osa 3

• Analoogsete projektidega võrreldes (analogy) – ühe või kahe analoogse projekti tegelikku
maksumust ja tarkvara meetrika alusel saadud karakteristikuid võrreldes tuletatakse hinnang
käesolevale projektile
• Parkinson’i meetod (Parkinson) – rakendatakse Parkinsoni printsiipi “tööks kuluvad ära kõik
olemasolevad ressursid”, s.t. projekti maksumus püütakse suruda tellija poolt etteantud
summa sisse
• Võidupakkumise hind (Price-to-win) – projekti maksumuseks pannakse hind, mis
loodetavasti toob konkursil võidu (sageli muudetakse mitte hinda, vaid projekti plaani nii, et
konkurssi võita)
• Langev meetod (Top-down) – projekti maksumust hinnatakse lõpptoote üldiste parameetrite
alusel, seejärel määratakse projekti üksikosade maksumus
• Tõusev meetod (Bottom-up) – iga projekti kuuluva tarkvara komponendi maksumus
hinnatakse eraldi, kogu projekti maksumus saadakse summeerimisel ja üldkulude lisamisel.
Ülaltoodud meetodeid iseloomustab Boehm järgmiselt:
• Ükski alternatiividest ei ole ühtlaselt parem teistest
• Parkinsoni meetod ja võidupakkumise hind ei anna rahuldavat projekti maksumust – neid ei
soovitada kasutada tegeliku eelarve tegemisel
• Praktikas tuleks kasutada mitut erinevat meetodit, võrrelda neid ja hinnata projekti
maksumust korduvalt (erinevatel elutsükli etappidel).
Inimressursside vajadus (Staffing)
Inimressursside mõjust tarkvaratoodete tegemisele on oma klassikalises raamatus (F.P.Brooks,
(1975)) väitnud:
• Tänu tarkvara tootmise keerukusele ja tegijate vahelise infovahetuse olulisusele võib
programmistide arvu suurendamine pikendada toote valmimise tähtaegu; igal projektil on oma
optimaalne arv tegijaid;
• Tarkvaraprojekti keerukuse (koodimahu, funktsiooni punktide, jne) lineaarse kasvu korral
kasvab projekti valmimiseks vajalik inimkuude arv eksponentsiaalselt.
F.P.Brooks, Jr (1975) “The Mythical Man-Month”, Addison-Wesley Publishing Co.,
Massachusetts, katkendid raamatust on trükitud IEEE Tutorial on Software Engineering Project
Management, Ed. R.H.Thayer, TTÜ Raamatukogu kataloogi no. VB-63387.
Inimkuude eksponentsiaalse kasvu kohta puuduvad 1990-ndatel katselised kinnitused – vahepeal
on üsna laialdaselt kasutusele võetud tarkvaratehnika tööriistu ja märgatavalt automatiseeritud
grupiviisilist tarkvaraarendust, mis peaks pisut muutma keerukuse ja inimkuude sõltuvust.
Huvitav, ja ikka veel kaasaegne fakt samast raamatust – korralikus organisatsioonis avastati, et
kõik äärmise hoolega tehtud projekti plaanid võtavad tegelikkuses enamvähem kaks korda
rohkem aega. Uuringud näitasid, et projekti meeskonna liikmed kulutavad päevas vaid 50%
tööajast projektiga vahetult seotud tööde jaoks. Ülejäänud aeg kulus arvutite ja tarkvara
probleemide kõrvaldamiseks, kõrge prioriteediga projektiga, kuid mitteseotud tööde tegemiseks,
63