Seletuskiri

Halduskohtumenetluse ülesanne on halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lõike 1 kohaselt eelkõige
isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Seega on üldjuhul
üheks kohtumenetluse pooleks halduskohtumenetluses avaliku võimu kandja. Riigikohtu
halduskolleegium on halduskohtumenetluses lepingulise esinduse kasutamise kohta märkinud
lahendis nr 3-3-1-19-01 1 , et üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte
peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.
Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud
haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud üksnes siis, kui
kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (nt Riigikohtu
halduskolleegiumi 21.06.2012 lahend nr 3-3-1-26-12, p 29; 27.10.2011 lahend nr 3-3-1-53-11, p 31;
19.06.2007 lahend nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 lahend nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 lahend nr 3-3-
1-48-05; 14.05.2007 lahend nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab
arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, võivad tema
menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu
halduskolleegiumi 06.11.2007 lahend nr 3-3-1-52-07, p 10). Haldusorgani kasuks menetluskulude
väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, näiteks välise õigusabi vajalikkus
haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või
töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
26.04.2010 lahend nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17; 14.01.2009 lahend nr 3-3-1-62-08, p 15; 14.05.2007
lahend nr 3-3-31-16-07, p 13; 15.10.2004 lahend nr 3-3-1-49-04, p 10). Lisaks leidis Riigikohtu
halduskolleegium 27.10.2011 kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, et olenemata sellest, et konkreetsel juhul oli
tegemist mahuka ja keeruka kahjuhüvitamise asjaga, ei olnud õigusabikulu hüvitamine põhjendatud,
sest ka sellisel juhul ei ole põhjust pidada kohtuvaidlust täidesaatva riigivõimu institutsiooni
põhitegevuse raamidest väljuvaks.
Menetluskulude olemuse ja suuruse erinevust tsiviil- ja halduskohtumenetluses peaks mõjutama ka
see, et erinevalt hagimenetlusest, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu
vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega
neid asjaolusid tõendab (TsMS-i § 5 lõiked 1 ja 2), on halduskohtumenetluses kohtul uurimisprintsiip –
kohus tagab ise oluliste asjaolude väljaselgitamise ja kogub vajaduse korral ise tõendeid (HKMS-i § 2
lõiked 4 ja 5). Seetõttu peaks tekkima halduskohtumenetluses eelduslikult vähem ja väiksemas
ulatuses kulusid. Samuti peaks mõjutama kulude suurust halduskohtumenetluses see, et paljudes
haldusasjades lahendatakse vaidlusi enne kohtusse pöördumist vaidemenetluses. Lisaks tuleb kulusid
tsiviil- ja halduskohtumenetluses erinevalt tõendada – halduskohtumenetluses tuleb kulu
väljamõistmiseks kohtule esitada kulu tegelikku kandmist tõendavad dokumendid, hagimenetluses
piisab tõendist kohustuse olemasolu kohta.
Kuigi halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõike 12 kohaselt ei ole välistatud TsMS-i § 175 kaudu
ka esindajatasu kindlaksmääramisel samamoodi tsiviilkohtumenetlusega Vabariigi Valitsuse 4.
septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt
sissenõudmise piirmäärad“ kohaldamine, määrust halduskohtumenetluse asjades ei rakendata. Muu
hulgas on see põhjendatav sellega, et määrusega kehtestatud piirmäärad lähtuvad asja hinnast,
haldusasjal hinda ega halduskohtumenetluses asja hinna määramise reegleid kehtestatud ei ole.
Halduskohtumenetluse asjas lähtub kohus kulude väljamõistmisel nende vajalikkusest ja
põhjendatusest. Halduskohtumenetluse kohtupraktika kohaselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu
03.07.2009 otsus asjas nr 3-07-1257, p 24 ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2012 otsus haldusasjas
nr 3-10-3200, p 4) 2 puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks kindlaks määrata
selles haldusasjas protsessiosalise põhjendatud õigusabikulude summa võrdeliselt haldusasja mahu,
1 Riigikohtu lahendid on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel www.nc.ee asuva otsingu kaudu.
2 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute lahendid on kättesaadavad Riigi Teataja veebilehe
www.riigiteataja.ee kohtuteabe otsingu kaudu.
5