4 tegus tegelane Reede, 16. november 2012 Reede, 16. november 2012 tegus tegelane 5 Jaan Rekkor lubab endale väikeste kõrvalosade luksust Heiko Kruusi Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee Näitleja tunnistab, et naudib kõrvalosades mängimist, kuid homsel esietendusel on tal au üles astuda peaosalise rollis. Homme esietendub Endla teatri Küünis Luigi Pirandello draama „Heinrich IV”, milles nimiosalist mängib Jaan Rekkor. Näidendi sisututvustus lubab oletada, et tegu on tõsisema tükiga, millest ei puudu aga ka paras annus koomikat. Kui pärin peaosaliselt, kas tema roll selles lavastuses on pigem publikut mõtlema panna või naerutada, jääb ta mõttesse ning kostab siis, et ei vastandaks neid kahte. „Minu meelest need on täpselt üks ja seesama asi. Mõnda inimest ajab üks asi naerma, teist mitte … mõtlemisvõimet eeldab see igal juhul,” leiab ta. Rekkori pagasis on üle 140 rolli. „Arvan, et olengi kehastanud tegelasi, kes ei ole nii üheselt määratletud, et on läbinisti koomilised või traagilised,” tõdeb ta. Meie vestluse ajal heliseb näitleja telefon mitu korda ja tema repliikidest võib järeldada, et jutuks on mitmesugused tööpakkumised. Uurin Rekkorilt, kas see vastab tõele, ja ühtlasi meenutan, et ühes varasemas intervjuus on ta väitnud, et „60-aastaselt oled nagunii rahul sellega, mida pakutakse”. Tõsi, selle ümmarguse numbrini on veel mitu aastat aega, aga siiski Rekkor naerab ja lausub tõsinedes, et kindlas eas, nii umbes 45 aasta tuuris, tuleb inimesel teha sisemine otsus – kas hakata oma vanusega sõdima või mitte. „Vähemalt minuga on see niimoodi olnud. Ma annan endale aru, et ma ei ole enam see mees, kes nii-öelda veab teatrit või kelle peale teater saab ehitada repertuaari. Ja kui pealekauba näha väga hästi, et kõrval on sellised tegelased olemas, siis on aeg lihtsalt vasakule tõmbuda,” räägib näitleja. Naudib kõrvalosi Tema lahendas probleemi sel moel, et olles Pärnu Endlas olnud 1982. aastast, tuli ta 2005. aastal <strong>Tallinn</strong>a Eesti Draamateatrisse ja rahuldus seal teadlikult hoopis teise rolliga. „Mulle väga meeldib minu praegune staatus ja see, et ma ei taju nii suurt vastutuskoormat. Ma võin teha väikseid asju või suuri asju, ma olen rohkem oma aja ja muude tegemiste peremees. Minu aeg on ilusasti planeeritud ja mulle see väga meeldib, et ma tean umbes aasta aega ette, millised on mu tööd ja tegemised,” kinnitab Rekkor. Ta lisab, et saab nüüd lubada luksust võtta vastu väikseid kõrvalosi, ja märgib, et need on tõeline nauding. „Nendega on aega. Peaosalistega tavaliselt ei ole, kõik käib nii kiiresti. Aga alati tahaks aega juurde saada,” tõdeb ta. Peale teatrilava ja telepurgi on Jaan Rekkoriga, õigemini tema häälega võimalik kohtuda Ma annan endale aru, et ma ei ole enam see mees, kes nii-öelda veab teatrit või kelle peale teater saab ehitada repertuaari. Ja kui pealekauba näha väga hästi, et kõrval on sellised tegelased olemas, siis on aeg lihtsalt vasakule tõmbuda. Jaan Rekkor tõdeb, et on oma praeguse staatusega rahul siis, kui juhtuda raadiost või telest mõnda reklaami kuulma. Kui mõni teine näitleja suhtub reklaamide lugemisse veidi põlglikult, siis Rekkor selles probleemi ei näe. „Ja mis puutub alkoholireklaami, siis ma küsin, kumb on parem: kas juua ja mitte reklaamida või reklaamida ja mitte juua Ma olen see viimane,” ütleb ta. „Kes seda ikka nii väga teavadki, et see on minu hääl, peale kolleegide muidugi Ja ma tahaks näha inimest, kes üldse reklaame väga tõsiselt võtab. Ma tean, et selle lausega lähen ma reklaamiteoreetikutega sügavasse vastuollu, aga minu jaoks on reklaamide lugemine pigem mäng,” kinnitab ta. Meeldejääv raadiohääl Inimloomus ja selle laval kujutamine tähendab koomilise ja traagilise poole ühendamist, leiab Jaan Rekkor. Just see tuleb hästi esile ka Endla uuslavastuses „Heinrich IV”. Cv ■■Sündinud 3. aprillil 1958. aastal Juuru vallas Hõreda külas. ■■Lõpetas 1976. aastal Märjamaa keskkooli. Aastatel 1976–1978 õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust. ■■1982. aastal lõpetas <strong>Tallinn</strong>a riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri 10. lennu. Samast aastast alates on Pärnu teatri Endla näitleja. ■■2005. aastal alustas näitlejana tööd ka Eesti Draamateatris. Meeldejääv hääl aga ei ole Rekkorile päris kingitusena antud. Näitleja tunnistab, et ühel lõbusal, aga ka masendaval eluperioodil tegi ta oma häälele väga põhjalikult liiga. „Alkohol teatavasti kuivatab häälepaelu ja kõva hääl jällegi lõhub neid. Ja kui neid kahte pikka aega koos teha, võib minna halvasti nagu minul,” tunnistab näitleja ja meenutab, et ta häälepaelad olid ühel hetkel nii kehvas olukorras, et tekkis oht hääl hoopis kaotada. Kadunud Mart Kull ja tema kolleeg Vahur Ristioja tegelesid Tartu ülikooli kliinikumis temaga ning kõne alla tuli ka operatsioon. Just dr Ristioja oli see, kes ütles, et võiks lõikusega veidi oodata, vaadata veel ja ravida. „Nii ma olin mitu nädalat Tartus vaikivas olekus, aga nemad said mulle hääle tagasi. Ainult sellega erinevusega, et mingi sügavam kähisev bass tuli juurde,” sõnab näitleja. Tartuga on Rekkoril sügav side ka varasemast ajast – 1970. aastate lõpus läks ta Tartu ülikooli ajakirjandust õppima. „Olin rumal, aga sain aru küll, et olen sattunud sellise seltskonna serva peale, kel on ühiskonnas väga oluline roll,” sõnab ta, pidades silmas tollaseid õppejõude ja Tartus valitsenud vaimset õhkkonda. „Minu kujunemisel on Tartu periood olnud võib-olla kõige olulisem. Ma ei räägi ainult kooliprogrammist, vaid kõigest sellest, millega Juhan Peegel ja Marju Lauristin püüdsid meid kurssi viia. See seletamatu miski, mida meile püüti tutvustada, see inimeseks olemise mõte või kvaliteet on see, mille eest ma Kolleeg arvab Jaan on tark näitleja Minu mäletamist mööda oli Jaan 1982. aastal Endlasse tulles ilus lokkis peaga suurte siniste silmadega poiss, kellele anti suuremalt jaolt esimese armastaja rolle, aga talle endale ei meeldinud see üldse. Hiljem, kui ta sai vanemaks, hakkas tulema nn õigeid rolle. Jaan on väga hea näitleja, laval on ta jõuline ja domineeriv. Mulle on isegi öeldud, et <strong>Tallinn</strong>as ei ole ühtegi häält kuulda, kui Rekkor draamateatris proovi teeb, sest oma võimsa häälega matab ta kõik ümbruse müra. Ka elus on ta selline inimene, kes väga hästi teab, mida ta tahab, ühesõnaga ta on ennast teostav inimene. Minule on ta kõige rohkem meelde jäänud superrolliga kunagises operetis „„Valge hobuse” võõrastemaja”. Aga ma usun, et „Heinrich IV” tuleb tal ka väga hea. Polegi selliseid rolle, mida ta poleks hästi teinud, kõik on tal väga hästi läinud. Peale selle, et ta on hea näitleja, on ta ka tark näitleja. Jüri Vlassov kolleeg Endlast olen väga tänulik. Aga ma tundsin lihtsalt, et see ei olnud minu koht,” meenutab näitleja. „Võib-olla isegi oleks olnud, aga ma ei suutnud end läbi närida sellest punasest diskursusest, mis oli kohustuslik selleks, et pääseda tõelisemate teemade juurde. Ma jäin nendega natuke jänni,” lisab ta. Just Tartus avastas ta teatri kui koha, kus aususe mõõde oli paremini esindatud. Aga see avastus tuli kindlasti tänu Lauristinile ja kursusel eksisteerinud vaimsusele, leiab ta. Nii jättis ta ülikooli pooleli ning läks <strong>Tallinn</strong>a lavakunstikooli katsetele. „Ka sinna sissesaamise eest pean vist natuke tänama ikka neidsamu Tartu inimesi. Eestimaa on väike, veebis taustauuringu tegemine oli tol ajal võimatu, ilmselt siis kasutati telefoni – helistati Tartusse, uuriti, kellega tegu. Ma olen Tartu perioodile väga tänulik. Nüüd on aga asjalood niimoodi, et mu poeg õpib Tartus teisel kursusel ajakirjandust,” tõdeb ta. Lavastama ei kipu Lõpetuseks pärin, kas näitleja Rekkoril pole kunagi tekkinud tahtmist ise ka lavastajana kätt proovida. On meil ju teatriinimesi, kes näitlevad, lavastavad, kirjutavad näidendeid… Vastuseks saan kindla „ei”. „Näitlemine ja lavastamine on kaks eri ametit, mis siis, et need on ühe katuse all. Las mõned olla ka ainult näitlejad,” arvab Rekkor. „Lavastamisel võivad tekkida mingid kummalised võimuprobleemid, ambitsioonid, ja mina kardan endas sellist inimest, kellele antakse võimuhoovad kätte. Näitlejana ma suudan ennast taltsutada. Lavastajana võiksin muidugi oma tööga hakkama saada, aga arvan, et oleksin inimesena palju halvem,” tunnistab ta. Meie võit! Kikase väike kotlet sobib hästi pere igapäevasele toidulauale, teda võib grillida, soojendada pannil või piknikul võileiva vahele panna. Võidu võti peitub väikese kotleti sisus ja heas maitses! Korralik kotlet Kikaselt! • harjumuspäraselt hea maitsega • valmisküpsetatud • säästliku pakendiga • nitritsoolata • säilitusaineteta www.kikas.ee Kikase väike kotlet on müügil: Selver, Prisma, Comarket, Konsum, Maksimarket, A&O, Säästumarket, Rimi, Maxima, Stockmann ja <strong>Tallinn</strong>a Kaubamaja toidumaailm. 15.11.2012–9.01.2013 REKLAAMTEKST G4S pakub oma töötajatele soodsat ja kõigi mugavustega majutust Pealinnas tööle asuda on eriti meeldiv siis, kui värske töötaja saab koos töökohaga kõigi mugavustega taskukohase elupaiga. G4S pakub kõigile oma töötajatele vajadusel elamisja töökoha sidumise võimalust. Aadressil Marsi 10 asuv viiekorruseline triikrauda meenutav ühiselamu läbis just sügisel uuenduskuuri ja seal pakutakse mugavaid elutingimusi ülisoodsa hinnaga. Korralikus kaheinimesetoas saab koha kätte 73,50 € eest kuus ja mis eriti tähtis – kõik kommunaalkulud (elekter, vesi, küte) on juba hinna sees! Toad on avarad ja heledates toonides, toas on voodi ja kirjutuslaud. Igas „korteris“ on kaks tuba ja kõik esmavajalik: mööbel, pesumasin ja moodne köögitehnika. G4S-i ühiselamus elab värvikas ja rahvusvaheline seltskond. Peale ettevõtte töötajate on seal peavarju leidnud tudengeid paljudest riikidest. „Paljud üliõpilased leiavad, et on hea kooli kõrvalt G4S-is töötada ja samas elada meie soodsas ühiselamus, mis asub logistiliselt heas kohas. On inimesi, kes on kolinud ühiselamust välja oma korterisse, kuid on siis taas naasnud, sest elu ühiselamus on soodsam, mugavam ja turvalisem. Hoolitseme selle eest, et inimesed, kes teevad pingelist tööd või õpivad, saaksid korralikult välja puhata. Mingit lärmamist ja öörahu rikkumist meil ei ole,“ kinnitab ühiselamu juhataja Kalev Põlluaas. „Kõik hakkajad eesti keelt oskavad inimesed, kes on omandanud vähemalt põhihariduse ja kelle vanus jääb üle 19 eluaasta, on meie juurde oodatud igast Eestimaa linnast! Vanuse ülempiiri ei ole, meie juures töötavad ka tublid 75-aastased. Pakume liikuvat ja vähem liikumist nõudvat tööd. Uskuge, turvavaldkond on seest huvitavam, kui väljast paistab,“ julgustab Põlluaas kõiki huvilisi <strong>Tallinn</strong>a tööle tulema. Soodsaid majutusvõimalusi pakub G4S vaid <strong>Tallinn</strong>as, sest siin on ettevõttel võimalik kõige rohkem tööd pakkuda. Soodne majutus ka teistele huvilistele Aadressil Marsi 10 asuv ühiselamu pakub väga soodsa hinnaga ja kõrge turvalisusastmega majutust ööpäevaks, nädalaks, kuuks või veel pikemaks perioodiks. Ööks või paariks maksab koht 19,17 €. Kuumaksumus G4S-i töötajatele on 73,50 € või 83,10 € (koos internetiga). G4S-i töötaja pereliikmele on hind 108,65 € ja võõrale 140 € kuus. Majutusest huvitatud võivad pöörduda Kalev Põlluaasa poole telefonil 503 7344. Töötaja arvab „Elan justkui hotellis, millest on saanud minu kodu,“ iseloomustab oma elupaika ühiselamus G4S-i turvatöötaja Andrus Aaspalu. „Toanaaber on mu sõber ja tore kaaslane. Temaga saab alati suhelda ja maailma asju arutada ning koos G4S-i pakutavatel treeningutel käia. Näiteks ujumas või jõusaalis. Kui paljud ettevõtted tagavad töötajatele stabiilse töö ja taolised lisahüved Ega selliseid vist rohkem olegi,“ oletab ta. <strong>Tallinn</strong>a Tehnikaülikool ja <strong>Tallinn</strong>a Tehnikaülikooli Vilistlaskogu kutsuvad kõiki oma õppejõude, töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ning koostööpartnereid traditsioonilisele Sügisballile reedel, 23. novembril 2012 kell 19.00 <strong>Tallinn</strong>a Tehnikaülikooli aulasse Tantsuks mängib BigBand TTÜ, solistid Helin-Mari arder, Kristjan Karmo, Mikk saar, Heidy Tamme, Mirjam Dede, Hanna-Liina Võsa Etteaste Tantsukooli Laguun võistlustantsijatelt Pakutakse jooki ja suupisteid Ballipääse ühele 15 eurot, pääse ühele TTÜ Vilistlaskogu liikmele 13 eurot, pääse ühele üliõpilasele 5 eurot Pääsmeid saab osta ülikooli kantseleist iii-104 ning üliõpilasesinduse kontorist i-217 Pääsmete eest on võimalik tasuda ülekandega TTÜ Vilistlaskogu arveldusarvele swedbank 221037372124 või sEB Pank 10022029792008 märksõnaks “sügisball” Lisainfo telefonil 6 20 3498 e-posti aadressil vilistlaskogu@ttu.ee www.vilistlaskogu.ttu.ee Toeta oma kodukoha lastehaiglat või haigla lasteosakonda! Haiglate soove saad vaadata www.selver.eu AIDATA ON LIHTNE: Osta Selveri kassast kampaaniašokolaad ja toeta 0,50 euroga oma kodukoha lastehaiglat Anname igalt Sinu ostusummalt 0,0064 eurot Sinu kodukoha lastehaiglale Jäta oma annetus Selverites asuvatesse korjanduslaegastesse Ostes Kalevi Mesikäpa, Tetley või Sensodyne’i tooteid, toetad 5 sendiga oma kodukoha lastehaiglat!