osa 3
osa 3
osa 3
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
- programmeerimiskeskkonnad – programming environments (ajalooliselt esimesed<br />
tarkvaratehnika keskkonnad) jagunevad omakorda üldotstarbelisteks ja konkreetsele<br />
keelele orienteeritud keskkondadeks;<br />
- tarkvaratehnika töökohad – CASE workbenches, mis peamiselt toetavad tarkvaraprotsessi<br />
analüüsi ja projekteerimise alaseid tegevusi; tarkvaratehnika töökohad on saadud<br />
eraldiseisvate tööriistade integreerimisel (lisades vajaduse korral puuduvad liidesed);<br />
- tarkvaratehnika keskkonnad – software engineering environments (SEE), mis<br />
Sommerville väitel on loomulikult tekkinud programmeerimiskeskkondade arengu<br />
tulemusena; tema antud definitsioon tarkvaratehnikakeskkonnale on : an SEE is a<br />
collection of hardware and software tools which can act in combination in an integrated<br />
way; peab siiski tunnistama, et oma olemuselt ei erine tarkvaratehnika keskkonnad ja<br />
tarkvaratehnika töökohad oluliselt, seetõttu tundub Sommerville range töökohtade ja<br />
keskkonna eristamine veidi kunstlik.<br />
Täpsem info tarkvaratehnika keskkondade ja muude tööriistade, ning seal kasutatavate meetodite<br />
kohta antakse kursuses LAP 8714 Tarkvaratehnika keskkonnad.<br />
3.7.1 Üldised abivahendid.<br />
3.7.1.1 Andmesõnastik.<br />
Andmesõnastiku peamine eesmärk on projektis kasutatavate nimede ja mõistete üheselt mõistetav<br />
ning täpne defineerimine. Sellega luuakse reaalne võimalus, et projektimeeskonna liikmed<br />
räägivad samadest asjadest kasutades samu mõisteid. Lisaks lihtsustub ka nimede ning mõistete<br />
unikaalsuse (automaatne) kontroll.<br />
Lihtsustatult võib andmesõnastikku vaadata kui nimekirja tarkvarasüsteemi <strong>osa</strong>de, muutujate,<br />
seoste, teisenduste, sündmuste, jne tähestikuliselt järjestatud nimedest. Iga nimega käib kaasas<br />
seda nime kandva objekti kirjeldus; kui objekt koosneb <strong>osa</strong>dest, siis ka tema <strong>osa</strong>de nimed ja<br />
nende kirjeldused. Tugitarkvara, mis võimaldab luua, hooldada ja kasutada andmesõnastikku on<br />
oluline <strong>osa</strong> andmesõnastikust. Enamasti on andmesõnastik ehitatud tarkvaratehnika tööriista<br />
(keskkonna) sisse. Joonisel 3.7 on illustreeritud andmesõnastiku loogilist struktuuri kasutades<br />
olemdiagrammide (entity-relationship diagram) tüüpi tähistust.<br />
Igal andmesõnastiku elemendil on nimi, esitusvorm (representation), kirjeldus (description),<br />
loomise kuupäev (date) ja olek (status), mis võimaldab ajutiselt säilitada ka hetkel<br />
mittekasutatavaid andmesõnastiku elemente (obsolate entries). Iga andmesõnastiku element<br />
<strong>osa</strong>leb kolmes seoses – millised teised andmesõnastiku elemendid kasutavad teda, milliseid teisi<br />
andmesõnastiku elemente kasutab ta ise ja milliseid teisi andmesõnastiku elemente sisaldab<br />
vaadeldav element (näiteks operatsioonid abstraktses andmetüübis). Igal konkreetsel juhul tuleb<br />
mõistetele “kasutab” (uses), “kasutatakse” (used by), ja “sisaldab” (includes) anda konkreetne ja<br />
ühemõtteline sisu.<br />
83
Change language