Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
minu linn<br />
toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
linnaleht kolmapäev, 13. mai 2009<br />
Õppimine peab olema kontimööda<br />
ARVAMUS<br />
Olen veendunud, et<br />
koolisüsteemi muutmisel<br />
annaks kõige paremaid<br />
tulemusi see, kui võtta<br />
riikliku õppekava uuendamise<br />
asemel suund<br />
hoopis igale lapsele oma<br />
arengukava koostamisele.<br />
Koos oleme tugevad<br />
• Kui teie kooli lastevanemad<br />
tunnevad, et mõtlevad meiega<br />
samamoodi või soovivad<br />
täpsemalt Eesti Lastevanemate<br />
Liidu seisukohtadega<br />
tutvuda, siis löö kaasa koolitusel,<br />
mille oleme koostanud<br />
koolide, lasteaedade ja huvikoolide<br />
hoolekogudele, mille<br />
käigus räägime täpsemalt nii<br />
siin jutuks olnud teemadest<br />
kui ka paljust muust, mis aitab<br />
hoolekogul efektiivsemalt<br />
toimida.<br />
• Infot koolituste ja liidu tegemiste<br />
kohta leiab veebilehelt<br />
www.laps.ee.<br />
Individuaalne arengukava on<br />
igal edukal sportlasel, näitlejal<br />
ja ärimehel. Kõik, kes on vähegi<br />
kuhugi jõudnud, on suutnud<br />
seda tänu nende jaoks tehtud<br />
plaanidele ja kavadele. Miks<br />
ei võiks selline isiklik arenguplaan<br />
olla ka igal õpilasel<br />
Koolides peetakse küll igal<br />
aastal arenguvestlusi, kuid<br />
need on peamiselt tagasivaatavad<br />
– räägitakse põhiliselt<br />
sellest, mis on juba juhtunud<br />
ja mis muret teeb. Lapse arengu<br />
põhjalikuma kavandamiseni<br />
enamasti ei jõuta.<br />
Oleme harjunud rääkima<br />
riiklikust, mitte isiklikust<br />
arengu- või õppekavast.<br />
Ametnikud on rahul, kui laps<br />
omandab ülevalt poolt antud<br />
programmi ja teeb ära eksamid<br />
– seda on nii lihtne mõõta<br />
ja kontrollida. Kas saavutatu<br />
kattub kuidagi õpilase eelduste<br />
ja huvidega, kas ja kuidas<br />
see toetab lapse vaimset,<br />
emotsionaalset, sotsiaalset ja<br />
moraalset arengut, jätab riikliku<br />
õppekava täitmine paraku<br />
tagaplaanile.<br />
Õppekava ahistab<br />
Riiklikul õppekaval (RÕK) –<br />
vähemalt selle praegusel kujul<br />
– on väga halb mõju. Paljude<br />
õpilaste jaoks on see muutnud<br />
õppimise ebameeldivaks<br />
kohustuseks. Osale käib koolis<br />
toimuv lihtsalt üle jõu. Õppekavaga<br />
pole rahul ka õpetajad,<br />
kes peavad läbi võtma tohutul<br />
hulgal teemasid, saamata millessegi<br />
piisavalt süveneda. Seejuures<br />
on nad ikkagi pidevalt<br />
hirmul, et mõni asi, mida riigieksamil<br />
küsitakse, on jäänud<br />
vajaliku tähelepanuta. Õppimise<br />
ja õpetamise asemel võetakse<br />
koolis ainet läbi.<br />
Oleme seisukohal, et<br />
RÕK‐iga määratud kohustusliku<br />
osa mahtu tuleb oluliselt<br />
vähendada või sellest üldse loobuda.<br />
Meil peab olema julgust<br />
küsida, kas riiklikku õppekava<br />
on üldse vajagi! Ükski riiklikult<br />
tsentraliseeritud kava ei saa<br />
kunagi arvestada iga lapse eripäraga.<br />
Samas pole kahtlust, et<br />
just eripäradega arvestamine<br />
muutub järjest olulisemaks.<br />
Õpetajate hinnangul on klassides<br />
juba praegu ligi kaks kolmandikku<br />
õpilastest mingit<br />
laadi erivajadusega. Seda eriti<br />
veel, kui võtta arvesse, et ka<br />
keskmisest andekamatel on<br />
omad erivajadused. Kui mõelda,<br />
et eesti koolidesse hakkab<br />
tulema järjest rohkem teistest<br />
rahvustest lapsi, suureneb erivajadustega<br />
õpilaste arv veelgi.<br />
Siit järeldus – individuaalsed<br />
arengukavad muutuvad iga<br />
päevaga aktuaalsemaks.<br />
17.mail kell 12.00 Estonia kontserdisaalis<br />
MUSAMARI KOORIKOOLI KONTSERT<br />
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust<br />
(PGS) on vaja sisuliselt<br />
täitma hakata ja jõuda selleni,<br />
et igal koolil oleks oma õppekava,<br />
mis vastab selle kooli õpilaste<br />
eeldustele ja arenguvajadustele.<br />
Seadus just seda ütlebki,<br />
kuid praegune RÕK on nii<br />
mahukas ja detailiderohke, et<br />
koolil pole enamasti võimalik<br />
sinna midagi olulist lisada.<br />
Lastevanematel on sõna<br />
Lastevanemad, eriti hoolekogude<br />
liikmed, peaksid õpetajaid<br />
selles küsimuses toetama.<br />
Just praegu on menetluses uus<br />
PGS. Eesti Lastevanemate Liit<br />
LAPSEPÕLV ON LAHE AEG<br />
laulud Leelo Tungla tekstidele<br />
MUSAMARI KOORIKOOLI LASTEKOOR, MUDILASKOOR, EELKOOLIKOOR,<br />
dirigent Tiina Mee<br />
SEGAKOOR, dirigent Inta Roost<br />
ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, dirigent Jüri-Ruut Kangur<br />
Jaak Jürisson, Ain Varts, Raul Vaigla, Toomas Rull<br />
kontserti juhivad KARMEL EIKNER ja IVO LINNA<br />
piletid Eesti Kontserdi kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis, info tel. 52 87 227 , www.musamari.ee<br />
Keegi ei eelda, et akrobaadiks saab isikliku lähenemiseta. Miks siis<br />
arvatakse, et koolitarkus hakkab külge kõikidele ühtmoodi Foto: EPL<br />
on riigikogu kultuurikomisjonile<br />
esitanud rea ettepanekuid,<br />
mille kohaselt hoolekogudel<br />
peaks olema suurem roll<br />
ka koolijuhi valimisel, samuti<br />
koolide juhtkonna ametisse<br />
nimetamisel ja vabastamisel.<br />
Hoolekogud peavad hakkama<br />
jõulisemalt suunama ka<br />
koolile õppesuundade valimist<br />
ja kooli õppekava kinnitamist.<br />
Paljudes riikides tehtud uuringutega<br />
on tõestud, et kui kaasata<br />
lastevanemad kooliellu,<br />
hakkavad oluliselt paranema<br />
ka laste õpitulemused.<br />
Enn Kirsman,<br />
Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees<br />
Küttesüsteemide<br />
projekteerimine,<br />
r e n o v e e r i m i n e<br />
ja hooldus<br />
7 766 930,<br />
56 671 663<br />
K<br />
www.jogevaelamu.ee<br />
A S S<br />
I N Ä I T U S<br />
ja NÄRILISTE SHOW<br />
Kassipoegade<br />
müük<br />
16. mail<br />
kl 10–16<br />
TALLINNA LAULUVÄLJAKUL<br />
Külla tuleb suur kass TOM<br />
maiustustega<br />
Näriliste linn ja atraktsioon!<br />
Kutsume kõiki osalema<br />
Kõikidele auhinnad<br />
Info ja reg: 55 997 117<br />
Kommentaar<br />
Kool kui ellujäämiskatse<br />
Ma mäletan oma kõige esimest<br />
koolipäeva. Klass<br />
oli õpilasi täis ja õpetaja<br />
seletas tahvli ees midagi tähtede<br />
kohta. Juba siis ei saanud ma aru,<br />
miks mind sunnitakse sinna klassi<br />
koos nii paljude teiste lastega vaikselt<br />
istuma ja kuulama üht võõrast<br />
inimest. Arusaam jõudis minuni<br />
alles kaksteist aastat hiljem. Nüüd,<br />
lõpuklassis. Umberto Eco ütles Eestit<br />
külastades, et inimesed on ratsionaalselt<br />
lollid. Arvan, et tal on<br />
õigus, sest ratsionaalselt saan ma<br />
aru kõigest, mis on mulle vajalik. Ka kooliharidusest.<br />
Kaisa Kangro,<br />
abiturient<br />
Meie haridussüsteem on lapsekingades ja pole veel jõudnud<br />
lõpuklassi tasemele. Arusaadav ka, vaid veidi aega tagasi<br />
kehtis siin veel nõukogude süsteem ning inimesed ei lepi<br />
üldjuhul muutustega hästi. Sellegipoolest ei ole see vabandus<br />
ning igavesti ei saa ju jääda istuma ja taidlema. Samuti ei<br />
ole lahendus aasta-aastalt aina raskemaks konstrueeritavad<br />
riigieksamid. Kusagil on ka ratsionaalsuse piir ja tuleks appi<br />
võtta inimlikkus.<br />
Sooviksin, et<br />
meie riigiisad ja<br />
rahva esindajad<br />
keskenduksid<br />
kas või omaenda<br />
laste<br />
heaolule.<br />
Teistsugused noored<br />
Siit rullub lahti järjekordne haridussüsteemi probleem.<br />
Paberile kirjutatu võib seista igavesti, kuid inimesed, tahame<br />
seda või mitte, muutuvad väga kiiresti. Iga uus põlvkond on<br />
omanäoline. Nii ka meie.<br />
Vaadates uuringuid, mis on haridussüsteemide kohta läbi<br />
viidud, selgub, et Eesti õpilased on ühed õnnetumad maailmas.<br />
Kas see ei lähe tõesti mitte kellelegi korda Tundub nii.<br />
Õpilastel pole võimu, et oma olukorda muuta, täiskasvanutel<br />
aga on kool seljataga ning sellega ka mured läinud.<br />
Mina olen viimase kaheteistkümne<br />
aastaga õppinud seda, et<br />
inimesi on väga erinevaid. Olles<br />
koolikeskkonnas ja õpilaste siseringis,<br />
millele täiskasvanutel ligipääs<br />
puudub, võin öelda, et mõnele<br />
noorele sobib kooliga kaasnev<br />
suur pinge ja 24 tundi õppimine.<br />
Nende üle on hea meel! Ent suurem<br />
osa õpilastest on pidevalt<br />
meeletus stressis. Kuna tegelikult<br />
tahavad kõik hästi hakkama saada,<br />
muutub kool ellujäämiskatseks. Mõni tõmbub endasse,<br />
mõni teeb pahandusi. Kahjuks mõjub kool osale inimestest<br />
väga rängalt. Depressioonis noori ja koolist väljalangenuid<br />
on palju. Tihti ei olegi probleemiks laiskus, halb iseloom<br />
vms, mida automaatselt väljalangenutele omistatakse. Osa<br />
inimesi ei pea pingele vastu ja vajaksid teistsugust lähenemist.<br />
Kuna nad on paberite järgi nii-öelda normaalsed inimesed,<br />
siis “allahindlusi” neile ei tehta.<br />
Koolis käimine on lõputu võitlus inimestele, kes näevad<br />
asju võib-olla veidi teisiti. Milliste närvirakkude hävimisega<br />
see kellegi jaoks lõpeb, on individuaalne.<br />
Muutumise aeg<br />
Ent minu arvates on kriitiline hädamass ammu täis saanud<br />
ning aeg on iganenud süsteemi muuta. Sooviksin veel,<br />
et meie riigiisad ja rahva esindajad jätaksid poliitilised huvid<br />
tagaplaanile ning keskenduksid … kui mitte millelegi muule,<br />
siis kas või omaenda laste heaolule. Heaoluriik saab ju toimida<br />
ainult siis, kui suuremal võimalikul osal rahvast on võimalikult<br />
hea elada. Praegu on Eestis üle 150 000 õpilase, kelle<br />
heaolu üle võib vaielda.<br />
Minu soovitus on, et otsustame üheskoos midagi muuta!<br />
Teeme Eesti kooli inimlikuks ja efektiivseks. Teie, kelle võimuses<br />
on otsustada, võtke ka õpilased kampa, kuulake nende<br />
nõuandeid, sest ainult nemad teavad, mida tähendab kool<br />
seestpoolt.<br />
Ja veel. Tegelikult on see, mida vaja, juba ka kirjas – <strong>Tallinn</strong>a<br />
haridusameti koostatud <strong>Tallinn</strong>a linna põhi- ja üldkeskhariduse<br />
arengukavas (aastateks 2009–2014), mille üheks eesmärgiks<br />
on seatud omanäoliste ja kvaliteetsete innovaatiliste<br />
haridusasutuste kujunemise toetamine.<br />
HELAIN ATELJEE<br />
• Rõivaste, nahast ja karusnahast toodete õmblemine<br />
ning parandamine<br />
• kottide, kohvrite parandus<br />
• trukkide ja neetide panek<br />
• peakatete tegemine (mütsid, kübarad)<br />
Samas ka toodete müük<br />
REIMANI tn 4, TEL 6 440 406
Change language