Ãmbritseva keskkonna tegurid töökohas - European Agency for ...
Ãmbritseva keskkonna tegurid töökohas - European Agency for ...
Ãmbritseva keskkonna tegurid töökohas - European Agency for ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
(a) mõõtemeetodite jaoks seoses õhus lenduvate kemikaalidega: EN 482: Workplace<br />
atmospheres – General requirements <strong>for</strong> the per<strong>for</strong>mance of procedures <strong>for</strong> the measurement<br />
of chemical agents (1994);<br />
(b) tulemuste võrdlemiseks KP-dega : EN 689: Workplace atmospheres – Guidance <strong>for</strong> the<br />
assessment of exposure by inhalation to chemical agents <strong>for</strong> comparison with limit values and<br />
measurement strategy (1996).<br />
4.4. Soovitatavad väärtused tuuakse ära trükises Threshold limit values <strong>for</strong> chemical<br />
substances and physical agents and biological exposure indices, 1998 (Ameerika<br />
Ühendriigid, ACGIH, vaadatakse igal aastal läbi).<br />
4.5. Olemas on silmapaistvad riigisisesed standardid:<br />
(a) EH 40/97: Occupational Exposure Limits, 1997 (Ühendkuningriik, Töötervishoiu ja<br />
Tööohutuse Amet, 1997) (vaadatakse igal aastal läbi);<br />
(b) Technische Regeln für Gefahrstoffe (TRGS 900) – Grenzwerte in der Luft am<br />
Arbeitsplatz (Luft Grenzwerte) (Saksamaa, 1998) (vaadatakse igal aastal läbi).<br />
5. Ioniseeriv kiirgus<br />
5.1. Eksisteerib hästi sisseseatud ja usaldusväärne ioniseeriva kiirguse soovitatavate<br />
väärtuste süsteem ja enamik riigisiseseid asutusi järgib neid soovitusi. Peamised vastutavad<br />
rahvusvahelised asutused on Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon (ICRP) ja Rahvusvaheline<br />
Aatomienergia Agentuur (IAEA).<br />
5.2. Ühik, mida kasutatakse antud kiirgust emiteeriva aine aktiivsuse mõõtmiseks, on<br />
bekrell (Bq). Radioaktiivse aine mingi koguse aktiivsus on spontaansete tuumalagunemiste<br />
keskmine arv ajaühiku kohta. Kui tuumalagunemiste arv on üks ühe sekundi kohta, siis aine<br />
aktiivsuseks öeldakse olevat üks bekrell. Mingi kiirguskogusega kokkupuutuv inimkeha neelab<br />
sellest energiat ja neeldunud doosi ühik on grei (Gy); grei võrdub dauliga kilogrammi kohta<br />
(J/kg).<br />
5.3. Neeldunud doosi mõju sõltub kiirguse liigist ja sellega seotud koest. Eri liiki kiirgusest<br />
põhjustatud bioloogilise riski astet saab arvutada, korrutades greides (Gy) mõõdetud neeldunud<br />
doosi kiirguse kaaluteguriga; saadud suurus on ekvivalentdoos, mida mõõdetakse siivertites (Sv).<br />
Kõik Sv-des või mSv-des antud doosid on vaatamata kiirguse liigile võrreldavad. Kuna mõned<br />
inimese elundid on kiirguse suhtes tundlikumad kui teised, kasutatakse koe kaalutegureid, et<br />
osutada lokaalselt piiritletud kokkupuute ekvivalentriskidele ja kogu keha doosile. Rõhutamaks, et<br />
kasutatud on koe kaalutegureid, kohaldatakse mõistet efektiivdoos. Ka efektiivdoosi ühikuks on<br />
siivert (Sv).<br />
5.4. CRP-i ja „Põhiliste ohutusnormide“ (vt lõik 5.5.) soovitatud piirdoosid on<br />
käesoleval ajal niisugused, et kutseekspositsioon ioniseeriva kiirguse suhtes ei tohiks olla üle<br />
50mSv igal aastal ning aastane keskmine doos viie aasta kestel ei tohiks ületada 20 mSv (100<br />
mSv iga viieaastase ajavahemiku kestel). Kuna kaks kudet (silmaläätsed ja nahk) ei ole<br />
ilmtingimata piisavalt kaitstud efektiivdoosi piirväärtusega, seda peamiselt välise kokkupuute<br />
korral, kehtestatakse neile kudedele eraldi doosi piirväärtused, so ekvivalentdoos silmaläätsedele<br />
160 mSv aastas ja äärmuslikele juhtudele (käed ja jalad) ning nahale 500 mSv aastas.<br />
67
Change language