud muid käibemaksuga maksustatud 

kulutusi ning ostjaks on käibemaksukohustuslane. Ostja jaoks ei mõjuta 

käibemaksu lisamine soetamismaksumust, kuna sisendkäibemaksu saab maha 

arvata ja vajadusel Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida. Müüja jaoks on käibemaksu 

lisamine aga soodne, kuna see annab võimaluse maha arvata sisendkäibemaksu, 

mis maksuvaba käibe korral oleks läinud kulusse. Metsamaa soetamisel 

käibemaksuga tuleb vaid jälgida sisendkäibemaksu korrigeerimise reegleid, mis on 

olulised siis, kui metsmaa soetatakse käibemaksuga ning soovitakse seda hiljem 

maksuvabalt rentida või kasutusvaldusesse anda (ülejäänud tehingud metsaga on 

üldjuhul 18%-lise käibemaksumääraga maksustatavad, näiteks kasvava metsa 

raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine). 

60

Kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali vaadeldakse kaupadena KMS-i 

tähenduses (KMS § 2 p 2) ja nende võõrandamine on maksustatav käive (KMS § 3 

lg 1 p 1). Seetõttu on käibemaksukohustuslasel, kes müüb kasvava metsa 

raieõigust ja/või metsamaterjali, õigus oma maksustatavast käibest soetamisel 

makstud käibemaksu maha arvata. Käibemaksumäär nimetatud kaupadelt on 18%. 

Erandina kehtib 5%-line käibemaksumäär füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks 

müüdavale küttepuidule (KMS § 15 lg 2 punkt 7). Vastavalt KMS-e § 15 lõikele 7 

nimetatud erisus aga kaotatakse ning alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele 

isikule müüdava küttepuidu käibemaksumäär 18%. 

61

2.5 MAKSUALASED SÜÜTEOD METSANDUSSEKTORIS 

Peamised metsandussektoris toimepandavad maksualased süüteod on maksude 

väärarvutus (karistusseadustik § 386), maksusumma kinni pidamata jätmine 

(karistusseadustik § 389) ja maksuhalduri tegevuse takistamine (karistusseadustik 

§ 390). 

Maksude väärarvutus hõlmab maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile 

esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamist, mille tulemusena 

saab maksuhaldur vähem makse. Maksusumma kinni pidamata jätmine kohaldub 

tööandjatest erametsaomanikele, kes kohustuvad maksumaksjale tehtavatelt 

väljamaksetest maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidama ja tähtaegselt 

tervikuna maksuhalduri pangakontole kandma. Maksuhalduri tegevuse takistamine 

hõlmab maksudeklaratsiooni või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, 

maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, mõõturi või tõkendi rikkumise, 

maksuhaldurile valeandmete või teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, 

arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise jms. 

Käesoleva analüüsi seisukohalt on otstarbekas eristada maksualaste süütegude 

toimepanemist maksuliikide lõikes - tulumaksu (sotsiaalmaksu) ja käibemaksu osas, 

kuigi praktikas on nad tihti omavahel läbi põimunud. 

Maksuhalduri võitlus nn käibemaksupettustega metsanduses sai tagasilöögi 

pärast seda, kui kaotati ära pöördmaksustamise erikord, mis seisnes selles, et 

käibemaksu arvestas kauba või teenuse ostja. Pettuste peamiseks sisuks on 

endiselt see, et metsamaterjali ostetakse nn variisiku käest, kusjuures tegeliku 

müüja ja tegeliku ostja vahel võib olla terve kett nn variisikuid, kes võivad olla nii 

füüsilised kui ka juriidilised isikud. Ostja deklareerib käibemaksu ja saab 

sisendkäibemaksu maha arvata, kuid müüja tehingut ei deklareeri ja ei maksa 

tasumisele kuuluvat käibemaksu, mille ostja on temale tasunud. Sellistes 

olukordades on maksuhaldur läinud lihtsamat vastupanu teed ning teinud 

maksuotsuse mitte müüjale, kellel jäi maksusumma tasumata, vaid ostjale. Ostja on 

62

üldjuhul tegutsev äriühing, mistõttu on temalt maksusumma sissenõudmine 

lihtsam. 70 

Riigikohus on taolistes vaidlustes asunud seisukohale, et ostjalt sisendkäibemaksu 

mahaarvamise piiramine ei tohi olla reegliks. Maksuhaldur võib seda teha vaid siis, 

kui on tuvastatud, et ostja osales maksupettuses (käitus pahauskselt) või rikkus 

hoolsuskohustust. Riigikohus on oma lahendis tuginenud järgmistele 

seisukohtadele: maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, 

et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on 

sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja 

hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse 

iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või 

tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu 

poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse 

kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, 

siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal 

kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on 

tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise 

nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda 

tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal 

käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja 

tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut 

kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on 

käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, 

71 72 

pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. 

Tulumaksupettuste osas on levinud skeemiks järgnev: müüja (metsamaa omanik, 

kasvava metsa raieõiguse omanik) ja ostja lepivad kokku, et n-ö ametlikult 

kajastatakse lepingus tehingule üks madal hind, kuid tegelikkuses maksab ostja nn 

mustalt tunduvalt suurema summa. Selliselt siirdub raiutav mets juba mustale turule 

70 

71 

72 



Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-04. 



63

ning põhjustab omakorda uusi maksupettuseid. Paraku ei mõtle müüja enne 

nimetatud skeemi alusel tehingu sooritamist sellele, et kui ametlikult on 

müügilepingus kajastatud madalam hind, siis ei ole müüjal ühtegi tõendit selle 

kohta, et tegelikkuses on kokku lepitud kõrgem hind ja seetõttu puuduvad tal 

õiguskaitsevahendid ostja poolse n-ö tegeliku müügihinna maksmise kohustuse 

rikkumise korral. Õiguskaitsevahendite puudumine tähendab aga seda, et müüja ei 

saa oma õigust müügihinnale, mida ei ole ametlikult kajastatud, kehtestada ning 

seetõttu võibki ta poolte vahel kokkulepitud tegelikust müügihinnast ilma jääda ning 

ostja poolt saada ainult ametlikult kokku lepitud hind. Vastavate tehingute 

sooritamisel on müüja poolseks motiveerijaks ebaseaduslik võimalus mitte maksta 

teenitult tulult tulumaksu, FIE puhul lisandub ka veel sotsiaalmaksu mittemaksmine 

või õigemini maksmine vähendatud määras. 

Tulumaksualaste süütegude osas tuleks arvestada ka tööandjate maksudest 

kõrvalehoidmisi ehk metsandussektoris töötavatele isikutele nn ümbrikupalkade 

maksmist ja seeläbi tulu- ja sotsiaalmaksu mittemaksmist või maksmist oluliselt 

vähemas määras kui oleks reaalselt teenitult palgalt pidanud maksma. Nimetatud 

maksupettused annavad neid praktiseerivatele ettevõtjatele, sõltumata ettevõtluse 

vormist, olulise konkurentsieelise, sest võib oletada, et maksude mittemaksmise 

võrra ei suurene töötajale makstud töötasu, vaid väheneb ettevõtja enda 

maksukoormus ja seega kulude baas. Olukord, kus üks ettevõtja suudab 

maksudest kõrvale hoidmise läbi toota väiksema kulubaasiga sama tulu kui teised 

metsanduse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, tekitab ja suurendab ebaausat 

konkurentsi. Madalamad kulud suurendavad ettevõtja kasumit ja võimaldavad 

pakkuda turul oma kaupu/teenuseid teistest ettevõtjatest soodsamate tingimustega. 

Seeläbi avaldavad makse nõuetekohaselt mittemaksvad ettevõtjad mõju oma 

valdkonna sektorile ja lõppkokkuvõttes majandusele tervikuna. Lisaks ebaausale 

konkurentsile mõjutavad metsanduses tegutsevad maksudest kõrvalehoidjad 

negatiivselt kogu metsandussektori mainet. 

Maamaksu osas ei ole sisuliselt võimalik nn petuskeeme rakendada. Praktiliselt 

ainsaks võimaluseks väiksema maksu maksmiseks on oma metsamaa nn arvele 

võtmine põllumajandusmaana, mille osas on paljud kohalikud omavalitsused 

kehtestanud ühtsest (s.h ka metsamaa) maksustamise määrast madalama 

64

maksumäära. Saadud kasu nimetatud pettusest on aga suhteliselt väike, mistõttu 

selliseid skeeme tõenäoliselt rakendama ei hakata. 

Maksualaste süütegude toimepanemise tagajärgede hindamisel tuleb lähtuda 

asjaolust, et tõenäoliselt ei jää üks ebaseaduslik tegu/tegevusetus järgmiseta, s.t 

isik, kes on näiteks otsustanud võõrandada kasvava metsa raieõiguse makse 

nõuetekohaselt maksmata, ei tunne väga suure tõenäosusega huvi ka selle vastu, 

kas raieõiguse alusel tehtav raie on seaduslik või mitte. Pigem vastupidi – puidu 

päritolu varjamise ajendiks ei pruugi olla alati ebaseadusliku raide varjamine, vaid 

sagedamini on see seotud maksudest kõrvale hoidumisega, kus sularahas tehtud 

tehingutega loodetakse pääseda maksude tasumisest. 73 Seega otsustatakse 

esmalt makse mitte maksta ja seejärel valitakse alles vahendid. 

73 

K. Kohv. Eesti ettevõtete puiduvarumispraktika ja –poliitika. Eestimaa Looduse Fond, 2006, lk 

12. 

65

3 MAKSUSÜSTEEMI MÕJU 

3.1 ÜLDISELT 

Käesolevas peatükis analüüsitakse maksusüsteemi võimalikku ja tegelikku mõju 

metsaomanike käitumisele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ja seeläbi 

metsandussektorile tervikuna. 

Maksusüsteemi mõju hindamiseks metsaomanike käitumisele mitte ainult 

teoreetilisel tasandil (s.o maksuseaduste analüüs), vaid ka praktilisel tasandil 

metsanduses tegutsevate ja metsandusega kokkupuutuvate isikute kogemuse läbi, 

intervjueeriti käesoleva analüüsi käigus metsaomanikke, puidutööstuses 

tegutsevaid äriühinguid ning valitsusasutuste esindajaid. 

Kokku viidi intervjuud läbi 31 isikuga, kes valiti välja koostöös MTÜ-ga Eesti 

Erametsaliit, MTÜ-ga Eesti Metsatööstuse Liit ja Sihtasutusega Eestimaa Looduse 

Fond. Intervjueeritavate seas olid esindatud muuhulgas ka Maksu- ja Tolliamet, 

Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeeriumi tasand, keskkonnateenistuste 

tasand ja keskkonnainspektsiooni tasand), Rahandusministeerium, 

Põllumajandusministeerium, prokuratuur. Intervjueeritavate valik toimus põhimõttel, 

et intervjueeritavate hulgas oleksid nii füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomanikud, 

kui ka isikud, kes esindavad juriidilisest isikust metsaomanikke, samuti et valitud 

metsaomanike omanduses olevad metsamaad asuksid üle terve Eesti. 

Kõikidele intervjueeritavatele saadeti enne intervjuu toimumist identne küsimustik 74 

ja intervjuud viidi üldjuhul läbi suuliselt perioodil detsember 2006.a. kuni jaanuar 

2007.a. Läbiviidud intervjuud ja intervjueeritavate nimekiri on konfidentsiaalsed. 

Järgnevas peatükis 3.2 on esitatud kokkuvõte intervjuude käigus esile kerkinud 

probleemidest rõhuasutusega sellel, kuidas probleemid lõpptulemusena mõjutavad 

Eesti metsaomaniku käitumist. Eraldi väärib märkimist asjaolu, et intervjueeritavate 

arvamused ja hinnangud Eesti maksusüsteemile ja maksusüsteemi mõjule 

74 

Küsimustik on lisatud käesolevale analüüsile lisana 1. 

66

metsaomanike käitumise osas suures osas kattusid, erinesid vaid subjektiivsed 

hinnangud välja toodud probleemi tõsidusele. 

Kokkuvõte intervjuude tulemustest on esitatud selliselt, et iga alateema osas on 

esmalt antud ülevaade intervjueeritavate seisukohtadest ja seejärel toodud koostaja 

täpsustavad selgitused ja hinnang. Intervjueeritavate ja koostaja arvamuste selgeks 

eristamiseks on koostaja seisukoht esitatud kaldkirjas. 

Käesoleva peatüki järgmises alapunktis 3.3 on esitatud üldised järeldused 

maksusüsteemi mõjust tuginedes läbiviidud maksusüsteemi analüüsile ja 

intervjuudes üles kerkinud probleemkohtadele. Eraldi on välja toodud 

maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust metsaomanikule, FIE-st metsaomanikule, 

juriidilisest isikust metsaomanikule, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale 

ning lõppkokkuvõttes metsandussektorile tervikuna. 

3.2 INTERVJUEERITAVATE HINNANG MAKSUSÜSTEEMI MÕJU OSAS 

Kehtivat maksusüsteemi hinnati iseenesest lihtsaks, selgeks ja arusaadavaks 

eelkõige neile, kes selles valdkonnast igapäevaselt tegutsevad. Segadust on 

tekitanud juhtumid (näitena toodi Lõuna-Eesti), kus maksuhaldur on füüsilise isiku 

poolt metsamaterjali müüki käsitlenud ettevõtluse tuluna, mis maksustatakse nii 

tulukui sotsiaalmaksuga. 

Koostaja on väidetavat praktikas tõusetunud probleemi, kus füüsilise isiku vara 

võõrandamisest saadud tulu või renditulu käsitletakse ettevõtlustuluna TuMS § 14 

mõttes ja mitte vara võõrandamisest saadud kasuna TuMS § 15 või rendituluna 

TuMS § 16 mõttes ja maksustatakse seeläbi nii tulukui ka sotsiaalmaksuga, 

põhjalikult analüüsinud käesoleva analüüsi eelnevas peatükis 75 ja jõudnud 

järeldusele, et füüsilise isiku poolt vara võõrandamisest saadud kasu või renditulu 

sotsiaalmaksuga maksustamiseks puudub õiguslik alus. Samas, võib läbiviidud 

intervjuude põhjal järeldada, et hirm saada maksustatud lisaks tulumaksule ka 

sotsiaalmaksuga, on metsaomanike seas reaalne ning võib siiski metsaomanike 

käitumist mõjutada vaatamata sellele, et hirmul puudub õiguslik alus. Seetõttu 

vajaks metsaomanikele metsanduses sooritavate tehingute maksustamise aluste 

75 

Ülevaatlik kokkuvõte on esitatud peatükis 2.3.6. 

67

selgitamine kindlasti tähelepanu ja maksude alane nõustamine võiks ära hoida 

mitmeid hirme ning seeläbi avaldada ka kaudset mõju metsaomaniku metsa 

majandamisotsustele. 

Maksusüsteemi heade külgedena toodi esile maksusüsteemi lihtsust, selgust ja 

arusaadavust juriidiliste isikute maksustamise osas, eriti tulumaksuvabastust, mis 

loob head võimalused metsamajanduse arendustegevuseks. Samuti leidis 

äramärkimist tulumaksuvabastus omandireformi käigus tagastatud maade 

võõrandamise tulust. 

Vaatamata sellele, et intervjueeritavad hindasid positiivseks maksusüsteemi 

lihtsuse juriidiliste isikute maksustamisel (üldjuhul peeti silmas juriidilise isiku osas 

tulu tulumaksuga mittemaksustamist, kui tulu ei viida juriidilisest isikust välja kas 

otseste või kaudsete kasumieraldistena), hinnati üldjuhul negatiivselt või 

neutraalselt (mitte aga positiivselt) trendi, et läbi soodsama maksukeskkonna 

koondub metsamaa juriidiliste isikute omandisse. Ka koostaja nõustub 

intervjueeritavatega, et maksusüsteem ei tohiks läbi tunduvalt soodsama 

maksukliima sundida füüsilisi isikuid loobuma oma metsamaast füüsilise isikuna ja 

majandama metsamaad, kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühinguna. 

Mõistetav, et ettevõtlusega tegelev füüsiline isik peaks mõtlema mõnele sobivamale 

ettevõtlusvormile (s.t eelkõige äriühing), kuid kindlasti leidub palju metsaomanikke, 

kelle eesmärgiks metsamaa omamisel ei ole ettevõtlustulu saamine, samas aga ei 

ole nende eesmärgiks kindlasti ka kahju kandmine. Seetõttu võiks maksusüsteem 

ideaalis luua võimaluse füüsilisele isikule oma metsamaa omamisele ja 

majandamisele ilma, et ta peaks mõtlema metsamaa võõrandamisele ja/või 

omandivormi muutmisele. Põhjuseid, miks seadusandja peaks olema huvitatud 

võimalikult laiast spektrist metsaomanike omandivormidest (s.t füüsiline isik, FIE, 

juriidiline isik) ja eriti füüsilise isiku omandis oleva metsamaa säilimisest, on 

mitmeid, millest võiks välja tuua muuhulgas järgnevad: 

• Järjepidevus ja metsa väärtustamine: metsaomanikust lapsevanem, kes 

tutvustab oma lapsele metsaelu, tagab järjepidevuse metsa väärtustamisel ja 

seeläbi tulevase põlvkonna metsaga seotud iga tegevuse põhjalikul 

läbihindamisel ka looduskeskkonna ja metsa mitmekesisuse säilitamise 

seisukohalt. Tegemist on kultuurilise ja keskkonnakaitselise aspektiga, mille 

68

säilimise tagamise kohustus on sätestatud ka PS-i preambulas – ”Kõikumatus 

usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,..., mis peab tagama 

eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade –„ 

• Maaelu säilitamine: maal elavate isikute jaoks on mets ja metsamaa eluviis. 

Koos metsamaa võõrandamisega tekib reaalne oht, et müüdud maal 

lõpetatakse talupidamine ja lahkutakse mujale. Tegemist on regionaalse ja 

sotsiaalse aspektiga; 

• Metsa/maa ja inimese seotus: metsaomanikust füüsiline isik tunnetab enam 

oma omandit, kui metsaomanikust juriidiline isik. TsÜS ja ÄS kohaselt on 

juriidiline isik õiguslik fiktsioon, seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 

24), mille vara kuulub juriidilisele isikule endale. Seega ei saagi nõuda, et 

juriidilisel isikul tekiks enda omanduses oleva metsamaa suhtes nn 

omanikutunne, mis seeläbi mõjutaks ka tema metsamajandamise otsuseid – 

õiguslikul fiktsioonil ei saa olla tundeid. Kõik äriühingud on asutatud kasumi 

teenimise eesmärgil ning ka seaduse nõudeid kõige täpsemalt järgivad 

äriühingud langetavad otsused kasumi teenimise võimaluse valguses. 

Maksusüsteemi negatiivsete ja parandamist (muutmist) vajavate külgedena tõid 

intervjueeritavad esile järgneva: 

(1) metsamaa maamaksumäär – metsaomanike seisukohalt peeti ebaõiglaseks 

ja põhjendamatuks põllumaa (s.t põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel 

oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa) madalamat maamaksumäära, mis 

on kehtestatud kohalike omavalitsuste volikogude poolt MaaMS alusel, 

võrreldes metsamaa osas kehtestatud kõrgema ühtse maksumääraga. 

Põhjusteks, miks on põllumaa osas kehtestatud erinev maamaksu määr, peeti 

metsaomanike vähest/nõrka esindatust otsustajate seas ja 1990-ndate alguse 

põllumajanduse madalseisu ja sellest tulenevat vajadust toetada 

põllumajanduse arengut. Samas saadi samal perioodil suurte raiete ja kiirelt 

tõusnud puidu hinna tõttu metsamaterjali müügist suuri kasumeid. Tänaseks 

on aga olukord muutunud. Võrreldes põllumajandusega, kus saaki saadakse 

igal aastal, on metsanduse rentaablus tunduvalt aeglasem ja väiksem. 

Võrdluseks toodi näide, kus kartulisaak ühelt hektarilt on 70 000 kr, metsal 

69

heal juhul 3000-4000 kr, halval metsal alates 500 kr. Ka põllumaa müügihind 

on hetkel juba kõrgem metsamaa müügihinnast. 

Intervjueeritavate seisukohta, et metsamaa maamaksu määr ja põllumaa 

maamaksu määr erinevad metsamaa kahjuks, leidis koostaja poolt kinnitust 

kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud maamaksu määrade võrdlemisel. 

Nimelt on MaaMS-ga antud võimalus kehtestada põllumaale (s.t 

põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku 

rohumaale) madalam maamaksu määr, kui on ühtne maamaksu määr (mis 

kehtib ka metsamaa osas). MaaMS-s sätestatud erinevused ei tundu olulisena 

– kui kohalike omavalitsuste poolt kehtestatav ühtne maamaksu määr peab 

jääma vahemikku 0,1% - 2,5%, siis põllumaa maamaksu määr peab jääma 

vahemikku 0,1% - 2%. Reaalselt on kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud 

erinevused aga suured ja ulatuvad mitmetes kohaliku omavalitsuse üksustes 

üle 1%. 76 Reaalsest rahalisest mõjust metsaomanikele on aga veelgi olulisem 

emotsionaalne mõju. Kuivõrd põllumaa ja metsamaa vahel vahetegemisel (või 

õigemini põllumaa eristamine muust maast) puudub metsaomanike ja ka 

käesoleva analüüsi koostaja jaoks selge põhjendus, siis tajuvad 

metsaomanikud maamaksu erinevat määra täiendava märgina sellest, et 

põllumajandusega tegelevad isikud on seaduseandja silmis olulisemad ja 

seeläbi ka soodsamas seisundis. Seda isegi olukorras, kus võrreldes 

tulutootmise tsükli kestvust metsamajanduses ja põllumajanduses, oleks 

pigem põhjendatud metsamaa osas ühtsest maamaksu määrast madalama 

maamaksu määra rakendamine. 

(2) kulude mahaarvestamise võimaluse puudumine füüsilisest isikust 

metsaomaniku osas. 

Koostaja hinnangul on siin silmas peetud nn üldkulude mahaarvamise 

võimaluse puudumist, kuivõrd vara võõrandamisel on alati võimalik maha 

arvata vara soetamismaksumus, mille hulka kuuluvad kõik otseselt müügi või 

vahetuse tehinguga seotud otsesed dokumentaalselt tõestatud kulud. 

Ettevõtluskulude ettevõtlustulust mahaarvamise õigus on aga ainult FIE-del, 

kes on kantud äriregistrisse või registreeritud piirkondlikus Maksu- ja Tolliameti 

76 

Põhjalikumalt on maamaksuga seonduvat analüüsitud käesoleva analüüsi peatükis 2.2 

Omandil põhinev maks – maamaks. 

70

struktuuriüksuses (TuMS § 14 lg 5). Füüsilise isiku poolt soetamismaksumuse 

hulka arvestatavate kulude osas jääb alati üles küsimus, kas maksuhalduri 

arvamus konkreetse kulu otsesest seotusest müügi/ vahetuse tehinguga 

langeb kokku müüja/vahetaja arvamusega. Samas ei ole võimalik ega 

otstarbekas seaduses üles loetleda kõikvõimalikud kululiigid, mis on 

käsitletavad otseste kuludena. Paratamatult jääb maksuhaldurile teatud 

diskretsiooniõigus, mille maksumaksja poolt vaidlustamisel annab lõpliku 

hinnangu Riigikohus. Teisalt, võiks seaduseandja näha metsanduse olulist rolli 

ühiskonnas, mida peab toetama läbi maksusüsteemi ning sellest lähtuvalt 

analüüsima vajadust kehtestada oma metsamaad majandavatele füüsilistele 

isikutele täiendavad kulude mahaarvestamise võimalused; 

(3) omandireformi käigus tagastatud maade võõrandamisel saadud tulu 

tulumaksuvabastuse negatiivne mõju metsandussektorile tervikuna, kuivõrd 

nimetatud tulumaksuvabastus soodustab maa esmavõõrandamist, mille käigus 

metsamaad omandavad isikud, kelle ainus eesmärk on teenida metsamaalt 

kasu sõltumata vahenditest (soodustab ebaseaduslikke raided ja maksualaste 

süütegude toimepanemist). 

Omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamiselt saadud tulu 

tulumaksuvabastusele annab õigusliku aluse TuMS § 15 lg 4 p 5. Tegemist on 

nn ühekordse õigusega, mis kuulub omandireformi õigustatud subjektile, 

kellele omandireformi käigus maa tagastati. Nimetatud tulumaksuvabastuse 

mõju hindamisel väärib aga eraldi märkimist asjaolu, et intervjueeritavate seas 

leidus ka isikuid, kes pidasid omandireformi käigus tagastatud maa 

esmavõõrandamisel saadud tulult tulumaksuvabastust positiivseks teguriks 

ning leidsid, et sarnast põhimõtet tuleks rakendada ka tagastatud metsamaalt 

muude tehingutega tulu saamisel – s.h kasvava metsa raieõiguse 

võõrandamisel, metsamaterjali võõrandamisel jms. Seisukoha võtmine, kas 

omandireformi käigus tagastatud vara esmakordsel võõrandamisel saadud tulu 

tulumaksuvabastus on täitnud seaduseandja poolt püstitatud eesmärgid, vajab 

täiendavat analüüsi ja ei ole käesoleva uuringu teemaks. Vastava täiendava 

analüüsi läbiviimisel ei tohiks aga jätta tähelepanuta negatiivset mõju, mille 

vastav seadusesäte on metsandussektorile kaasa toonud ning seaduseandja 

poolt püstitatud eesmärke ja tegelikku mõju tuleks hinnata kogumis. 

71

(4) metsaseadusandluse pidev muutmine on raskendanud metsaomanike 

orienteerumist selles, mis on lubatud ja mis mitte ning mis on nende õigused ja 

kohustused. Mõned intervjueeritavad leidsid, et muudatused iseenesest on 

õigustatud, sest on püütud luua parem õiguslik raamistik metsanduse 

arendamiseks tervikuna. Mitmed intervjuueritavad märkisid ära ka 

usaldamatuse, mida nende arvates kehtiv MS-i regulatsioon metsaomanike 

vastu üles näitab – kogu tegevus on liigselt reguleeritud ning metsaomanikel 

puudub hindamise- ja iseseisva otsustuseruum. 

Metsandust reguleerivat peamist õigusakti – metsaseadust – on tõepoolest 

muudetud ja reformitud korduvalt. Esimene taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 

metsaseadus võeti vastu 20.10.1993, jõustus 25.11.1993 ja muutus kehtetuks 

09.01.1999. Teine metsaseadus võeti vastu 09.12.1998, jõustus 09.01.1999 ja 

muutus kehtetuks 01.01.2007. Kolmas, ja hetkel kehtiv metsaseadus võeti 

Riigikogu poolt vastu 07.06.2006 ja jõustus 01.01.2007. Hinnangut, kas 

metsaseaduse muudatused on olnud vajalikud (eelkõige hetkel kehtiva 

metsaseaduse vastuvõtmise osas) on veel vara anda. Mõistetav on 

seaduseandja keeruline positsioon metsaseaduse vastuvõtmisel ning 

metsandust reguleeriva õigusliku režiimi loomisel. Ühelt poolt tuleb lähtuda 

põhiseadusega kaitstud omandi puutumatusest, mille kohaselt on igaühel 

õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32) ning 

ettevõtlusvabadusest, mis on kõigi ja igaühe õigus ja mida riivab iga abinõu, 

mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse või 

mida mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (PS § 31). 77 Teisalt, aga 

peab seadusandja lähtuma loodusvarade ja –ressursside säästliku kasutamise 

nõudest (PS § 5), millega on eelkõige riigile pandud kohustus kujundada 

looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik 

režiim. 78 Õigusliku aluse eraomandis oleva loodusvara omaniku vara 

kasutamise ja käsutamise osas piirangute kehtestamiseks loodusvarade 

säästlikuks kasutamiseks ning looduskeskkonna poolt pakutud hüvedele 

77 

78 

Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS. Tallinn 2002, 

lk 270. 


lk 69. 

72

avalikuks juurdepääsuks annab PS § 5 koostoimes PS § 32 lõikega 2. 79 

Seega on püüdnud seaduseandja leida kesktee isikute eelpoolnimetatud 

põhiõiguste vahel. Vaatamata seaduseandja heale tahtele viitab aga nii 

paljude metsaomanike poolt antud negatiivne hinnang kehtivale 

metsaseadusele, selgelt sellele, et isikud, kelle tegevust metsaseadus 

reguleerib, on kas jäänud metsaseaduse väljatöötamise protsessist kõrvale või 

ei ole nende ettepanekutega arvestanud. Kuivõrd aga kehtiva metsaseaduse 

tegelikud mõjud metsandussektorile avalduvad hiljem, on veel vara võtta 

definitiivset seisukohta metsaseaduse regulatsiooni osas. 

Küsimusele, kuidas Teie hinnangul mõjutab kehtiv maksusüsteem nii 

metsaomanike käitumist kui ka metsandussektorit tervikuna, olid enamlevinud 

vastused järgnevad: kehtiv maksusüsteem pärsib metsakasutust, kuna ei arvesta 

metsa kasvatamiseks tehtavaid kulutusi; pärsib metsast piisavas koguses puidu 

(toorme) saamist puidutööstusele; soodustab ebaratsionaalset metsakasutust, sest 

suuremad tööd tuleb ajatada pikema periood peale ja teha väiksemaid lanke. Leiti, 

et kehtiv maksusüsteem soodustab: metsamaa kinnistu võõrandamist; maaelanike 

mujale elama asumist; metsade koondumist juriidiliste isikute kätte; 

erametsaomanike tegevusetust; kohaliku metsamaterjali puudust; puidu importi; 

metsamaterjali ebaseaduslikku (mustalt) müüki; tulude varjamist; 

käibemaksupettust; varimajandust; õigusnormide rikkumist; läbi kõige eelneva 

metsanduse halba mainet. 

Intervjueeritavate hinnangul mõjutas maksusüsteem eelpool nimetatud viisil 

metsamaa kasutamist ja käsutamist lähtuvalt asjaolust, et kehtiv maksusüsteem ei 

soosi füüsilisest isikust, vaid juriidilisest isikust metsaomanikku, kuivõrd viimaste 

osas ei kehti tulu tulumaksuga maksustamise põhimõtet kui tulu ei viida 

ettevõtlusest välja. Füüsilisest isikust metsaomanike poolt sooritatud vara 

võõrandamise tehingud maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 15), millest kulusid 

on võimalik maha arvata väga vähesel määral. FIE osas maksustatakse kogu 

ettevõtlustulu küll nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksuga, kuid samas on võimalik 

FIE-l maha arvata ettevõtlustulust ettevõtluskulud (TuMS § 14). Lähtuvalt füüsilise 

79 


lk 69. 

73

isiku seisukohast ebasoodsast maksukeskkonnast, püüab füüsiline isik leida nn 

maksude optimeerimise võimalusi (tagajärjeks maksupettused, tulu varjamine, 

varimajandus, õigusnormide rikkumine, metsamaa võõrandamine jms) või lõpetab 

igasuguse tegevuse oma metsamaal (tagajärjeks tegevusetus, metsamaterjali 

puudus, puidutööstusettevõtete poolt puidu import jms). Lisaks riigile 

vähemlaekunud maksudele mõjutab metsaomanike poolt vastav käitumine 

negatiivselt kogu metsandussektori mainet. Metsandussektori madal maine võib 

aga omakorda takistada maksusüsteemi muudatuste vastuvõtmist ja jõustumist 

avalikkuse vastuseisu tõttu, kuivõrd avalikkus ei pruugi näha vajadust 

metsaomanike maksukoorma vähendamiseks ning võib käsitleda seda mittevajaliku 

soodustusena juba niigi rikastele metsaomanikele. Viimasel kümnendil kujunenud 

avalikkuse kuvand rikkast metsaomanikust, kes tegutseb pigem n.ö hallil või 

keelatud alal ja vaesest põllumehest ei pruugi küll enam täistõele vastata, kuid on 

sellegi poolest aeglane kaduma. Metsaomaniku kuvandi muutmine mõjuks aga 

värskendavalt ja positiivselt kogu metsandussektorile. 

Eraldi toodi välja, et kogu majandus on omavahel tihedalt seotud. Tugev mõju on 

tööjõu puudusel, mistõttu jääb palju töid metsas tegemata. Samuti märgiti, et üldise 

elatustaseme tõusu tõttu on põhisissetulek muudelt aladelt piisav, mistõttu ei ole 

mets enam elatusallikas (metsast saadav tulu ei ole enam nii suur), vaid mets on 

jäänud „sahvriks” halbadeks aegadeks, et oleks midagi võtta. Valdavalt olid 

intervjueeritavad ka seisukohal, et mõistlikud maksumäärad suurendaksid ausat 

metsamajandust, sest isikud ei hakkaks enam tulusid varjama. 

Küsimusele, kas ja kuidas Teie arvates kehtiv maksusüsteem toetab jätkusuutliku 

metsa kasvatamist, arendamist, andsid enamus intervjueeritavatest järgneva 

hinnangu: kehtiv maksusüsteem ei soodusta säästvat ja heaperemehelikku 

metsamajandamist. Enamus vastajatest oli seisukohal, et jätkusuutlikul metsa 

kasvatamisel ja arendamisel toetab kehtiv maksusüsteem äriühinguid tulumaksu 

vabastuse läbi. Eraisikutest metsaomanikke maksusüsteem ei toeta, sest 

metsamaterjali müügi tuludest ei saa maha arvata tehtud kulusid ja see omakorda 

soodustab tegevusetust. 

74

Küsimusele, millist tuge vajaksid Teie arvates metsaomanikud nii erialaliitudelt kui 

ka valitsusasutustelt metsandussektori arendamiseks, vastati järgnevalt: 

(1) valitsusasutustelt oodatakse stabiilsust ja tasakaalustatud arengut; 

paindlikku metsaseaduse regulatsiooni; uue metsandusseaduse 

rakendusaktide kiiret väljatöötamist; ulukite arvu reguleerimist; Maksu- ja 

Tolliametilt – maksuhaldurite ühtset seaduste tõlgendamist ning maksualaste 

koolituste läbiviimist; võrdset kohtlemist maksukoormuse võrdsustamiseks 

põllumajandusega; paremat informatsiooni võimalike toetuste kohta; 

metsandus valdkonna üleviimist Põllumajandusministeeriumi alla. 

(2) Erialaliitudelt oodatakse aktiivset lobitööd igal tasandil; head ja kvalitatiivset 

nõustamist, puidumüügiteenust, aktiivset tegevust metsanduse maine 

tõstmiseks; toetuste eraldamist ühest kohast ja nende kiiremat käsitlemist, 

paremat informatsiooni võimalike toetuste kohta ja tuge taotlemisel, paremat 

organiseeritust 

Vajalikuks peeti kõikide gruppide omavahelist koostööd ja praegusele koostööle 

anti üldjuhul negatiivne hinnang. 

Väga vajalikuks peeti metsaomanike nõustamist/koolitamist (nii metsanduse kui ka 

maksunduse teemadel) ja enamuse intervjueeritavate hinnangul on 

nõustamise/koolitamise võimalused soovijatele ka praegusel hetkel piisavalt 

kättesaadavad. Pigem tõstatati probleemiks metsaomanike enda soovi ja tahet 

koolitusel osalemiseks. 

Paljude metsaomanike tahte puudumist koolitusel osalemiseks kinnitab ka 2006.a. 

septembris Turu-uuringute AS poolt läbiviidud uuring „Metsaomanike huvi metsa 

mitmekülgse kasutamise vastu”, kus huvi metsandusalase koolituse vastu oli väga 

tagasihoidlik (alla 9% 400-st vastajast). Vajadus nõustamise/koolituse järele on aga 

ilmne. Käesoleva analüüsi käigus tehtud intervjuude käigus selgus, et vähesed 

metsaomanikud teavad kehtivat maksuregulatsiooni ning mitmed metsaomanikud 

olid eksiarvamusel neile rakenduva maksukoormuse osas. Probleemiks on aga 

75

sellises vormis nõustamise/koolitamise läbiviimine, mis saavutaks oma eesmärgi ja 

jõuaks võimalikult paljude metsaomanikeni. 

Intervjueeritavate hinnang Eesti metsandussektori hetkeseisule oli pigem 

negatiivne, kuigi märgiti, et olukord on üldjoontes paremaks muutunud. Oluliselt on 

paranenud õiguslik käitumine, riigijärelvalve tõhustunud, juhuslikke metsaomanikke 

vähenenud. Eesti metsandussektori puudustena toodi esile järgnev: seadusandluse 

ebastabiilsus; ülereguleeritus, tööjõu puudus, halb maine, madal raiemaht, 

ebaseadusliku puiduäri olemasolu ja ulatus. Üldiselt oldi seisukohal, et 

metsandussektori areng on toimunud koos ühiskonna arenguga ning nn 

metsanduse bandiidid on siirdunud teistele (tulusatele) aladele (nt ehitus). 

Tõenäoliselt vastab intervjueeritavate nimetatud seisukoht tõele, sest registreeritud 

ebaseaduslike raiete maht on perioodil 2001 kuni 2004 pidevalt vähenenud. Kui 

aastal 2001 pandi toime 1 010 registreeritud ebaseadusliku raide juhtumit, mille 

käigus raiuti 135 487 m³ puitu, siis 2004. aastaks olid vastavad näitajad alanenud 

544 registreeritud ebaseadusliku raie juhtumini, mille käigus raiuti 92 123 m³ 

puitu. 80 Registreeritud ebaseaduslike raiete mahtude vähenemise põhjustena on 

muuhulgas välja toodud Keskkonnainspektsiooni järelvalvetöö, maareformi käigus 

erastamisele kuuluvate ja vabade metsamaade pindala järk-järguline vähenemine, 

riigi ja paljude erametsaomanike poolt tehtud pingutused oma vara kaitsmiseks, 

olukord puiduturul ja meetmete rakendamine varastatud puiduga tehingute 

tegemise piiramiseks. 81 Kõik eelpoolnimetatud tegurid on olulised, s.t 

Keskkonnainspektsiooni poolt täidetav järelvalve funktsioon, maareformi kiire 

lõpetamine, metsaomanike poolt oma vara kaitsmine ja puidu kokkuostjate 

kokkuostu poliitika, mis väärib eraldi esiletõstmist. Põhjalikumalt on Eesti ettevõtete 

puiduvarumispoliitikat ja –praktikat analüüsinud K.Kohv Sihtasutuse Eestimaa 

Looduse Fond poolt koostatud uuringus. 82 Uuringus tuleb selgelt välja puidu 

päritolu kontrolli tähtsus ning ettevõtjate poolt rakendatava päritolu kontrolli 

kainestav mõju ebaseaduslike raiete teostamisele. Mõistetav, et ebaseaduslike 

80 

81 

82 

Mets 2005. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamat. Keskkonnaministeerium, lk 

96. 

Mets 2005. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamat. Keskkonnaministeerium, lk 

95. 

K. Kohv. Eesti ettevõtete puiduvarumispraktika ja –poliitika. Eestimaa Looduse Fond, 2006. 

76

aideid vähendab oluliselt ebaseadusliku raie teel saadud puidu turustamise raskus 

ja ideaalis võimatus. 

Metsandussektori peamiste vajalike arengusuundadena loodeti näha eelkõige 

järgnevat: stabiliseerumist ja professionaalsust, väikeomandi vähenemist, 

maareformi kiiret lõpuleviimist, väärispuidu osakaalu tõstmist, väheväärtusliku puidu 

(võsa, küttepuit) kasutamise (biokütus) suurendamist uute tehnoloogiate 

kasutuselevõtuga; metsa kõrvalkasutuste propageerimist ja soodustamist, ulukite 

arvukuse vähendamist/reguleerimist, piirangute kehtestamist tekitatud kahjude 

hüvitamiseks metsaomanikele, erametsanduse säästlikku ja jätkusuutlikku 

arendamist, võrdse kohtlemine saavutamist võrreldes teiste majandusharudega, 

kuid võttes arvesse ka metsanduse eripära, metsanduse töökohtade säilitamist. 

Intervjueeritavate poolt väljatoodud peamiste arengusuundadena nähti 

maksusüsteemi muutmist ja metsandussektori maine tõstmist. Käesoleva analüüsi 

koostaja on samuti arvamusel, et panustamine maksusüsteemi muutmisesse ja 

metsandussektori maine tõstmisesse peaks aitama saavutada ka mitmeid muid 

metsanduses püstitatud eesmärke. Maksusüsteemi muutmise osas toodi peamiselt 

välja järgnev: (1) FIE-dest metsaomanikele tulumaksuvaba määra kehtestamine 

sarnaselt põllumeestele, s.t summas 45 000 krooni; (2) metsamaa 

maamaksumäära koefitsiendi ümbervaatamine (võrdsustamine põllumaa 

maamaksumäära koefitsiendiga või soodsama koefitsiendi kehtestamine või 

metsamaa vabastamine maamaksust); (3) trassidealuse maa maamaksust 

vabastamine; (4) füüsilistele isikutele kulu mahaarvestamise võimaluse andmine 

tulust. 

3.3 JÄRELDUSED MAKSUSÜSTEEMI MÕJUST 

Analüüsi käesolevas punktis on esitatud järeldused maksusüsteemi mõjust, võttes 

kokku eelmises peatükis 3.2 esitatud ülevaated uuringu käigus läbiviidud 

intervjuude tulemustest ja peatükis 2 esitatud maksusüsteemi analüüsist. 

Üldine järeldus on see, et Eesti kehtiv maksusüsteem avaldab negatiivset mõju 

metsaomanike käitumisele. 

77

3.3.1 Maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust metsaomanikele 

MÕJU 1: füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemine 

Kehtiv maksusüsteem soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku poolt metsamaa 

kinnistuna müümist. 

Mõjutavad tegurid võiks jagada kaheks ehk nn positiivseteks ja negatiivseteks 

teguriteks, kusjuures jaotuse aluseks ei ole mitte hinnangu andmine konkreetsele 

seadusesättele, vaid asjaolu, kas mõjutav tegur on seaduses toodud 

õigus/võimalus või seadusega pandud kohustus/keeld. 

Positiivseks mõjutavaks teguriks on omandireformi käigus tagastatud maa 

tulumaksuvabastus. 

Negatiivseteks mõjutavateks teguriteks on muuhulgas maamaksu tasumise 

kohustus (mis tuleb tasuda sõltumata sellest, kas metsa majandatakse ja kas metsa 

pealt üldse tulu teenitakse), füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses ja 

puuduv õigus kulude mahaarvamiseks saadud maksustamisele kuuluvast tulust, v.a 

otseselt võõrandamise tehinguga seotud dokumentaalselt tõendatud kulude osas, 

milleks kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse ka metsa uuendamisega 

seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. 

Võimalikud tagajärjed: Võimalikke tagajärgi tuleb hinnata esmalt seisukohalt, kes on 

füüsilisest isikutest metsaomanike käest kõige tõenäolisemad metsamaade ostjad. 

Lähtudes kehtivast maksukeskkonnast on kõige kasulikum tegutseda 

metsaomanikuna juriidilisel isikul, kelle ettevõtlusesse jääv tulu tulumaksuga 

maksustamisele ei kuulu. Seega on järgnevalt hinnatud võimalikke tagajärgi 

lähtuvalt eeldusest, et füüsilised isikud müüvad enda omanduses oleva metsamaa 

eelkõige äriühingutele. Kusjuures Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja 

sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik võib omandada maatulundusmaa 

sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on metsamaad 10 hektarit 

või rohkem, ilma täiendavate tingimusteta (s.t maavanema loata) ainult siis, kui ta 

78

on Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat tegelenud metsa majandamisega 

metsaseaduse tähenduses või põllumajandussaaduste tootmisega maaelu ja 

põllumajandusturu korraldamise seaduse § 6 tähenduses. 83 

Võimalikeks tagajärgedeks on: 

• ohtu satub maaelu säilimine - maal elavate isikute jaoks on mets ja metsamaa 

eluviis. Koos metsamaa võõrandamisega tekib reaalne oht, et müüdud maal 

lõpetatakse talupidamine ja lahkutakse mujale; 

• võimalikud negatiivsed tagajärjed looduskeskkonnale läbi metsa 

väärtustamise ja metsa kui rahvusliku rikkuse tunnetamise vähenemise - 

metsaomanikust lapsevanem tagab laste kaudu järjepidevuse metsa 

väärtustamisel ja seeläbi tulevase põlvkonna metsaga seotud tegevuste 

põhjaliku läbihindamise ka looduskeskkonna ja metsa mitmekesisuse 

säilitamise seisukohalt. Tegemist on kultuurilise ja keskkonnakaitselise 

aspektiga, mille säilimise tagamise kohustus on sätestatud ka PS-i 

preambulas – ”Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja 

arendada riiki,..., mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi 

aegade –„; 

• väheneb metsa ja inimese seotus - metsaomanikust füüsiline isik tunnetab 

oma omandit enam kui metsaomanikust juriidiline isik. Juriidilisel isikul kui 

õiguslikul fiktsioonil ei saa tekkida enda omanduses oleva metsamaa suhtes 

nn omanikutunne, mis seeläbi mõjutaks ka tema metsamajandamise otsuseid 

– õiguslikul fiktsioonil ei saa olla tundeid. Kõik äriühingud on asutatud kasumi 

teenimise eesmärgil ning ka seaduse nõudeid kõige täpsemalt järgivad 

äriühingud langetavad otsused kasumi teenimise võimaluse valguses; 

• võib väheneda metsa tähtsus metsana iseeneses ja suureneda metsamaade 

tähtsus kasumiteenimises – füüsilisest isikust metsaomaniku tegutsemise 

ainukeseks motiveerijaks ei ole kasumiteenimine, kuid samas on kõik 

äriühingud asutatud kasumi teenimise eesmärgil. Sõltumata äriühingu 

juhtimisorganite püstitatud kõlavasõnalistest äriühingust väljapoole suunatud 

eesmärkidest soovib ”päeva lõpus” iga aktsionär teenida äriühingusse tehtud 

investeeringult. Investori jaoks, kelle investeering kasumit ehk dividende ei 

tooda, on tegemist kahjuliku investeeringuga. Ideaalis suudab äriühing 

83 

Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, § 2 lg 3 p 3. 

79

majandada tema omanduses olevaid metsi hea metsaomanikuna ja teenida ka 

kasumit. 

MÕJU 2 füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetuse soodustamine 

Kehtiv maksusüsteem soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetust 

metsa majandamisel. 

Mõjutavateks teguriteks on füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses ja 




seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kusjuures, eraldi väärib väljatoomist 

asjaolu, et kui omandireformi käigust tagastatud metsamaa kinnistuna 

võõrandamisel kehtib saadud tulu osas tulumaksuvabastus, siis samalt metsamaalt 

(s.t omandireformi käigus tagastatud metsamaalt) kasvava metsa raieõiguse 

võõrandamisel, metsamaterjali võõrandamisel, kasutusvaldusega koormamisel või 

välja rentimisel saadud tulu kuulub maksustamisele tervikuna. Lähtuvalt 

eelpooltoodust arvestab metsaomanik kokku võimalikud tulud, võimalikud kulud 

(mida üldjuhul ei ole võimalik saadud tulust enne maksustamist maha arvata) ja 

maksukoormuse ning jõuab järeldusele, et selleks, et mitte metsa majandada ainult 

metsa majandamise rõõmu saamiseks ja majandamise rõõmule pealemaksmiseks, 

on tal finantsiliselt otstarbekam mitte midagi teha. 

Üheks mõjutavaks teguriks võib olla ka ulukite paljusus Eesti metsades ning nende 

poolt hävitatud noorendikud. Kuivõrd hävitatud noorendikud peab metsaomanik 

kandma oma kahjusse, siis võib metsaomanik loobuda uute noorendike 

istutamisest hävitatud noorendike asemele. Mõjutava teguri osatähtsust oleks 

võimalik vähendada metsamaade kindlustamisega ja seeläbi metsaomanikele 

ulukite poolt põhjustatud kahju hüvitamisega. Kahjuks on aga metsamaade 

kindlustamine Eestis raskendatud ja tasuvuse ja otstarbekuse seisukohast sisuliselt 

võimatu. 

80

Võimalikud tagajärjed: tagajärgede osas tuleks eristada võimalikke tagajärgi 

looduskeskkonnale, puidutööstusettevõtete, metsandussektorile tervikuna. 

• võimalikud tagajärjed looduskeskkonnale: 

– väärtuslike puuliikide vähenemine – metsas mittetegutsev 

metsaomanik jätab metsa uuenduse looduse meelevalda (ei kehti 

hoiumetsa osas, kus üldjuhul on keelatud inimesel looduslikku 

uuenemisesse sekkuda – MS § 24 lg 1). Looduslikult uuenevad aga 

eelkõige väheväärtuslikumad puuliigid (haab, lepp jms); 

– võimalik metsade halvenev seisund – metsade majandamine hõlmab 

endas ka metsa kasvatamist, s.h hooldusraiete tegemist, mis peaks 

tagama kvaliteetsema puistu; 

• võimalikud tagajärjed puidutööstusettevõtetele: 

– kohaliku metsamaterjali puudus – metsaomanike tegevusetuse tõttu 

on vähenenud raied, mis on omakorda seadnud ebasoodsasse 

olukorda puidutööstuses tegutsevad ettevõtjad. Ettevõtjad on pidanud 

kohaliku toorme puuduse tõttu suurendama imporditud toorme 

osakaalu; 

– halvema kvaliteediga metsamaterjal – metsaomaniku tegevusetuse 

tulemusena loodusliku uuenduste hooleks jäetud metsas kasvab 

spetsialistide sõnul pigem väheväärtuslik puit. 

• võimalik tagajärg metsandussektorile tervikuna: 

– metsaomanike tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju 

metsandussektorile ja majandusele tervikuna – SMI 20005 andmetel 

oli füüsiliste isikute omandis 34,8% kogu metsamaast, seega on 

tegemist olulise massiga, mille tegevus/tegevusetud avaldab mõju 

metsandussektorile ja majandusele tervikuna. 

MÕJU 3 maksualaste süütegude toimepanemise soodustamine 

Kehtiv maksusüsteem soodustab maksualaste süütegude toimepanemist – 

peamiselt maksude väärarvutust ja maksuhalduri tegevuse takistamist. 

Mõjutavateks teguriteks on füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses ja 


81



seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. 

Võimalikud tagajärjed: tagajärgede osas tuleks eristada võimalikke tagajärgi 

looduskeskkonnale, puidutööstusettevõtete, metsandussektorile tervikuna. 

• võimalikud tagajärjed looduskeskkonnale: 

– hoolimatus looduskeskkonna suhtes – väga suure tõenäosusega ei 

hooli maksualase süüteo toimepannud isik sellest, kuidas metsa 

kasutada võimalikult looduskeskkonda säästval moel; 

• võimalikud tagajärjed puidutööstusettevõtetele: 

– ebaaus konkurents - olukord, kus üks ettevõtja suudab maksudest 

kõrvale hoidmise läbi toota väiksema kulubaasiga sama tulu, kui 

teised metsanduse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, tekitab ja 

suurendab ebaausat konkurentsi. Madalamad kulud suurendavad 

ettevõtja kasumit ja võimaldavad pakkuda turul oma kaupu/teenuseid 

teistest ettevõtjatest soodsamate tingimustega. Seeläbi avaldavad 

makse nõuetekohaselt mittemaksvad ettevõtjad mõju oma valdkonna 

sektorile ja lõppkokkuvõttes majandusele tervikuna; 

• võimalik tagajärg metsandussektorile tervikuna: 

– metsandussektori negatiivne maine – nn maksupettused 

metsandussektoris süvendavad metsandussektori negatiivset mainet 

ning laiendavad õigusvastaselt käitunud metsaomaniku kuvandit ka 

kõikidele teistele metsaomanikele. Seoses negatiivse mainega võib 

avalikkuse vastuseisu tõttu olla raskendatud maksusüsteemi 

muudatuste elluviimine, mis omakorda võiks aidata vähendada 

maksupettuste toimepanemist; 

– ebaaus konkurents – seadusandja on loonud turul tegutsevatele 

ettevõtjatele maksukeskkonna osas võrdsed tingimused. Kui turul 

tegutsevad ettevõtjad, kes on läbi maksualaste süütegude 

toimepanemise parandanud enda jaoks märgatavalt turutingimusi, 

siis seavad nad ennast koheselt õigusvastaselt paremasse olukorda 

võrreldes õiguspäraselt käitunud ettevõtjatega ja mõjutavad seejärel 

turgu tervikuna (s.h toodete/teenuste hindade, palkade jne osas); 

82

– õigusrikkumiste arvu tõenäoline suurenemine - tõenäoliselt ei jää üks 

ebaseaduslik tegu/tegevusetus järgmiseta, s.t isik, kes on otsustanud 

näiteks võõrandada kasvava metsa raieõiguse makse nõuetekohaselt 

maksmata, ei tunne väga suure tõenäosusega huvi ka selle vastu, 

kas raieõiguse alusel tehtav raie on seaduslik või mitte. 

3.3.2 Maksusüsteemi mõju FIE-dest metsaomanikele 

MÕJU 1 Maksualaste süütegude toimepanemise soodustamine 

Kehtiv maksusüsteem soodustab maksualaste süütegude toimepanemist – 

peamiselt maksude väärarvutust, maksusumma kinni pidamata jätmist ja 

maksuhalduri tegevuse takistamist. 

Mõjutavateks teguriteks on füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu maksustamine 

tulumaksu ja sotsiaalmaksuga ning teatud juhtudel käibe maksustamine 

käibemaksuga. 

Võimalikud tagajärjed: on samad, mis füüsilisest isikust metsaomaniku maksualaste 

süütegude toimepanemise soodustamise osas. 84 

3.3.3 Maksusüsteemi mõju juriidilisest isikust metsaomanikele 

3.3.4 Maksusüsteemi mõju puidutööstusettevõtetele 

MÕJU 1 toorme puudus 

Kehtiv maksusüsteem soodustab toorme puudust puidutööstusettevõtjate tarvis. 

84 

Maksupettuste soodustamist on põhjalikumalt käsitletud käesoleva analüüsi punktis 3.3.1 

Maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust metsaomanikele. Vt käesoleva analüüsi punkt 3.3.1 

mõju 3. 

83

Mõjutavateks teguriteks on maksusüsteem, mis soodustab füüsilisest isikust 

metsaomaniku tegevusetust metsas. 85 

Võimalikud tagajärjed: 

• suurenenud nõudlus toorme järele 

• imporditud puidu osakaalu kasv 

• halvema kvaliteediga toore 

MÕJU 2: 

ebaausa konkurentsi soodustamine 

Kehtiv maksusüsteem soodustab ebaausat konkurentsi metsandussektoris. 

Mõjutavateks teguriteks on maksusüsteem, mis soodustab maksualaste süütegude 

toime panemist. 86 


• raskendab puidu päritolu väljaselgitamist, kuivõrd ebaseadusliku puidu 

vahendajate arv metsaomanikust viimase edasimüüjani (või puiduettevõtjani) 

on suur 

• suunab osade ettevõtjate ressursid lisaks igapäevasele majandustegevusele 

ka nn puiduturu puhastamisele, vältimaks ebaseadusliku puidu tootmisesse 

võtmist 

• võib soodustada uute maksualaste süütegude toimepanemist 

3.3.5 Maksusüsteemi mõju looduskeskkonnale 

MÕJU 1 looduskeskkonna mittesäästlik ja jätkusuutlik kasutamine 

Kehtiv maksusüsteem soodustab maksualaste süütegude toimepanemist, mis 

omakorda soodustavad õigusrikkumiste toime panemist, mis lõpuks avalduvad 

hoolimatus suhtumises keskkonda. 

85 

86 


Maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust metsaomanikele. 



84


metsaomaniku poolt maksualaste süütegude toimepanemist. 


• Maksualaste süütegudega kaasnevad rikkumised ka raiete keskkonnanormide 

suhtes 

• maksusurve tõttu muutuvad keskkonnakaitselised argumendid metsamajandamise 

juures teisejärguliseks, 

• suureneb raieoht ohustatud ja haruldaste liikide elupaikadele 

• pärsitakse keskkonnasõbralikku peremetsandust 

3.3.6 Maksusüsteemi mõju metsandussektorile tervikuna 

Mõju 1 

Madal maine 


metsaomaniku tegevusetust metsas ja maksualaste süütegude toimepanemist. 87 


• avalikkuse vastuseisu tõttu võib olla raskendatud maksusüsteemi muudatuste 

elluviimine, mis omakorda võiks aidata vähendada maksualaste süütegude 

toimepanemist; 

• tööjõupuudus 

Mõju 2 

Ebaaus konkurents 


metsaomaniku tegevusetust metsas ja maksualaste süütegude toimepanemist. 88 

87 



85

Võimalikud tagajärjed: on peamiselt samad, mis ebaausa konkurentsi soodustamise 

osas puidutööstusettevõtetele, kuid kehtivad lisaks puidutööstusettevõtjatele ka 

füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomaniku tasandil. 

88 



86

KOKKUVÕTE 

Käesoleva uuringu ”Eesti maksusüsteemi mõju Eesti metsandussektorile ja 

erametsaomaniku käitumisele” eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada Eesti 

maksusüsteemi mõju Eesti metsandussektorile tervikuna ning erametsaomanike 

otsustele ja käitumisele. Uuringu läbiviimise käigus analüüsiti seadusandlust 

(metsandust reguleeriv seadusandlus ja maksuseadusandlus), erialast kirjandust ja 

viidi läbi 31 intervjuud erametsaomanike, valitsusasutuste ja puidutööstusettevõtete 

esindajatega. 

Uuringu lõpptulemuse võib lühidalt kokku võtta järgnevalt – Eesti kehtiv 

maksusüsteem mõjutab erametsaomaniku käitumist ja kogu Eesti 

metsandussektorit negatiivselt. 

Kehtiva maksusüsteemi suurim mõju avaldub füüsilisest isikust metsaomaniku 

käitumisele. Võttes arvesse erametsaomanike omanduses oleva metsamaa 

suuruse – SMI 2005.a esialgsete tulemuste põhjal on füüsiliste isikute omanduses 

34,8% kogu Eesti metsamaast 89 - võib väita, et mõju avaldub negatiivsena kogu 

metsandussektorile. 

Peamise põhjusena negatiivsele mõjule võib välja tuua kehtiva tulumaksuseaduse 

regulatsiooni. Nimelt maksustatakse tulumaksuga füüsilise isiku poolt metsamaa 

majandamisest saadud tulu tervikuna, sõltumata majandamise sisust ja tegelikust 

metsaomaniku poolt saadud kasumist. Kuigi TuMS § 15 kohaselt maksustatakse 

tulumaksuga kasu vara võõrandamisest on tegelikkuses võimalik saadud 

müügitulust teha mahaarvamisi minimaalselt ja vaid müügi või vahetamisega 

otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude osas. Kasvava metsa raieõiguse 

korral on küll võimalik maha arvata metsa uuendamisega seotud kulud (TuMS § 37 

lg 8), kuid kuivõrd need on võimalik maha arvata sama või tulevaste perioodide 

tulust, siis nimetatud erisus ei oma olulist mõju. Lisaks peab metsaomanik 

89 


87

arvestama ka pideva väljaminekuga maamaksu näol, mille määramise kord jääb 

tihti metsaomaniku jaoks ebaselgeks ja mida tuleb maksta sõltumata sellest, kas 

metsa majandatakse ja kas metsa pealt üldse tulu teenitakse. 

Seega soodustab kehtiv maksusüsteem erametsaomanikust füüsilise isiku poolt, 

kelle eesmärgiks ei ole jääda metsamajandamisega kahjumisse, aktiivselt või 

passiivselt kulude (ehk maksude) optimeerimise võimaluste otsimist või nendele 

võimalustele avatuna olemist. 

Võimalused kulude optimeerimiseks avalduvad omakorda järgnevas käitumises, 

mida võib esile tõsta ka kehtiva maksusüsteemi peamiste mõjudena 

erametsaomaniku käitumisele: 

(1) füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemine; 

(2) füüsilisest isikust metsaomaniku tegevusetus; 

(3) maksualaste süütegude toimepanemine. 

Tegevuse ja tagajärje sõltuvuse ahelana mõjutab erametsaomaniku käitumine 

otseselt puidutööstusettevõtjaid ja looduskeskkonda ning seeläbi kogu 

metsandussektorit. 

Puidutööstusele avaldub mõju toorme puudusena ja ebaausa konkurentsi 

soodustamisena. Looduskeskkonnale avaldub mõju looduskeskkonna 

mittesäästliku ja jätkusuutliku kasutamisena. Metsandussektorile tervikuna 

avaldub mõju madala metsanduse mainena ja ebaausa konkurentsina igal 

tasandil. 

Arvestades majanduse seotuse põhimõtet oleks ekslik järeldada, et kehtiva 

maksusüsteemi mõju erametsaomanikele, puidutööstusettevõtetele ja 

looduskeskkonnale, omandab tähtsust vaid metsandussektori jaoks. Võttes arvesse 

metsandussektori osatähtsuse kogu Eesti majanduses – 6% SKP-st – võib väita, et 

lõpptulemusena avaldub mõju kogu Eesti majandusele. 

88

Lähtudes eelpooltoodust kerkis käesoleva analüüsi läbiviimise tulemusena teravalt 

esile Eesti maksusüsteemi muutmise vajadus selleks, et tagada säästlik metsandus 

ja aktiivne metsade majandamine ja luua metsandusele võimalused täita positiivselt 

oma rolli Eesti riigi majanduses, ökoloogilise tasakaalu säilitamises ja sotsiaalsete 

funktsioonide täitmises. 90 

90 


89

KASUTATUD KIRJANDUS 

Õigusaktid ja kohtulahendid: 

1. Asjaõigusseadus. 09. juuni 1993. – RT I 1993, 39, 590; 2005, 39, 308; 

2. Eesti Vabariigi põhiseadus. 28. juuni 1992. – RT 1992, 26, 349; 

3. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus. 12. veebruar 2003. – RT I 

2003, 23, 145; 2006, 26, 192; 

4. Käibemaksuseadus. 10. detsember 2003. – RT I 2003, 82, 554; 2006, 55, 

405; 

5. Maa hindamise seadus. 09. veebruar 1994. – RT I 1994, 13, 231; 2002, 

61, 375; 

6. Maa korralise hindamise kord. Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrus nr 

203. – RT I 2001, 54, 330; 

7. Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika 

8. Maamaksu seadus. 06. mai 1993. – RT I 1993, 24, 428; 2006, 55, 406; 

9. Metsaseadus. 7. juunil 2006. – RT I 2006, 30, 232; 

10. Nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ 23. juulil 1990; 

11. Nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ 17. mail 1977; 

12. Raamatupidamise seadus. 20. november 2002. – RT I 2002, 102, 600; 

2006, 61, 456; 

13. Sotsiaalmaksuseadus. Vastu võetud 15. aprill 1998.a, kehtetuks 

muutunud 01. jaanuaril 2001 (RT I 1998, 40, 611; 2000, 86, 543); 

14. Sotsiaalmaksuseadus. 13. detsember 2000. – RT I 2000, 102, 675; 2006, 

61, 459; 

15. Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse eelnõu 590 SE I juurde. Kättesaadav: 

http://web.riigikogu.ee/; 

16. Seletuskiri tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja 

maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 132 juurde. 

Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/; 

17. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. 27. märts 2002. – RT I 2002, 35, 216; 

2005, 39, 308; 

18. Tulumaksuseadus. 15. detsember 1999. – RT I 1999, 101, 903; 2006, 63, 

468; 

90

19. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362) 

20. Võlaõigusseadus. 26. september 2001. – RT I 2001, 81, 487; 2005, 61, 

473; 

21. Äriseadustik. 15. veebruar 1995. – RT I 1995, 26/28, 355; 2006, 61, 456 

22. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-04 

Ülevaated: 

23. Soome metsandusega seonduvad maksuseadused 

Erialane kirjandus: 

24. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Priidu Pärna. Kirjastus 

Juura, 2004; 

25. Aun, J. Metsaomanik ja maksud. Eesti Erametsaliit infoteatmik; 

26. Eesti kinnisvaraturg 2005.aastal. Maa-Amet. www.maaamet.ee; 

27. Eestimaa Looduse Fondi kodulehekülg www.elfond.ee; 

28. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010. Eesti Vabariigi 

Keskkonnaministeerium; 

29. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 

Õigusteabe AS. Tallinn 2002; 

30. Huberg, M. ja Raudjärv, I. Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega; 

31. Kohv, K. Eesti ettevõtete puiduvarumispraktika ja –poliitika. Eestimaa 

Looduse Fond, 2006; 

32. Lehis, L., Lind, K. Käibemaksuseadus Kommenteeritud väljaanne, OÜ 

Casus, Tartu 2003 

33. Lehis, L. Maksuõigus, Juura, Tallinn 2004; 

34. Maamaksumäärad 2006.a. Maksu- ja Tolliamet. Kättesaadav: 

www.emta.ee 

35. Maksuseaduse analüüs säästliku metsanduse arendamiseks. 

Maksualaste muudatusettepanekute rakendamise mõju. RMK 

Konsultatsioonid 2003; 

36. Mets Eesti kinnisvaraturul – lähtepunktid optimaalse informatsioonilise 

fooni tekkimiseks. Koostajad Hillar Punamäe ja Lembit Maamets. 

Erametsakeskus. Tallinn 2004/2005; 

91

37. Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamine. Maksu- ja Tolliamet. 

Kättesaadav: www.emta.ee; 

38. Mets toidab. Eesti metsa säästvast majandamisest. Eesti Metsatööstuse 

Liit; 

39. Mets 2005. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse aastaraamat. 

Keskkonnaministeerium; 

40. Metsa mitmekülgse kasutuse tegevuskava. Keskkonnaministeerium; 

41. Metsandust puudutava maksusüsteemi analüüs ja korrastamine. IMG 

Konsultant AS. Tallinn 2000; 

42. Metsaomaniku huvi metsa mitmekülgse kasutamise vastu. Uuring 

metsaomanike seas. Turu-uuringute AS. September 2006; 

43. Punamäe, H., Maamets, L. Mets Eesti kinnisvaraturul – lähtepunktid 

optimaalse informatsioonilise fooni tekkimiseks. SA Erametsakeskus. 

Tallinn 2004/2005 

44. SMI 2005 esialgsed tulemused. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus; 

45. Viini kasvava metsa tippkohtumise (Living Forest Summit) deklaratsioon; 

46. Õigusaktide kogumik seisuga 1.märts 2006 Lasse Lehise 

kommentaaridega. OÜ Casus. Tartu 2006; 

47. Ülevaade Eesti metsandust puudutavatest maksuseadustest. IMG 

Konsultant AS. 14. november 2006. 

92

LISAD 

LISA 1 – KÜSIMUSED 

LISA 2 – MAKSUDE LÜHISKEEM 

Lisa 1 

KÜSIMUSED 

1. Kui kaua ja millises valdkonnas olete puutunud kokku metsandusega? Millise 

hinnangu annate Eesti metsandussektori hetkeseisule? Millised on suurimad 

puudused Eesti metsandussektoris tervikuna? 

2. Millisel määral olete kursis kehtiva maksusüsteemiga Eesti metsaomanike 

maksustamisel? Juriidilisest kui füüsilisest isikust metsaomanike osas. Metsamaa, 

raieõiguse ja metsamaterjali osas. 

3. Millised on Teie hinnangul kehtiva maksusüsteemi head küljed ja parandamist 

vajavad küljed? Juriidilisest kui füüsilisest isikust metsaomanike osas. Metsamaa, 

raieõiguse ja metsamaterjali tehingute osas. 

4. Kui selgeks ja arusaadavaks hindate kehtivat maksusüsteemi Eesti metsaomanike 

maksustamisel? 

5. Millist metsamaa kasutamise ja käsutamise viisi Teie hinnangul kehtiv maksusüsteem 

soodustab? Kuidas Teie hinnangul mõjutab kehtiv maksusüsteem nii metsaomanike 

käitumist kui ka metsandussektorit tervikuna? Kui suur mõju on maksusüsteemil 

metsandussektorile üleüldse (s.t millised valdkonnad Teie hinnangul mõjutavad 

metsandussektorit)? 

6. Kas ja kuidas Teie arvates kehtiv maksusüsteem toetab jätkusuutliku metsa 

kasvatamist, arendamist? 

7. Millised on Teie hinnangul metsaomanike (raieõiguse omanike) ahvatlused 

/võimalused maksudest kõrvalehoidmiseks? Millised on levinumad maksudest kõrvale 

hoidumise viisid? Millised on peamised põhjused maksudest kõrvale hoidumiseks? 

8. Milliste metsamaa (raieõiguse, metsamaterjali) müügiskeemidega olete kokku 

puutunud? Millised on Teie arvates metsandussektori enimkasutatud maksupettuste 

ja rahapesuskeemid? 

9. Milliseks hindate Maksu- ja Tolliameti, keskkonnainspektsiooni, politsei, prokuratuuri 

ja kohtu tegevuse erinevate müügiskeemide välja selgitamisel? 

93

10. Millist tuge vajaksid Teie arvates metsaomanikud nii erialaliitudelt kui ka 

valitsusasutustelt metsandussektori arendamiseks? Millist toetavat tegevust ootate 

kohalikelt omavalitsustelt, keskkonnaministeeriumilt, erialaliitudelt jms? Kuidas saaks 

erinevate huvigruppide tegevus mõjutada järgnevaid valdkondi: metsade 

heaperemehelikku haldamist, Eesti metsade järjepidevuse ja jätkuvuse kindlustamist, 

legaalset metsa- ja puiduäri, taastuva loodusvara taastootmist jms? 

11. Kas Teie hinnangul on tekitanud probleeme maa maksustamishinna määramine? 

12. Kas Teie hinnangul vajaks kehtiv maksusüsteem muutmist? Kui jah, siis milles 

peaksid seisnema peamised muudatused? 

13. Kas peate vajalikuks metsaomanike nõustamist/koolitamist (s.h maksude 

valdkonnas)? Milliseks hindate nõustamise/koolitamise tegevust praegusel hetkel? 

14. Millised on ja peaksid olema Eesti metsandussektori peamised arengusuunad? Mida 

võiks teha /peaks tegema Teie poolt esindatav organisatsioon metsandussektori 

arengu kiirendamiseks / tagamiseks? 

94

95 

Lisa 2 

MAKSUDE LÜHISKEEM

Vaata siit! - SA Erametsakeskus

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?