Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Oru pargi maastikukaitseala 

kaitsekorralduskava 

2013-2022

SISUKORD 

1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................................6 

1.1 Kaitsekorralduskava koostamise alus ja metoodilised lähtekohad..............................................................6 

1.2 Oru pargi maastikukaitseala iseloomustus ..................................................................................................6 

1.2.1 Asukoht ja pindala...............................................................................................................................6 

1.2.2 Kaitsestaatus .......................................................................................................................................6 

1.2.3 Pärandkultuuriobjektid........................................................................................................................8 

1.2.4 Maastikuline ja bioloogiline iseloomustus ..........................................................................................9 

1.3 Maakasutus................................................................................................................................................11 

1.4 Huvigrupid..................................................................................................................................................13 

1.5 Kaitsekord ..................................................................................................................................................14 

1.6 Oru parki käsitlevad tööd aastatel 1990-2012...........................................................................................15 

1.7 Uuringud ja seired......................................................................................................................................16 

1.7.1 Inventuurid ja uuringud.....................................................................................................................16 

1.7.2 Riiklik seire.........................................................................................................................................18 

1.8 Ajalooline lühiülevaade..............................................................................................................................19 

2 Oru pargi maastikukaitsealale 2002-2003 koostatud kaitsekorralduskava tulemuslikkuse analüüs.................27 

2.1 Kehtiva kaitsekorralduskava analüüsi lähtekohad .....................................................................................27 

2.2 Oru pargi maastikukaitseala kasutamise ja hooldamise probleemistik .....................................................27 

2.3 Oru pargi MKA kaitse-eeskirja ja välispiiri puudutavad tegevused............................................................29 

2.4 Oru pargi MKA eelmise kaitsekorralduskava tegevuste analüüs ...............................................................29 

3 Väärtused ja kaitse-eesmärgid...........................................................................................................................33 

3.1 Oru pargi maastikukaitseala väärtuste defineerimise lähtekohad ............................................................33 

3.2 Oru pargi maastikukaitseala kui ajalooline park ........................................................................................35 

3.2.1 Pargiruum ja kompositsioon, vaated.................................................................................................35 

3.2.2 Veekogud...........................................................................................................................................38 

3.2.3 Puistu.................................................................................................................................................39 

3.2.4 Teed...................................................................................................................................................45 

3.2.5 Arhitektuursed väikevormid..............................................................................................................46

3.2.6 Pargi eriosad, hooned........................................................................................................................54 

3.3 Elustik.........................................................................................................................................................57 

3.3.1 Nahkhiired , ........................................................................................................................................57 

3.3.2 Kalad. Jõesilm ....................................................................................................................................58 

3.3.3 Selgrootud .........................................................................................................................................60 

3.3.4 Kaitsealused taimed ja samblikud .....................................................................................................62 

3.4 Kooslused ...................................................................................................................................................64 

3.4.1 Elupaigatüüp klindimets – Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusunõlvade ja jäärakute metsad 

(9180*) 64 

3.4.2 Pühajõgi – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).....................................................................................65 

4 Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus...............................................................................75 

4.1 Visioon ja eesmärk .....................................................................................................................................75 

4.2 Loodusõpe..................................................................................................................................................76 

4.3 Toila Terviserada ........................................................................................................................................77 

4.4 Matkarajad (E9 ja Toila-Martsa).................................................................................................................77 

5 Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve .................................................................................78 

5.1 Kavandatud hooldustöödest üldiselt .........................................................................................................78 

5.2 Inventuurid, seired, uuringud ....................................................................................................................80 

5.2.1 Riiklik seire.........................................................................................................................................80 

5.2.2 Täiendavad inventuurid ja uuringud .................................................................................................80 

5.3 Hooldus ja taastamine ...............................................................................................................................82 

5.3.1 Puistu hooldus...................................................................................................................................82 

5.3.2 Raied..................................................................................................................................................83 

5.3.3 Avatud alade ja niitmist vajava pargipuistu hooldus.........................................................................86 

5.3.4 Pühajõe veepeegli puhastamine .......................................................................................................88 

5.3.5 Vaadete hooldus................................................................................................................................88 

5.4 Taristu ........................................................................................................................................................89 

5.4.1 Infostendide hooldamine ..................................................................................................................89 

5.4.2 Kaitseala tähistamine ........................................................................................................................89 

5.4.3 Teede, treppide, sildade ja parklate hooldamine..............................................................................89

5.4.4 Arhitektuursete väikevormide ja inventari (sh puhkekohtade) hooldamine ....................................90 

5.5 Kava vahehindamine ja uuendamine.........................................................................................................90 

5.6 Eelarve........................................................................................................................................................92 

6 Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine .....................................................................................................96 

7 Kasutatud allikmaterjalid ...................................................................................................................................98 

8 Lisad .................................................................................................................................................................100

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse 

korraldamise aluseks. 

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta 

avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. 

Käesoleva Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on: 

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, 

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust 

seirest; 

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse 

seisundile; 

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse 

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis; 

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke 

meetmeid koos oodatavate tulemustega; 

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike 

tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva 

maksumusega; 

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. 

Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava on koostatud Oru pargi (Ida-Virumaa, Toila vald, Toila 

alevik ja Pühajõe küla) kohta. Töö lähteülesanne on esitatud lisas 2. 

Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Ants Animägi 

(tel: 511 6458, e-post: ants.animagi@keskkonnaamet.ee). 

Kava koostaja on Artes Terrae OÜ (koostajad Sulev Nurme, Kärt-Mari Paju, Nele Nutt, Heiki Kalberg). 

Info ja kontakt tel 742 0218, e-post artes@artes.ee. 

Kaitsekorralduskava on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja 

sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva 

keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme 

„Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ 

programmi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

1 Sissejuhatus 

1.1 Kaitsekorralduskava koostamise alus ja metoodilised lähtekohad 

Käesolev töö - Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava on koostatud Keskkonnaameti tellimusel 

Oru pargi maastikukaitseala kohta (skeemidSKEEM 1 SKEEM 2). Kaitsekorralduskava koostamisel on 

lähtutud Keskkonnaameti poolt esitatud lähteülesandest (vt lisa 2), Looduskaitseseadusest 1 , kehtivast 

kaitse-eeskirjast 2 ja õigusakti "Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning 

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine" nõuetest 3 . 2002-2003.a. Oru pargi maastikukaitsealale 

koostatud, kuid kehtestamata kaitsekorralduskava 4 on käesoleva töö juures kasutatud pigem 

taustinfona, kuna selle koostamise metoodilised alused erinevad praeguste õigusaktide kohasest 

regulatsioonist. 

1.2 Oru pargi maastikukaitseala iseloomustus 

1.2.1 Asukoht ja pindala 

Oru pargi maastikukaitseala (edaspidi Oru pargi MKA) asub Ida-Virumaal Toila vallas Toila aleviku ja 

Pühajõe küla territooriumitel (Skeem 1). Kaitsealuse territooriumi pindala on 74,7ha. Parki läbib Pühajõgi, 

mis kuulub Natura 2000 loodusalade (EE0070129 5 ) hulka ning on looduskaitse all hoiualana 

(KLO2000091 6 ). 

Oru pargi maastikukaitseala piirneb idast Toila Gümnaasiumi kinnistuga, kagust ja lõunast Pühajõe küla 

kinnistutega ning läänest Toila alevikuga (Saksa surnuaia läänepiiril paiknev müüritis). Oru pargi MKA 

piiresse jääb Pühajõe ürgoru suudmeala, mis koos Pühajõe hoiualaga moodustavad tänapäeval olulise 

osa valla ning maakonna rohevõrgustikust 7 . 

1.2.2 Kaitsestaatus 

Oru pargi maastikukaitseala (KLO1000557) suurusega 74,7 ha, on looduskaitsealune objekt, mis on 

kaitse all alates 1936. aastast 8 . 1957. aastast oli park Saka-Ontika-Toila klindi kaitseala koosseisus. Oma 

praegustes piirides on kaitseala alates 1997. aastast (Skeem 2, Skeem 3). Tänapäeval lähtutakse kaitse 

korraldamisel kaitse-eeskirjast, mis on kehtestatud 22.07.2010 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 100 9 . 

1 

RT I 2004, 38, 258 

2 RTI, 29.07.2010, 52, 333 

3 RTL 2009, 81, 1174 

4 Lukken, V., Nutt, N., Sepp, K.,Troškin, T. 2002-2003. Oru Pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava. EPMÜ Keskkonnakaitse instituut, Tartu 

5 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri; RT III, 28.12.2010, 2; (12.02.2013) 

https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002 

6 

Pühajõe hoiuala, EELIS infosüsteem; (12.02.2013) 

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/mainreg_kood=KLO2000091&mount=view#HTTPFg5K8pgA1LUrbFkv3ZCej1vqD9s9N2 

7 Toila valla üldplaneering, 2005, OÜ E-Konsult, töö nr E983, Tallinn 

8 Riigiparkide valitsemise seaduse § 1 muutmise seadus. Antud Riigivanema poolt dekreedina 22. mail 1936; (12.02.2013) 

http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspxobj=dok&id=1001487107 

9 Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 22.07.2010 nr 100; RT I 2010, 52, 333; 

https://www.riigiteataja.ee/akt/13346017

TOILA 

ORU PARGI 

MKA 

JÕHVI 

Skeem 1 Oru pargi asukohaskeem (Skeemi alus: Maa-amet) 

Skeem 2 Oru pargi maastikukaitseala piirid ja huvipunktid 

(http://www.keskkonnaamet.ee/public/pargid/Oru.jpg).

Oru pargi kaitseala piirneb ida pool Päite maastikukaitsealaga (KLO1000206 10 ) ja seda läbib Pühajõgi, mis 

on hoiuala (KLO2000091 11 ) ning mis kuulub Natura 2000 loodusalade (EE0070129 12 ) hulka. Pargialal asub 

looduskaitsealuse üksikobjektina rändrahn - Oru pargi kivi (KLO4000937 13 , kultuurimälestis reg. nr. 

9160). 

Oru pargi MKA kaitse-eesmärkideks on säilitada Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning 

ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse 

seisukohast väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnalised kujunduselemendid koos edasise kasutamise 

ja arendamise suunamisega. Lisaks sellele on kaitse-eesmärgiks kaitsta loodusdirektiivi I lisasse kuuluvat 

elupaigatüüpi – jõed ja ojad – ning liike ja nende elupaiku– jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja II 

kaitsekategooria liiki põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii). Alal elab ka loodusdirektiivi II ja IV lisas 

nimetatud ning looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel II kaitsekategooriasse kuuluv kaitsealune liik 

tiigilendlane (Myotis dasycneme), keda ei ole kaitse-eeskirjas eesmärgina nimetatud, kuid kes on 

nimetatud Pühajõe loodusala kaitse-eesmärgina. Samuti elavad Oru pargis Eesti Looduse Infosüsteemi 

(edaspidi EELIS) andmetel pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja veelendlane (Myotis daubentonii), kes 

on mõlemad loodusdirektiivi IV lisa liigid, kuid ei ole ala kaitse-eesmärkideks. Lisaks II kaitsekategooria 

loomaliikidele on Oru pargis teada künnapuu (Ulmus laevis) ja mets kuukressi (Lunaria rediviva), kes 

mõlemad on III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kasvukohad. 

Vastavalt kaitse-eeskirjale kuulub Oru park tervenisti ühte piiranguvööndisse. 

Kaitseala on väärtuslik maastikulise tervikkompleksina, kus on oluline säilitada nii geomorfoloogilisi 

pinnavorme, seal esinevaid looduslikke ja inimtekkelisi kooslusi ning kultuuriväärtusi. Oru park ühe 

suurima historitsistliku maastikupargina on unikaalne objekt terves Baltikumis. Lisaks on kaitseala 

ülevabariigilise tähtsusega turismiobjekt ning sellel on oluline puhkemajanduslik tähtsus. 

Kaitseala valitseja on Keskkonnaameti Viru regioon (info tel: 332 4401). 

1.2.3 Pärandkultuuriobjektid 

Pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt 14 asub Oru pargis 39 pärandkultuuri objekti (vt. lisa 6). Oru 

pargi MKA territooriumile jäävaid pargi kompositsiooni seisukohalt olulisi pärandkultuuri objekte 

(kokku18, Skeem 3) käsitletakse käesoleva dokumendi peatükis 3.2.5 (va puistut puudutavad objektid, 

mis on käsitletud puistuga koos 3.2.3). Numbrid skeemil tähistavad lisas 6 välja toodud 

pärandkultuuriobjektide nimekirjas olevaid nummerdatud objekte. Ptk 3.2.5 käsitletud objektide juures 

on välja toodud ka lisas 6 kajastuv number. 

10 Päite maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 21.07.2005 nr 195; RT I 2005, 42, 354; (12.02.2013) 


11 

Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas, VV määrus, vastu võetud 05.05.2005 nr 93; RT I 2005, 25, 195; (13.02.2013) 


12 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III, 28.12.2010, 2, (12.02.2013) 


13 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 02.04.2003 nr 27; RTL 2003, 46, 678; (13.02.2013) 


14 

Info pärineb EELIS-e Pärandkultuurirakendusest

Skeem 3. Pargi kompositsiooni seisukohalt olulised pärandkultuuri objektid on tähistatud punase täpiga (Maaamet). 

Vt ka Skeem 2. 

1.2.4 Maastikuline ja bioloogiline iseloomustus 

1.2.4.1 Maastikuline iseloomustus 

Oru park asub Põhja-Eestis, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa põhjapoolses osas asuval Viru lavamaal. 

Maastiku eripära on kujundanud paese aluspõhja maalähedus ja lõhestatus ning mandrijää kulutav 

tegevus. Ala kliimat ja kujunemist on palju mõjutanud ka Soome laht 15 . 

Pühajõe klindipoolsaar, millel Oru park asub, on osa Põhja-Eesti klindi Ida-Viru klindilõigust, millele on 

iseloomulik seda põhjakaarest ääristav ja suhteliselt sirgjooneliselt kulgev 45-47(55) m kõrgune Ontika 

tüüpi astang. Tegemist on üheastmelise klindiga, mille ülaosas on 10-15 m kõrgune Ordiviitsiumi 

lubjakivist vertikaalne sein, selle all kuni 20 m kõrgune Ordiviitsiumi ja Kambriumi liivakivist järsk (kalle 

45-60°) nõlv või kohati kitsa terrassina eenduv vertikaalne sein. Astangu jalam on 10-20 m kõrgune ning 

20-200 m laiune (kalle 20-30°), seal avaneb sinisavi ning kasvab tüüpiline klindimets. Mets on siinse ala 

üheks ürgsemaks ja inimmõjudest puutumata ökosüsteemiks 16 . 

Pühajõe oru põhi, mis on klindilahe idakalda vastu surutud, jääb mererannas enam-vähem 

sinisavilasundi ülaosa tasemele ning lõikub klindiplatoosse kuni 40 m sügavuselt ning 500 m laiuselt. 

Pühajõe org ja Toila asula poolne osa pargist jäävad Toila klindilahe territooriumile 17 . 

15 Arold, I., 2005, Eesti maastikud, Tartu Ülikooli Geograafiainstituut, TÜ Kirjastus, ISBN 9949-11-028-9 

16 Suuroja, K., 2008, Balti klint – loodus ja ajalugu, GeoTrail KS, ISBN 978-9985-9886-0-2 

17 

Suuroja, K., 2008, Balti klint – loodus ja ajalugu, GeoTrail KS, ISBN 978-9985-9886-0-2

Klindilahte suubuv Pühajõgi on rajanud endale ühe kauneima Põhja-Eesti oru. Kärestikulise sängiga 

lookleva oru sügavus ulatub 35 meetrini. Jõe lang on siin suur, langedes Toila-Voka maanteesillast 

mereni üle 15 m vaid 1,5 km jooksul. Tasast ja madalat lammiala esineb orus väga vähe. Koos orust 

vahetult itta jääva hästi korrastatud pargiga ja Eesti Vabariigi esimese presidendi Oru lossi terrassaiaga 

moodustab org suurepärase loodusansambli: Oru pargi maastikukaitseala 18 . 

Hõbeallika koobas (üks säilinud pargis asuvatest koobastest) asub Oru pargis Pühajõe oru parempoolses 

veeruliivakivist pankseinas. Koopaava on varingute vastu kindlustatud paekividest laotud müüriga. 

Müürist vabaks jäetud looduslikku seina on koopa suudmes umbes ühe meetri kõrguselt. Koopaseina 

põhiline (ülemine) osa kuulub Ülem-Kambriumi Kallavere kihistusse. Selle all koopa põhjas paljanduvad 

umbes 15 cm ulatuses Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivid. Kivimite erineva lõimise ja vee 

läbilaskevõime tõttu voolab Kallavere ja Tiskre kihistu kontaktilt veerohkel perioodil välja oja 19 . 

Oru pargis on ka kolme tiigiga tiikidesüsteem, mis olevat rajatud pargis olnud vesiveski ja paisu asemele 

1937. aastal ning renoveeriti 1971. aastal. Tiigid toituvad Roosteallika veest, mille vesi saabub tiikidesse 

55m pikkuse madalaveelise oja kaudu. Tiigid on omavahel ühendatud ülejooksutorudega. Lisaks rajatud 

tiikidele on läheduses üks teadmata päritoluga survelisest põhjaveest toituv lohk (pommiauk) 20 , millest 

vesi voolab kraavi kaudu Pühajõkke. 

Oru pargi mullastik on reljeefi vaheldusrikkuse tõttu väga mitmekesine. Klindiplatoole, mida katab kuni 1 

m paksune moreenikiht, on kujunenud küllaltki viljakad parasniisked mullad (rähkmuld, leostunud muld, 

nõrgalt leetunud muld ja nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld). Väga mitmekesised on aga nõlvadel ja 

jõelammil asuvad mullad, kus võib leida laias laastus 8 eri tüüpi muldasid, millele on iseloomulik 

samaaegne toitainete rikkus ja pikemat või lühemat aega kestev liigniiskus 21 . 

1.2.4.2 Bioloogiline iseloomustus 

Pargi tasasematel ja kõrgematel aladel kasvab erineva tekkeviisiga eriilmeline puistu. Pargiala 

perifeersed osad, valdavalt loodusliku tekkega vanad pargiosad, moodustavad tänasel päeval 

metsapargilaadse puistu (Saksa sõdurite kalmistu; sellest lõuna suunas jääv metsane ala; Nõiamets; 

pargi idaosas asuv loodusliku metsa laadne osa ning lõunapiiril (laululavast lõunas) kasvav metsalaadne 

puistu). Puistute vanimate puude vanus ulatub üle 150 aasta. Pargi regulaarosas ja keskosas olevad 

istutused on kavandatud Georg Kuphaldti poolt ja istutatud 1900-nda aasta paiku (olles tänaseks 

päevaks ka ligi 120 aasta vanused). Regulaarosas ja pargi keskosas asuvad ka istutused, mis lisati parki 

1930-ndatel, kui lossi kohandati president Konstantin Pätsi suveresidentsiks. Dendroaia istutused 

pärinevad 1960-70-test ning korrastatud pargiosad (Lossiplats, Kivide aed, Dendroaed) on pärit 1990- 

2000-te taastamistest 22 . 

Dendroloogilise inventuuri andmete kohaselt kasvas 2012. aastal Oru pargis kokku 187 liiki puittaimi. 

Kuna inventeerimisel ei määratud dekoratiivvorme, võib taksonite arv olla suurem 23 . Oru pargi puistu 

18 Kink, H., 2003, Loodusmälestised. Natural Heritage of Estonia, 9; TTÜ Geoloogia Instituut, Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn, ISBN 9985- 

50-35 8-9, (13.02.2013) http://www.gi.ee/loodusmalestised/9_Ida-Virumaa_Vaivara-Sillamae-Toila_2003.pdf 

19 Kink, H., 2003, Loodusmälestised. Natural Heritage of Estonia, 9; TTÜ Geoloogia Instituut, Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn, ISBN 9985- 

50-35 8-9, (13.02.2013) http://www.gi.ee/loodusmalestised/9_Ida-Virumaa_Vaivara-Sillamae-Toila_2003.pdf 

20 Lukken, V., Nutt, N., Sepp, K.,Troškin, T., 2002-2003, Oru Pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava, Keskkonnakaitse instituut, Tartu 

21 Iseloomustus koostatud Maa-ameti mullakaardil oleva info põhjal 

22 Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu 

23 

Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu

inventeerimisega samaaegselt viidi läbi ka pargi puistu lihhenoloogiline uuring, mille kõigus otsiti 

kaitsealuseid liike (kogu liigilist mitmekesisust ei registreeritud). Samblike inventeerimisel ei leitud 

ühtegi kaitsealust liiki. Küll aga esineb pargis võrdlemisi paljudel puudel järgmisi vääriselupaiga 

indikaatorliike: Acrocordia gemmata (suur kühmsamblik), Bacidia rubella (punakas mõhnsamblik) ja 

Opegrapha spp. (kiiriksamblikud). Lisaks leiti ühel puul indikaatorliik Arthonia vinosa (puna-tähnsamblik). 

Kõik nimetatud liigid kasvasid lehtpuudel 24 . 

Oru pargi MKA-le on iseloomulik klindi järskudel kallastel kasvav klindimets, mis küll paiguti on 

ebateadliku hooldamisega rikutud. Mitmes kohas on mets vaadete avamiseks nõlvadelt raiutud, mis on 

eemaldanud pangal olevalt metsalt tuulekaitse (juurepessu tõttu on mets väga tuuleõrn) ja muutnud 

nõlvad ebaesteetilisteks võsasteks aladeks ning teinud nad erosioonitundlikeks. Klindimetsa 

iseloomustab laialehine lehtpuistu, sõnajalgade rohkus, mets-kuukressi leidumine ja liaanidena 

vonklevad humalad. Pinnas astangu all on viljakas ning mikrokliima on lehtpuude kasvamisele soodus. 

Seetõttu võib arvata, et looduslik seisukord taastub läbiraiutud aladel suhteliselt kiirelt. 

Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud klindialuste alade hoolus vaid piiratud aladel ja viisidel (Ptk 3.2.1, 

5.3.2.3). Valitsevateks puuliikideks klindimetsas on laialehelised lehtpuud: hall- ja sanglepp (Alnus 

glutinosa, A. incana), harilik jalakas (Ulmus glabra), harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik vaher (Acer 

platanoides), pajuliigid (Salix sp.), piirkonniti leidub harilikke kuuski (Picea abies). Põõsarindes leidub 

harilikku toomingat (Prunus padus), harilikku pihlakat (Sorbus aucuparia), mage- ja mustsõstart (Ribes 

alpinum, R. nigrum), harilikku kuslapuud (Lonicera xylosteum), harilikku lodjapuud (Viburnum opulus), 

paakspuud (Frangula alnus), kibuvitsa (Rosa sp.), ja türnpuud (Rhamnus catharcticus) 25 . 

Pühajõe panga all on registreeritud Eesti Punase nimestiku kategooriasse ohulähedane (Near 

threatened, NT) kuuluva sõnajalgtaime habras põisjalg (Cystopteris fragilis) leidumine üksikute 

isenditena 26 . 

1.3 Maakasutus 

Oru pargi maastikukaitseala pindala on 74,70 ha, sellest eramaad 1,29 ha, munitsipaalmaad 2,95 ha ning 

jätkuvalt riigi omandis olevat (JRO) maad 71,11 ha (Skeem 4). Kaitseala piiri on võimalik piiritleda 

olemasolevate katastriüksuste kaudu 27 . 

Kõlvikulise jaotuse alusel (Skeem 5) on enamus Oru pargi maastikukaitsealast metsamaa (ca 1/2) ja 

haljasalamaa (ca 1/4) (park, aed jm), niidud ja rohumaad (avatud alad) alad moodustavad kaitseala 

pindalast ca 1/4. Lossiplats koos nn Vanaema aiaga moodustavad kaitsealast ligikaudu 4%. Pühajõgi ja 

tiigid moodustavad pargi territooriumist vähem kui 3%. Ca 8% territooriumist moodustab Saksa sõdurite 

kalmistu. Hooneid on pargis vähe, hoonetealune pind moodustab pargist vähem kui 1%. 


25 Suuroja, K., 2008, Balti klint – loodus ja ajalugu, GeoTrail KS, ISBN 978-9985-9886-0-2 

26 Paal, J., Rajandu E., 2009, Muraka looduskaitseala, Aseri maastikukaitseala, Päite maastikukaitseala ja Kurtna maastikukaitseala taimestiku ja 

taimkatte inventuur. TVL nr IV 5.6-7/6 aruanne, Tartu. 

27 Vabariigi Valitsuse määruse „Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI; (13.02.2013) 

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1138674/Oru_pargi_seletuskiri.pdf

Skeem 4. Oru pargi MKA maaomandi jaotus. Punasega tähistatud munitsipaalmaa, sinisega eraomanduses olev 

maa, oranžiga jätkuvalt riigi omanduses olev maa (Aluskaart: Maa-amet) 

Tabel 1. Oru pargi MKA territooriumil asuvate kinnistute pindala, maaomand ja otstarve 28 : 

Maaüksus Pindala (ha) Kaitsealal (ha) Maaomand ja otstarve 

1. Kaldaaluse 80201:001:0323 1,806 0,652 Eramaa, AS Balt-Komzservice 

2. Kooli 80201:001:0467 4,484 0,254 Sotsiaalmaa/ühiskondlike ehitiste maa 

3. Merepuiestee 20; 

80201:001:0513 (sadam) 

3,12 0,536 Munitsipaalmaa; tootmismaa 


80201:001:0486 

(väravaputka) 


80201:001:0477 (laululava) 

6. Merepuiestee 14 

80201:001:0470 (valge maja) 

7. Merepuiestee 16 

08201:001:0518 

0,248 0,248 

1,736 1,736 

Munitsipaalmaa; sotsiaalmaa, 

ühiskondlike ehitiste maa 

Munitsipaalmaa; 

sotsiaalmaa/ühiskondlike ehitiste maa 

0,639 0,639 Eramaa, ühiskondlike ehitiste maa 

0,118 0,118 Riigimaa; tootmismaa, RMK 

8. Oru tänav 80206:001:0324 1,183 0,061 Munitsipaalmaa; transpordimaa 


http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1138674/Oru_pargi_seletuskiri.pdf

Skeem 5. Oru pargi MKA kõlvikuline jaotus. Tumerohelisega tähistatud metsaalad, helerohelisega pargialad, 

beežiga rohumaad ja liivarand mere ääres (Maa-amet). 

1.4 Huvigrupid 

Oru pargi maastikukaitseala huvigrupid: 

• Keskkonnaamet - kaitseala valitseja; Keskkonnaameti eesmärk on tagada kaitstavate väärtuste 

säilimine ja hea seisukord; 

• RMK – ala hooldaja ning külastuskasutuse korraldaja; külastusobjektide hooldaja ning 

loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja 

• Toila vallavalitsus – huvitatud Oru pargi ja maastikukaitseala kui atraktiivse loodus- ja 

kultuuriturismi ning tervisespordialase objekti säilimisest ja külastuse korraldamisest võimaldamaks 

kohalikele elanikele rekreatsiooni ja vabaajaveetmise võimalusi; Toila vallavalitsusel on alaga seotud 

ka arendushuvid (nt. külastuskeskuse ja terviseraja rajamine, laululava jne); 

• Keskkonnaintspektsioon – riiklik järelvalve teostaja, eesmärgiks tagada kaitse-eesmärgiks olevate 

väärtuste säilimine; 

• kinnistute omanikud – huvitatud eramaade puutumatusest ja maast saadavast tulust; 

• teadlased ja loodusvaatlejad – huvitatud loodus- ning kultuuriväärtuste uurimisvõimalustest; 

• kalamehed – kalapüügi võimalused Pühajõel on paranemasja jõgi muutumas kalarikkamaks; 

• Saksa Sõjahaudade Hoolde Liit – huvitatud kalmistu pidevast hooldatusest ning langenute väärikast 

mälestamisest; 

• pargi külastajad – huvitatud tutvumisest pargi (vaatamis)väärsustega, puhketegevustest.

1.5 Kaitsekord 

Maastikukaitseala kaitsekord tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt 

Looduskaitseseadusest. Kaitsekorraldust reguleerib kaitse-eeskiri, mis sätestab kaitse-eesmärgid ning 

lubatud ja keelatud tegevused pargis. Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja 

majandustegevuse piiramise astmele ühte piiranguvööndisse (§1 29 , Lisa 1). 

Vastavalt kehtiva kaitse-eeskirja §-le 4 on kaitsealal lubatud 30 : 

• inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal; 

• telkimine ja lõkke tegemine ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja 

tähistanud (pargis on olemas piknikuala, telkimisala ja kuivkäimlad); 

• telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal; 

• kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades, rohkem kui 50 

osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala 

valitseja nõusolekul; õuemaal on lubatud rahvaürituse korraldamine omaniku loal; 

• jalgrattaga sõitmine kaitseala teedel; sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala 

valitseja nõusolekul; sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on 

lubatud kaitseala järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud 

töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning olemasolevate liinirajatiste 

hooldamiseks vajalikel töödel; 

• parkimine on lubatud kaitseala valitseja tähistatud kohtades; 

• puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku raie kaitseala valitseja nõusolekul; 

• kalapüük ning jahipidamine vaid vastavate õigusaktidega kehtestatud määral ja kaitseala valitseja 

nõusolekul. 

Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud looduslike veekogude kallaste kahjustamine 

ning maavarade kaevandamine (§5 31 ). Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 

• koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 

• muuta veekogude veetaset ja kaldajoont; 

• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui 5 m 2 , kui selleks ei ole vaja anda veeerikasutusluba, 

ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 

• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 

• anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba (k.a. väikeehitiste ehitamiseks); 

• kasutada biotsiidi ja taimekaitsevahendit. 

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamine 

kohustuslik kui: 

• taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev 

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 

• kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt 

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. 

29 Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, RT I 2010, 52, 333, (12.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/13346017 

30 Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, RT I 2010, 52, 333, (12.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/13346017 

31 

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, RT I 2010, 52, 333, (12.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/13346017

Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala (kaitseala, hoiuala, 

püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti), peab otsustaja kooskõlastama 

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava 

loodusobjekti valitsejaga. Mõjutamise puhul peab eelkõige arvestama kaitse-eesmärki, tegevusloa võib 

anda kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku kaitsekord ning see ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele. 

Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, on see 

tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel, 

sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse 

nõusolekul. Vabariigi Valitsus ei saa nõusolekut anda, kui Natura 2000 võrgustiku alal esineb EL Nõukogu 

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 

206, 22.07.1992, lk 7–50) tähenduses esmatähtis looduslik elupaigatüüp või esmatähtis liik. Sellisel juhul 

võib kavandatavaks tegevuseks tegevusloa anda või tegevusloa nõudeta tegevust lubada ainult Euroopa 

Komisjoni nõusolekul. 

1.6 Oru parki käsitlevad tööd aastatel 1990-2012 

Aastatel 1897-1990 Oru pargi kohta koostatud tööde kohta saab infot 2002-03. aastal koostatud KKK-st, 

pargi kohta koostatud raamatutest ning ülevaadetest 32 . 

1. Brafmann, E. 1990. Toila-Oru pargi rekonstrueerimisprojekt, Tallinn 

2. Lootus, K., Maasik, U. 1991. Restaureerimiskontseptsioon. Toila-Oru park. Riiklik Uurimis- ja 

projekteerimisinstituut „Eesti Ehitusmälestised“, Tallinn 

3. AS Plantare. 1995. Lossiaia haljastusprojekt. 

4. Tarve, T. 1996. Toila-Oru pargi rekonstrueerimisprojekt, 

5. Tarve, T. 1998. Toila-Oru pargi dendropargi-puuviljaaia rekonstrueerimisprojekt õunapuude osas. T. 

Tarve diplomitöö. Räpina Kõrgem Aianduskool, Räpina 

6. Nurme, S., Köbas, K. 1998. Oru pargi endise lossiesise osa rekonstrueerimisprojekt. AS Hedge, Tartu 

7. Nurme, S. 1999. Lastemänguplats. AS Hedge, Tartu 

8. Nurme, S. 1999. Kivide aed. AS Hedge, Tartu 

9. Nurme, S. 2000. Lossiplatsi ülemise basseini ümbruse kujunduse eskiis. AS Hedge, Tartu 

10. Nurme, S. 1998 - 2002. Saksa sõdurite kalmistu. AS Hedge, Tartu 

11. Lukken, V., Nutt, N., Sepp, K., Troškin, T. 2002-2003. Oru Pargi maastikukaitseala 

kaitsekorralduskava. EPMÜ Keskkonnakaitse instituut, Tartu 

12. Uustal, M. 2007. Oru pargi ja lossi ajalooline ülevaade. Pühaoru OÜ, Toila 

13. Nurme, S., Uustal, M. 2008. Toila Saksa sõdurite kalmistu puistu hinnang. Artes Terrae OÜ, töö nr 

40HI08, Tartu 

14. Järve, S. 2009. Oru pargi dendropatoloogiline hinnang. Töö nr IV 5.6-7/11, Tallinn 

15. Kobras AS. 2011. Oru pargi MKA külastustaristu rekonstrueerimise põhiprojekt. AS Kobras, töö nr 

2011-035, Tartu 

16. Nurme, S., Kaare, E. 2012. Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, 

Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu 

32 

Näiteks Uustal, M., 2007, Oru pargi ja lossi ajalooline ülevaade, Pühaoru OÜ, Tallinn

1.7 Uuringud ja seired 

1.7.1 Inventuurid ja uuringud 

1.7.1.1 Seenestiku uuring 

ELUS-i Mükoloogiaühingu liikmete poolt registreeriti 2006. aastal 112 seeneliigi esinemine 33 , millele 

dendropatoloogilise hinnangu koostamisel 34 ja töö tegemisel lisandus veel 22 seeneliiki. 

Mükoloogiaühingu aruandes nimetatakse Oru parki seenestiku seisukohast väärtuslikuks alaks, mida 

tuleks edaspidi põhjalikumalt uurida. 1965. aasta sügisel leiti seedermändide alt kasvamas Eesti Punase 

Raamatu liigi, siberi tatiku (Suillus sibiricus), 5 viljakeha. See on üks vähestest leiukohtadest Eestis. 

Kahjuks puuduvad andmed hilisemate leidude kohta, ka on teadmata, milliste seedermändidega oli 

tegu. Põlismetsale iseloomulikest seentest kasvavad pargis põhjatorik (Climacocystis borealis), 

kuusetaelik (Phellinus chrysoloma), juurepruunik (Phaeolus schweinitzii), lakkvaabik (Ganoderma 

lucidum). 

1.7.1.2 Puistu dendropatoloogiline hinnang 

Dendropatoloogilise uuringu 35 välitööd teostati etappidena ja erinevatel aastaaegadel 2008. a. juunist 

2009. a. oktoobrini. Pargiala jaotati 20 suuremaks osaks peamiselt mööda looduslikke piire (jõgi, teed ja 

reljeef). Igale alale koostati üldiseloomustus, selgitati välja peamised puittaimede kahjustajad ning 

abinõud nende kahjuliku mõju vähendamiseks. Tervisliku seisundi hindamine toimus visuaalselt puude 

väliste tundemärkide järgi, üksikjuhtudel mõõdeti tüvemädaniku ulatust resistograafiga. 

Saksa sõdurite kalmistu rajamisel on pinnasetöödega oluliselt kahjustatud kuuskede pinnalähedasi juuri, 

mistõttu on seal aktiivselt levinud kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) ning sagenenud 

kuuskede tormiheide, üksikutel puudel on hariliku niineüraski (Polygraphus poligraphus) kahjustus. Üks 

kuivavate kuuskedega kahjustuskolle on kalmistule suunduva männiallee ääres. Üksikuid nakatunud 

kändusid on mujalgi. Mitmed vanad männid on kahjustatud männitaeliku (Phellinus pini) poolt. Randa 

laskuva tee ääres vana kuuse juurekaelal kasvab kuusetaelik, mis on põlismetsade indikaatorliik. 

Supelranda suunduva Mere puiesteed ääristava allee alguse puudel on palju juurekaela- ja tüvevigastusi, 

nendest on arenenud juuremädanikud (tekitaja – jänesvaabik (Ganoderma applanatum)). Randa 

suunduvalt teelt paplialleele laskuva tee alguses kasvab kuusekännul põhjatorik, mis on põlismetsade 

indikaatorliik, mis kahjustab elusaid kuuski harva. Berliini paplite allee puud on oma eluea lõpul, võrad 

on väikesed ja täis kuivanud oksi. Mõnedel puudel on kahjustatud pinnapealseid juuri. Endise puukooli 

alale jäävad kobraste eest kaitstud puud vajavad kaitsevõrgu asendamist, kuna vana võrk takistab puude 

normaalset kasvamist. 

Ülejäänud aladel esinesid puudel pigem väiksemad mehaanilised kahjustused, mis olid tekkinud tormi 

või inimtegevuse tagajärjel. Lossiümbruse puistu on küll paremini hooldatud, kuid samas kannatab 

rohkem kasutuskoormuse intensiivsuse tõttu. 

33 Järve, S. 2009. Oru pargi dendropatoloogiline hinnang, Tallinn 

34 Järve, S. 2009. Oru pargi dendropatoloogiline hinnang, Tallinn 

35 

Järve, S. 2009. Oru pargi dendropatoloogiline hinnang, Tallinn

1.7.1.3 Puistu dendroloogiline inventuur 

KA Viru regiooni tellimusel hinnati 2012.aastal Oru pargi MKA puistut 36 . Uuringualal (mis on väiksem kui 

MKA ega kattu ajaloolise pargi piiridega) hinnati 3380 takseerühikut 37 . Puistu tihedust arvestades on ca 

120 ühikut inventeeritud erineva suurusega gruppidena ja eraldistena. Inventeeritud puistuosades 

leidub kokku 187 liiki, vormi ja teisendit puid ja põõsaid. Kuna inventeerimisel ei määratud 

dekoratiivvorme, võib taksonite arv, arvestades vorme ja teisendeid, olla suurem. 

2012. aasta inventuurile eelnevalt on dendroloogilist inventuuri korraldatud veel 1930. aastal (E. Viirok), 

1959. aastal (A. Paivel, H.-M. Matteus), 1961. ja 1966. aastal A. Paivel, 1975/76. aastal M. Vare, 1996. 

aastal I. Süda. 

Üksikisenditena käsitletud puittaimedest arvukamalt on esindatud ootuspäraselt harilik vaher (Acer 

platanoides) (15,3%), harilik tamm (Quercus robur) (8,8%), harilik jalakas (Ulmus glabra) (7,4%), 

läänepärn (Tilia x europaea) (6,8 %), harilik kuusk (Picea abies) (6,1%) ja harilik mänd (Pinus sylvestris) 

(5,5%). Valdava osa puistust moodustavad looduslikud liigid, mis iseloomustab osaliselt pargi geneesi 

(park on algselt kujundatud looduslikust puistust), kuid see näitab ka võsastumist - probleemi, mis tekib 

ebapiisava hooldusega, kus kiirekasvulised lehtpuuliigid saavad vabalt kasvad aja areneda. 

Arvestades looduslike liikide domineerivust, on huvitav suhteliselt suur lehiste (Larix sp.) osakaal - 

erinevatest liikidest lehiseid on 3,4% puistust. Nululiike (Abies sp.) esineb suhteliselt arvukalt, ca 1,2% 

puistust, sama palju esineb ka enelaliike (Spiraea sp.). Uuringualal inventeeriti kokku ca 17 künnapuud 

(Ulmus laevis), puude asukohad on leitavad dendroloogilise inventeerimise tabelis ja sellega kaasneval 

joonisel (väljapoole uuringuala jäävaid künnapuid ei ole hinnatud ega plaanile kantud). Hinnatud 

puudest moodustavad üle 60 cm jämedused puud (kokku 223) rohkem kui 6,5% puistust. Kahjuks neist 

ligi veerand on halvas või väga halvas seisundis (24,6%). Üle 100 cm rinnasdiameetriga puid oli 

inventeeritud puudest 9 tk, neist jämedaim oli harilik pärn (Tilia cordata) (120 cm). 

Arvestades, et puistu vajab rekonstrueerimist, kui selle puudest on halvas seisukorras 50-75% 38 (Oru 

pargis 10.7%), siis tervislikust seisukorrast lähtuvalt piisab heatasemelistest jooksvatest hooldustöödest 

ning puistu rekonstrueerimine ei ole otseselt vajalik. Arvestades ka seda, et üle 8% puistust 

moodustavad alla 16 cm diameetriga noored heas kuni väga heas seisukorras puud, millest suur osa on 

viimastel aastatel istutatud, siis pole täiendavate puittaimede juurdeistutamine lähiaastatel puistu 

seisundi hoidmiseks vajalik. 

Probleemiks on uuringuala lõunaosas dendropargi alal oleva klindi nõlva ja selle all paikneva alal 

liigniiskus, mille tõttu on kahjustatud suur osa selles piirkonnas kasvavatest puudest. Eriti halvas 

seisukorras on piirkonna okaspuud. 

Murettekitav ka mehaaniliste vigastuste rohkus, tüüpiliselt koorevigastused, kuid ka oksarebendid ning 

hiljuti istutatud noorte taimede vigastamine niitmisel (sh. mahaniitmine). Tüüpiline on ka juurte 

vigastamine kohati oludele mittevastavast niitmiskõrgusest ning uute teede ehitamisel tekitatud 

juurevigastused. Mehhaaniliste vigastustena klassifitseeruvad ka ebakvaliteetse oksalõikuse tulemusel 

jäänud tüükad. 



38 

Tappo, K. 1967, Pargimetsad ja nende kujundamine raietega. Tehnilise Ökonoomika Uurimise Laboratoorium. Tallinn

1.7.1.4 Samblike uuring 

Oru pargi samblike inventeerimisel 2012. a. (uuring viidi läbi dr. Liis Marmori poolt Artes Terrae OÜ 

teostatud puistuuringu raames 39 ) ei leitud ühtegi kaitsealust liiki. Uuringu käigus inventeeriti ainult 

puudel kasvavad samblikud (teisi substraate, nagu kivisid, ei vaadatud). Samblike uuringu ala kattub 

teostatud dendroloogilise inventuuri alaga. Pargis esineb võrdlemisi paljudel puudel järgmisi 

vääriselupaiga indikaatorliike: Acrocordia gemmata (suur kühmsamblik), Arthonia vinosa (punatähnsamblik), 

Bacidia rubella (punakas mõhnsamblik), Opegrapha spp. (kiiriksamblikud). 

Indikaatorliikide esinemine viitab sellele, et alale võib puude vanemaks saades aja jooksul lisanduda ka 

kaitsealuseid või ohustatud liike. Seega võiks kaitsealuste samblike parki kasvama asumise 

soodustamiseks vanemaid laialehiseid puid võimalusel säilitada. 

Kõik neli nimetatud samblikuliiki kasvavad lehtpuudel ja on Eestis väga sagedased, kasvades peamiselt 

vanemates leht- ja segametsades; A. gemmata, B. rubella ja Opegrapha spp on väga sagedased ka 

vanemates parkides. 

1.7.2 Riiklik seire 

Vee raamdirektiivi kohaselt teostatakse Pühajõel operatiivseiret ja keemilise seisundi ülevaateseiret. 

Riikliku seire raames toimub hüdrobioloogiline ja –keemiline seire ning elustikuseire. Lisaks uuritakse 

ioniseerivat kiirgust ning põhjaloomastikku. Seirejaamu asub Pühajõel Oru pargi kaitsealusel 

territooriumil 6, nendest 4 pargis ja 2 jõe suudmealas ja sadamas (SJA5168000, SJA7928000, 

SJA1934000, SJA5604000, SJA3606000,SJA0211000; Skeem 6). 

2010. aasta hüdrobioloogilise seire raames hinnatud suurtaimestiku indeksi põhjal oli jõelõigu seisund 

Toila-Oru seirelõigus, mis asub Pühajõe hoiualast vahetult allavoolu, väga hea 40 . 

2009. ja 2010. aastal läbiviidud seire alusel olid Pühajõe lõigud suurselgrootute inventeerimise põhjal 

kesises seisundis. 2010. aastal oli seisundi kerge paranemine allavoolu tajutav, kuid see polnud piisav, et 

saavutada head seisundit enne merre suubumist. Pühajõe seisundit halvendab tõenäoliselt Jõhvi linna 

mõju 41 . 

2009. aasta seirepüükide põhjal hinnati kalastiku seisund Pühajõe lõigus kesiseks ning Toila lõigus 

halvaks. Halva seisundihinnangu üheks põhjuseks võib pidada jõe pikaajalise tugeva reostamise mõju. 

2010. aastal tehtud seire tulemustel on kalastiku seisund jões paranenud ja seda võis hinnata heaks 42 . 

Täpsem seiret ja seire tulemusi kajastav info on kättesaadav Pühajõe hoiualale koostatud KKK-s 43 . 

39Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu 

40 Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja 

Pühajõe loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, (17.02.2013) 

http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf 









http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf

Kaitsealuste liikide olukorra kohta seireandmed puuduvad. 

Skeem 6. Riikliku seire jaamad Oru pargi MKA-l ja selle lähiümbruses (Maa-amet). 

1.8 Ajalooline lühiülevaade 44 

Arvestades, et Oru pargi MKA põhiosa moodustab ajalooline Oru park, on alljärgnevalt esitatud 

refereering Maire Uustali poolt koostatud pargi ajaloolisest ülevaatest, mis sisaldab suuremaid 

ümberkorraldusi ja muudatusi pargis 45 . 

Oru pargi ajalugu algab 1897. aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis Pühajõe kaldal 

asuvad talud ja Pühajõe mõisa koos karjamõisaga. Kokku oli maavalduse suuruseks ca 144 ha. Samal 

aastal alustati ka ehitustöödega. Seega on Oru park üks nooremaid parke Eestis. 


45 

Uustal, M., 2007, Oru pargi ja lossi ajalooline ülevaade, Pühaoru OÜ, Tallinn

Lossi projekt telliti Peterburi arhitektilt Gavril Baranovskilt Ligikaudu 90 ha suuruse pargi plaani kujundas 

maastikuaednik Georg Kuphaldt. Oru pargi plaanid valmisid 1899-1900 ning park rajati kahe järgneva 

aasta jooksul. Rajamistöid juhtis Varjalt pärit talupoeg Juhan Puss, kuid tööde juures viibis sageli ka 

Kuphaldt ise. 

Lossi arhitektuur oli inspireeritud antiikroomast. Kuphaldt kujundas pargi funktsionaalselt kahes osas: 

lossi lähiümbruse inspireerituna rooma villaaedade põhimõtetest (Skeem 7) korrapärase mustriga 

iluaiana, kus puude, hekkide, roosipeenarde, muruparterite jm paigutus lähtus lossi arhitektuurist. 

Rikkalikult oli kujundatud iluaia terrassidepealne osa sümmeetrilistesse ornamentidesse seotud hekkide, 

skulptuuride, purskkaevude ning lilledega, mida täiendasid kasvuhoonetaimed. Lossi lõunaküljele oli 

rajatud nn. “Vanaemaaed”, mis oli proua Jelissejeva soovi kohaselt tehtud. Aias kasvasid eelkõige 

salveid, päevalilled, lavendlid, kukekannused jne. 

Skeem 7. Kuphaldti kujundatud Oru lossi lähiümbrus, mis oli inspireeritud Rooma villaaedade põhimõtetest 

(avaldati ajakirjas Gartenkunst 1904. aastal) 46 

Enamus ülejäänud pargialast (Skeem 8) oli kujundatud inspireerituna inglise pargistiilist. Kuphaldt kasutas 

ära Oru pargiala looduslikud eeldused: eeskätt Pühajõe oru, sellega seotud reljeefi, merevaate jne. 

Näiteks lossi, vaateplatvormide ja teede paigutamisega kõrgele pangale avanes vaade enamikule pargi 

vaatamisväärsustest. Jõe vasakkaldal, nn. Lipu mäel asuvast paviljonist võis nautida lossi ja terrasse 

õhtupäikeses 47 . Looduslähedane kujundus oli rikkalikult aktsentueeritud arhitektuursete 

väikevormidega: Oru pargis asusid grott, allikakoobas, paviljonid jm historitsistlikule pargile omased 

maalilised rajatised. 

46 Koopia raamatust Eesti pargid 1, 2007, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Tallinn, Varrak 

47 

Kaaver, A. 2003, Maastikuaednik Georg Kuphaldt, Tallinn

Skeem 8. Kuphaldti Oru lossi pargi kavandid, mis avaldati ajakirjas Gartenkunst 1904. aastal 48 

Peale 1917.aastal toimunud riigipööret emigreerusid Jelissejevid Prantsusmaale 49 , park ja loss jäid 

voliniku hoole alla, kellel puudus sisuline huvi ning loss ja park jäid hooldamata. 1934. aastal ostsid Eesti 

suurtöösturid Oru lossikompleksi koos pargiga ja kinkisid selle Eesti Vabariigile presidendi 

suveresidentsiks. 

Lossi parandustöödega alustati 1935. aastal. Hoonete projekt telliti arhitekt Roman Koolmarilt ja 

sisekujunduse tegi Olev Siinmaa. Restaureerimis- ja ümberehitustööd lõpetati pooleteise aastaga. 

Samaaegselt puhastati park võsast, rekonstrueeriti lossiaed ja terrassid ning kasvuhoone ette rajati 

korrapärases stiilis iluaed. Haljastustöödel kasutati muuhulgas Saksamaalt pärit L. Späth’i aiaäri 

aednikke, teiste hulgas ka äri juht Kempkes´i, kes andis pargi korrastamiseks omapoolse nägemuse. Pargi 

istutustööde organiseerimisel oli tegev Gustav Vilbaste. 

1937.aastal rajati kiviktaimlad, roosiaed ja viljapuuaed. Aasta varem rajati Vilbaste eestvõttel puukool. 

Pargis restaureeriti skulptuurid. Herman Halliste poolt 1939. aastal loodud kaks elusuurust graniitkaru 

48 Koopia raamatust Eesti pargid 1, 2007, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Tallinn, Varrak 

49 

Eesti pargid 1, 2007, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Tallinn, Varrak

paigaldati Oru lossi pargi peavärava kaunistamiseks. 1929. ja 1930-ndate kaartidelt (Skeem 9, Skeem 10) 

on näha, et võrreldes Kuphaldti plaaniga ei ole pargis teedesüsteem peaaegu muutunud. Erinevused 

esinevad vaid väiksemate teede puhul, aga see on arvatavasti kaardi eesmärgiga seotud (mõisamaade 

plaan, katastrikaart) ja neid teid ei olnud otstarbekas peale märkida. 

13. augustil 1941.aastal süütas taganev Vene hävituspataljon Oru lossi koos kõrvalhoonetega. Kuni 

1944.aastani paiknes tulekahjust terveks jäänud lossi keldris sakslaste laskemoonaladu. Sakslased 

ehitasid Vene dessandi kartuses kaitserajatisi, mille käigus saeti maha ka pargipuid. Aedu hooldati kuni 

1944 aastani. 1944. aastal õhiti Oru lossi keldris olev laskemoon taganevate sakslaste poolt, plahvatus 

purustas varemed. Säilinud lossivaremed lükati 1960. aastate keskel maha ning kaeti pinnasega. 

1959.aastal kanti Oru park vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekirja. Sinnamaani seisis 

park hoolduseta, Hõbeallika koopas lõhati sõjaaegset laskemoona ja kahjustati sellega koobast suurel 

määral. Looduskaitsealust parki haldas Kohtla-Järve Rohelise Metsavööndi Metsamajand. 1960-ndatel 

aastatel hakati tegelema pargi korrastustöödega. Likvideeriti varemeid, korrastati terrasse ja treppe, 

rekonstrueeriti Hõbeallika koobas ning tood tagasi vahepeal Sillamäele viidud graniitkarud. Valev 

Meriste eestvõttel rajati 1960.aastal Pühajõe äärde Saviaugu puukool, kus kasvatati puittaimi pargi 

uuendamiseks ja ka müügiks aiaomanikele. 1967.aastal otsustati presidendi viljapuuaia asemele rajada 

dendropark. Projekti koostas Nora Tammoja 50 . Dendroparki istutati 300 liiki erinevaid puittaimi, kuid 

peale Meriste surma tööd soikusid ning dendropark võsastus. 1975.aastal inventeeris Oru pargi puistut 

Eesti Metsakorralduskeskus, tööd viis läbi M. Vare. Uurimistööde tulemusel täheldati pargis üle 270 

erineva puittaimeliigi. 1996.aastal Ilmar Süda poolt teostatud pargipuistu inventuuril täheldati pargis 

258 erinevat puu- ja põõsaliiki. 

Alates 1990-te keskpaigast alates on parki järjepidevalt korrastatud. 1995. aastal valmis uus laululava. 

1990-te lõpul rekonstrueeriti lossiesine plats Sulev Nurme projekti järgi 51 . Projekt lähtus 1990. aastal 

Ethel Brafmanni 52 ja 1991.aastal Kersti Lootuse 53 koostatud projektidest. Nurme projektide järgi on 

ehitatud parki veel Kivide aed 54 , Saksa sõdurite kalmistu 55 ning tänaseks praktiliselt hävinud 

lastemänguväljak 56 . 

50 Tammoja, N. 1967, Toila-Oru dendropargi projekt. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium. Tehnilise Ökonoomika uurimise 

laboratoorium. Töö nr H-5166. Tallinn 

51 

Nurme. S., Köbas, K. 1998, Oru pargi endise lossiesise osa rekonstrueerimisprojekt. Hedge AS, Tartu 

52 Brafmann, E.1990, Toila-Oru pargi rekonstrueerimisprojekt. Tallinn 

53 Lootus, K., Maasik, U. 1991, Restaureerimiskontseptsioon.Toila-Oru park. Riiklik Uurimis- ja projekteerimisinstituut „Eesti Ehitusmälestised“, 

Tallinn 

54 Nurme, S. 1999. Kivide aed. Hedge AS, Tartu 

55 Nurme, S. 1998. Saksa sõdurite kalmistu. Hedge AS, Tartu 

56 

Nurme, S. 1999. Toila Oru pargi lastemänguplats. Hedge AS, Tartu

Skeem 9. Väljavõte 1929. aasta plaanist (ERA.T-3.24.1702 leht 1) 

Skeem 10. Väljavõte ajaloolisest katastrikaardist 1930-44 (Maa-amet)

Foto 1. Vaade Oru lossile ja Pühajõe orule XX sajandi esikümnendil (Foto: Eesti Ajaloomuuseum 5642:347) 

Foto 2. Vaade Oru lossile ja Pühajõe orule XX sajandi esikümnendil (Foto: Eesti Filmiarhiiv 0:54705)

Foto 3. Vaade Oru lossile ja Pühajõe orule XX sajandi 1920-tel (Foto: Virumaa Muuseum 949:63) 

Foto 4, Foto 5. Vaateid Oru lossipargi regulaarosale 1930-te lõpul (Fotod: Eesti Rahvusraamatukogu 

digitaalarhiiv 57 ) 

57 Vasakul http://digar.nlib.ee/digar/show/id=70924; paremal http://digar.nlib.ee/digar/show/id=70932)

Foto 6. Vaade Oru lossile ja Pühajõe orule 1930-te lõpul (Fotod: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) 58 

Foto 7. Vaade Oru lossi asukohale ja Pühajõe orule 2012.a. oktoobris (Sulev Nurme). 

58 http://digar.nlib.ee/digar/show/id=70905)

2 Oru pargi maastikukaitsealale 2002-2003 koostatud 

kaitsekorralduskava tulemuslikkuse analüüs 

2.1 Kehtiva kaitsekorralduskava analüüsi lähtekohad 

Oru pargi MKA esimene kaitsekorralduskava ei ole koostatud praegu kehtiva regulatsiooni järgi, mistõttu 

käsitletud tegevused ja kasutatud hooldusklasside jaotus ei lange kokku tänasel päeval kasutusel olevate 

väärtustega; samuti on erinev KKK struktuur. Analüüsitava KKK aluseks on A. Lotmani ja U. Timmi 

koostatud juhendmaterjal 59 . Vana KKK 60 ei ole kinnitatud, kuid on seni olnud osaliselt aluseks MKA-l 

tehtavatele hooldus- ja taastamistöödele. 

2.2 Oru pargi maastikukaitseala kasutamise ja hooldamise probleemistik 

Oru park on oma olemusest lähtuvalt suure kasutuskoormusega maastikukaitseala. Kasutamisest on 

huvitatud mitmed huvigrupid (vt ptk 1.4.), millel on pargi osas erinevad ootused ja kasutamisest 

tulenevad vajadused, see seab nõudmised ja tingimused ka pargi hooldusele. Pargi kaitse korraldamisest 

lähtuvalt on probleemsemad alljärgnevad tegevused pargis: 

• massiüritused, millega kaasneb järsk kasutuskoormuse suurenemine, millega kaasneb ürituste 

piirkondades alustaimestiku ja harvem infrastruktuuri kahjustamine; massiürituste järgne 

pargihooldus nõuab operatiivset tegutsemist ning vajadusel suuremahuliste ühekordsete 

hooldustööde tegemist kahjude minimeerimiseks (näiteks muru taastamine erosiooni vältimiseks, 

lõhutud inventari remont, teisaldamine jne katkiste vahendite edasise lõhkumise vältimiseks jne); 

• mägijalgrattasõit (võistluste korraldamine), mille tagajärjel rikutakse alustaimestikku ning luuakse 

nõlvadele erosiooni tekitavaid kahjustusi; nõuab taas operatiivset ja kallist hooldust kahjude 

minimeerimiseks; 

• erapidude (pulmad) pidamine pargis, mille käigus prahistatakse ja ka saastatakse (klaasikillud) 

eeskätt Lossiplatsi ja läänepärnaalleed, kuid segatakse ka teisi külastajaid ning kahjustatakse ka 

naaberpargiosade alustaimestikku (kasutatakse parki käimlana); nõuab piirkonnas keskmiselt 

tihedamat prahikoristust ja ressurssi selleks; 

• stiihiline suusaradade tegemine parki talvisel perioodil, mis komplitseerib pargi hooldustöid. 

Pargi hooldust komplitseerib kohaliku omavalitsuse (Toila vald) ning pargi valitseja (Keskkonnaamet) ja 

pargi hooldaja (RMK) tegevuste omavaheline vähene koordineeritus, kuna pargi valitsejal ja kohalikul 

omavalitsusel on pargi arendamise ja haldamise suhtes pisut erinev nägemus ning hooldust teostav RMK 

peab teostama arendus- ja hooldustöid erinevatest huvidest tulenevate sageli vastukäivate otsuste 

kontekstis. Selle tõttu kannatab nii pargi visuaalne ilme kui kasutuskvaliteet, mis mõlemad, arvestades 

maastikukaitseala kui parki, kahjustab tervikuna kaitseala väärtust. Kõige probleemsem seejuures ei ole 

mitte kemplemine selle ümber, milliseid teid peaks hooldama vald ja milliseid RMK, vaid pargi kaitse ja 

väärtustega mitte arvestav arendustegevus, mida kujukalt illustreerivad 2012.a. rekonstrueerimistööde 

tulemused, mille ehituslik kvaliteet jätab tugevalt soovida ning mille tulemused on ebaesteetilised 61 . 

Probleemid arendustegevusel algavad juba ebakompetentsest projekteerimisest, millega tehniliselt küll 

ilmselt lahendatakse probleemid, kuid mis oma lahendustes ei ole arvestanud pargi kui arhitektuurse 

ruumiga, pargiga kui esteetilise keskkonnaga. Selle tagamaadeks on üldlevinud seisukoht, et parki 

projekteerima on pädevad kõik ning pargiprojekte võivad koostada isikud ja ettevõtted, millel ei ole 

59 Lotman, A., Timm, U., 1998, Kaitsekorralduskava staatus ja seos teiste looduskaitset ja –kasutamist käsitlevate dokumentidega. Kaitseala 

kaitsekorralduskava koostamise juhised, Tallinn. 

60 Lukken, V., Nutt, N., Sepp, K.,Troškin, T. 2002-2003. Oru Pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava. EPMÜ Keskkonnakaitse instituut, Tartu 

61 

Artes Terrae OÜ kiri nr 110, 10. September 2012.

maastikuarhitektuurialast pädevust, rääkimata ajaloolise pargi kui spetsiifilise esteetilise ruumi 

restaureerimise pädevusest ega kogemusest. Tuleneb see sellest, et ajalooliste parkide projektidele on 

tellija poolt esitatud tingimused (arvestades parki kui maastikuarhitektuuriteost) ilmselt formaalsed ja 

ehitamisele teostatav sisuline järelvalve puudub. Väga hästi nähtub see näiteks teekatete seisukorrast. 

Kui võrrelda aastal 2000 ehitatud Saksa Sõdurite kalmistu graniitsõelmekattega teid, kus järelvalvet 

teostas Saksa Sõjahaudade Hooldusliit ja sõltumatu eraettevõte või 2012.a. ehitatud Dendroaia 

graniitkillustikkattega teid, kus järelvalve pidi olema tagatud riiklike struktuuride poolt, siis on 

kommentaarid üleliigsed - kalmistu teed on 12 aastasest ekspluatatsioonist hoolimata väga heas korras, 

Dendroaia teedega oli probleeme juba rajamisaasta sügisel. Probleemide põhjuseks tehniliselt on 

sobimatu teekattematerjali valik ning ka pinnapealne projekt, peamiseks põhjuseks aga arendustöödel 

sisulise huvi puudumine ning mitteasjatundlik või hoolimatu järelvalve. 

Probleemne on ka Oru pargi hooldamise korraldamine, mille tagamaid tuleb otsida taas üldisest 

suhtumisest ajaloolistesse pargiväärtustesse. Oru park on üks Eestimaa pargikunsti tähtsamaid näiteid. 

Nii suuri ja terviklikult säilinud maastikuparke senini toimiva struktuuriga põhimõtteliselt Eestis teisi 

pole, suhteliselt haruldane on see isegi Baltimaade kontekstis (võrreldav suuruselt ja säilivuselt ehk 

Kadrioru või Palmse mõisa metsapargi, Aluksne (Läti) või Palanga (Leedu) mõisate parkidega). Oru pargi 

hooldamine selle edasikestmiseks astutavate sammude tegemine peaks olema üks Eesti ajaloolise 

pargikunsti säilimise eest seisvate organisatsioonide (milleks RMK ja Keskkonnaamet kahtlemata ka on) 

prioriteete. Oru parki hooldatakse teiste RMK puhkealade hooldusega samadel alustel, puudub omaette 

hooldemeeskond, töid tehakse pidevas aja- ja rahanappuses. Kuigi park on hoolimata sellest suhteliselt 

heas seisundis jääks paljud kvaliteediprobleemid, mis hetkel jooksval hooldusel tekivad olemata, kui: 

• Oru park oleks omaette eelarvega struktuuriüksus, mis saab oa tegevust optimeerida vastavalt pargi 

tegelikele vajadustele; 

• pargi hoolduseks oleks püsilepinguga tööl vajaliku hariduse ja kogemusega töötajad ning hooajalist 

tööjõudu palgataks vaid äärmisel vajadusel abitööde tegemiseks; see tagaks, et pargi hooldusega 

tegelevad inimesed on kursis pargi probleemidega süvitsi ja suudavad optimaalsete kulutuste ja 

ajaga tagada senisest kvaliteetsema hoolduse; 

• vajalik on pargi haldushoone (võib olla koos külastuskeskusega), kus on kohapeal kõik pargi 

hoolduseks vajalik ning samas kohapeal toimub ka taktikaliste ja operatiivsete tööde 

koordineerimine. 

Loomulikult aitaks kaasa ka omavalitsuse RMK ja Keskkonnaameti omavaheliste tegevuste hea 

koordineeritus, mis väldiks osade hooldus- ja arendustegevuste dubleerimise ning olemasolevate 

ressursside optimaalsema kasutuse. Selleks oleks vaja igaaastaselt kolmepoolselt kokku leppida pargis 

toimuva tegevuskava, mis käsitleks parki planeeritud tegevusi, hooldust ja arendust. Koostöö on vajalik 

nii RMK ja omavalitsuse vahel hooldustegevuste jaotamiseks ja optimeerimiseks kui ka arendus- ja 

kaitsetegevuse paremaks planeerimiseks - siin on eeskätt vajalik valla ja pargi valitseja hea koostöö. 

Tuleb rõhutada, et pargi haldamisel kolm riiklikku struktuuri ei peaks toimima mitte konkurentidena, 

vaid partneritena - Oru pargi heast seisundist sõltub tema kaitse- kui rekreatsiooniväärtus.

2.3 Oru pargi MKA kaitse-eeskirja ja välispiiri puudutavad tegevused 

Oru pargi MKA kehtiv kaitse-eeskiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 22.07.2010 nr 

100 62 . Kaitse-eeskirja on sisse viidud eelnevas KKK-s soovitatud muudatused. Kehtestatud kaitse-eeskirja 

kohaselt on MKA kahe piiranguvööndi asemel moodustatud üks piiranguvöönd. Kahe piiranguvööndi 

režiim erines vaid selle poolest, et pargi piiranguvööndis Pühajõe paremkaldal oli sadamate ja teiste 

veeliikluse korraldamiseks ettenähtud rajatiste ehitamine keelatud. Uue kaitse-eeskirja §5 sätestab 

ehitamise keelu ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, millega muutub endise pargi piiranguvööndi 

kaitserežiim leebemaks sadamate ja teiste veeliikluse korraldamise rajatiste ehitamise osas ning ühtlasi 

kaob erinevus kahe piiranguvööndi režiimis. On teada, et enne II maailmasõda oli väikepaatidel Pühajõe 

suudmes, sh paremkaldal randumisvõimalus, mistõttu kaitse-eesmärkidega kooskõlas olev piiratud 

arendustegevus on selles osas võimalik 63 . 

Vana KKK ettepaneku punkt (ptk 5.1 punkt 3), mis soovitab muuta jahipidamise õigust pargi 

territooriumil eesmärgiga reguleerida kobraste arvukust pargi alal ja kaitsta väärtuslikku pargi puistut on 

igati õigustatud, sest Pühajõe lammialal tekitavad koprad väärtuslikele pargipuudele palju kahju. 

Oru pargi maastikukaitseala piiri kirjeldus on muudetud ja täpsustatud (ptk. 5.2), täielikult on sisse 

arvatud Saksa sõdurite surnuaed ning Mere puiestee segaliigiline allee. 

2.4 Oru pargi MKA eelmise kaitsekorralduskava tegevuste analüüs 

Eelmine KKK keskendus pargiväärtuste hooldamisele ja selles ei olnud ette nähtud otseseid tegevusi 

liikide kaitseks, va linnustiku ja loomastiku (sh kalastiku) uuringud, mis oleksid aluseks liikide edaspidise 

kaitse korraldamisel. Suur erinevus võrreldes kehtiva KKK koostamise juhendiga on see, et 

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel oli tegevused jagatud kahte prioriteetsusklassi: 

• I – olulised tegevused, mida tuleb rakendada eelisjärjekorras (30 tegevust); 

• II – vähemolulised tegevused, mida tuleb rakendada peale I tähtsusklassi kuuluvaid tegevusi. Nende 

rakendamine tõstab kaitseala kui terviku väärtust (16 tegevust). 

Vana KKK kohta on järelduste tegemine raskendatud, kuna info pargis tehtud taastamis- ja hooldustööde 

kohta on puudulik. Osalt on see seotud arhiivimaterjalide kadumisega seoses looduskaitsesüsteemi 

ümberkorraldamisega, teisalt on puuduseks info jagunemine erinevate institutsioonide vahel ning isegi 

kaitseala valitsejal puudub ülevaade kõigist teostatud töödest. Siiski on antud KKK koostamisel 

koondatud kättesaadavad andmed kõigist tehtud hooldus- ja rekonstrueerimistöödest, mis olid ette 

nähtud vanas KKKs. 

Tegevuste paremaks planeerimiseks jagati maastikukaitseala 15 hooldusalaks (eelkõige lähtuvalt 

niitmise sagedusklasse arvestades). Kaardimaterjalist ei selgu, kas ja kus täpset teostati teisi pindalalisi 

hooldustöid (nt. võsalõikust). Ka ei ole üheselt arusaadavad MKA territooriumi niidetavad alad, sest 

nende hulka on arvestatud ka metsaalad, mida ei ole reaalselt vaja niita. I tähtsusklassi töödest ei viidud 

ellu kahte planeeritud ühekordset tegevust (külastuskeskuse väljaarendamine ning linnustiku uuring) ja 

andmed on puudulikud nelja läbiviidud tegevuse kohta (vt Tabel 2). Jooksvate tegevuste läbiviimise 

andmed on puudulikud (RMK-st saadud hooldamise andmed 64 ). Oluliste töödena püstitati parki 

62 Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 22.07.2010 nr 100; RT I 2010, 52, 333; 



http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1138674/Oru_pargi_seletuskiri.pdf 

64 Kärt-Mari Paju e-kirjavahetus RMK Loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juusega (heinar.juuse@rmk.ee) 22.02. ja 

27.02.2013

infoviidad, koostati rekonstrueerimisprojekt ning viidi ellu selle I etapp (II etapp on käesoleva 

dokumendi koostamise ajal käimas). Jooksvad hooldustööd (niitmine, prügikoristamine jne) on pargi 

põhialadel läbi viidud enamasti väga hästi. 

Probleemne on rekonstrueerimisprojekti järgi 2012.a. sügisel rajatud sajuvee kogumiseks ja 

suunamiseks loodud kanalite süsteem pargi ühes pargikunsti ja - ajaloo seisukohast väärtuslikeimas 

piirkonnas, mille puhul on küsitav töö tehniline kvaliteet ning mis ei sobi visuaalselt parki (on 

ebaesteetilised). Samuti on probleemne teistegi 2011-2012.a. tehtud rekonstrueerimistööde kvaliteet, 

eriti Dendropargi piirkonda rajatud peenkillustikust teede kate, mis ei ole kalletel ja kasutamisel püsiv, 

samuti puudub katend teede ristumisraadiuste ulatuses, mille tulemusel kasutajad "käivad üle nurkade" 

ja süvendavad sellega erosiooniprobleemi jt. Mõnevõrra probleemne on ka uusistutuste tegemise 

kvaliteet ning uusistutuste asukohavalik. Artes Terrae OÜ spetsialistid (Heiki Kalberg, Sulev Nurme, 

Edgar Kaare) juhtisid oma kirjas 2012.a. sügisel ka pargivalitseja (Keskkonnaamet) ja pargi hooldaja 

(RMK) tähelepanu olulistele ehituskvaliteedi probleemidele, mida tuvastati riigihanke nr 129181 

välitööde teostamisel Oru pargis 65 . Osa probleemidest (nt veerennide ohtlikkus pargikülalistele ja 

loomadele) lahendati 2012-2013 talvel, osa lahendatakse loodetavasti 2013.a. kevadel. 

II tähtsusklassi töödest ei viidud ellu kahte planeeritud ühekordset tegevust (lõkke- ja telkimiskoha 

rajamine, loomastiku uuring) ning andmed on puudulikud 5 tegevuse kohta (pargi taastamise ja 

rekonstrueerimisega seotud tegevused; vt Tabel 2). Ka jooksvate hooldustööde osas on andmed 

puudulikud. Olulistest töödest viidi läbi puistu inventeerimine ja koostati rekonstrueerimisprojekt. 

Eelneva KKKga määratud tegevusi ja nende täitmist esitleb tabel 2. Tabelis kajastatud andmed on 

koostatud analüüsitaval perioodil pargis toimunud tegevuste elluviimisega kursis olevate spetsialistidega 

(Maire Uustal, Heinar Juuse (RMK), Ants Animägi (Keskkonnaamet)). 

Kokkuvõtvalt saab väita, et lähtuvalt kaitse-eesmärkidest on eelneva KKK perioodi jooksul eesmärkide 

täitmine põhiosas õnnestunud. Avatud alade hulk on pigem suurenenud ning puistu olukord paranenud. 

Samuti on taristu seisukord üldiselt paranenud, kuigi kohati on murettekitav vandalism ning tunda 

annab rahaliste vahendite ja stabiilse oskustööjõu nappus. 

Tabel 2. Eelneva KKKga määratud tegevused ja nende täitmine 

Tegevus, objekt 

Täideviimise Täideviimise 

Tähtsusklass 

aasta aasta 

(planeeritud) (reaalne) 

Märkused 

Ühekordsed tegevused 

Infoviidad ja -tahvlid I 2004-06 2005 

Kaitse-eeskirja 

2004 2010 

uuendamine 

Uue piiri tähistamine I 2004 2010 2012. aastal paigaldatud 5 uut tähist 

Käimlad I 2004-05 Andmed 

puudulikud 

Külastuskeskuse 

väljaarendamine 

I 2004-08 Ei ole ellu 

viidud 

Kolm vana käimlat lammutatud, uusi pole 

lisandunud (v.a. randa, Phare 2000 projekt), 

laululava juures on halvas seisus välikäimla 

Projekt Phare 2000, mille raames pidi nn Valge maja 

rekonstrueeritama külastus-keskuseks ei käivitunud. 

Tehtud 2003. aastal KIK-st saadud rahade eest Toila 

koolis looduskoolitus (giidikoolitus), mis oli 

planeeritud külastuskeskuse väljaarendamiseks, 

jätkuprojektidel polnud ilma majata mõtet. 

65 

Artes Terrae OÜ kiri nr 110, 10. September 2012.


Tähtsusklass 

Rekonstrueerimisprojekti 

koostamine 

Kobraste arvukuse 

reguleerimine 

Silla tugimüüride 

remont 

Täideviimise 

aasta 

(planeeritud) 

Täideviimise 

aasta (reaalne) 

Märkused 

I 2005 

2011 AS Kobras, „Oru pargi MKA külastustaristu 

rekonstrueerimise põhiprojekt“, töö nr 2011-035 

2012-2013 Artes Terrae OÜ „Oru pargi puistu seisukorra 

hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan“, töö nr 

33MT12 

I 2004-06 Andmed Tehtud vastavalt vajadusele. Täpset infot kütitud 

puudulikud loomadest pole. Kuna esinevad kahjustused, siis 

peab loomade arvukust piirama ja väärtuslikumiad 

puid kaitsma 

I 2005 Ei ole ellu viidud Tehtud hädavajalikku remonti. 

/ andmed 

puudulikud 

Parkla korrastamine I 2004-08 Andmed 

puudulikud 

Liikluskorraldus II 2004-13 Andmed 

puudulikud 

Linnustiku uuring I 2005 Andmed 

puuduvad 

Prügikastide lisamine II 2009-13 Andmed 

puudulikud 

Pinkide lisamine II 2009-10, 2013 Andmed 

puudulikud 

Tiikide uuring II 2011 Andmed 

puuduvad 

Tiikide 

rekonstrueerimine 

Toila aleviku poolne parkla kuulub Toila vallale. 

Karuväravate juures asuv parklas on teostatud 

pigem regulaarseid hooldustöid. RMK on 

paigaldanud lipumastid ja infostendid. 

Liiklust reguleeriva märgistuse paigaldamine liikluse 

rahustamise meetmed sadamasse viival teel. 

Parkimiskorraldust reguleeriv märgistus. 

Parkla laiendamine Karu väravate juures 

rekonstrueerimisprojekti II etapi tööna 

Lisatud ja uuendatud RMK poolt 

Lisatud ja uuendatud RMK poolt 

M. Uustali andmetel ei viidud läbi ühtegi tiike 

puudutavat uuringut 

II 2012 Andmed M. Uustali andmetel ei ole tehtud (parandustöid 

puudulikud tehti 1995 aastal, hiljem on tehtud korralist 

puhastust ja remonti) 

II 2009-10 Ei ole ellu viidud Väljaarendatud koht puudub 

Lõkke- ja telkimiskoha 

rajamine 

Kalastiku uuring II 2010 2010 2005.aastal moodustati Pühajõe HA; 2011.a koostati 

Pühajõe HA KKK, mille käigus uuriti muuhulgas ka 

kalastikku. Toimub riiklik seire, info kajastub Pühajõe 

hoiuala KKK-s 66 

Loomastiku uuring II 2012 Ei ole ellu viidud 

Rekonstrueerimisprojekti 

elluviimine 

II 2011 

2012 Rekonstrueerimisprojekti I etapp. I etapi töödena on 

ellu viidud Hõbeallika koopa põranda ja treppide, 

tiikide ümbruse teeradade, silla ja komandandi maja 

tee rekonstrueerimine; karuvärava parkla 

laiendamine, dendroaia treppide ja teeradade ning 

Lossiplatsi allee teekatte uuendamine. 

2013 Teises etapis on planeeritud uuendada balustraad, 

pärnaallee teekate ja teega piirnevad paekivist 

tugimüürid. 





Rosaariumi rajamine 

Dendroloogilise 

inventuuri läbiviimine 

Maastiku 

hooldustööde ja 

toetuste taotlemise 

koolitus 

Trükiste tellimine 

(voldik) 

Kodulehekülje 

täiendamine 

Tähtsusklass 

II 2009 

Täideviimise 

aasta 

(planeeritud) 

ei kajastu 

tegevuskavas 

Täideviimise 


Märkused 

2008 Rosaarium rajati 2008 lossiaeda ja laiendati 2010 

alumisele terrassile 

2009 Sulev Järve, „Oru pargi dendropatoloogiline 

hinnang“, töö nr IV 5.6-7/11 

2012 Artes Terrae OÜ „Oru pargi puistu seisukorra 

hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan“, töö nr 

33MT12 

2012 Lihhenoloogiline uuring, teostas Liis Marmor (Artes 

Terrae OÜ „Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja 

puistute rekonstrueerimisplaan“, töö nr 33MT12 

raames); töö ei olnud vanas KKKs 

2004 Ei ole toimunud 

2005, 2009, 

2013 

2005, 2009, 

2013 

2007 Korraldaja Riiklik Looduskaitsekeskus, trükis on eesti 

keeles (võiks lisada vähemalt ingliskeelse variandi), 

trükiarv teadmata. Kättesaadav ka internetist 

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaha 

ridus/ORU_A33mm_lo.pdf 

Eraldiseisvat kodulehekülge pargil ei ole, 

lühitutvustus RMK leheküljel 

http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pei 

psi-pohjaranniku-puhkeala/1769 

Kaitseala tutvustus on Eelises: 

http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.a 

spxobj=ala&id=1435 

Eksperthinnang 

2013 töös Artes Terrae OÜ 

kaitsekorralduskava 

tulemuslikkusele 

Kaitsekorralduskava 

2013 töös Artes Terrae OÜ 

koostamine 

Jooksvad tegevused 

Prügikastide 

I 2004-13 Jooksev tegevus Teostab RMK 

tühjendamine 

Käimlate hooldus I 2004-13 Jooksev tegevus Ainus käimla on Laululava juures 

Treppide remont I 2005 2012 Rekonstrueerimisprojekti I etapp 

Teede remont I 2006 Alustati 2012, 

andmed 

puudulikud 

Teede ja treppide 

hooldus (liivatamine, 

lumekoristus, 

puhastus) 

Valgustuse hooldus I 2004-13 Jooksev tegevus 

I 2004-13 Jooksev tegevus Teostab RMK 

Terviseraja projekti raames (Toila vald) KOIT-kava 

(EAS), Kohalike Avalike Teenuste Arendamise 

programm, kaasrahastab SA Eesti Terviserajad 

Niitmine I 2004-13 Jooksev tegevus Teostab RMK – 10-12 x 14ha, 3-4 x 11ha, 1-2 x 45ha 

Võsa eemaldamine ja I 2004-13 Jooksev tegevus Teostab RMK, vastavalt vajadusele 

avatuse säilitamine 

Lillede istutus, I 2004-13 Jooksev tegevus Teostab RMK 

hekkide ja 

lillepeenarde hooldus 

/ andmed 

puudulikud 

Puistu hooldus (okste I 2004-13 Jooksev tegevus Teostab RMK 

lõikus, raied) 

Pühajõe kallaste I 2004-06 Jooksev tegevus Teostab RMK, 2011.a-l puhastati 4.5 km Pühajõe

korrastamine (risu, 

võsa eemaldamine) 

Liikluskorraldus I 2004-13 Jooksev 

tegevus, 

andmed 

puudulikud 

alamjooksu MTÜ Pühajõe Forell eestvedamisel 

Liiklust reguleeriva märgistuse hooldus 


Tiikide hooldamine 

(puhastamine) 

Telkimisplatsi ja 

lõkkekoha 

hooldamine 

Võsa lõikamine 

(mitteniidetavate 

pindade puhastamine 

võsast) 

Mänguväljaku 

hooldamine 

(vahendite värvimine 

ja parandamine) 

Pargikultuuri 

tutvustava ürituse 

läbiviimine 

Heitvee puhastamine 

enne Pühajõkke 

juhtimist* 

Tähtsusklass 

Täideviimise 

aasta 

(planeeritud) 

Täideviimise 


II 2004-13 Jooksev 

tegevus, 

andmed 

puudulikud 

II 2009-13 

II 2004-13 Jooksev 

tegevus, 

andmed 

puudulikud 

II 2006, 2009, 

2012 

Andmed 

puudulikud 

II 2004-13 Andmed 

puuduvad 

II 

Ei kuulu Oru 

pargi KKK-sse 

Märkused 

Teostab RMK 

Teostab RMK, vastavalt vajadusele. Täpsemad 

andmed aladest puuduvad 

Rajati 2000. aastal S. Nurme koostatud projekti järgi. 

2012. aastaks on lagunenud või vandalismi ohvriks 

langenud enamus mänguväljaku vahenditest. 

Väljaspool Oru pargi MKA toimuvat jõevee 

puhastamist ei saa pidada KKK tulemuslikkust 

näitavaks tegevuseks 

3 Väärtused ja kaitse-eesmärgid 

3.1 Oru pargi maastikukaitseala väärtuste defineerimise lähtekohad 

"Kui enamik mõisaümbrusest lahendati suurejoonelise looduspargina, kujundati lossi lähiümbrus 

luksusliku lilleaiana. Muu hulgas leidus seal nn Vanaema aed, kus kasvas "vanamoodsaid" lillesorte - 

päevalilli, tüümiane, salveisid, lavendleid, kukekannuseid ja mitmesuguseid potililli. Ka siis, kui loss juba 

valmis, oli seal suviti ametis kuni kolmkümmend aednikku, kes tõid triiphoonetest välja palmid, agaavid, 

apelsini- ning roosipuud. Siis olevat Oru meenutanud tõesti seda, milleks ta oli algselt mõeldud - Elysioni, 

maapealset paradiisi." 67 

Oru park, nagu ta pragu meile avaneb, on loodud XIX sajandi lõpul ja XX sajandi esimestel aastatel. Oru 

lossi omaaegne kujundus oli üks suurejoonelisemaid Eestis - võrreldav oma vormikõnelt võib-olla 

Potsdami lossi aedadega Saksamaal, kuid tänu dramaatilisele reljeefile on Oru tunduvalt 

suurejoonelisem, õhulisem, valgem... Juba ainuüksi oma suuruse ja ülesehituse poolest oli ta oma ajastu 

märk juba loomise ajal ning on seda suurema tähtsusega kaasaja Eesti pargikunsti loos. Eriti, kui mõelda 

sellele, et omaaegne pargiruum on praktiliselt säilinud endistes piirides. 

67 

Hein, A. 2003. Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini. Hattorpe; lk 191

Oru lossiansambli tähelepanuväärsus ei peitu ainult topograafias ja maastikukujunduses. Oru 

lossiansambel on märgilise tähendusega ka vaadates ansambli kavandamist läbiviinud persoone, kelleks 

olid arhitekt Gavril Baranovski ja maastikuaednik Georg Kuphaldt. Gavril Baranovski on üks tollase 

tsaariaegse Venemaa Peterburi ja Moskva juhtivaid arhitekte ja arhitektuuriteoreetikuid, kellel oli suur 

mõju nende linnade juugend- ja neoklassitsistlikule arhitektuurile 68 . Georg Kuphaldti jälge Eesti 

pargikunstile on raske alahinnata; Toila Oru park on seejuures üks tema loomingu ellu viidud 

tippsaavutustest. 

Oru park esimese Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsina on samuti sümboolse ajaloolise 

tähendusega, mida ei saa alahinnata piirkonna identiteeti arvestades, kuid mis on omaette märgiks Eesti 

XX sajandi ajaloos. Märkimisväärne on suveresidentsi saamislugu, kui ka kirg, millega erinevad hilisemad 

võimud lossi on hävitanud. Eesti taasiseseisvumisega seostub sümboolselt ka Lossiplatsi taastamine ning 

üldised pargi korrastustööd 1990-tel ja 2000-tel. Presidendi residentsiga seostub Oru park ka kui näide 

Eesti 1930-te pargikunstist. Oru park, kui unikaalse miljöö- ja looga maastikuruum on üks Toila asula 

olulisematest identiteedikandjatest. 

Oru park ajaloolise maastikuarhitektuurse ja kultuuriloolise objektina on mitmes mõttes silmapaistev 

rajatis. Selle kujunemisele lisandub unikaalsetest loodustingimustest tulenev omapärane elustik. Seega 

Oru pargi maastikukaitseala väärtuste määratlemisel on võrdse prioriteetsusega nii tehislikud kui 

looduslikud kompleksid. Oru pargi identiteedi aluseks erinevatele kasutajagruppidele on ajalooline 

pargiruum ning/või maaliline maastik - seega Oru park kui PARK. Defineerides pargi väärtusi tuleb seega 

lähtuda Oru pargi maastikukaitseala kui pargi kestmisest. Seejuures ei saa erinevatest taustsüsteemidest 

lähtuvaid väärtusi käsitleda eraldi või prioritiseerida arvestamata pargi kui tervikuga. Pargi kui 

arhitektuurse ning sotsiaalse ruumi, kuid ka kui tehis- või poolloodusliku koosluse hoidmise seisukohalt 

on esmatähtis, et pargi külastajad ja kohalikud elanikud tajuvad ning määratlevad Oru pargi 

maastikukaitseala kui pargina toimivat parki. Seetõttu võib välja tuua väärtuste määratlemisel 

olulisemad maastikukomponendid, milleks on: 

• Oru pargi ajalooliselt kavandatud ruumiline struktuur ja kompositsioon; 

• Oru pargi elustik ning kooslused. 

Mõlemad on omavahel tihedalt läbipõimunud ning sõltuvad teineteise olemasolust. Mõlema 

kujunemisel ja eksistentsil on määrava tähtsusega pargistruktuur, so avatud-suletud pargiosade 

vahekord ning pargiruumi võtmeobjektid (looduslikud, poollooduslikud ja tehislikud). Väärtuste 

defineerimisel on siin määravaks pargistruktuuri loetavus (arusaadavus) ning võtmeobjektide olemasolu 

ja seisukord. Oru pargis on väga hästi säilinud ajalooline pargistruktuur ning kompositsiooni markeerivad 

pargiobjektid. Samuti - pargi elustik ja kooslused on kujunenud vastavalt pargiruumi omapärale ning 

eksisteerivad praegusel kujul tänu tingimustele ning võimalustele, mida pargiruum võimaldab. Võtmeroll 

seejuures on Oru pargis reljeefil, parki läbival Pühajõel ning pargipuistul, vähem tehisobjektidel. 

Eelnevast lähtuvalt võib defineerida Oru maastikukaitseala põhiväärtused (loend ei tähenda hierarhiat): 

• ajalooliselt ja kultuurilooliselt oluline (tähenduslik) koht; 

• pargikunsti seiskohalt (Eesti kontekstis) tähelepanuväärne pargiruum ja kompositsioon, üks 

suurimaid ja terviklikumalt säilinud maastikuparke Eestis; 

• iseloomuliku miljööga park, mille aluseks on unikaalne reljeef, kooslus, rajatised (sh nende 

kujunemislugu ja tähenduslikkus), üks Toila asula identiteedikandjatest; 

68 Hein, A. 2003. Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini. Hattorpe; lk 191-192

• omanäolise ja unikaalse elustikuga maastik; 

• atraktiivne turismiobjekt (nii Ida-Virumaa, kui kogu Eesti konteksti arvestades), puhkeala ja 

õppekeskkond. 

Tuleb toonitada, et iga nimetatud väärtuse hoidmiseks ja edasikandmiseks on vajalik ka teiste nimetatud 

väärtuste säilimine. Kui mõni neist väärtustest transformeerub või kaob, transformeerub või kaob ka see 

Oru park, millena Oru maastikukaitseala teadvustatakse, tuntakse ja tunnetatakse täna. 

3.2 Oru pargi maastikukaitseala kui ajalooline park 

3.2.1 Pargiruum ja kompositsioon, vaated 

Pargiruumi ülesehitust iseloomustavad kujundusstiil ja kompositsioon, sh avatud ja suletud alade 

vahekord, vaatekoridorid pargi sees, ümbritsevast maastikust pargile ning pargist ümbritsevale alale, 

teedevõrgustik ja veekogude paiknemine. 

Skeem 11. 2013. Aasta seisuga säilinud avatud alad ja vaatekoridorid. Georg Kuphaldti poolt kavandatud 

olulisemad vaated, mida saab üldises plaanis pargi korrastamisel aluseks võtta (skeemi alus: Eesti pargid 1 69 ). 

69 

Eesti pargid 1. 2007. Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet. Tallinn, Varrak

Oru park on loodud kahte erinevat kujunduspõhimõtet järgides. Lossi lähiümbruse ala on kujundatud 

algselt 1897. aastal ja rekonstrueeritud 1930-ndate keskel regulaarses stiilis (inspireerituna rooma 

villaaedade põhimõtetest, korrapärase mustriga iluaed, mis lähtus lossi arhitektuurist; muudetud 

ümberehitamise käigus funktsionalistlikus meeles lakooniliseks). Enamus ülejäänud pargialast oli 

kujundatud inspireerituna XIX sajandi II poole inglise pargistiilist. Kuphaldt kasutas ära Oru pargiala 

looduslikud eeldused: eeskätt Pühajõe oru, sellega seotud reljeefi, merevaate jne. Näiteks lossi, 

vaateplatvormide ja teede paigutamisega kõrgele pangale avanes vaade enamikule pargi 

vaatamisväärsustele. Jõe vasakkaldal, nn. Lipumäel asunud paviljonist võis nautida lossi ja terrasse 

õhtupäikeses 70 . 

Looduslähedane kujundus oli rikkalikult aktsentueeritud arhitektuursete väikevormidega: Oru pargis 

asusid grott, allikakoobas, paviljonid jm historitsistlikule pargile omased maalilised rajatised. Oru pargi 

planeering on suures osas säilinud (Skeem 11), mis on pargi ajaloolise väärtuse seisukohalt oluline. 

Kuphaldti plaanilt võib välja lugeda infot ajaloolise teedevõrgu, avatud ja suletud alade vahekorra, 

vaatesihtide ja väikevormide kohta. See plaan on aluseks koostatud ja elluviidud 

rekonstrueerimisprojektidele. 

Tänasel päeval on osad Kuphaldti projekteeritud objektidest hävinud (1 sildadest, liivakivipaljandi 

tugimüür, kiviktaimlad jne), kuid mitmed objektid on õnnestunud ka taastada (pargiväravad, 

vaatepaviljonid, terrassid, grott, allikakoobas jne). Pargiruumi avatud ja suletud alade vahekord on 

säilinud suurel määral ning seetõttu on jälgitavad Kuphaldti kujundatud vaated (Skeem 11). Nn Karu 

väravate juures on avatud alade osakaal kõige rohkem muutunud. Selle põhjuseks on omal ajal rajatud 

puukool ning hilisemad juurdeistutused. Skeem 13 on ära toodud pargis olevad võtmevaated. Need 

vaated on seotud pargi kompositsioonis oluliste objektidega (sillad, paviljonid, vaatekohad, terrassid 

jne). Vaadete taastamise ja hooldamise seisukohalt on peale paviljonide ja sildade olulised ka vanad 

kivipinkidega puhkekohad (nt. dendropargi alumises osas jõeterrassil, keskmise silla juures jõeterrassil). 

Foto 8. Vaade Pühajõe orule 2013.a. veebruaris (Sulev Nurme). 

70 

Kaaver, A. 2003.Maastikuaednik Georg Kuphaldt. Tallinn

Pargi rajamisele ja 1930-ndate aastate ümberehitamisele ja täiendamisele, on parki lisatud erinevaid 

objekte ja tehtud juurdeistutusi veel mitmetel perioodidel. Seetõttu võib tänasel päeval pargis näha 

näiteks puukooli ala, lastemänguväljaku jäänuseid, Jaapani kivide aeda, jne. Lisas 6 on välja toodud 

pärandkultuuriobjektide loetelu. Loetelus väljatoodud objektidest on väiksema tähtsusega hävinud 

objektide asukohti tähistavad alad. Hoolustööde tegemise seisukohast on olulised säilinud ja/või 

taastatud pargi väikevormid, pargiehitised ning puistuosad. 

Tänu loodusliku uuenduse kasvamajätmisele ning avatud kohtade täisistutamisele on oht, et pargi 

avatud alad vähenevad ja täis kasvavad pargis olulised vaatesuunad. Osaliselt on nii juba Pühajõe oru 

suunaliste vaadetega juhtunud. Vältimaks avatud alade kinnikasvamist, tuleb pargis läbi viia raied, 

millega avatakse sulgumisohus vaated ja parandatakse väärtuslikumate puude seisukorda. Samas ei tohi 

vaadete avamisega muuta väärtuslikku klindimetsa olematuks. Halva näitena peab välja tooma 

Nõiametsa taguse ja Saksa sõdurite kalmistu klindiastangu osa, kus klindimetsa on sisse raiutud laiu 

vaatekoridore, millega on klindimets nendes kohtades hävitatud. Vaatekoridoride puhtaksraiumine koos 

alusmetsa ja II rinde puudega ei ole kindlasti sellisel kujul põhjendatud. Vaatekoridorist võib küll 

eemaldada vaadet varjavaid puid (või eelistatult nende alumisi vm oksi), kuid seda ei tohi teha 

lageraiena. Samuti - klindimets on raskesti ligipääsetav ala, kuid ka siin tuleb teha vaadete regulaarset 

hooldust ca 5 - 10 aastase tsükliga (vastavalt vajadusele ka tihedamini). Praegusel juhul on klindinõlval 

lageraie tulemusel kasvama hakanud võsa pargi esteetikat rikkuvaks nähtuseks ning pigem vaesustab 

pargiruumi mitmekesisust. 

Oru pargi kompositsioonile on suurimaks ohuks ajalooliselt kujunenud planeeringu hävimine pargi 

väärtuste vastu huvi puudumise ning hoolimatusest ja/või teadmatusest valede 

rekonstrueerimislahenduste või mittesobivate hooldusvõtete kasutamise tõttu. 2011-2012 aasta 

rekonstrueerimistööde tulemused kahjuks illustreerivad parki mittesobivate ehitus- ja 

rekonstrueerimislahenduste kasutamist kujukalt. 

Pargiruumi ohustab ka ebasobivasse kohta ehitamine, omavoliline pargipuude raie ja valesse kohta 

istutamine. Kujundustöid tohib pargis teha ainult tervikut arvestavate kooskõlastatud projektide alusel. 

Kaitse-eesmärgid (pikaajaline ja kaitsekorraldusperioodi eesmärgid ühtivad) 

Pikaajalised kaitse-eesmärgid 

Oru pargi kompositsioon ja vaated on säilinud. Kinnikasvamisohus või tähtsad kinnikasvanud vaated on 

taas avatud. Avatud ja suletud alade vahekord on säilinud või suurenenud algsele lahendusele sarnaselt 

avatud alade kasuks. Vaatefookustena toimivad tehisobjektid (nt Kolm Graatsiat, sillad jne) on 

hooldatud. Pargi teedevõrk on säilinud ja hooldatud. Park on pidevalt hooldatud vastavalt KKK-le. 

Ohutegurid: 

• pargi külastustaristu tööd jäävad lõpetamata ning selle raames planeeritud rekonstrueerimistööd 

jäävad tegemata; 

• pargi puistus ei viida läbi puistu rekonstrueerimisprojektis määratud raieid ning puistu jääb 

hooldamata; 

• parki tehakse valimatult juurdeistutusi, mistõttu kasvavad kinni olulised avatud alad; hooldusmahu 

kasvamise tõttu jäävad juba istutatud taimed hoolduseta; 

• niidetavate alade hooldamatuse tõttu kasvavad kinni tänasel päeval avatud vaated (vaatekoridorid) 

ning avatud alade pindala väheneb;

• olemasolevate pargirajatiste ja arhitektuursete väikevormide hooldusintensiivsus väheneb, mistõttu 

väärtuslikud objektid lagunevad ja hääbuvad; 

• parki ehitatakse pargiruumi ebasobivaid rajatisi (seotuna nn. Valge majaga või planeeritava 

külastuskeskusega). 

Meetmed: 

• Oru pargis lõpetatakse rekonstrueerimisprojektiga ettenähtud tööd jälgides head ehitus- ja 

restaureerimistava ning kasutades parki sobilikke materjale ning tehnoloogiaid; vajadusel tuleb 

kvaliteedi tagamiseks rekonstrueerimisprojekti täiendada või muuta; 

• puistus viiakse läbi dendroloogilisel hindamisel põhinev sanitaar-, hooldus- ja kujundusraie ning läbi 

raiete on tagatud vaadete säilimine (avamine). Pargis teostatavad puistu hooldustööd tellitakse 

ajaloolise pargi restaureerimiskogemusega ettevõtetelt, millel on püsiv lepinguline suhe arboristiga; 

• parki tehakse juurdeistutusi vaid ettenähtud kohtadesse, istutused tehakse vaid pärast primaarsete 

raie- ja hooldustööde teostamist; 

• pargi avatud alasid hooldatakse vastavalt kavas ettenähtud soovitustele, mis on aluseks avatud 

alade esteetilisele ilmele; 

• pargis teostatavad rajatiste ja väikevormidega seotud restaureerimis-, rekonstrueerimisja 

ehitustööd tellitakse ajaloolise pargi restaureerimiskogemusega ettevõtetelt, millel on püsiv 

lepinguline suhe aedniku ja maastikuarhitektiga; 

• kaitsealuse alaga seotud ehitustööd kooskõlastatakse nii kaitseala valitsejaga kui 

rekonstrueerimisprojektide autoritega, ehitustööde kvaliteedi kontrolliks kasutatakse pädevat 

ehitusjärelvalvet; täiendavad parki puudutavad projektid ja täiendavad pargiruumi uuringud 

tellitakse vaid ajaloolise pargi restaureerimis-rekonstrueerimiskogemusega ettevõtetelt, millel on 

püsiv lepinguline suhe vastavasisuline erialase kõrgharidusega spetsialistiga (maastikuarhitekt, 

vajadusel dendroloog). 

3.2.2 Veekogud 

Oru pargi kõige tähtsamaks pargi kompositsiooniga seotud veekoguks on parki läbiv Pühajõgi. Kuna 

Pühajõe hoiualale ja loodusalale kehtib eraldi kaitsekorralduskava 71 , mis reguleerib jõega seonduvat, on 

vajalik Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskavas viidata vaid neile tegevustele, mis on olulised 

Pühajõega seoses Oru pargi väärtuste säilimise seisukohast. Täpsemalt on jõe kaitsekorraldusega seotud 

küsimusi käsitletud ptk 3.4.2-s. 

Pühajõel pargialal paiknenud vesiveski ja paisude asemele rajati 1937. aastal kolmest tiigist koosnev 

tiikidesüsteem kalade kasvatamiseks. 1971. aastal tiigid ehitati ümber ja neile rajati betoonpõhjad. 

Tiikidesüsteemi varustab veega nõlval asuv Roosteallikas, mille vesi on juhitud madalat kraavi pidi 

tiikidesse. Tiigid on omavahel ühendatud ülejooksutorudega. Tiikide kaldad ja voolurennid 

rekonstrueeriti 2012. aastal. Veevoolurennide lahendus on ebaesteetiline, nende ehituskvaliteet on 

madal, seetõttu tuleb kaaluda veerennide ümberkujundamist ja asendamist maastikuparki sobivamal 

kujul esimeste lagunemistunnuste ilmnemisel. Tiigid ja nende veepeeglid on olulised lokaalselt just 

pargisisestes vaadetes ja huvipunktidena. Võtmevaadetesse jäävad nad vaid piiratud kohtadest 

vaadeldes. Ebaesteetilised veerennid samas määravad kogu tiikidega seotud piirkonna mulje. 

71 Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, 

Kättesaadav: (21.03.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf

Kaitse-eesmärk (pikaajaline ja kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk ühtivad) 

Tiigid on hoitud puhtad, tiigiservad hooldatud, tiigiga seotud rajatised (veerennid jms) on töökorras ja 

toimivad. 

Ohutegurid: 

• 2012.a. rekonstrueeritud ja juurde ehitatud sajuveerennid amortiseeruvad kiiresti halvast 

ehituskvaliteedist tingituna ning vajavad ümberehitamist või likvideerimist - tingib vajaduse 

kapitalimahukateks kordustöödeks tiikide piirkonnas, mis omakorda mõjutab kogu naabruskonna 

elustikku ja pargi kasutuskvaliteeti. 

Meetmed: 

• tiike veega varustavate veerennide (ja ka teiste 2012.a. ehitatud sajuveerennide) seisundit jälgitakse 

(eriti kevadtalvisel perioodil, kui suurest ööpäevasest temperatuuride erinevusest tingituna võib 

betoonplaatidele paigaldatud graniitkivid irduma hakata) ning probleemide ilmnemisel 

remonditakse. 

Foto 9, foto 10. Tiigid ja betoonrenn 2012.a. oktoobris (vasakul) ning 2013.a. jaanuaris (Sulev Nurme). 

3.2.3 Puistu 

3.2.3.1 Pargipuistu 

Puistu kirjelduse aluseks on 2012. aasta pargis läbi viidud dendroloogiline inventuur, mille alad on välja 

toodud järgneval skeemil (Skeem 12) 72 . MKA seisukohast on oluline hinnata ka alasid, mis on 

dendroloogilisest inventuurist välja jäänud ning need on skeemil ära tähistatud. Metsapargi osadele ei 

ole hinnangut mõtet üksikpuudena teostada ja nendest aladest on ülevaate andnud Sulev Järve oma 

2009. aastal koostatud töös 73 . 

Puistus eristub tekkelt selgelt viis kihistust. Pargi raamid ning ruumilise struktuuri põhiosa moodustab 

loodusliku tekkega puistu, mis piirab moodustab kogu maastikukaitsealale omalaadse raami (Saksa 

sõdurite kalmistu, sellest lõuna suunas jääv metsane ala, Nõiamets, pargi idaosas asuv loodusliku metsa 

laadne osa ning lõunapiiril (laululavast lõunas) kasvav metsalaadne puistu. Vanimad männid pargi 

72 Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ töö nr 33MT12 

73 

Järve, S. 2009. Oru pargi dendropatoloogiline hinnang, Tallinn;

lääneosas võivad olla kaugelt üle 150 aasta vanused. Pargi regulaarosa ja keskosa vanemad puud 

pärinevad Georg Kuphaldti kavandi kohaselt tehtud istutustest 1900-te algusest, samast piirkonnast 

leiab ka 1930-te II pooles presidendilossi korrastamise käigus tehtud istutusi. Dendroaed iseloomustab 

1960-70-tel tehtud istutusi ning korrastatud pargiosad (Lossiplats, Kivide aed, Dendroaed) on näitavad 

1990-2000-tel tehtud taastamisistutusi. 

Ehkki park võsastus 1920-tel ning hiljem, 1970-80-tel mõneti ajalugu kordus, on pargi peamistes osades 

säilinud küllaltki hästi algne ruumiline struktuur. Tõsi, läänepärnaalleest klindi pool asunud avar pargiaas 

on tänaseks pöördumatult täis istutatud ja täis kasvanud (seal paikneb ka 1960-70-tel rajatud 

Dendroaed), kuid näiteks võtmevaated lossipargi terrassilt ja vastasnõlvalt lossipargi terrassile on 

suudetud enam-vähem hoida. Pühajõe suudmealaga piirnevad alad on kahjuks tugevasti võsastunud. 

Samuti on üsna halvas seisukorras ka Dendropargist jõeoru poole jääv pargiosa ning vahetult 

lossiterrassi alla jääv puistuosa. Tänu loodusliku uuenduse valimatule kasvamajätmisele ning iga 

võimaliku avatud koha täisistutamise tulemusel on oht, et pargi avatud alad kasvavad täis, samuti on 

oht, et kui vähegi peaks olema tagasilööke elementaarses hoolduses, võivad täis kasvada ka olulised 

vaatesuunad. Osaliselt on nii juba Pühajõe oru suunaliste vaadetega juhtunud. 

Skeem 12. 2012 a. dendroloogilise inventuuri läbiviimise alad (roosad, KA poolse tellimuse alusel) ning 

edaspidist uurimist vajavad alad (A – lossipargi peaväljakuga otseselt külgnev ja kompositsiooniliselt oluline ala; 

B – alad, kus on vaja pargispetsialistiga välitööl välja selgitada väärtuslikud puud/grupid ja märkida koheselt 

raied; C – lage ala, kuhu on istutatud noori puid ja kus on üksikud grupid, mille puhul tuleb hinnata sobimist 

pargi kujundusse lähtuvalt vaadetest). Sinised numbrid tähistavad 2009. aastal S. Järve poolt läbiviidud 

dendropatoloogilise uuringu alasid (uuring hõlmas kogu parki).

Oru pargi puistu hooldustase on piirkonniti erinev. Üldjuhul on enamus uuringuala puistust 

elementaarselt hooldatud, st. niidetud, oksad ja lamapuit ning praht koristatud. Pargi keskosa ja 

regulaarosa ning lossipargist lõunasilla kaudu laululavale viiva tee äärne park on hooldatud ja heas 

seisukorras. Kohati on veel puistu liiga tihe, kuid hooldustööd käivad ja puistu seisukord paraneb järkjärgult. 

Kõige kehvemas seisus on järskudel nõlvadel kasvavad puud, mis tihti kannatavad ka liigniiskuse 

käes. Vähene kasvuruum on puistu olukorra mõjutajana teguriks eelkõige perifeersemates pargiosades – 

läänepärnaalleest idapoole jäävad pargiosad, Nõiamets, endise kiriku asukoha piirkonna puistus, 

põhjasilla lähistele jäävas puistus mõlemal pool jõge. 

Skeem 13. Oru pargi MKA võtmevaated (märkimata on kõik muud pargisisesed vaated) 

Tüüpilised hooldusprobleemid Oru pargis on: 

• ebaprofessionaalne okste lõikus – tüükad, rebendid; 

• kuivanud latvade, põhiokste, harude ja suurte tüügaste lõikamata jätmine esindusaladel ja 

liikumisteede läheduses; 

• puude mehhaaniline vigastamine pargi hooldustöödel ja uute rajatiste rajamistöödel 

(koorevigastused, istikute mahasõitmine, juurevigastused); 

• väheväärtusliku lehtpuude loodusliku uuenduse eemaldamata jätmine, mille tulemusel on pärsitud 

väärtuslikemate puude kasv; 

• uusistutuste kaootilisus ning sageli kasvukohaga mittearvestamine (tüüpiliselt liiga väikene 

kasvuruum);

• põõsarühmade piiramatus, põõsarühmade segunemine üksteisega; 

• lehtpuude loodusliku uuenduse eemaldamata jätmine põõsarühmadest. 

Arvestades puude võrade seisukorda vajab vähemalt 313 puud võimalikult kiiret võrahooldust: valdavalt 

kuivanud okste, harude ja tüügaste lõikus ning võrade tasakaalustamine. Seejuures oleks vajadus 

eemaldada 634 halvas seisundis ja väärtuslikemate puude kasvuruumi kasvavat puud ning need 

väheväärtuslikud puud, mis varjavad vaateid, kasvavad alleeruumi, risustavad avatud alasid jne. Kaitseeeskirjast 

lähtudes on oluline puistu seisukorra parandamine ning vajalike tööde aluseks on 

dendroloogilise inventuuri andmed. Et hooldustöödega mitte kahjustada nahkhiiri, tuleb koostada 

vastav uuring, mille käigus registreeritakse pargis asuvad nahkhiirekolooniad. Arvestades puistu 

esinevaid probleeme, mis on seotud juurepessu laia levikuga on vajalikud lisaandmed, mida 2012.a. 

teostatud dendroinventuur ei anna (vt. täpsemalt ptk. 5.2.2.1). Pargipuude hooldustöid planeerides 

peab arvestama nii lindude kui ka käsitiivaliste ning nende pesitsusperioodidega. Tööde tegemist tuleb 

vältida ajal, mil puid-põõsaid (eelkõige õõnsuseid) kasutatakse pesitsemiseks ja varjumiseks. 

Positiivne on, et tänu eelnevatel perioodidel raiumata jäänud võsale ning juurdeistututele on Oru pargi 

puistu erivanuseline ja liigirikas, mis on pargi kestvusele üheks põhialuseks. Seetõttu on pargi maalilisust 

ja atraktiivust võimalik hoida ilma väga suuremahuliste maastikukujundustöödeta. Tänu eri puistuosade 

erinevale tekkele, huvitavale reljeefile ning säilinud arhitektuursetele väikevormidele iseloomustab Oru 

pargi puistuid ka küllaltki suur visuaalne varieeruvus, mis teeb pargi ühelt poolt elamuslikuks ning teiselt 

poolt ka ökoloogiliselt varieeruvaks ning seetõttu huvipakkuvaks ja oluliseks piirkonnaks. Oru pargi 

puistu on olnud läbi aegade ka dendroloogiliselt huvipakkuv tänu oma liigirikkusele ning eksootilistele 

liikidele (nt vahtralehik). Kõike eelnevat kokku võttes võib välja tuua alljärgnevad väärtused: 

• võrdlemisi hästi säilinud ajalooline kavand, milles on hästi eristatavad möödunud 110 aasta 

kihistused; 

• erivanuseline ja mitmerindeline elujõuline puistu; 

• liigirikas puittaimestik ja varieeruv ning omapärane rohustu, mis kokkuvõttes pakub väga erinevaid 

elupaiku; 

• erinevate pargiosade visuaalne eriilmelisus, ilu. 

Puistu kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja meetmed on esitatud ptk. 3.2.3.2 lõpus. 

3.2.3.2 Alleed 

Oru pargis on 5 alleed. Ranna tee ääres asuv männiallee jäi koostatud dendroloogilisest inventuurist 

välja (Toila männiallee, 802:SIM:002). 400 m pikkuses allees on säilinud istutusaegsetest puudest kuni 

50%, allee seisukord on hea. See on omal ajal Föhrenhofi mõisa viinud männiallee, mis on istutatud ca 

1920. aastal. Allee vajaks dendroloogilist hindamist. 

Mere puiestee poolt pargile lähenedes asub tamme-läänepärna (üksikud berliini- ja loorberpaplid) 

segaallee, mis on oma tervisliku seisundi poolest heas seisukorras. Vaid üksikud puud on halvas 

seisukorras ja tuleks eemaldada. 

Kolmandaks alleeks on laululava lähedal asuv ca 230 m pikkune tammeallee (41 tk), mis on istutatud Oru 

pargi rajamisel. Ka nendest puudest enamus on rahuldavas või heas seisundis. Samas on selles allees 

suuremaid tühikuid ning halvemapoolses seisundis puid on palju.

Neljanda alleena võib samalt poolt jõge välja tuua Ranna teelt algava püramiidsete berliini paplite allee 

(19 tk), mille algsetest puudest on säilinud kuni 50%, allee pikkus on ca 100 m. 

Imposantseim allee on Karu väravate juurest algav läänepärnaallee (koos lossiväravate taguse puuderea 

ja ümber aia oleva osaga, kokku 152 puud), mis jookseb üherealisena väravast ümber lossiaia 

koolimajani ja sealt edasi Nõiametsa suunas. Nõiametsas on allee kahjuks arvatavasti aegade jooksul 

hävinud. Alleepuude seisukord on hea kuni rahuldav. Läänepärnaallee jätab pargis liikujale võimsa 

võlvistiku mulje. Üksikud puud allees vajavad toestamist või võra tasakaalustamist. 

Puude olukord alleedes on halvenenud mitmel põhjusel – pargi kasutuskoormus on alleega ääristatud 

teedel väga suur (mehaanilised vigastused) ja alleed on tihti külgvarjus ning seetõttu kipuvad alt 

laasuma. Ka on alleepuudel lumekahjustusi ja tormikahjustusi, kuid need on väiksema tähtsusega. 

Alleede seisukorra parandamiseks on oluline hooldada nii puid (võrahooldus), kui puude aluseid 

(võraaluste võsastumine) ning vähendada puudele langevat külgvarju kõrvalaladel kasvava puistu 

harvendamise teel. Läänepärnaallee dendropargi osas tuleks elupuu hekk lõigata madalamaks (kuni 2,0 

m peale), et anda puudele rohkem valgust. 

Pargi alleed on pargi kompositsiooni ühed kandvamad osad, mis on looduses väga selgepiiriliselt 

märgatavad. Seetõttu on kõik alleed Oru pargi MKA KKK seisukohast väga olulised elemendid. Alleede 

vaadeldavus tuleb igal juhul säilitada ning vajalik on nende pidev professionaalne hooldamine, et nad 

säiliksid võimalikult pikaaegselt. Alleedega seotud hooldustööd on I prioriteediga. 

Foto 11. Läänepärna allee 2012.a.oktoobris (Sulev Nurme). 

Kaitse-eesmärgid

Pikaajalised kaitse-eesmärgid: 

Säilinud on Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, 

dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohast väärtuslik puistu ning 

aiakunsti hinnalised kujunduselemendid. 

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgid: 

• pargiruumi terviklikkuse säilimine puistu hooldusel, sh avatud pargiaasade ja -väljakute ning 

parkmetsaga suletud alade vahekorra säilimine, vaadete säilimine pargis sees ning pargist 

ümbritsevale maastikule ja vastupidi; 

• pargi puistus on läbi viidud hoolduslõikused vastavalt koostatud dendroloogilisele inventuurile 

vähemalt I ja II klassi tähtsusega aladel (alade määrang lähtub 2012. aastal Artes Terrae OÜ poolt 

koostatud projektist puistu rekonstrueerimiseks); 

• puistu väärtusega arvestatakse pargi hooldamisel ja arendustegevuses, puud on heas seisundis 

(elujõulised ja hooldatud, heades valgustingimustes) ja külastajatele ohutud; 

• tagatud on puistu erivanuselisus kavakindlate perspektiivsete uusistutustega; 

• ette on võetud meetmed juurepessist haaratud puistuosade rekonstrueerimiseks. 

Ohutegurid: 

• omavoliline raie ja/või istutamine, ebasobivasse kohta istutamine; 

• hooldamatuse või valede hooldusvõtete kasutamise tõttu pargi puistu seisundi halvenemine 

või hävimine (ka vaadete kinnikasvamine, ajaloolise pargistruktuuri hägustumine; võsastumine, 

pargi kompositsiooni seisukohalt oluliste puude hävimine hooldamatuse tagajärjel); 

• puistu dendroloogilise mitmekesisuse vähenemine tulenevalt mitte otstarbekohasest 

hooldusest; 

• dendropatoloogiliste mõjurite negatiivne mõju (võib ilmneda valede hooldusvõtete 

rakendamisel või/ja ebasoodsate ilmastikuolude kokkulangemisel), millega kaasneb puistu 

nõrgenemine, liigirikkuse vähenemine jt probleemid; 

• reguleerimata külastus ning suurearvulise osalejate arvuga ürituste loata pidamine; 

• külastustaristu rekonstrueerimise pooleli jäämine, millega kaasneb tallamiskoormuse 

suurenemine ja suurem koormus ka puistule (eriti noortele taimedele). 

Meetmed: 

• teabepäevadel jm viisil huvigruppidele pargi väärtuste selgitamine, seotud õigusaktide ning 

õigete raie- ja hooldusvõtete tutvustamine. Uusistutuste kavakindel teostamne 

rekonstrueerimisplaaniga ettenähtud kohtadesse; 

• võsa raie avatud alade taastamiseks ja nende regulaarne niitmine, väljalangevate üksikpuude 

ja põõsaste asendamine (va alleed), puistuosade hooldamine lähtudes koostatud dendroloogilisest 

inventuurist, pargi struktuuri seisukohalt oluliste alleede hooldus esmajärjekorras. 

• õigete hooldusmeetmete kasutamine tagab puistu mitmekesisuse säilimise, vajadusel tuleb 

puistu hooldamisse kaasata dendrolooge ja/või arboriste, kes tunnevad hästi erinevaid liike ja 

nende vajadusi; 

• puistu hooldus- ja raietöödel juurepessu levikut minimeerivate meetmete rakendamine, 

puude ja põõsaste lõikamine liigispetsiifikast lähtuvalt; 

• reguleeritud külastus võimaldab piirata vandalismist tingitud puistu kahjustusi, 

planeeringutes ja projektides puistu ning selle eripäradega arvestamine.

3.2.4 Teed 

Ajaloolist teedevõrku on aja jooksul vähe muudetud, enamus põhiteedest on säilinud ja on olnud 

pidevalt kasutusel. Maastikust on kadunud vaid hävinud sillaga seotud teedevõrk, Nõiametsast 

mererannale kulgenud jalutusteed ning metsapargis olevad mõned väiksemad teed. Lisaks vaatelisuse ja 

avatud-suletud alade säilimisele, on tänaseks päevaks rekonstrueeritud enamus pargi teedestruktuurist, 

mis on näha Kuphaldti plaanil (kaasa arvatud sellega seotud objektid - sillad, paviljonid, terrassid jne.) 

Teedestruktuuri säilimisele on kaasa aidanud pargi külastusrohkus, mistõttu võib öelda, et teede hulk 

pargis võimaldab pargi külastajatel mugavalt liikuda, kaitstes pargi alustaimestikku tallamise eest. Juba 

mitmendat aastat jätkuvad pargi taastamistööd külastustaristu rekonstrueerimisprojekti aluselt 74 . 

Teekatteks on asfalt (nt Karuväravast parki kulgev peatee), graniitsõelmed (nt. Saksa sõdurite kalmistu), 

graniitkillustik (nt. Dendroaed) ja kruusa või sõelmetega tugevdatud pinnas (nt Nõiamets). Paljud 

jalgteed on lihtsalt sissetallatud pinnaserajad. Teede seisukord on erinev, enamus asfaltkattega teedest 

on suhteliselt heas korras, samuti korrektselt rajatud graniitsõelmeteed (Saksa sõdurite kalmistul). 

Lubamatuks tee kasutuskvaliteedi ja püsimise seisukohalt on aga 2012.aastal teede ehitamisel ja 

uuendamisel kasutatud peenefraktsiooniline graniitkillustik, mis ei sisalda peenfraktsiooni ning seetõttu 

ei ole püsiv. Kuigi uued ja korrastatud teed on piiratud immutatud lauaga jääb graniitkillustik teekattena 

liikuvaks ja see kantakse hooldusega (pühkimine), külastajate jalgadega või erosiooniprotsesside käigus 

teedelt ära. Uute teede rajamisel on lubamatu sellist kattematerjali kasutada. Olemasolevate teede 

puhul tuleb kaaluda rajatud teede katte uuendamist olemasoleva amortiseerumisel sobivama kattega. 

Kaaluda võib purustatud kruusa (segu nr 5) või graniitsõelmeid (fr. 0 - 6...16 mm). Asfaltkattega teedel 

on otstarbekas ka teede korralisel remondil või rekonstrueerimisel jääda asfaltkatte juurde. Kuna park 

on suur, ei ole vajalik taotleda igal pool sarnaste teekatete kasutamist. Perifeersete osade jalgteid ja 

radasid ei ole vajalik katendi alla viia. 

2012.a. rajati ühe peamise pargitee äärde (Laululavalt Lossiplatsile viiv tee) betoonrenn, mis 

kvaliteediprobleemide pärast ehitati ümber, kuid sellest hoolimata on siiski liiga massiivne ja parki 

sobimatu. Nõlvadel asuvatele teedele on otstarbekas ette näha probleemsetesse kohtadesse sajuvee 

kanaliseerimise võimalused, kuid kasutada tuleb väikesemõõtmelisi loomadele ja inimestele ohutuid 

ning esteetilisi renne, mis ehitatakse teekattega samast või kvaliteetsemast materjalist vahetult tee 

serva (maksimaalne sügavus 100 mm, maksimaalne laius 500 mm, nõlvus 1:10...1:20). 

Kvaliteetse teedevõrgu tagamine on kaitseala haldamise seisukohalt olulise tähtsusega. Optimaalne 

teedevõrk vähendab tallamiskoormust rohttaimestikule, vältides väärtuslike koosluste kahjustumist. 

Optimaalse struktuuriga teedevõrk võimaldab külastajate liikumise suunamist pargi vaatamisväärsuste 

juurde. Ajaloolisele sarnase teedevõrgu säilimine aitab hoida pargi ajaloolisi ja pargikunstiväärtusi 

(teedevõrk on ruumilise struktuuri üks kandjatest). 

Kaitse-eesmärk 

Pikaajaline kaitse-eesmärk: 

Teedevõrk on säilinud ajalooliselt välja kujunenud struktuurina, teed tagavad pargikülastajate mugava 

liikumise selleks ettenähtud trajektooridel. Rohttaimestiku tallamiskoormus on minimeeritud. Park on 

74 

AS Kobras. Oru pargi MKA külastustaristu rekonstrueerimise põhiprojekt. Töö nr 2011-035

hästi juurdepääsetav, jõudmine huviobjektideni on mugav ja turvaline. Teed on kvaliteetse kattega, 

teekate ja teedega seotud rajatised on esteetilise välimusega. 

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: 

Külastustaristu rekonstrueerimisprojekt on täies mahus ning projekti järgides lõpuni ehitatud. 

Ohutegurid: 

• pargi külastustaristu tööd jäävad lõpetamata ning selle raames planeeritud teede 

rekonstrueerimistööd jäävad lõpetamata; 

• teede hooldusintensiivsus väheneb, mistõttu teekatted lagunevad, tekib juurde isetekkelisi radasid 

ja tallamiskoormus taimestikule suureneb; 

• teede jm külastustaristu halvenenud kvaliteedist tulenevalt pargi kasutuskvaliteet halveneb. 

Meetmed: 

• olemasoleva teedevõrgu säilitamine, probleemsete teelõikude kasutusmugavuse suurendamine läbi 

rekonstrueerimise; 

• eesmärgipärase jooksva hoolduse tagamine, katendiga teede jooksev remont; eelistada tuleb 

olemasolevate teede kvaliteedi parandamist ja teede käigushoidmist uute teede rajamisele; 

• vajadusel lisarajatiste ehitamine kasutusmugavuse suurendamiseks (veeviimarid, viidasüsteem, 

trepid jms). 

3.2.5 Arhitektuursed väikevormid 

Väikevormidena leiavad käsitlemist ptk. 1.2.3 välja toodud pärandkultuuriobjektid, mille säilimine on 

pargi kompositsiooni seisukohalt oluline (vt. Skeem 3) ning pargis leiduvad muud arhitektuursed 

väikevormid. 

Pargis on jõe ületamiseks olnud 4 silda, millest 3 on tänini oma asukohal taastatult säilinud. Pargi 

loomise ajal ehitati sillad puidust, nende asemele ehitati hiljem kivist kaarsillad. Eesti Vabariigi ajal tehti 

sillad pealt tasaseks, 1941. aastal lasksid taganevad punaväelased sillad õhku. Sakslased ehitasid 

Lõunasilla (802:KIS:002, skeemil nr 11) asemele uue puust silla, mis taganedes hävitati. Pärast sõda 

1947. aastal ehitati uus Lõunasild puidust ja seda mööda käis suurem liiklus läbi pargi. Silda remonditi 

1964-65. aastal, 1990-te aastate esimesel poolel asendati puittalad raudtaladega. Silla laudist on 

vahetatud peale seda veel korra 2001. aastal. Sellest ajast pärinevad ka silla kaunistused, mis imiteerivad 

katust, mida taheti kunagi sillale teha 75 . Lõunasild on oma asukoha tõttu arvatavasti kõige rohkem 

kasutust leidev sild pargis. 

Lisaks Lõunasillale on Oru pargis veel nn. Keskmine sild (802:KIS:004, skeemil nr 13), mille lähedal asus 

kunagi vesiveski ja Põhjasild (802:KIS:009, skeemil nr 14), mis asub sadama lähistel. Põhjasilla all olevat 

asunud Nõukogude piirivalve poolt paigaldatud võrk diversantide püüdmiseks 76 . Kõik Oru pargi sillad on 

hetkel rahuldavas seisukorras ja vajavad eelkõige korralist hooldust. 

75 Uustal, M., 2007, Oru park, Keskkonnaamet 

76 

Uustal, M., 2007, Oru park, Keskkonnaamet

Foto 12. foto 13. Nn. Keskmine sild (Sulev Nurme, 2012) 

Lipumägi on (802:MIL:002, skeemil nr 16) väljapaistvaim kõrgendik (neemik) Oru parki läbivas Pühajõe 

orus. Lipumäel olevat seisnud Karl XII väed ja lipp Põhjasõja ajal. Kuphaldti plaanil asub selles kohas 

paviljon (vt. Skeem 8). 1939. aasta plaanil on näha, et Lipumäele viib jalutustee, kuid paviljon plaani pole 

tuvastatav (ERA.T-3.24.1702 leht 1 77 , vt. Skeem 9). Andmed paviljonist Lipumäel on olemas 1972. 

aastast 78 . Tänasel päeval Lipumäel paviljoni ei ole. Uus paviljon ehitati 2009. aastal teise kohta. Uus 

paviljon ja selle ümbrus on suhteliselt hästi hooldatud. Paviljoni ümbruse rohttaimestik on suure 

külastatavuse tõttu ära tallatud. Paviljonist avaneb suurepärane vaade Pühajõe orule ning Lossiplatsile. 

Paviljon on heas seisukorras. 

Nõiametsa vaatepaviljon (802:MOK:023, skeemil nr 39) ehitati sõjas purustatud kohviku asemele 1990.- 

tel aastatel. Pärast sõda asus Nõiametsa paviljoni ees vangide poolt tehtud tantsuplats. Plats asus 

praeguse paviljoni juures kasvava valge männi kohal. Tantsuplats oli ümmargune, laudadest põrandaga 

ja reelinguga selle ümber 79 . Praegune vaatepaviljon on heas seisukorras. 

Kaldakindlustus Oru lossi terrasside all (802:MOK:009, skeemil nr 18) oli Kuphaldti projekteeritud 

liivakivist pangaosa toetav ehitis. Märke sellest ligi 100 m pikkusest objektist on võimalik tänapäevalgi 

märgata, kuid liivakivikalju toestamiseks rajatud kindlustus on pöördumatult lagunenud. Kaldakindlustus 

oli tollasele pargile oluline objekt lähtuvalt ajaloolisest kujundusest. Pargi edasisel haldamisel tuleb 

kaaluda säilinud osade konserveerimist. 

Oru Lossiplatsi metalli ja kivi kombinatsioonis väikesemõõtmeline päikesekell (802:MOK:006, skeemil nr 

19) paigaldati 2008. aastal Lossiplatsi ülemise terrassi balustraadile. Skulptuur "Kolm graatsiat" 

(802:MOK:018, skeemil nr 34), mis oli Nõukogude ajal piirivalve käes, restaureeriti peale punaväelaste 

lahkumist ja paigaldati Lossiplatsile 1990. aastatel. Mõlemad kirjeldatud väikevormid on olulised 

Lossiplatsi kujunduselemendid, mõlemad on heas seisukorras. 

77 Virumaal, Voka vallas, Voka mõisa järgi oleva mõisamaakoha Orro (kinnistu nr. 726), Pühajõe mõisa järgi oleva mõisamaakoha Nõiametsa nr. 

17 (kinn. nr. 2590) ja maakoha Ojavälja nr. A-25 (kinn. nr. 7676) plaan 

78 H.Tamm, Põhja-Eesti pargid, Tallinn, 1972 

79 

Uustal, M., 2007, Oru park, Keskkonnaamet

Foto 14, foto 15. Vasakul: Päikesekell Lossiplatsi terrassi balustraadil. Paremal: teisekohta ehitatud Lipumäe 

paviljon (Sulev Nurme 2013) 

Foto 16, foto 17. Vasakul: Oru pargi roosiaias asuv kolme graatsia kuju. Paremal: Nõiametsa vaatepaviljon 

Päide panga serval (Kärt-Mari Paju 2009) 

Grott (802:MOK:021, skeemil nr 23) rajati parki 1900 aasta paiku. See asub hävinud kiviktaimla 

läheduses, klindiastangu servas varjulises kohas moodustades maalilise merevaatega romantilise paiga 

omaette olemiseks. Kolmeosaline grott on horisontaalse liigendatusega, selle keskosas paikneb kolme 

kiviistmega istumiskoht. Grott on ehitatud maakividest. Oru pargi grott tähelepanuväärne Eesti 

pargikunstis, kuna siinsetes ajaloolistes parkides asunud grotte on väga vähe säilinud. Grott on 

suhteliselt heas seisukorras, seda on käepäraselt remonditud. Seisukorra parandamiseks tuleks kaaluda 

läbimõeldud kavakindlaid restaureerimistöid. 

Karuväravad on pärandkultuuri objekt (802:MOA:008, skeemil nr 24). Nõukogude ajal viidi 1939. aastal 

H. Halliste poolt modelleeritud Oru lossiansambli peavärava poste kaunistanud karuskulptuurid 

Sillamäele. Eesti taasiseseisvumise järel toodi skulptuurid tagasi oma endisele kohale. Peavärava postid 

ja kummagi posti kõrval asuv müüriosa on ehitatud hallist graniidist lõigatud plokkidest. Värav on 

kahepoolne massiivne vertikaallattidega sepisvärav. Värav, postid, karuskulptuurid ja müürid on

suhteliselt heas seisukorras, vajades korralist hooldust. Siiski on vajalik üle vaadata vuugitäited ning 

katteplaatide kinnitused, restaureerimisvajadus tuleb otsustada peale värava tehnilist ülevaatust. 

Karuvärava juurest viib läänepärnaallee Lossiväravateni. Lossiväravad said kannatada II MS-s. Väravad ja 

Lossiplatsi piirav lõigatud kivist alusmüüriga sepisaed remonditi 1996. aastal (väravad said uue 

metallosa). Väravapostid on restaureeritud, piirdemüüri alusmüüri katteplaat ja vuugitäited vajavad 

ülevaatust. 

Nn. Jääkaruvärav on ehitatud Väravamaja kõrvale 2000-tel. Värav võimaldavad vajadusel piirata parki 

sissesõitu. Risttahukakujulistel betoonplokkidel paiknevad valgeks värvitud betoonist kaks jääkaru 

skulptuuri. Skulptuurid ja postamendid on heas korras. 

Foto 18. Oru pargi grott (Sulev Nurme 2013) 

Allikakoobas oli osa Kuphaldti pargi projektist ja presidendilossi pargist, mis sai kahjustada sõjajärgsel 

ajal kui seal lõhati mürske. 1930-ndatel loodi koopa kaldanõlvale kiviktaimla, mille fragmente on näha ka 

tänapäeval. Koobas taastati 1973, mil koristati ala 1956. a. lõhkamisel tekkinud liivakivijäätmetest, 

kindlustati edasise varingu vältimiseks tugimüür ja kaeti koopaesine paeplaatidega ning rajati selle ette 

terrass, mille nõlvast voolab allikavesi kaskaadina alla. Allikakoobas on üks meeldivamaid puhkepaiku 

Oru pargis, kuid suletuna puude vahele jääb see paljudele märkamata. Allikakoopa rajatised on heas 

seisukorras, kuid koobas ise on hakanud varisema, vajades puhastamist allakukkunud liivakivitükkidest. 

Samal põhjusel on vajalik kontrollida ka koopa tehnilist seisundit, et kindlaks teha võimalik 

toestamisvajadus. Allikakoopaga on seotud hulk tugimüüre, mille vuugitäited on hakanud kohati irduma, 

vajades ülevaatust ning vajadusel ka remonti. Tugimüüride puhastamine samblast ei ole vajalik tervetel 

müüridel. Allikakoopaga on seotud ka erinevad kivitrepid, mis on suhteliselt heas seisukorras, kuid 

vajavad ülevaatust ning remonti. Põhiliseks probleemiks on sajuvee ja lumesulamisvee konstruktsioone 

kahjustav toime.

Foto 19, foto 20. Vasakul: Oru pargi peasissepääs - nn Karuvärav (Kärt-Mari Paju 2009). Paremal: Oru lossivärav 

(Sulev Nurme 2012). 

Oru pargis on mitmeid treppe ja tugimüüre. Kõige enam asub treppe Lossiplatsil. Valdav osa vanadest 

treppidest on jooksvalt remonditud, 2000-te algul ülemiselt terrassilt keskmisele terrassile viivad trepid 

on heas korras. Ülejäänud, originaalsed kivitrepid astangute vahel on rahuldavas seisukorras, vajades 

kohati astmete vaheliste vuukide ülevaatust ning vajadusel täitmist. Lossiplatsi tugimüürid on hetkel 

rahuldavas seisukorras, probleemsed on ülemise ja keskmise terrassi vahel asuvad müürid, mis on 

hakanud vajuma ja võivad variseda, lagunevad ka Vanaema aiakese tugimüürid. Alumiste terrasside 

klombitud graniidist rustikas tugimüürid on heas seisukorras, kuid sarnaselt muudele kivirajatistele 

pargis, vajavad vuugitäited ülevaatamist, samuti irdunud kateplaadid kinnitamist. Tugimüüridega seotud 

balustraade on remonditud 1990-te keskpaigast alates jooksvalt, mistõttu balustraadid on heas 

seisukorras. Lossiplatsi tugimüüride kohta on vajalik koostada restaureerimiskontseptsioon, et mitte 

rikkuda autentsete tugimüüride väärtust. Suvaline remont oskamatute tööliste poolt võib tekitada kasu 

asemel hoopis kahju. 

Endises lossitaguses osas asuva nelinurkse basseini ümbruse peenarde vahel asuvad kiviastmetega 

trepid, mille seisukord on halb. Trepid vajavad restaureerimist. Suvaline remont oskamatute tööliste 

poolt võib tekitada kasu asemel hoopis kahju. 

Pikimad trepid viivad Pühajõe paremalt kaldalt üles dendroaeda, lõppedes treppidelt kulgeva teerajaga 

läänepärnaalleel. Trepid on rekonstrueeritud 2012. aastal, kuid kohati jätab tööde kvaliteet soovida 

(astmed marsi piires ei ole sama kõrgusega, vuukimine on kohati ebakvaliteetne, kalded erinevatel 

astmetel on erinevad jne). Lisaks nendele treppidele on dendropargis veel vanad paeplaatidest trepid, 

mille seisukord on halb ning mis vajavad remonti. Remondil tuleb kasutada ära olemasolevad 

paedetailid, treppe ei tohi asendada betoondetailidega. 

Lisaks neile asuvad kivitrepid mõlemal pool Nõiametsast sadamapoole kulgevate tugimüüride juures. 

Nende treppide seisukord on rahuldav. Klombitud kivist tugimüürid Nõiametsa klindiservas on terved ja 

rahuldavas seisukorras (kontrollida tuleb katteplaate). 

Laululava ümbruse trepid vajavad jooksvat hooldust ja kohatist remonti.

Foto 21, foto 22. Vasakul: Dendroaia vanad paeplaatidest trepid. Paremal: Allikakoobas (Sulev Nurme 2012) 

Pargis asuvad üksikult või gruppidena mitmed graniidist pingid. Pinkide päritolu jääb arvatavasti pargi 

algusaastatesse. Osa pinke on kergelt kaarekujulised, osa sirged. Enamus on kaunistatud tagasihoidliku 

karniisilaadse randiga. Võib arvata, et nende liigutamise raskuse tõttu paiknevad need suuresti algsetel 

asukohtadel, mistõttu pinkide väljapuhastamine ja eksponeerimine, samuti pinkide kasutamise 

soodustamine on väga olulised tegevused arvestades autentse pargiruumi markeerimist. Suure osa 

pinkide asukohast on avanenud või avanevad tänini kaunid vaated. Kivipingid on Eesti parkides 

suhteliselt haruldased, mistõttu nende eksponeerimine ja väärtustamine on vajalik eelkõige Eesti 

pargikunsti ajaloo seisukohalt, tänu erilisusele on need ka olulised miljööväärtuse loojad pargis. Tänu 

materjalile on pinkide seisukord valdavalt hea, mõned pingid vajavad mugavama kasutamise huvides 

rihtimist. 

Lisaks kivipinkidele leidub pargis erineva disainiga istepinke. Pinkide asukohad ja valik disaini järgi on 

süsteemne Lossiplatsil ja Saksa sõdurite kalmistul, mujal sageli pigem juhuslik. Seljatoeta pingid on 

väheesteetilised. Pinkide seisukord on valdavalt hea vajades jooksvat hooldust. 

Foto 23, foto 24. Vasakul: graniitpink. Paremal: 2000-tel paigaldatud pargipink (Sulev Nurme 2013)

Prügikaste on vähe ja nende disain ja seisukord on erinev. Prügikastide hulk ja asukohad vajavad 

süsteemset ülevaatamist. Kohati häirib prügikastide paigutamine vaateliselt oluliste objektide ette (nt 

Nõiametsa paviljoni ees, kus mitu silti ja prügikast rikuvad vaate pargi poolt paviljonile). 

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli valgustus lossi terrassidel ja arvatavasti lossi lähiümbruses ka mujal. 

Täpne info 1930-ndate kohta puudub. 1998 aastal rajati parki valgustus. Valgustatud tee algab 

Merepuiestee juurest, läheb üle Lõunasilla ning kulgeb koolimajani. Üks haru kulgeb ka laululava juurest 

Lipumäeni. 2005 aastal rajati valgustus Merepuiesteed pidi sadamasse ning sealt koolimajani. 

Külastustaristu rekonstrueerimisprojekti järgselt peaks valgustuse saama ka üle keskmise silla minev tee, 

mis kulgeb Hõbeallika juurest läbi papliallee Merepuiesteeni välja. Lisaks saab valgustuse ka 

läänepärnaallee, mis kulgeb Karuväravatest Lossiväravateni. Valgustuse ehitamisel ei tohi kahjustada 

alleede juuri ning valguskaabel tuleb valgustiteni viia puu juurte piirkonnast väljastpoolt või sealt, kus 

see kahjustab puude juuri kõige vähem. Olemasolevad valgustid on vadavalt heas seisukorras, kuid 

esineb vandalismi. Valgusti tüüpide valikul ei tohi valida valgusteid, mis suunavad valgust üles (va 

Lossiplats, mille rajatiste juures võib kasutada dekoratiivse valgustuse elemente). See segab suurel 

määral toituvaid nahkhiiri. Uue valgustuse kavandamisel peab jälgima, et pargi territooriumil ei oleks 

samal ajal kasutusel enam kui kolm erinevat tüüpi mastvalgustit. Ruumiliselt ühtsed piirkonnad tuleb 

valgustada ühetüübiliste valgustitega. 

Foto 25, foto 26. Näiteid Oru pargi suurtest infotahvlitest (Sulev Nurme 2012) 

Foto 27, foto 28. Näiteid Oru pargi viitadest (Sulev Nurme 2012, 2013)

Pargis on väga palju erinevaid infostende ja viitu, mis on parki paigaldatud erinevatel aastatel peale Eesti 

taasiseseisvumist. Mõlema pargi peasissepääsu juures paiknevad suured stendid, kuid nende stiil on 

erinev. Lisaks suurtele infotahvlitele, mis on heas seisukorras ja suhteliselt hiljuti paigaldatud, on pargis 

veel erineva kõrgusega keskmise suurusega infotahvleid, mille seisund on kohati halb (tekstid 

loetamatud, veekahjustused jm). Madalate infostendide disain ei ole õnnestunud ning sageli paiknevad 

need kohtades, kus häirivad vaateid olulistele objektidele (taas nt Nõiametsa paviljoni esine ala). Pargist 

leiab erineva disaini (materjal, kõrgus, kujundus) viitu. Viitade seisund on erinev, esineb vandalismi. 

Osade viitade info on ka eksitav või vananenud. Oluline on viitade ja stendide, kui orienteerumis- ning 

infosüsteemi ümbervaatamine ja kaasajastamine, samuti on stendide ja viitade, kui oluliste pargi 

visuaalset muljet määravate objektide kujunduse ühtlustamine ning nende optimaalne asukohtade valik 

arvestades vaateid. 

Kaitse-eesmärgid 

Pikaajalised kaitseeesmärgid: 

Arhitektuursete väikevormide seisund on stabiilne, need on järjepidevalt hooldatud ning remonditud 

(vajadusel konserveeritud või restaureeritud), autentsed osad on säilitatud. 


Funktsionaalsete väikevormide kasutuskvaliteet on hea ning tagab maastikukaitseala mugava ja säästliku 

kasutamise. 

Ohutegurid: 

• finantsvahendite nappuse tõttu arhitektuursed väikevormid amortiseeruvad, nende väärtus ja 

kasutuskvaliteet langeb, ajalooliselt väärtuslikud väikevormid hävinevad, ebasobivate 

taastamismeetmete valiku tõttu väikevormide väärtus ja kasutuskvaliteet langeb; 

• parki sobimatute või mitteesteetiliste väikevormide lisamine või olemasolevate asendamine 

sobimatutega; 

• reguleerimata külastus ning suurearvulise osalejatearvuga üritused viivad pargi väärtuslike 

väikevormide seisundi halvenemiseni või hävimiseni; 

• külastustaristu ja väikevormide restaureerimise ja/või rekonstrueerimise pooleli jäämine. 

Meetmed: 

• 2012.a. alustatud rekonstrueerimisprojekti kohaste tööde plaanipärane realiseerimine, väikevormide 

taastamine, lisamine ja asendamine toimub süsteemikindla kava kohaselt kooskõlastatud projektide alusel 

rõhuasetusega olemasolevate väikevormide hea seisukorra säilitamisele. 

• jooksva hoolduse tagamine, vajadusel ajalooliste objektide restaureerimine; 

• külastajatearvu reguleerimine ja pidev hooldamine tagab väikevormide funktsionaalse ja esteetilise 

seisundi säilimise 

• külastustaristu ja väikevormide restaureerimine ja/või rekonstrueerimine lõpetatakse täies mahus.

3.2.6 Pargi eriosad, hooned 

Rajatistena on käsitletud pärandkultuuriobjektidena määratletud hooneid ja pargi eriosi, mis on pargi 

kompositsiooni seisukohalt tähtsad. 

Foto 29. Oru pargi laululava (Keskkonnaamet.ee) 

Laululava (802:KUV:006, skeemil nr 10) on sellel asukohal on laululava seisnud juba 1970-ndatest (see ei 

ole Oru pargi laululava esimene asukoht). Laululava on mitmel korral ümber ehitatud ning oma praeguse 

lahenduse sai see 1990-ndate keskel (1995). Laululava on heas seisukorras, vajades korralist hooldust. 

Lauluavaga seotud trepid ja pingid vajavad jooksvat remonti. Laululava on oluline külastustaristu objekt, 

mis mõjutab kogu parki nii visuaalselt kui seal toimuvate massiürituste kaudu. 

Koertemaja e. Valge maja Oru pargis (802:MOA:012, skeemil nr 27) kuulus algselt Oru lossi hoonestuse 

koosseisu. Maja on saanud nime (Valge maja) sellest, et seal asus Nõukogude piirivalve. Täna pargi 

haldushoonena tuntud maja ehitati lossi rajamise ajal koertemajana. Presidendi residentsi ajal oli see 

politseijaoskond, sõja ajal oli seal sakslaste politseijaoskond ning peale sõda kasutas hoonet 

okupatsioonivõimude piirivalve. Hiljem on see olnud kasutuses kui Toila haigla, nakkushaigla 

(düsenteeria haigla), lastehaigla, tuberkuloosi sanatoorium, Kohtla-Järve linnavalitsuse suvila, 

kunstitöökoda ja korter, metskonna haldushoone. Toila vallal oli plaanis majasse teha pargi 

külastuskeskus, kuid selle arendamiseks ei ole senimaani raha saadud. Maja on suhteliselt halvas 

seisukorras ja laguneb tühjalt seistes. Omandi ja olukorra muutumine on kaitsekorralduskava 

koostamise ajal käsil.

Komandandimaja (802:MOA:009), Vene kiriku (802:KUL:002, skeemil nr 28) ja Oru pargi kasvuhoonete 

(802:MOK:024, skeemil nr 35) asukohad on pargis veel hästi loetavad. Ehitised hävisid sõja ajal ja neid 

pole taastatud. Kasvuhoone ja komandandimaja varemed on lülitatud pargi haljastuse teenistusse 

(lillepeenra ja roosiaia osadena). Kiriku asukoha lähedale rajati 1990-te lõpul mänguväljak, mis tänaseks 

on praktiliselt hävinenud. Kaaluda võiks osaliselt varemete alusmüüride väljapuhastamist, 

konserveerimist ja eksponeerimist (eriti kiriku varemete puhul). Säilinud konstruktsiooniosade puhul 

tuleb nende edasisel haldamisel lähtuda nende tehnilisest seisukorrast. Prioriteetne on nähtavate 

varemete edasise lagunemise peatamine, markeerimine või väljapuhastamine on teisejärgulised tööd, 

mis võivad suurendada pargi atraktiivsust, kuid ei ole kaitsekorralduslikult otseselt vajalikud. 

Saksa sõdurite kalmistu (802:KUL:004, skeemil nr 7) asub Oru pargi lääneservas. Kalmistu on rajati II 

Maailmasõja ajal sõjas langenud saksa sõduritele. Sinna maeti eelkõige Sinimägede lahinguis langenuid 

ning laatsaretis surnud sõdurid. Pärast sõda asus seal okupatsioonivägede piirivalvekordon ja alale 

ehitati karmu. Kalmistul olnud ristid lõhuti ning keskne mälestussammas õhiti. Taastamistöid alustati 

2000. aastal Saksa sõjahaudade Hooldusliidu 80 (1998-2002. a., teostaja AS Hedge, projekt Saksa 

Sõjahaudade Hooldusliit ja S. Nurme) eestvedamisel. Kalmistu on kujunenud osaks Oru pargist. Kalmistu 

üldine seisukord on väga hea, kuid halvas seisukorras on puistu, mille kestmine on pikemas perspektiivis 

juurepessi massilise esinemise tõttu probleemne. 

Foto 30, foto 31. Vasakul: peamisel vaatesuunal paiknev rist koos mälestustahvlitega. Paremal: graniidist 

ristigrupid ja kvartalimärgid kalmistul (Kärt-Mari Paju 2009) 

Toila sadam (802:JKM:003, skeemil nr 21) ehitati Pühajõe suudmesse 1930-ndatel kui lossi ja parki 

korrastati presidendi suvelossiks. Pühajõe suudmesse hakati sadamat rajama Oru lossi taastamise ajal 

peale 1936. aastat. Sadama/rannahoone hävis II Maailmasõjas ja seda pole taastatud. Sadam on küll 

pargist funktsionaalselt eraldiseisev struktuur, kuid ruumiliselt seotud, mistõttu eriti selle laiendamine 

ning seal toimuvad juurdeehitused peavad arvestama pargi konteksti. 

Praegune Lossiplats on ruumiliselt muust pargist hästi eristuv tänu neorenessansslikule algkujundusele 

(ülejäänud park kujundati maastikupargina). Lossiplatsi on järjepidevalt rekonstrueeritud 1990-tel-2000- 

tel. Selle peamise osa moodustavad ülemisel platool kiviktaimlana kujundatud nõlvadega nelinurkne 

bassein ja rosaarium, põhjaosas kaks regulaarsete peenardega terrassi, mille tsentriteks on 

purskkaevuga bassein ja tugimüüriga seotud kala motiiviga bassein. Lossiplats on üldiselt hästi 

hooldatud. Tehniliselt on probleeme nihkuma hakanud tugimüüridega ülemise ja keskmise terrassi vahel 

80 Volksbund Deutsche Kriegsgräberfürsorge e.V.

ning nn Vanaemakese aias. Ülejäänud autentsed Oru lossi säilinud terrassimüüride osad vajavad 

pikemas perspektiivis konserveerimist. Lossiplats on Oru pargi süda, selle heas seisundis kestmine 

mõjutab otseselt pargi kujunduslikku kui funktsionaalset toimimist. 

Jaapani aed (Kivide aed) Oru pargis (802:MOK:007, skeemil nr 15) rajati 2000. a. (projekt 1999. aastal, S. 

Nurme). Aed on kujundatud jaapani aiakunstist inspireerituna. Alal jookseb kivine jõgi, üle selle kulgevad 

sillakesed. Aeda piiravad vanad hõbepajud, vahtrad ja pärnad. Aia üldseisukord on hea. 

Foto 32, foto 33. Vasakul: Jaapani aiakunstist inspireeritud Kivideaed (Nurme 2010). Paremal: Lossiplats (Sulev 

Nurme 2012, 2013) 

Kaitse-eesmärgid 

Pikaajalised kaitse-eesmärgid: 

Pargi eriosade seisukord on stabiilne, need on järjepidevalt hooldatud ning remonditud (vajadusel 

konserveeritud või restaureeritud), autentsed osad on säilitatud. Hoonete maht ei ole muutunud, 

hooned on kasutuses ja nende kasutusfunktsoonid ei ole vastuolus (pigem toetavad) Oru pargi 

maastikukaitseala eesmärkidega. 


Teedevõrgu ja treppide rekonstrueerimistööd on kavakindlalt lõpetatud kogu pargis. Pargi eriosad on 

hästi hooldatud, nende kasutuskvaliteet on hea. Hooned on kasutusfunktsioonist sõltumata 

funktsionaalselt ja kujunduslikult integreeritud pargistruktuuriga. 

Ohutegurid 

• olemasolevate hoonete vastutustundetu laiendamine või suurendamine, lisarajatiste ehitamine 

ebasobivasse kohta, hoonete uued funktsioonid ei võimalda nende integreerimist pargiga, uute 

parki sobimatute ehitiste püstitamine; 

• reguleerimata külastus ning suurearvulise osalejatearvuga üritused viivad pargi väärtuslike eriosade 

seisundi halvenemiseni; 

• hoonete ja rajatistega seotud külastustaristu ja väikevormide restaureerimise ja/või 

rekonstrueerimise pooleli jäämine.

Meetmed 

• Oru pargiga seotud hoonete ja rajatiste planeeringutes ja projektides pargi väärtustega 

arvestamine. Oru pargiga seotud hoonete ja rajatiste haldajate teavitamine pargi väärtustest, pargi 

valitseja ja muude huvigruppide vahelise koostöö edendamine (infopäevad, koolitused jms), 

projekteerimistingimused ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada pargi valitseja (KA); NB! Kava ei 

käsitle projektide koostamist; 

• pargi eriosade otstarbekohase hoolduse, restaureerimise jm vajalike tööde tagamine; 

• pargiga seotud hoonete jm rajatiste (sh rajatavad uued kergliiklusteed kontaktvööndis jms) 

kasutusfunktsioonide integreerimine pargiga, pargi kaitse-eesmärkidega mittesobivate tegevuste 

mitte lubamine parki. 

3.3 Elustik 

3.3.1 Nahkhiired 81,82 

Oru pargi MKA-st ei saa eraldada Pühajõe loodusala, mistõttu tuleb neid alasid ja nende kaitse-eesmärke 

käsitleda koos. Oru pargi MKA kaitse-eesmärgina ei ole ühtegi nahkhiireliiki märgitud (umbmääraselt on 

nimetatud II kaitsekategooria liigi kaitset). Pühajõe hoiuala kaitse-eesmärgis on tiigilendlase kaitse; EELIS 

andmetel on Oru pargi MKA-l registreeritud kolme nahkhiireliigi esinemine (pargi-nahkhiir (Pipistrellus 

nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)), kuid puudub kaitseeesmärgina 

nimetatud tiigilendlane. Kõik liigid kuuluvad II kaitsekategooriasse. Pühajõe HA KKK-s ei ole 

nahkhiirte kaitseks tegevusi ette nähtud. Ohtude kirjeldamisel on aluseks võetud nahkhiirte 

tegevuskava, mis küll antud hetkel on aegunud, kuid mille põhimõtted on siiski kehtivad. 

Põhja-nahkhiir on ainus nahkhiireliik, mis paikneb meil oma leviku optimumalal, olles siin laialt levinud, 

arvukas ja domineeriv liik. Põhja-nahkhiired asustavad metsi, parke ning metsaservi ja lagendikke, kus 

nad puulatvade kohal toitu püüavad. Tiigilendlase ja veelendlase elupaikadeks on hõredad veekogude 

kaldapuistud ning puude ja lagendikega vahelduvad alad. Nagu nimigi näitab, on need loomad seotud 

veega ning toitu püüavad järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Talvitumiseks 

kasutavad nahkhiired stabiilse temperatuuriga keldreid, koopaid ja muid stabiilse temperatuuriga 

peidikuid, mida Oru pargi territooriumil teadaolevalt ei leidu. Suvisel perioodil varjuvad nahkhiired 

päeval puuõõnsustes, puuriitades ja hoonetes. Nahkhiirekoosluste seisundi hindamiseks Oru pargi MKA-l 

puuduvad täpsemad andmed. 

Ohustavateks faktoriteks kõikidele nahkhiirtele Oru pargi MKA-l on sobivate talvituspaikade vähesus, 

pargi ülevalgustamine, varjepaigaks sobivate puude raiumine ja hoonete renoveerimine, toitumisalade 

vaesustumine ja kadumine, nahkhiirte häirimine nende talvitumis- ja varjepaikades ning 

mürkkemikaalide kasutamine putukatõrjes. 

Oru pargi MKA-st läbivoolav Pühajõgi on nahkhiirtele oluliseks toitumispaigaks (veelendlasele ja 

tiigilendlasele) ning pargi vana puistu oma õõnsate puudega on nahkhiireliikidele oluliseks varje- ja 

pesitsuspaigaks (aprill-oktoober). Seetõttu on liigikaitse seisukohalt oluline vanade õõnsate puude 

säilitamine pargis niikaua, kuni need ei kujuta ohtu pargis liiklejatele ning ehitistele. Lisaks vanade puude 

säilitamisele on oluline avatud pargiosade (ka veepeegli) säilitamine nahkhiirte toidulaua 

81 Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L., 2004, Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009, Keskkonnaministeerium 

82 Vilbaste, K., 2004, Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, Eesti Keskkonnaministeerium, AS Ilo, ISBN 9985-57-566-0

mitmekesistamise eesmärgil. Puude raiumine pargis on lubatud vaid ajal, mil need ei ole nahkhiirte poolt 

varjepaigana kasutusel. 

Tabel 3. Oru pargi MKA-l registreeritud nahkhiireliigid 

Liigi nimi eesti 

keeles 

Liigi nimi ladina 

keeles 

Kaitseeesmärk 

Kaitsekategooria 

Loodusdirektiiv 

Punane 

nimestik 

Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Oru pargi MKA II IV - 

Tiigilendlane Myotis dasycneme Pühajõe HA II II, IV haruldane 

Veelendlane M. daubentonii - II IV - 

Pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii - II IV - 



Nahkhiirte asurkonna säilimine pargis; tagatud on sobivad talvitumis-(kui edasisel uurimisel selgub, et 

MKA-l on) ja suvised varjepaigad. 


Nahkhiirte leiuandmed on täpsustatud ja kantud Keskkonnaregistrisse. Välja on selgitatud suvised 

varjepaigad ja talvitusvõimalused. Pargi rekonstrueerimistööde käigus pargi regulaaralal raiutud õõnsate 

puude asemele paigaldatakse vajadusel nahkhiirtele sobivaid varjekaste (vajadus tuleb kindlaks teha 

koostöös nahkhiirte spetsialistiga). 

Ohutegurid: 

• vanade puude raie (üksikpuude raie, metsaraie); 

• niitude (pargiaasade) ja metsahäilude kinnikasvamine; 

• saakputukate vähenemine veekogude kinnikasvamise, võsastumise tõttu juurdepääsetavuse 

vähenemise või mürkkemikaalide või ohtlike saasteainete sattumine Pühajõkke; 

• teadmatusest tulenev varjepaikade hävitamine parhihooldustööde või hoonete 

rekonstrueerimise tagajärjel. 

Meetmed: 

• õõnsustega puude säilitamine, vajadusel varjekastide paigaldamine; 

• pargiaasade ja metsahäilude hoidmine avatuna; 

• Pühajõe kallaste hooldamine jõekallaste osaline võsast puhastamine ja jõkkekukkunud puude 

ning kopratammide eemaldamine jõe kinnikasvamise vältimiseks; 

• nahkhiirte uuringu läbiviimine hiljemalt kaitseperioodi keskel. Õõnsate puude raie puhul 

tuleb hoida kinni raierahu aegadest ja vältida raieid aprillist oktoobrini. 

3.3.2 Kalad. Jõesilm 

Oru pargi MKA-d läbivas Pühajões on kõigil aegadel kokku registreeritud 20 liiki kalu (kaitsealused, 

loodusdirektiivi liigid ja punase nimestiku liigid on esitatud Tabel 4); 1995. aasta katsepüükides oli 9 liiki 

(jõeforell (Salmo trutta morpha fario), harilik haug (Esox lucius), särg (Rutilus rutilus), viidikas (Alburnus 

alburnus), harilik trulling (Barbatula barbatula), luts (Lota lota), ogalik (Gasterosteus aculeatus), luukarits 

(Pungitius pungitius), harilik ahven (Perca fluviatilis)), kontrollimata andmetel ka harjus (Thymallus 

thymallus, III kat); 2005. aasta seirepüükides lisandus harilik võldas (Cottus gobio). 2009. aasta

seirepüükides jõe suudmealal saadi vaid 3 liiki (jõeforell, lõhe (Salmo salar, ) ja meriforell (Salmo 

trutta)) 83 . Pühajõe hoiuala KKK-s on märgitud, et Oru pargi alal on 2010. aastal seirepüügil saadud 8 liiki 

kalu ja jõe seisund selles lõigus on hea 84 . 

Tabel 4. Pühajões läbi aegade registreeritud kaitsealused, punase nimestiku ja loodusdirektiivi liigid 

Liigi nimi eesti keeles Liigi nimi ladina 

keeles 

Kaitse-eesmärk Kaitsekategooria 


Punane 

nimestik 

Harjus Thymallus thumallus - III V Eriti 

ohustatud 

Jõesilm Lamptera fluviatilis + - II, V - 

Ojasilm Lampetra planeri - - - Tähelepanu 

vajav 

Lõhe Salmo salar - - II, V Eriti 

ohustatud 

Meriforell Salmo trutta trutta - - - Ohualt 

Jõeforell 

Salmo trutta trutta 

morpha fario 

- - - Tähelepanu 

vajav 

Võldas Cottus gobio - - II Tähelepanu 

vajav 

Pühajões elutsevale euroopa jõesilmule (Lampetra fluviatilis) 85 on jõgi oluliseks kudemispaigaks. Jõesilm 

koeb jõgedes mai keskpaigast juuni keskpaigani. Kalapüügieeskirja 86 alusel on silmupüük jões keelatud 1. 

märtsist 30. juunini. See on oluline kaitsekorralduslike tööde (nt. kopratammide lõhkumine) läbiviimise 

seisukohast, et teadmatus ei põhjustaks kalade kudemisaegset häirimist. Jõesilmu hea seisundi 

tagamine Pühajões loob eeldused ka lõhe, võldase, paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja rohevesihobu 

(Ophiogomphus cecilia) asurkondade hea seisundi saavutamiseks, sest nende 

elupaiganõudlused kattuvad suurel määral jõesilmu omadega 87 . Peamiseks erinevuseks on nende liikide 

suurem tundlikkus veekvaliteedi suhtes ja lõhe paljunemise spetsiifikast (kudemine toimub sügisel, 

koorumine kevadel) tulenev vajadus pideva piisava vooluhulga järele ka talvisel madalvee-perioodil. 

Sellega seoses tuleb jälgida veetaseme muutusi jões (eelkõige kopratammid), mis on oluline ka pargi 

esteetilisuse huvides. 

2013. aasta veebruari seisuga pargi territooriumil kopratamme teadaolevalt ei ole, kuid ala puudel 

esineb erivanuselisi koprakahjustusi. Juhul kui koprad hakkavad paise rajama, tuleb need koheselt 

eemaldada, kuna need takistavad jõesilmu rännet ja muudavad kärestikud nende üleujutamisega 

ökoloogiliselt seisuveekogudele sarnasteks jõelõikudeks. 

83 Tuvi, E.-L., Feršel, A.-L., 2012, Hoiualadega jõed Virumaal I, Avijõgi, Tagajõgi, Pada jõgi ja Pühajõgi, Tartu–Kuru 2010, ISBN 978-9949-9057-3-7 

(17.02.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/public/joelised_elupaigad/HAjoed_est.pdf 

84 

Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja 



85 Vilbaste, K., 2004, Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, Eesti Keskkonnaministeerium, AS Ilo, ISBN 9985-57-566-0 

86 RT I 2003, 41, 282 




Kuna on olemas Pühajõe hoiu- ja loodusala KKK, siis käesolevas KKK-s jõesilmuga seotud tegevusi ei 

käsitleta rohkem, kui pargi kaitsekorralduse seisukohast oluline. Allpool on esitatud väljavõte Pühajõe 

HA KKK-st. 



Silmupopulatsiooni seisukord jões on paranenud (esinduslikkus C on muutunud Bks). 


Tagatud on silmu liikumine jões üles- ja allavoolu kogu loodusalal. Jõgi on puhastatud kopratammidest ja 

sissekukkunud puudest, mis on oluline ka pargi esteetika seisukohast. 

Ohutegurid: 

• Kalade vaba ränne jões asuvatesse kudemispaikadesse on takistatud kopratammide poolt; 

• Loodusliku jõesängi kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine ning jõe loodusliku veetasapinna 

alandamine, mille tagajärjel kaob elupaikade mitmekesisus, hävivad koelmud ja muud elupaigad. 

Meetmed: 

• Jõgi on puhastatud sinna kukkunud puudest ja kopratammidest; 

• Järelevalve, avalikkuse teavitamine vältimaks teadmatusest tingitud õiguserikkumisi, kavandatavate 

tegevuste asjakohane menetlemine. 

3.3.3 Selgrootud 

Oru pargi Pühajõe lammialalt (mujal pargialal ei ole putukaid teadaolevalt uuritud) on 2009-2010. aastal 

Pühajõe hoiu- ja loodusala KKK koostamiseks läbiviidud uuringu käigus leitud 11 liiki looduskaitsealuseid 

putukaid (Tabel 5), kellest ükski ei ole seatud kaitse-eesmärgiks, kuid kes siiski moodustavad osa pargi 

väärtustest. Uuringu käigus otsiti liike nende liikide valmikute kaldaelupaikadest lennuajal vaatluse teel, 

amfibiontsete liikide puhul otsiti vastseid samal ajal veekogudes. Aladeks valiti Pühajõgi ja sellega 

vahetult piirnev järsem jõekoridor (hoiualalt lõunasuunas) ning jõeluht ja nõlvad (hoiuala piires, kuni jõe 

suudmealani). Hoiualalt välja jääva ala piirid jäid maanteesillast ca 200 m allavoolu ja 100 m ülesvoolu 88 . 

Pühajõe hoiu- ja loodusala KKK koostamiseks läbi viidud uuringu käigus on leitud, et piirkonnastst võib 

leida ka loodusdirektiivi lisa II ja IV liike rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalist jõekarpi 

(Unio crassus), kes ei ole seatud kaitse-eesmärgiks. 

Intensiivse põllumajanduse tõttu on kimalaste ning muude tolmeldajate arvukus kiiresti vähenemas, 

mistõttu on Pühajõe lammi- ja muud niidud neile olulised toitumisalad. Kimalaste lennuraadius pesast 

on üsna suur - 500 meetrit (osadel liikidel kuni 2000 m), kuid varakevadest kuni suve lõpuni (perede 

lagunemiseni) on õitsevate niitude olemasolu neile hädavajalik. Eriti olulised on metsaservadel, kus 

kimalased reeglina kulus talvituvad, kasvavad ja varakevadel õitsevad pajud, mistõttu niitude 

hooldustöödel tuleb jälgida, et kõiki pajupõõsaid võsana maha ei lõigataks, vaid säilitatakse vaateid 

mitte sulgevates kohtades. Õitsvad pajud on olulised toidutaimed esimesena talvitumiskohtadest välja 




ilmuvate kimalaseliikide (talukimalane (Bombus hypnorum), karukimalane (Bombus terrestris), 

maakimalane (Bombus lucorum)) emamesilastele 89 . 

Kimalased ei ole Oru pargi MKA kaitse-eesmärgiks, kuid arvestades kimalaste, kui järjest väheneva 

arvukusega tolmeldajate rühmaga, kellele kaitseala niidud on sobiv elupaik, on niidu hooldustöödel siiski 

oluline arvestada nende elutsükliga. Kuna kimalaste elupaigaks on põhiliselt õitsevad pargiaasad ja 

luhaniidud, siis tagab nende hooldamine ka kimalastele ja liblikatele soodsad tingimused ning neid 

hooldustegevusi ei ole eelarvetabelis dubleeritud. 

Foto 34. Foto 35 Mustlaik-apollo (Marika Lillepuu, 2011) ja vareskaera-aasasilmik (Urmas Tartes) 

Kaitsealustest liblikaliikidest on Pühajõe hoiu- ja loodusala töös käsitlemist leidnud kaks liiki. Mustlaikapollo 

(Parnassius mnemosyne), kelle röövikute toidutaimeks on niitudel kasvavad harilik ja vahelmine 

lõokannus (Corydalis solida; C. intermedia) ja vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), kelle röövikute 

toidutaimedeks on kõrrelised. 

Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult 

lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. Lõokannused kasvavad peamiselt jõge ääristavate puuribade 

all ja metsas ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Liblika valmik vajab eluks avatud, kuid 

samas tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine. 

Sellisteks elupaikadeks on jõgesid ääristavad puuribadega niidud, mis pakuvad tuulevarju ning kus leidub 

röövikutele ja valmikutele sobivaid toidutaimi 90 . Peamisteks ohtudeks loetakse niitude võsastumist, 

jõeoru kinnikasvamist, põllumajanduslikku tegevust, kaevandamist; suuremat ohtu kujutavad 

avamaastiku kinnikasvamine ning kevadine kulupõletamine apolloliblikate elupaikades – just sel ajal 

tärkavad apollode röövikute toidutaimed – lõokannused 91 . 

Vareskaera-aasasilmikut võib kohata soos, märjavõitu niitudel või soises metsas. Liblikad lendavad üsna 

aeglaselt metsaservadel, sihtidel ja lagendikel, siirdesoodes ja niisketel niitudel, puhates sageli 

rohukõrtel. Röövikud toituvad kõrrelistel: liiv-vareskaeral, nurmikatel ja kastikutel ning talvituvad ning 

seejärel nukkuvad kevadel. Liblikad lendavad juuni algusest juuli keskpaigani. Nad elavad väikeste või 

suuremate populatsioonidena, mõnes kohas üsna tihedalt koos. Sageli on populatsioonid üksteisest 

eraldatud. Üheks liigi kadumise põhjuseks peetakse koosluste looduslikku vaheldumist nende 

elupaikades 92 . 

89 Mänd, M., Kimalane - teda me teame küll... (25.02.2013) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9904/kimalane.html 

90 Liivamägi, A., 2006, Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis, TÜ Geograafia osakond, Bakalaureusetöö 

91 Eestimaa Looduse Fond, 2008, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 , Kättesaadav (23.03.2013) 

http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Piusa_joe_urgoru_MKA_KKK_2010_2019.pdf 

92 Martin, M., 2007, Vareskaera-aasasilmik, Eesti Loodus, nr 2007/7, Kättesaadav: (23.03.2013) 

http://www.eestiloodus.ee/artikkel1983_1972.html

Tabel 5. Looduskaitsealused selgrootud 

Liigi nimi eesti keeles Liigi nimi ladina keeles Kaitsekategooria 

Loodusdirektiivi 

lisa 

Eesti Punane 

nimestik 

Mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne III IV ohualdis 

Vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero III IV ohualdis 

Aedkimalane Bombus hortorum III - - 

Kivikimalane B. lapidarius III - - 

Maakimalane B. lucorum III - - 

Niidukimalane B. pratorum III - - 

Põldkimalane B. prascuorum III - - 

Sorokimalane B. soroeensis III - + 

Tumekimalane B. ruderarius III - - 

Hallkimalane B. veteranus III - - 

Talukimalane B. hypnorum III - - 

Rohe-vesihobu Ophiogomphus cecilia III II Puuduliku 

andmestikuga 

Paksukojaline jõekarp Unio crassus II II, IV ohuväline 

3.3.4 Kaitsealused taimed ja samblikud 

Kehtivas kaitse-eeskirjas ei ole ühegi taime ega sambliku kaitset eesmärgina välja toodud, küll on aga 

eesmärgiks seatud elustiku mitmekesisuse kaitse. Kõik allpool nimetatud liigid on seotud klindimetsaga 

ning klindimetsa kaitse tagab ka nende kaitse. 

Oru pargi MKA-l on teada kahe III kaitsekategooria kaitsealuse taime esinemine (registreeritud 2012. 

aastal läbiviidud dendroloogilise inventeerimise käigus 93 ) - künnapuu (Ulmus laevis) ja mets-kuukress 

(Lunaria rediviva). Kuukressi kasvukohti on märgatud nn. Nõiametsas klindiastangu serva-aladel 

(asukohad kaardistamata). Künnapuid kasvab lisaks klindinõlvale ka pargi teistes piirkondades ning 

dendroloogilisel inventeerimisel registreeritud puud on kantud inventeerimisplaanile ja sellega 

kaasnevatesse tabelitesse. Asukohad, mis jäävad dendroloogilise inventeerimise aladelt välja ei ole 

kaardistatud. Pühajõe panga all on registreeritud Eesti Punase nimestiku kategooriasse ohulähedane 

(NT) kuuluva sõnajalgtaime habras põisjalg (Cystopteris fragilis) leidumine üksikute isenditena 94 . 

Pargi hoodlamisel klindinõlvadel kasvavat mets-kuukressi ei kahjustata kuna kuukressi kasvuala jääb 

raskesti ligipääsetavale alale. 


94 Paal, J., Rajandu E., 2009, Muraka looduskaitseala, Aseri maastikukaitseala, Päite maastikukaitseala ja Kurtna maastikukaitseala taimestiku ja 

taimkatte inventuur. TVL nr IV 5.6-7/6 aruanne, Tartu.

Tabel 6. Kaitsealused ja ohustatud taimeliigid Oru pargiMKA-l 

Liigi nimi eesti 

keeles 

Liigi nimi ladina keeles Kaitsekategooria 


Punane 

nimestik 

Mets-kuukress Lunaria rediviva III - ohulähedane 

Künnapuu Ulmus laevis III - ohulähedane 

Habras põisjalg Cystopteris fragilis - - ohulähedane 

Oru pargi lehtpuudel on leitud mitmeid samblikke (Samblike uuring dendroloogilise uuringu osana 2012. 

aastal, läbiviija Liis Marmor), mis on vääriselupaiga indikaatorliigid, kuid ükski neist ei ole kantud 

Keskkonnaregistrisse. Praeguse kaitsekorra säilitamisest piisab kaitsealal kasvavate samblike säilimiseks 

ja lisameetmeid pole vaja rakendada kuna säilimine sõltub kasvupaiga metsade soodsast seisundist. 

Kasvupaiku võib kahjustada vaid suur puhkemajanduslik arendustegevus (sh raied ja külastustaristu 

rajamine) ning seetõttu külastuskoormuse suurenemine. 

Tabel 7. Väärtuslikud samblikuliigid Oru pargi maastikukaitsealal 

Liigi nimi eesti keeles Liigi nimi ladina keeles VEP Loodusdirektiiv 

Punane nimestik 

Suur kühmsamblik Acrocordia gemmata VEP - ohuväline 

Punakas mõhnsamblik Bacidia rubella VEP - ohuväline 

Kiiriksamblikud Opegrapha spp VEP - - 

Puna tähnsamblik Arthonia vinosa VEP - - 



Oru pargi maastikukaitseala kaitsealuste liikide elupaigad on säilinud. 


Klindimetsas kasvavate III kategooria kaitsealuste liikide levik ja seisund on täpsustatud. 

Ohu- ja mõjutegurid: 

• külastustaristu loomine (matkarada E9), millega hävitatakse kaitsealuste taimede kasvukohad ja/või 

võimaldatakse kasutajate ligipääs kaitsealustele taimedele, mille tagajärjel teadmatusest võidakse 

hävitada kaitsealuste taimede kasvukohad; hästi planeeritud radade kavandamine minimeerib 

samas tallamise negatiivset mõju loodusele; 

• raietööd klindimetsas, sh lageraie, vaadete avamiseks või muul eesmärgil, millega hävitatakse 

kaitsealused liigid ja nende kasvukohad. 

Meetmed: 

• taimestiku inventuuriga täpsustatakse kaitsealuste taimeliikide levikut ja seisundit ning leiud 

kantakse Keskkonnaregistrisse; nendel andmete põhjal on võimalik teha hooldust ja taristu 

haldamist puudutavaid otsuseid; 

• raietöödel ei teostata lageraiet, vaid eemaldatakse vajadusel üksikud kõrgemad vaatesse jäävad 

puud.

3.4 Kooslused 95 

3.4.1 Elupaigatüüp klindimets – Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusunõlvade ja 

jäärakute metsad (9180*) 

Klindimetsad kasvavad Oru pargi MKA kõige idapoolsemas osas Päite pangast Pühajõe ürgoru nõlvadeni. 

Alale elupaigatüüpi määratud ei ole, kuid Oru pargi MKA-l jätkub sellega piirneva Päite MKA-le omane 

klindi nõlval kasvav mets. Kaitsekorralduslike tegevuste kirjeldamisel on järgitud Päite MKA KKK-s 

toodud juhiseid. Rusukaldel toimivad pidevad elupaika kujundavad tegurid (maapinna suur kallakus, 

maalihked, pidevalt mulla pinnale lisanduv lubjakivi, läbivoolav põhjavesi), mistõttu pangaalused metsad 

on suuremalt jaolt varingujärgse suktsessiooni algjärgus. Sageli toimuvate maalihete tagajärjel on puud 

viltu. Pühajõe panga all on mets üksikutes kohtades ka hilisemas suktsessioonijärgus ja tegemist on 

tüüpiliste kooslustega, kus domineerivad harilik jalakas (Ulmus glabra) ja/või künnapuu (Ulmus laevis), 

lisaks esinevad hall lepp (Alnus incana) ja raagremmelgas (Salix caprea). III kategooria kaitsealused liigid 

künnapuu ja kasvukoha tüüpliik mets-kuukress kasvavad samuti Pühajõe panga aluses metsas. Metsa 

raskesti ligipääsetavuse tõttu on taimekoosluste seisund hea ja seisundi säilimiseks piisab praeguse 

kaitserežiimi säilitamisest. Samas on Nõiametsa piiraval klindil raiutud sisse lageraiemeetodil 

vaatekoridore, millega on osa metsa hävitatud ning pinnas muudetud erosioonitundlikuks. 

Vaatekoridoride puhtaksraiumine koos alusmetsa ja II rinde puudega ei ole kindlasti sellisel kujul 

põhjendatud. Vaatekoridorist peab küll eemaldama kõrgemaid vaadet varjavaid puid, kuid seda ei tohi 

teha lageraiena. 

Foto 36. Lagedaks raiutud klindimets Nõiametsa paviljoni all (Sulev Nurme 2013) 

95 

Paal, J., 2004, Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis, Eesti Keskkonnaministeerium, AS Ilo, ISBN 9985-57-604-7

Kuna klindimets ei ole otseselt Oru pargi MKA kaitse-eesmärk, kuid on esmatähtis elupaigatüüp, siis 

antakse soovitavad tegevused lähtuvalt pargi seisukohast. Klindimets on sama ka perifeerse pargiruumi 

iseloomulik osa, mille säilimine on vajalik pargi miljöö seisukohast. 



Pangamets on säilinud looduslikus seisundis. Lageraiega hävitatud metsaosad on taastumas. 


Vaatekoridoridesse jääva pangametsa hooldamine nii, et selle looduslik tasakaal ja välimus säiliks. 

Pangametsad on säilitanud loodusliku ilme, märgid inimtegevusest on minimaalsed. Hävitatud 

metsaosadel on soodustatud sobiva järelkasvu areng metsa taastumiseks. 

Ohutegurid: 

• vaadete rajamise ja/või hooldamisega raiutakse klindimetsa rohkem kui pargi seisukohast on vajalik, 

nõlvad muutuvad raiete tagajärjel erosioonitundlikeks; 

• risustamine, panga servalt olmeprahi ja pargi hoolduse käigus tekkivate jäätmete allaloopimine; 

• pangametsade külastuskoormuse võimalik tõus ja inimmõju suurenemine seoses Euroopa 

matkaradade võrgustikku kuuluva raja E9 rajamisega. 

Meetmed: 

• merele vaadet takistavad kõrgemad puud tuleb eemaldada, lähtudes põhimõttest „pigem vähem kui 

rohkem“; vaadete avamisel eelistada puude raiele alumiste okste lõikust, raiutud puu võib jätta 

tükeldatuna metsa alla; 

• prahi koristamine; 

• matkaraja E9 marsruudi valimine ja seotud infrastruktuuride rajamine peab toimuma koostöös 

kaitseala valitsejaga, nii et matkarada ei läbiks kõige väärtuslikumaid metsaosi. 

3.4.2 Pühajõgi – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) 

Oru pargi MKA-l ja Pühajõe loodusala kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Arvestades, et 

Pühajõe kaitse korraldamiseks on 2011. aastal koostatud kaitsekorralduskava, siis käesolevas KKKs 

Pühajõe kaitsetegevusi käsitletakse vaid pargi seisukohast. 

Pühajõe suue on merele hästi avatud. Jõe mõlema kalda pikendusena ulatub merre 100-150 m pikkune 

muul. Jõe suudmes vasakul kaldal asub 1970. aastatel rajatud Toila sadam. Lühikesest suudme-osast 

ülesvoolu jääb väga suure languga ja paljude kärestikega jõelõik, mis on oluline ka pargi vaatelisuse 

seisukohast. Jõgi asub sügaval orus, kohati ulatuvad kõrged veerud jõe kaldale. Mõnes kohas 

paljanduvad jõe ära uhutud kallastel saviviirud. Veesisene suurtaimestik on väga vähene või enamasti 

puudub, kohati on jõe põhjal kividel rohkesti veesammalt, üksikutes kohtades ka niitrohevetikaid. Jõe 

kaldad on enamasti varjatud ning metsased (mets ja metsistuv park). Jõe laius varieerub 4-12 m, sügavus 

0,2-1,0 m 96 . 




Pühajõel on ajalooliselt paiknenud veskipais ja rajatud kunstlikke kärestikke, mis tänaseks päevaks on 

hävinud (keskmise säilinud silla juures asus vesiveski). Jõe kaldad on olnud algselt jalutajale, eriti 

suudmealal, praegusest kergemini juurdepääsetavamad - hetkel juurdepääsud jõe äärde suures osas 

pinnase liigniiskuse ja võsastumise tõttu on võimalikud vaid paargi keskosas. 

Pühajõe kaldaid on erinevatel aegadel puhastatud sisselangenud puudest ja kopratammidest. Kaitseeesmärkidest 

lähtudes on jõe ja selle kallaste puhastamine väga oluline. Jõe kallaste ja nendega 

külgnevate niitude niitmine ja võsastumisest hoidmine on vaatelisuse säilitamiseks oluline eelkõige 

erinevate liikumisteede ja objektide läheduses. Kaugemaid alasid tuleks hooldada harvemini ja kaaluda 

avatuna hoitavate pindalade niitmissageduse optimeerimist vastavalt kasvavale taimestikule (ainult võsa 

tõrjeks on vajalik niita mitte sagedamini kui kord kahe aasta jooksul). Pargi vaatelisuse seisukohalt on 

jõgi (jõeorg) väga oluline. Seetõttu tuleb pargi hooldamisel ja juurdeistutuste tegemisel just silmas 

pidada vaatelisuse säilimist ka piki jõeorgu. 

Tänasel päeval on jõe kaldad suuremal või vähemal määral puudega ääristatud, on ka täiesti lagedaid 

alasid, kust jõgi läbi voolab. Nii puistust läbimineva osa puhul kui ka lagedate alade puhul tuleb jälgida, 

et jõe kallas ei kasvaks täies ulatuses põõsaid täis. Eesmärk pole kogu varjuheitvat puistut jõe kallastelt 

kaotada, vaid harvendada/puhastada seda vaatekoridorides. Teiseks probleemiks on pargis elavad 

koprad, kes aegajalt ehitavad jõele tamme ja paisutavad sellega vee üles. See pole aga antud asukohas 

soovitav nähtus ning need tammid tuleb likvideerida. Koprad kahjustavad jõe kallastel kasvavaid puid 

ning nende arvukuse piiramiseks on pargis lubatud kobrastele jahti pidada. Kaitsekorralduskava 

koostamise ajal (2013. aasta veebruar) ei ole kobraste arvukusest pargis ülevaadet, kuid on näha nende 

poolt kahjustatud puid. 

Oru pargi MKA suhtes on Pühajõgi väga olulise tähtsusega nii pargi kujunduslikust aspektist kui 

loodusliku mitmekesisuse tagajana. Jõe puhas veepeegel ja vaba lennukoridor selle kohal on olulised nii 

nahkhiirte toitumisalana kui ka pargi vaatelisuse seisukohalt. Pühajõe HA KKK ei käsitle jõe kallaste 

puhastamist, seetõttu on veepeegli puhastamine ja kallaste hooldustegevused käsitletud Oru pargi MKA 

KKK-s. 

Kaitse-eesmärk. 


Pühajõe visuaalne esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud keskmisest (C) heaks (B). Jõgi 

on endiselt hästi vaadeldav oluline pargikujunduse komponent. 


Jõesäng on hoitud puhas kopratammidest ja sisselangenud puudest ning ajupuudest. Jõekaldad on 

teeradade ligiduses inimestele ligipääsetavad. Jõeoru nõlvad ja jõe kaldad on hooldatud vähemalt 

vaatesuundade ulatuses ning liikumisteede ümbruses. Jõeluhta niidetakse minimaalselt 1 kord kahe 

aasta jooksul. Säilinud on elupaiga keskmine (C) looduskaitseline seisund ja looduslikule lähedane 

veerežiim. Jõe seisundiklass veemajanduskava kriteeriumite järgi on vähemalt hea. 

Ohutegurid: 

• ebapiisavast hooldusest tingituna võsastuvad jõe kaldad, vaated ja avatud alad kasvavad kinni ning 

väheneb veelgi juurdepääsetavus jõele; 

• jõgi risustub ebapiisavast hooldusest tingituna (lamapuit), kobrastele tekib juurde sobivaid 

pesitsuskohti ja suureneb oht koprakahjustusteks puistus, kalade pääsemine kudemispaika on 

takistatud;

• kaldaalade liigselt lahtiraiumine vaesustab Oru pargi MKA liigilist koosseisu. 

Meetmed 

• jooksvate hooldustöödega hoitakse jõe kallas piki veepiiri ja orunõlvad läbipääsetavad, võimalusel 

remonditakse või taastatakse olemasolevad jõega piirnevad teed; 

• kobraste arvukust piiratakse, jõesängist vettelangenud puutüvede koristamine, kalade liikumist 

takistavate koprapaisude likvideerimine; 

• kaldaalade niitmine; võsa lõikus säilitades üksikud pajupõõsad. Täpsemate säilitatavate 

põõsamassiivide/-gruppide kindlakstegemiseks peab enne võsalõikustöid ala külastama puistu 

rekonstrueerimise projekti autor (pargispetsialist) ja Keskkonnaameti esindaja, et määrata ära sobiv 

hulk säilitatavat põõsastikku ja anda lõplik hooldamisjuhis alale nr 11 (vt Skeem 15).

Tabel 8. Oru pargi maastikukaitseala väärtuste koondtabel 

Ptk Väärtus Pikaajalise kaitse eesmärk 

(30 a) 

Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused 

(kaitsekorraldusperioodil) 

Elustik 3.3 

3.3.13.3.1 Nahkhiired 

(põhja-nahkhiir, 

tiigilendlane, 

pargi-nahkhiir, 

veelendlane) 

Nahkhiirte asurkonna 

säilimine pargis; tagatud 

on sobivad talvitumis-, 

varje- ja pesitsuspaigad 

- Vanade puude raie (üksikpuude 

raie, metsaraie); 

- Niitude (pargiaasade) ja 

metsahäilude kinnikasvamine; 

- Saakputukate vähenemine 

veekogude kinnikasvamise, 

võsastumise tõttu 

juurdepääsetavuse vähenemise või 

mürkkemikaalide/ ohtlike 

saasteainete sattumine Pühajõkke. 

- Õõnsustega puude säilitamine, 

vajadusel varjekastide 

paigaldamine; 

- Pargiaasade ja metsahäilude 

hoidmine avatuna; 

- Pühajõe kallaste hooldamine 

veepinnalt toitujate toidulaua 

säilitamiseks. 

Nahkhiirte liigiandmed on 

täpsustatud ja kantud 

Keskkonnaregistrisse. Välja on 

selgitatud suvised varjepaigad 

ja talvitusvõimalused. Pargi 

rekonstrueerimistööde käigus 

pargi regulaaralal raiutud 

õõnsate puude asemele 

paigaldatakse vajadusel nahkhiirtele 

sobivaid varjekaste 

(vajadus tuleb kindlaks teha 

koostöös nahkhiirte liigispetsialistiga). 

3.3.2 Kalad (Jõesilm) Liigi püsielupaik on 

kaitstud, silmupopulatsiooni 

seisukord jões on 

paranenud. 

Error! 

Reference 

source 

not 

found. 

Error! 

Reference 

source 

not 

found. 

Kaitsealused 

putukaliigid (11 

liiki) Tabel , 

taime- ja 

samblikuliigid (3+4 

liiki) Tabel 6, 7 

Oru pargi MKA looduslik 

mitmekesisus on säilinud 

- Kalade vaba ränne jões asuvatesse 

kudemispaikadesse on takistatud 

kopratammide poolt 

- Loodusliku jõesängi 

kanaliseerimine, süvendamine, 

õgvendamine ning jõe loodusliku 

veetasapinna alandamine, mille 

tagajärjel kaob elupaikade 

mitmekesisus, hävivad koelmud ja 

muud elupaigad 

- Teadmatusest, valest 

hooldamisest või hooldamatusest 

on liikidele sobilikud elupaigad 

kadunud; 

- Puuduvad teadmised kaitsealuste 

taimeliikide esinemise kohta, 

putukate kohta on andmed 

puudulikud; 

Kooslused 3.4 

– Jõgi on puhastatud sinna 

kukkunud peenematest puudest ja 

kopratammidest; 

- Järelevalve, avalikkuse teavitamine 

vältimaks teadmatusest tingitud 

õiguserikkumisi, kavandatavate 

tegevuste asjakohane menetlemine. 

- Parki hooldatakse KKK järgi, mis 

tagab väärtuspõhise hooldamise; 

- Alustaimestiku uuring kaitsealuste 

taimeliikide kindlaks tegemiseks, 

kimalaste ja päevaliblikate uuring. 

Tagatud on silmu liikumine jões 

üles- ja allavoolu kogu 

loodusalal ning elupaiga hea 

kvaliteet ja soodne seisund. 

Jõkkekukkunud puudest on 

säilitatud jämedad esteetilised 

tüved, mis ei korja enda taha 

muud risu. 

Park on hooldatud ja pargis 

olev liigiline mitmekesisus ei 

ole vähenenud. Teostatud on 

alustaimestiku uuring. 

Teostatud on kimalaste ja 

päevaliblikate uuring


(30 a) 

3.4.1 Elupaigatüüp - Pangamets on säilinud 

Tilio-Acerion looduslikus seisundis. 

kooslusega Lageraiega hävitatud 

nõlvade, 

metsaosad on taastumas. 

rusunõlvade ja 

jäärakute metsad 

9180* 

3.4.23.4.2 Elupaigatüüp - 

jõed ja ojad 3260, 

Pühajõgi 

3.2.1 Pargiruum ja 

kompositsioon, 

vaated 

Pühajõe elupaigatüübi 

esinduslikkus ja 

looduskaitseline seisund 

on paranenud keskmisest 

(C) heaks (B). 

Jõgi on hästi vaadeldav 

oluline pargikujunduse 

komponent. 

Oru pargi kujundusstiil, 

kompositsioon ja vaated 

on säilinud. 

Kinnikasvamisohus või 

tähtsad kinnikasvanud 

vaated on taas avatud. 

Avatud ja suletud alade 



- Vaadete rajamise ja/või 

- Merele vaadet takistavad 

Vaatekoridoridesse jääva 

hooldamisega raiutakse klindimetsa kõrgemad puud tuleb eemaldada, pangametsa hooldamine nii, et 

rohkem kui pargi seisukohast on lähtudes põhimõttest „pigem selle looduslik tasakaal ja 

vajalik, nõlvad muutuvad raiete vähem kui rohkem“; vaadete välimus säiliks. Pangametsad 

tagajärjel erosioonitundlikeks; avamisel eelistada puude raiele on säilitanud loodusliku ilme, 

- Risustamine, panga servalt alumiste okste lõikust, raiutud puu märgid inimtegevusest on 

olmeprahi ja pargi hoolduse käigus võib jätta tükeldatuna metsa alla; minimaalsed. Hävitatud 

tekkivate jäätmete allaloopimine; - Prahi koristamine; 

metsaosadel on soodustatud 

- Pangametsade külastuskoormuse - Matkaraja E9 marsruudi valimine sobiva järelkasvu areng metsa 

võimalik tõus ja inimmõju 

ja seotud infrastruktuuride rajamine taastumiseks 

suurenemine seoses Euroopa peab toimuma koostöös kaitseala 

matkaradade võrgustikku kuuluva valitsejaga, nii et matkarada ei 

raja E9 rajamisega. 

läbiks kõige väärtuslikumaid 

metsaosi. 

- Ebapiisavast hooldusest tingituna 

võsastuvad jõe kaldad, vaated ja 

avatud alad kasvavad kinni ning 

väheneb veelgi juurdepääsetavus 

jõele; 

- Jõgi risustub ebapiisavast 

hooldusest tingituna (lamapuit), 

kobrastele tekib juurde elukohti ja 

suureneb oht koprakahjustusteks 

puistus, kalade pääsemine 

kudemispaika on takistatud; 

- Kaldaalade liigselt lahtiraiumine 

vaesustab Oru pargi MKA liigilist 

koosseisu. 

Oru park 3.2 

- Pargi külastustaristu tööd jäävad 

lõpetamata ning selle raames 

planeeritud rekonstrueerimis-tööd 

jäävad tegemata; 

- Pargi puistus ei viida läbi puistu 

rekonstrueerimisprojektis määratud 

raieid ning puistu jääb hooldamata; 

- Jooksvate hooldustöödega 

hoitakse jõe kallas piki veepiiri ja 

orunõlvad läbipääsetavad, 

võimalusel remonditakse või 

taastatakse olemasolevad jõega 

piirnevad teed; 

- Kobraste arvukust piiratakse, 

jõesängist vettelangenud 

puutüvede koristamine, kalade 

liikumist takistavate koprapaisude 

likvideerimine; 

- Kaldaalade niitmine; võsa lõikus 

säilitades üksikud pajupõõsad. 

- Oru pargis lõpetatakse 

rekonstruee-rimisprojektiga 

ettenähtud tööd jälgides head 

ehitus- ja restaureeri-mistava ning 

kasutades parki sobilikke materjale 

ning tehno-loogiaid; vajadusel tuleb 

kvaliteedi tagamiseks 

Jõesäng on hoitud puhas 

kopratammidest ja sisselangenud 

puudest ning 

ajupuudest. Jõekaldad on 

inimestele ligi-pääsetavad. 

Jõeoru nõlvad ja jõe kaldad on 

hooldatud vähe-malt 

vaatesuundade ulatuses ning 

liikumisteede ümbruses. 

Jõeluhta niidetakse minimaalselt 

1 kord kahe aasta 

jooksul. Säilinud on elupaiga 

keskmine (C) looduskaitseline 

seisund ja looduslikule lähedane 

veerežiim. Jõe seisundiklass 

veemajanduskava 

kriteeriumite järgi on vähemalt 

hea. 

Oru pargis on lõpetatud 

rekonstrueerimis ja ehitustööd. 

Pargi puistus on läbi viidud 

primaarsed raied. 

Park on hooldatud vastavalt 

KKK-le.


(30 a) 

vahekord on säilinud või 

suurenenud avatud alade 

kasuks. 

Park on pidevalt 

hooldatud, kuid säilitab 

oma loodusliku ilme. 



- Niidetavate alade hooldamatuse rekonstrueerimisprojekti täiendada 

tõttu kasvavad kinni tänasel päeval või muuta; 

avatud vaated (vaatekoridorid) ning - Puistus on läbi viidud 

avatud alade pindala väheneb; dendroloogilisel hindamisel 

- Parki tehakse valimatult juurdeistutusi, 

põhinedes sanitaar-, hooldus- ja 

mistõttu kasvavad kinni kujundusraied ning nendega on 

olulised avatud alad. Hooldus-mahu tagatud vaadete säilimine. Pargis 

kasvamise tõttu jäävad juba teostatavad puistu hooldustööd 

istutatud taimed hoolduseta; tellitakse ajaloolise pargi 

- Niidetavate alade hooldamatuse restaureeri-miskogemusega 

tõttu kasvavad kinni tänasel päeval ettevõtetelt, millel on püsiv 

avatud vaated (vaatekoridorid) ning lepinguline suhe arboristiga; 

avatud alade pindala väheneb; - Parki tehakse juurdeistutusi vaid 

- Olemasolevate pargirajatiste ja ettenähtud kohtadesse ja siis kui 

arhitektuursete väikevormide primaarsed raie- ja hooldustööd on 

hooldusintensiivsus väheneb, teostatud. 

mistõttu väärtuslikud objektid - Pargi avatud alasid hooldatakse 

lagunevad ja hääbuvad; 

vastavalt kavas ettenähtud 

- Parki ehitatakse pargiruumi soovitustele ning see tagab avatud 

ebasobivaid rajatisi (seotuna nn. alade esteetilise väljanägemise. 

Valge majaga või planeeritava - Pargis teostatavad rajatiste ja 

külastuskeskusega) 

väikevormidega seotud 

restaureerimis-, rekonstrueerimisja 

ehitustööd tellitakse ajaloolise 

pargi restaureerimiskogemusega 

ette-võtetelt, millel on püsiv 

lepinguline suhe aedniku ja 

maastikuarhitektiga; 

- Kaitsealuse alaga seotud 

ehitustööd kooskõlastatakse nii 

kaitseala valitsejaga kui 

rekonstrueerimis-projektide 

autoritega, ehitustööde kvaliteedi 

kontrolliks kasutatakse pädevat 

ehitusjärelvalvet. Täiendavad 

projektid ja pargiruumi uuringud 

tellitakse vaid ajaloolise pargi 

restaureerimis-rekonstrueerimiskogemusega 

ettevõtetelt, millel 

on püsiv lepinguline suhe erialase


(30 a) 

3.2.2 Veekogud (tiigid) Tiigid on hoitud puhtad, 

tiigiservad hooldatud, 

tiigiga seotud rajatised 

(veerennid jms) on 

töökorras ja toimivad. 

3.2.4 Teed Teedevõrk on säilinud 

ajalooliselt välja 

kujunenud struktuurina, 

teed tagavad 

pargikülastajate mugava 

liikumise selleks 

ettenähtud trajektooridel. 

Rohttaimes-tiku 

tallamiskoormus on minimeeritud. 

Park on hästi 

juurdepääsetav, jõudmine 

huviobjektideni on mugav 

ja turvaline. Teed on kvaliteetse 

kattega, teekate ja 

teedega seotud rajatised 

on esteetilise välimusega. 

3.2.33.2.3 Puistu Säilinud on Oru pargi MKA 

elustiku mitmekesisus ja 

maastikuilme ning 

ajalooliselt kujunenud 

(planeeringu, 

dendroloogia, kultuuriloo, 

ökoloogia, esteetika ja 

puhkemajanduse 

seisukohast) väärtuslik 

puistu ning aiakunsti 

hinnalised 



kõrgharidusega spetsialistiga 

(maastikuarhitekt, vajadusel 

dendroloog). 

- 2012.a. rekonstrueeritud ja juurde 

ehitatud sajuveerennid amortiseeruvad 

kiiresti halvast ehituskvaliteedist 

tingituna ning vajavad 

ümberehitamist või likvideerimist, 

mis tingib vajaduse kapitalimahukateks 

kordustöödeks tiikide 

piirkonnas, mis omakorda mõjutab 

kogu naabruskonna elustikku ja 

pargi kasutuskvaliteeti 

- Pargi külastustaristu tööd jäävad 

lõpetamata ning selle raames 

planeeritud teede 

rekonstrueerimistööd jäävad 

lõpetamata; 

- Teede hooldusintensiivsus 

väheneb, mistõttu teekatted 

lagunevad, tekib juurde isetekkelisi 

radasid ja tallamiskoormus 

taimestikule suureneb; 

- Teede jm külastustaristu 

halvenenud kvaliteedist tulenevalt 

pargi kasutuskvaliteet halveneb; 

- Omavoliline raie ja/või istutamine, 

ebasobivasse kohta istutamine; 

- Hooldamatuse või valede 

hooldusvõtete kasutamise tõttu 

pargi puistu seisundi halvenemine 

või hävimine (ka vaadete 

kinnikasvamine, ajaloolise 

pargistruktuuri hägustumine; 

võsastumine, pargi kompositsiooni 

seisukohalt oluliste puude hävimine 

hooldamatuse tagajärjel); 

- Tiike veega varustavate 

veerennide (ja ka teiste 2012.a. 

ehitatud sajuveerennide) seisundit 

jälgitakse (eriti kevadtalvisel 

perioodil, kui suurest ööpäevasest 

temperatuuride erinevusest 

tingituna võib betoonplaatidele 

paigaldatud graniitkivid irduma 

hakata) ning probleemide 

ilmnemisel rennid remonditakse 

- Olemasoleva teedevõrgu 

säilitamine, probleemsete 

teelõikude kasutusmugavuse 

suurendamine läbi 

rekonstrueerimise; 

- Eesmärgipärase jooksva hoolduse 

tagamine, katendiga teede jooksev 

remont; eelistada tuleb 

olemasolevate teede kvaliteedi 

parandamist ja teede 

käigushoidmist uute teede 

rajamisele; 

- Vajadusel lisarajatiste ehitamine 

kasutusmugavuse suurendamiseks 

(veeviimarid, viidasüsteem, trepid 

jms); 

- Teabepäevadel jm viisil 

huvigruppidele pargi väärtuste 

selgitamine, seotud õigusaktide 

ning õigete raie- ja hooldusvõtete 

tutvustamine. Uusistutuste 

kavakindel teostamne 

rekonstrueerimisplaaniga 

ettenähtud kohtadesse; 

- Võsa raie avatud alade 

taastamiseks ja nende regulaarne 

niitmine, väljalangevate üksikpuude 

Tiikidega seotud 

rekonstrueerimistööd ja nende 

vaegnähtuste likvideerimine on 

lõppenud 

Külastustaristu 

rekonstrueerimisprojekt on 

täies mahus ning projekti 

järgides lõpuni ehitatud 

Pargiruumi terviklikkuse 

säilimine puistu hooldusel, sh 

avatud pargiaasade ja - 

väljakute ning parkmetsaga 

suletud alade vahekorra 

säilimine, vaadete säilimine 

pargis sees ning pargist 

ümbritsevale maastikule ja 

vastupidi; 


hoolduslõikused vastavalt


(30 a) 

kujunduselemendid 

3.2.5 Arhitektuursed 

väikevormid 

Arhitektuursete väikevormide 

seisund on 

stabiilne, need on järjepidevalt 

hooldatud ning 

remonditud (vajadusel 

konserveeritud või restaureeritud), 

autentsed osad 

on säilitatud. 



- Puistu dendroloogilise 

ja põõsaste asendamine (va alleed), koostatud dendroloogilisele 

mitmekesisuse vähenemine puistuosade hooldamine lähtudes inventuurile vähemalt I ja II 

tulenevalt mitte otstarbekohasest koostatud dendroloogilisest klassi tähtsusega aladel (alade 

hooldusest; 

inventuurist, pargi struktuuri määrang lähtub 2012. aastal 

- Dendropatoloogiliste mõjurite seisukohalt oluliste alleede hooldus Artes Terrae OÜ poolt 

negatiivne mõju (võib ilmneda esmajärjekorras. 

koostatud projektist puistu 

valede hooldusvõtete rakendamisel - Õigete hooldusmeetmete 

rekonstrueerimiseks); 

või/ja ebasoodsate ilmastikuolude kasutamine tagab puistu 

Puistu väärtusega arvestatakse 

kokkulangemisel), millega kaasneb mitmekesisuse säilimise, vajadusel pargi hooldamisel ja 

puistu nõrgenemine, liigirikkuse tuleb puistu hooldamisse kaasata arendustegevuses, puud on 

vähenemine jt probleemid; dendrolooge ja/või arboriste, kes heas seisundis (elujõulised ja 

- Reguleerimata külastus ning tunnevad hästi erinevaid liike ja hooldatud, heades 

suurearvulise osalejate arvuga nende vajadusi; 

valgustingimustes) ja 

ürituste loata pidamine; 

- Puistu hooldus- ja raietöödel külastajatele ohutud; 

- Külastustaristu rekonstrueerimise juurepessi levikut minimeerivate Tagatud on puistu 

pooleli jäämine, millega kaasneb meetmete rakendamine, puude ja erivanuselisus kavakindlate 

tallamiskoormuse suurenemine ja põõsaste lõikamine liigispetsiifikast perspektiivsete uusistutustega; 

suurem koormus ka puistule (eriti lähtuvalt; 

Ette on võetud meetmed 

noortele taimedele). 

- Reguleeritud külastus võimaldab juurepessist haaratud 

piirata vandalismist tingitud puistu puistuosade 

kahjustusi, planeeringutes ja rekonstrueerimiseks. 

projektides puistu ning selle 

eripäradega arvestamine. 

- Finantsvahendite nappuse tõttu 

arhitektuursed väikevormid 

amortiseeruvad, nende väärtus ja 

kasutuskvaliteet langeb, ajalooliselt 

väärtuslikud väikevormid 

hävinevad, ebasobivate 

taastamismeetmete valiku tõttu 

väikevormide väärtus ja 

kasutuskvaliteet langeb; 

- Parki sobimatute või mitteesteetiliste 

väikevormide lisamine 

või olemasolevate asendamine 

sobi-matutega; 

- Reguleerimata külastus ning 

suure-arvulise osalejatearvuga 

üritused viivad pargi väärtuslike 

väikevormide seisundi 

- 2012.a. alustatud 

rekonstrueerimisprojekti kohaste 

tööde plaanipärane realiseerimine, 

väikevormide taastamine, lisamine 

ja asendamine toimub 

süsteemikindla kava kohaselt 

kooskõlastatud projektide alusel 

rõhuasetusega olemasolevate 

väikevormide hea seisukorra 

säilitamisele. 

- Jooksva hoolduse tagamine, vajadusel 

ajalooliste objektide restaureerimine; 

- Külastajatearvu reguleerimine ja 

pidev hooldamine tagab väikevormide 

funktsionaalse ja 

esteetilise seisundi säilimise 

Funktsionaalsete väikevormide 

kasutuskvaliteet on hea ning 

tagab maastikukaitseala 

mugava ja säästliku 

kasutamise.


(30 a) 

3.2.6 Pargi eriosad, 

rajatised 

Pargi eriosade seisukord 

on stabiilne, need on järjepidevalt 

hooldatud ning 

remonditud (vajadusel 

konserveeritud või restaureeritud), 

autentsed osad 

on säilitatud. Hoonete 

maht ei ole muutunud, 

hooned on kasutuses ja 

nende kasutusfunktsoonid 

ei ole vastuolus (pigem 

toetavad) Oru pargi 

maastikukaitseala 

eesmärkidega. 

4.2 Loodusõpe Pargis on toimiv 

loodusõppe keskkond 

koos vajaliku inventariga 

4.3 Toila terviserada Terviserada on sobitatud 

pargi keskkonnaga ning ei 

kahjusta seda ega sega 

pargis jalutajaid 

4.4 Matkarajad Oru park on matkaradade 

üheks huvipunktiks. 



halvenemiseni või hävimiseni; 

- Külastustaristu ja väikevormide 

restaureerimise ja/või rekonstrueerimise 

pooleli jäämine. 

- Külastustaristu ja väikevormide 

restaureerimine ja/või rekonstrueerimine 

lõpetatakse täies 

mahus. 

- Olemasolevate hoonete 

vastutustundetu laiendamine või 

suurendamine, lisarajatiste 

ehitamine ebasobivasse kohta, 

hoonete uued funktsioonid ei 

võimalda nende integreerimist 

pargiga, uute parki sobimatute 

ehitiste püstitamine; 

- Reguleerimata külastus ning 

suurearvulise osalejatearvuga 

üritused viivad pargi väärtuslike 

eriosade seisundi halvenemiseni; 

- Hoonete ja rajatistega seotud 

külastustaristu ja väikevormide 

restaureerimise ja/või 

rekonstrueerimise pooleli jäämine. 

Rekreatiivsed väärtused 4 

- Infotahvlite puudumine ja info 

vananemine 

- Pargis liiklemine on erinevatel 

aastaaegadel piiratud 

- terviseraja ebasobivate 

elementide toomine 

pargikeskkonda (rulluisuteed, 

väljakud etc) 

- radade tähistamine rikub 

pargikeskkonna 

- Oru pargiga seotud hoonete ja 

rajatiste planeeringutes ja 

projektides pargi väärtustega 

arvestamine. Oru pargiga seotud 

hoonete ja rajatiste haldajate 

teavitamine pargi väärtustest, pargi 

valitseja ja muude huvigruppide 

vahelise koostöö edendamine 

(infopäevad, koolitused jms), 

projek-teerimistingimused ja 

ehitusprojektid tuleb kooskõlastada 

pargi valitseja (KA); NB! Kava ei 

käsitle projektide koostamist; 

- Pargi eriosade otstarbekohase 

hoolduse, restaureerimise jm 

vajalike tööde tagamine; 

- Pargiga seotud hoonete jm 

rajatiste (sh rajatavad uued 

kergliiklusteed kontaktvööndis jms) 

kasutus-funktsioonide 

integreerimine pargiga, pargi kaitseeesmärkidega 

mitte-sobivate 

tegevuste mitte lubamine parki. 

- Infotahvleid hooldatakse ja 

uuendatakse perioodiliselt 

- Pargi teede ja treppide hooldus on 

heal tasemel läbi aasta ja pargi 

põhi-lised liikumissuunad on 

valgustatud 

- raja elementide paigutamine parki 

ja terviseraja teedevõrgu sidumine 

pargi omaga on kooskõlastatud KAga 

- matkaradadega seotud tähistusi ja 

infotahvleid parki ei paigutata 

Teedevõrgu ja treppide 

rekonstrueerimistööd on 

kavakindlalt lõpetatud kogu 

pargis. Pargi eriosad on hästi 

hooldatud, nende kasutuskvaliteet 

on hea. Hooned on 

kasutusfunktsioonist sõltumata 

funktsionaalselt ja kujunduslikult 

integreeritud pargistruktuuriga. 

Loodusõpe on lõplikult välja 

arendatud 

Lõpetatud on pargi 

külastustaristu 

rekonstrueerimine 

Oru pargis on näha 

tervisesportlasi, kuid nende 

tegevus ei häiri pargis liikujat 

ega kahjusta pargi väärtuseid 

Oru pargi MKA on lisatud 

toimivate matkaradade


(30 a) 



(kasutusel on pargi oma infotahvlite 

ja rajamärgistuste süsteem) 

huvipunktiks

4 Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus 

4.1 Visioon ja eesmärk 

Oru pargi maastikukaitsealal on välja ehitatud suurem osa külastustaristust ja oluline on selle töö 

jätkamine. Puudu on pargi külastuskeskus, mis võimaldaks koondada info pargis toimuva kohta 

(üritused, õppeprogrammid jmt info), lisaks sellele info pargi väärtuste ning ajaloo kohta. Tulevikku 

suunatud eesmärgiks on külastuskeskuse väljaarendamine Toila valla, RMK ning KA koostööna. Eelmise 

kavaga planeeritud nn. Valge maja kasutamine on tulevikus võimatu, kuna vald on maja ära müünud. 

Alternatiivsetest asukohtadest võiks välja pakkuda Karuväravate lähedal oleva heinamaa või 

Komandandimaja asukoha (idee kaalumisele peab kaasama pargispetsialistid, keskkonnakaitsjad jm 

huvitatud osapooled). 

Pargis on tähistatud infotahvlitega huvitavamad objektid ning pargi sissepääsude (Karuväravad, 

Jääkaruväravad) juures on suuremad pargiinfotahvlid koos pargi kaardiga (2 tk Karuvärava juures, 1 tk 

Jääkaruvärava juures). Suurte infotahvlite seisukord on hea ja info kaasaegne. Huvitavamaid objekte 

tutvustavad keskmise suurusega (ca A3) infotahvlid (info eesti, vene ja inglise keeles) vajavad kõik 

asendamist, kuna info on vananenud ning sildid on halvas seisukorras. Tulevikku vaadates on vaja 

ühtlustada pargi infotahvlite kujundus ja suurus kogu ülejäänud pargi viida- ja infosüsteemiga. 

Infotahvlite paigaldamisel peab jälgima, et need ei satuks oluliste vaadete keskmesse ning need ei 

varjaks eksponeeritavaid väärtusi. Infotahvleid peab pidevalt hooldama ning periooditi 

uuendama/ajakohastama. Riiklik Looduskaitsekeskus koostas (M. Uustal, R. Lille) Oru pargi MKA-le 

eestikeelse infovoldiku 2007 aastal. Infovoldik on kättesaadav internetist 97 , kuid info vajab 

kaasajastamist (nt. koolimaja juures olnud kaitsealune pappel on maha võetud juba mitu aastat tagasi). 

Kaitseala külastamine on kerge ligipääsetavuse, Toila asula läheduse ja tuntuse tõttu periooditi (eelkõige 

suvel) väga intensiivne. Oru park on meelisjalutuspaigaks kohalikele, seda külastavad matkajad, 

jalgratturid (BMX maastikurattad), turistid, juhuslikud möödasõitjad, loodusharidusprogrammide läbijad, 

tähtpäevade tähistajad ja pargis korraldatavatel üritustel viibivad inimesed. Talvel on pargi külastamine 

tagasihoidlikum, kuigi ka talvel kasutavad parki Toila kooli õpilased ja ka kohalikud elanikud 

taispordialadega tegelemiseks. Ülejäänud aastaaegadel on külastuskoormus aga väga suur (aastas 

hinnanguliselt kuni 100 000 inimest 98 , kuid võib olla ka rohkem), mistõttu vajavad külastusobjektid 

intensiivset hooldust. Kaitseala külastatavuse suurenemine on paratamatu külastustaristu paranedes. 

See pole negatiivne, kuid seab hooldustöödele ja taristule kõrgemad nõudmised ning nõuab rohkem 

tähelepanu külastuste optimaalsemaks planeerimiseks, et minimeerida suure kasutuskoormuse 

negatiivseid mõjusid. Külastajate arv praeguses mahus ei ole esialgu probleemiks ja keskkonnale olulist 

kahju ei tekitata, sest külastuse käigus kasutatakse olemasolevaid teid ja radu. Alal puuduvad lõkke- ja 

telkimiskohad ja neid ei ole plaanis rajada, samas napib pargis pinke ning nendevahelised vahemaad on 

kohati pikad, mis komplitseerib vanurite ja vaegliikujate liikumist pargis (arvestades Oru pargi reljeefi, on 

see oluliseks teguriks pargi külastamisel). Külastuskoormuse paremaks jaotamiseks üritatakse 

hooldamise abil pikendada külastusperioodi läbi aasta. Selleks alustati rohkemate radade lumest 

puhastamisega ja pargi valgustuse täiendamisega. Tehtavateks töödeks on treppide ja teeradade 

puhastamine lumest ja jääst (Lossiplatsi piirkond, Toila poolt tulev tee, mis läheb mööda laululavast ja 

suurest kivist, Karuväravate allee ja Saksa sõdurite kalmistu). 

97 Infovoldik Oru pargi MKA-le , Kättesaadav: (23.03.2013) 

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/ORU_A33mm_lo.pdf 

98 Kärt-Mari Paju kirjavahetus Heinar Juusega (RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja)

Pargis on vajalik tähistada ratastooliga liiklemiseks sobivad teed. Ratastooliga ei pea igale poole otse ligi 

pääsema (nt. lossiterrassidelt alla), kuid liikumiseks võimalikud teed võiksid olla tähistatud (soovitatavalt 

lisada tähistus samas stiilis olemasolevate suunamärkidega) või näidatud parki tutvustavatel skeemidel. 

Tähistus ei tohi häirida pargi vaadeldavust. Ka on soovitav parki tutvustavatel skeemidel näidata ära 

teelõigud, mille langus ületab 6% - ka need on vaegliikujatele ebasobivad. 

Iga aastased suurüritused pargis on Oru pargi Promenaad (augustis), Kaevurite päev (28. august), 

Energeetikute päev (22. detsember). Neist kaks viimast on väga suure osalejate arvuga (ca 5000 inimest, 

vahel rohkemgi). Toila laululaval toimub suveperioodil rohkelt kontserte, millega kaasneb samuti suur 

inimhulk. Palju peetakse pargis pulmi, milles osalejate arv on sageli üle 50 inimese; neist osad võtavad 

pargi valitsejaga ühendust ja kooskõlastavad ürituse, kuid on ka üllatuspulmi. Parki kasutatakse 

jalgrattavõistluste korraldamiseks (BMX), millest osavõtjate arvukus ei ole väga suur, kuid mille 

tagajärjed (tallamine, alustaimestiku rikkumine jne) võivad kahjustada parki oluliselt. 

Kaitsealal asuv teedevõrk katab praeguse külastuskoormuse vajadused. Olemasolevatest õppe-, jalutusja 

matkaradadest piisab ning puudub vajadus uute radade loomiseks. Samas tuleb olemasolevad rajad 

hoida heas korras ning ka väljakujunenud radade vähendamine ei ole võimalik. Kaaluda on vaja vaid 

erandjuhul (erosiooni või tallamisprobleemi vältimiseks) väiksemate jalutusradade taastamist või 

korrastamist pargi eriosade külastatavuse suurendamiseks. Oluline on arendada ja hoida korras pargis 

olevaid puhkekohti (valdavalt istumiskohad) ning tagada nende pidev hooldamine. Pargis 

orienteerumise kergendamiseks on teede ristumiskohtadel viidad tähtsamate huvipunktidega. 

Pargis olevaid kõiki hooldus- ja rajamistöid teostab RMK, kes vajadusel palkab alltöövõtjaid (vt ka ptk 

2.2). Üksikud lõigud on Toila valla ja RMK ühishoolduse all. 

4.2 Loodusõpe 

Oru park on loodusõppe ala, mida arendavad käesoleval perioodil Toila gümnaasium, Toila vald, KA Ida- 

Viru regioon ja RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkond. Loodusharidust toetab pargis olemasolev 

infrastruktuur (rohkelt pargielemente: pingid, sillad, valgustus, paviljonid, grott, terrassid ja 

puhkekohad). Park sobib suurepäraselt loodusõppeks kuna on hästi hooldatud ja liigirikas. Loodusõppe 

edendamiseks on pargis vajalik arendada Dendropargi osa. Soovitav on sildistada dendroaia 

huvitavamad puittaimed, samuti on vajalik arvestada istutuste kavandamisel võimaliku taksonoomilise 

grupeerimisega, et süstematiseerida saadavat infot ja tõhustada õppevõimalusi. 

Oru pargile on koostatud mitu loodusõppe programmi: Oru pargi ajaloo programm, Oru pargi dendroaia 

programm, Oru pargi kultuuriprogramm, ette valmistatud on 7 jalutusrada, millele on koostatud 

programm. Programme saab veel täiendada ja lisada infot (näiteks kohalikust kultuuriloost, 

dendroloogiast, geoloogiast ja pargikunsti ajaloost lähtudes) 99 . Kas programmid ka töös on, selle kohta 

puudub täpne info. Kauksi looduskeskuse kaudu on võimalik tellida gruppide juhendamist vastavalt 

tellija soovile. Praegu on koostamisel järgmiseks aastaks (alates 2013) ümbruskonna koolide lastele 

mõeldud loodusharidusprogrammid (Toila, Sillamäe, Narva, Jõhvi jne), et vähendada bussikulusid 100 . 

99 Viilma,K., Öövel, J., Puura, T., Gaškov, T., Guligina, I., Hoyer, J., LKK Ida-Viru regiooni loodushariduse ja loodusteadlikkuse edendamise kava 

2008 – 2011, Riiklik Looduskaitsekeskus, Ida-Viru region, Iisaku 2007 

100 

Kärt-Mari Paju kirjavahetus Heinar Juusega (RMK Kirde-Eesti piirkonna loodushoiuosakonna juhataja)

4.3 Toila Terviserada 

Toila Terviseraja ehitustööd algasid 2012. aasta septembris. 2012. aastal oli plaanis ära teha Föhrenhof'i 

välja ring, rajades ca 1,5 kilomeetrit asfaltteid ja 800 meetrit tänavavalgustust. Samuti plaaniti ehitada 

pargi territooriumil välja olulisemad muldkehad (Saksa sõdurite kalmistu juurest rannateele ja sadama 

juurest koolini). Ajaplaani kohaselt avatakse Toila Terviserada 2013. aastal toimuval Oru pargi 

Promenaadil. Terviseraja kogupikkuseks saab olema ca 4,5 kilomeetrit, uuendatakse kogu pargi suure 

ringi teekatendeid ning rajatakse 2 jõudlusväljakut. Projekti raames saavad valgustatud uued teelõigud 

ja ka olemasolevad, kuhu täna tänavavalgustus ei ulatu. Rada hooldab Toila vald koostöös RMK-ga (Oru 

pargi MKA-l). 

4.4 Matkarajad (E9 ja Toila-Martsa) 

Toila-Martsa matkaraja koosseisu kuuluvad 3,2 ja 6,5 km pikkused matkarajad eeskätt piirkonna 

pankrannikuga tutvumiseks. Rada rajati 2002. aastal. Toila-Martsa matkarada on üks Phare 2000 ESC 

alaprojekti "Toila-Ontika looduspark" elluviimise tulemus. Projektijuht oli Margus Ilmjärv 101 . Matkarada 

kuulub rahvusvahelise Idamere ümber kulgeva rannikumatkaraja E9 hulka. 

Toila sadamast algav matkarada kulgeb ainulaadsel Balti klindil, nii kõrgel klindi serval kui ka selle all piki 

merekallast. Rajal saad näha Balti Klindi loodust, pangaalust metsa, sinisavilademeid, graniitkive ja 

tutvuda kohaliku kultuurilooga. Toila-Martsa matkarada saad läbida kahe erineva pikkusega rajana. 

Lühemal 3,2 km Toila ringil saad näha sadamat, kus on ka parkla ning puhkekoht, ja supelranda, vana 

kalasadamat ja Saksa sõdurite kalmistut. Pikal rajal saad lisaks lühikese raja kohtadele näha ka 

lasumusriket, sinisavilademeid, pangaalust ürgmetsa ja veskitorni ning suunduda tagasi Toilasse mööda 

vana kaubateed. 

Matkarajad, mis läbivad Oru parki on tähistamata. Toila-Martsa rada on tihti läbimatu kõrge veetaseme 

ja radade hooldamatuse tõttu (rajale langenud puud). Raja alguses olev infotakvel on lagunemas ja info 

vananenud 102,103 . 

Oru pargi jalutusrajad (teemarajad – ajalugu, kultuur, haljastus, maastik ja liigirikkus) on erineva 

pikkusega marsruudid pargis. Oru parki ja sealseid radu haldab RMK. Pargiradadel pakutakse ka 

dendroloogia ja kultuurialast giiditeenust. Giiditeenust pakub Kauksi Looduskeskus. Täpsema info ei 

olnud KKK koostamisel kättesaadav. 

Oru pargi MKA-lt väljajäävad rajad ei ole RMK poolt hooldatavad. 

101 Sommer-Kalda, S., 2002, Uus matkarada kulgeb mööda pankrannikut ja mereäärt, Kättesaadav: (23.03.2013) 

http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.phpsid=2341 

102 Toila-Martsa matkarada, Kättesaadav: (23.03.2013) http://www.puhkaeestis.ee/et/toila-martsa-matkarada 

103 Anne-Ly Feršel, 2007, Kuhu minna matkama Eesti Loodus nr 2007/9, Kättesaadav: (23.03.2013) 

http://www.eestiloodus.ee/artikkel2063_2042.html

5 Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve 

5.1 Kavandatud hooldustöödest üldiselt 

Pargi hooldamine on olnud pidev juba taasiseseisvumise algusest alates, mil tasapisi hakati taastama ja 

puhastama pargi objekte ja puistut. Seetõttu käesoleva kavaga pargi esindusaladel suuremaid 

muudatusi läbiviidavates töödes ette ei näha. Kava koostamise ajal on informatsioon pargis 

läbiviidavatest ja läbiviidud töödest (niitmisalad, sagedused, rekonstrueerimistööd lähiminevikus jne) 

puudulik, mistõttu võib reaalselt tehtav ja kavas ettenähtu erineda. 

Kavas planeeritud hooldustööde aluseks on Oru pargi MKA jaotamine erineva tähtsusega aladeks (vt. 

Skeem 14). Rekonstrueerimistööde eelduseks ja peamiseks väljundiks on pädev hooldus, mis tagab 

rekonstrueeritud objekti väärtuse säilimise läbi aja. Puistut puudutavate hooldustööde aluseks on 2012. 

aastal koosatud dendroloogiline inventuur. Siinjuures tuleb ära märkida, et hinnangut ei koostatud kogu 

MKA territooriumi kohta, vaid Keskkonnaametist anti töö teostajatele ette soovituslikud hindamisalad 

(vt. Skeem 12). KKK-s on aga ette nähtud tegevusi ka puistu teistes osades. Nii dendrohinnangu kui KKK 

ühine seisukoht, mis põhineb analüüsi tulemusel, on see, et tuleb määratleda ära hinnatud aladega 

piirnevad alad, kus tuleb uuel kaitsekorraldusperioodil läbi viia puistu hindamine. 

Oru pargi MKA territoorium jaguneb vastavalt alade iseloomule viieks erineva looduslikkusega ja 

hooldusintensiivsusega alaks (Skeem 14). Hooldusalade spetsiifilise hoolduse vajadust kirjeldavad tööd 

on ära toodud lisas 4. Vastavalt hooldusspetsiifikale jaotub Oru park hooldusaladeks alljärgnevalt 

(tähistus vastavalt skeemile 14). 

A – Lossiplats ja terrassid – alad on kõige väiksema looduskaitselise tähtsusega ja kõige suurema 

hooldusintensiivsusega. See ala on oluline pargi- ja aiakunsti seisukohalt tähtis ning vajab pidevat 

asjatundlikku hooldust professionaalsete aednike poolt. Intensiivne hooldus tagab kaitse-eesmärgiks 

seatud eesmärkide täitmise. 

B – pargina hooldatavad alad – alad, mis on oma asukohalt ning kujunduslikust seotusest 

pargikompositsiooniga, olulised ning suurema hooldusintensiivsusega kui perifeersed pargialad. Alade 

looduskaitseline tähtsus põhineb puittaimede liigilisel mitmekesisusel ning mitmekesiste elupaikade 

pakkumisel. Alade hooldusspetsiifika on vahelduv, lähtudes ala asukohast oluliste pargikunsti objektide 

suhtes (nt. paviljonide ja sildade läheduses on hooldusvajadus suurem). 

C – metsapargi ja poolloodusliku niiduna hooldatavad alad – Pühajõe ürgorgu jäävad alad, mis asuvad 

suhteliselt raskesti hooldatavatel aladel. Alad on suure looduskaitselise väärtusega ja vajavad 

hooldamist nii looduskaitseliste kui pargikunstiliste vääruste säilitamiseks. 

D – parkmetsalaadsed alad – alad, mis jäävad pargi perifeersetesse osadesse. Vajavad hooldust eelkõige 

teede ja puhkekohtade läheduses. Looduskaitseline väärtus on kõrgem kui pargina hooldatavatel aladel. 

Väärtust tõstab vana puistu. 

E – klindialad (sh klindimets) – suure looduskaitselise väärtusega alad, mis vajavad hooldamist vaid 

vaatekoridoride lahtihoidmiseks ning klindimetsa kaitse tagamiseks. Oluline on säilitada vaatekoridoride 

hooldusel metsaala looduslik ilme.

Skeem 14. Oru pargi MKA hooldusalade klassidesse jaotamine 

Pargi hooldustööde läbiviimisel tuleb kasutada ajaloolise pargi hoolduse kogemusega spetsialiste. 

Puittaimestiku, lillepeenarde, murude ja heinamaade jooksval hooldusel tuleb kasutada erialaste 

oskustega aednikku või haljastusalase eriharidusega ning ajaloolise pargi hoolduskogemusega 

spetsialiste tööde juhatamisel ja läbiviimisel. Puude hooldusel ja raietöödel tuleb kasutada ajaloolise 

pargi hoolduskogemusega arboristi. 

Pargi hooldamisel tuleb kasutada kergeid masinaid, mis ei kahjusta maapinda (rohukamarat) ning ei 

tekita pinnasekahjustusi (rööpaid). Hooldustöid ei tohi pargis läbi viia kui maapind on pehme (suurte 

vihmade järgselt, kevadel peale lume sulamist jne). 

Niidetavatelt pindadelt tuleb pärast niitmist niitmisjäägid koguda ja ära viia. Aladelt, mida hoitakse 

muruna, ei pea niitmisjääke ära koristama kui hooldust tehakse piisavalt tihti ja niitmisjääk ei moodusta 

murule paksu kihti. Pargiaasasid ja lamminiite tuleb niita siis kui õitsevatel taimedel on seemned 

valminud ja jätta niide kuni kaheks nädalaks maha, et seemned jõuaksid pudeneda (vt. Niitude 

hooldamise juhised). Niitma peab võimalusel lattniidukiga. 

Suuri puid ei tohi jalalt langetada, kuna see võib kahjustada kõrval asetsevaid säilitatavaid puid ja muud 

elustikku. Vajadusel peab arborist puu tükkhaaval langetamiseks kasutama tõstukit. Juhul kui langetatav 

puu on võimalik maha võtta nii, et see ei kahjusta kõrvalasetsevaid teisi väärtuslikke säilitatavaid puid,

võib puu langetada ka jalalt. Raietöid tuleb vältida aprillist juulini kestva raierahu ajal (õõnespesitsejate 

ja nahkhiirte kaitseks). Soovitatavaim raiete tegemise aeg on talvel, siis kui maapind on külmunud. 

Alleepuude raiel tuleb alles jätta kännud, et oleks väljaloetav allee kulgemine. Kõik raietööde jäägid, 

niidetud hein ja kokku koristatud lehed tuleb pargi alalt koristada. Jääkide põletamine pargis (eriti puude 

all) on keelatud. Kõigiks raietöödeks peab olema taotletud nõuetekohane pargi valitsejaga 

kooskõlastatud raieluba 104,105 . 

5.2 Inventuurid, seired, uuringud 

5.2.1 Riiklik seire 

Riiklik seire vt. ptk. 1.7.2, seda ei käsitleta KKK-s ettenähtud tegevuste loetelus. 

5.2.2 Täiendavad inventuurid ja uuringud 

5.2.2.1 Inventuuride ja uuringute vajadus 

2012. aastal üksikpuudena tehtud dendroloogiline inventuur ei hõlmanud mitmeid pargialasid (vt 

täpsemalt Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan 106 ). Hooldustööde 

optimeerimiseks on vajalik Lossiplatsiga vahetult piirnevatel inventeerimata aladel teostada 

inventeerimine üksikpuude kaupa, kõigil teistel aladel on otstarbekas inventeerimine teostada puistu 

tasandil. Looduslikust metsast kujundatud pargialadel ja jõeorus piisab kui kutsutakse kohale arborist, 

dendroloog, maastikuarhitekt vm pargipuude hindamise kogemusega spetsialist, kes määrab kohapeal 

ära väärtuslikud puudegrupid ning märgib nende kaitseks ja eksponeerimiseks vajalikud raied jm 

hooldustööd. Teemat on täpsemalt käsitletud väärtuste peatükis (ptk 3.2.3). Raietööde eelselt võivad 

olla vajalikud raiepiirkondade linnustiku vaatlused. Vastavate uuringute vajaduse ja spetsiifika peavad 

otsustama erialaspetsialistid. Tegemist on I tähtsusklassi tööga, teostajaks KA. 

Puistu-uuringud Saksa sõdurite kalmistul 2008.a. sügisel 107 näitasid, et ca 21% kalmistu puudest olid tol 

hetkel väga halvas seisus ja üle 50% halvas seisukorras (oluliselt nõrgestatud). 2013. a. tehtud vaatluste 

tulemusel võib öelda, et hoolimata intensiivselt tehtud probleemsete puude raietest hariliku kuuse 

kuivamine jätkub – kahjustusi esineb nii üksikpuudena kui kolletena kogu kalmistu territooriumi 

ulatuses, kuid vähemal määral kogu loodusliku puistu ulatuses sadamasse viiva teeni välja. Ent 

oletatavasti juurepessust (eriti kuuse-juurepessust (Heterobasidion parviporum)) tingitud probleeme 

võib märgata ka Nõiametsas ja ka kaitseala kaguosa puistutes. Sellest lähtuvalt on vajalik juurepessu 

leviku ja kahjustuste ulatuse uuring (kiire on sellega kaitseala läänepoolsetes loodusliku tekkega 

puistutes), et välja töötada meetmed väljalangevate puude (puistute) asendamiseks 

(rekonstrueerimiseks). Tegemist on I tähtsusklassi tööga, teostajaks KA. 

Muid uuringuid teostatakse vajadusel vastava liigi või liigirühma tegevuskava täitmise või uurimisprojekti 

raames. Uurimisalade valikul on kaitseala staatus põhjendatud argument. Kaitseala kui liigiliselt 

mitmekesise tervikkoosluse säilimise seisukohalt võib olla vajalik pargi rohustu uuringud piirkondades, 

kus plaanitakse reljeefimuudatusi, täiendavate rajatiste ehitamist või looduslikel aladel, mida 

plaanitakse hakata võsastumise vältimiseks niitma. Rohustu uuringud on valakikud eelkõige 

104 

Sinijärv, U., 2012, Elurikkuse säilitamine ja suurendamine parkide taastamisel ja hooldamisel. Eesti parkide almanahh 3, 

Keskkonnaministeerium & Muinsuskaitseamet 

105 Nutt, N., 2011, Pargi hoolduskava koostamise juhend, Tartu, Keskkonnaaamet 


107 

Nurme, S., Uustal, M. 2008. Toila Saksa sõdurite kalmistu puistu hinnang. Artes Terrae OÜ, töö nr 40HI08, Tartu

hooldustööde tulemuse hindamiseks kaisekorraldusperioodi lõpuks. Uuringuga saadakse teada 

kaitsealuste liikide esinemine ning hiljem on võimalik hinnata nende seisukorra muutusi lähtuvalt 

läbiviidud hooldustöödest ja pargi külastustaristu rekonstrueerimistöödest. Arvestades pargi hoolduse 

nappi eelarvet tuleb vajalike uuringute ning kindlasti kõigi võimalike lisauuringute rahastamiseks leida 

eraldi sihtotstarbelised rahastusvõimalused. 

5.2.2.2 Nahkhiirte inventuur 

Oru pargi MKA ja Pühajõe hoiuala ühiseks kaitse-eesmärgiks on kahe nahkhiireliigi kaitse. Pargis on 

registreeritud veelendlase, pargi-nahkhiire ning põhja-nahkhiire esinemine. Kuna puuduvad täpsemad 

andmed liikide esinemise ja seisundi kohta, siis on ette nähtud järgmise kaitsekorraldusperioodi jooksul 

(2013-2014) teostada uuring liikide esinemise, poegimiskolooniate varje- ja talvitumispaikade kindlaks 

määramiseks. Uuringu käigus registreeritud liigid tuleb kanda Keskkonnaregistrisse. Nende 

registreerimine võimaldab kavandada MKA-l läbiviidavaid töid selliselt, et võimalikult vähe häiritaks 

kaitsealuseid liike. Tiigilendlaste asurkonna kindlakstegemisel tuleb jätkata nende pidevat seiret riikliku 

seire osana. Vajadusel tuleb MKA kaitse-eeskirja teha täiendusi lähtuvalt liigikaitse eesmärkidest. 

Tegemist on II prioriteedi/tähtsusklassi tööga, tellija KA. 

5.2.2.3 Putukate inventuur 

Oru pargi taimestik on tänu maastiku mitmekesisusele väga eripalgeline, mistõttu moodustuvad sobivad 

kooslused erinevate putukaliikide esinemiseks. Seetõttu on soovitav inventeerida potentsiaalsete 

kaitsealuste ja haruldaste putukate (mustlaik-apollo, vareskaera-aasasilmik, suur-kuldtiib, kimalased) 

elupaigad – jõeäärsed niidud ja luhad, et teha kindlaks nende asurkondade olemasolu ja seisund, kuna 

eelnevalt koostatud inventuuris (Pühajõe HA KKK) puudub vajalik informatsioon. Selgrootute täiendav 

uurimine on vajalik eelkõige juhul, kui Toila valla arendusprojektide, pargi rekonstrueerimisprojektide 

vm sarnaste tegevuste rakendamisel võivad eelpoolkirjeldatud liikide elupaigad ohtu sattuda. Kuna käsil 

on Oru pargi külastustaristu väljaehitamine (teeradade ehitamine, valgustuskaablite paigaldamine jne), 

siis on uuring põhjendatud. Kaitsekorraldusperioodi lõpul tuleb hinnata avatud alade seisukorda ning 

seejuures tähelepanu pöörata ka kaitsealuste selgrootute seisukorrale (nt. lõokannuse leiukohtade 

olemasolu). Liikide leidmisel tuleb leiuinfo kanda Keskkonnaregistrisse ja vajadusel viia vastavad 

täiendused sisse kaitse-eeskirja. Tegemist on III prioriteedi/tähtsusklassi tööga. Töö teostajaks KA. 

5.2.2.4 Kaitsealuste taimeliikide inventuurid 

Oru pargi MKA-l on registreeritud kahe III kaitsekategooria taimeliigi esinemine (künnapuu, Ulmus 

laevis; mets-kuukress, Lunaria rediviva). Pühajõe panga all on registreeritud Eesti Punase Raamatu 

kategooriasse ohulähedane (Near threatened, NT) kuuluva sõnajalgtaime habras põisjalg (Cystopteris 

fragilis) leidumine üksikute isenditena. Maastiku mitmekesisus tagab taimestiku mitmekesisuse 

kujunemise võimalused. Kuna pargis ei ole veel tehtud alustaimestiku uuringut, siis on võimalik, et 

vastavasisulise uuringu käigus registreeritakse veel mõni kaitsealune taimeliik või tehakse kindlaks 

vääriselupaiga liikide olemasolu. Soovitatav oleks mustlaik-apollo toidutaime kasvuala täpsustamine, et 

saaks sellega arvestada hooldustööde tegemisel. Täpsustamist vajab klindimetsade tunnusliigi metskuukressi 

leviala. Uuringuandmed võimaldavad optimeerida pargi hooldustegevusi. Tegemist on III 

prioriteedi/tähtsusklassi tööga. Töö teostajaks KA.

5.2.2.5 Linnustiku inventuur 

Linnustik ei ole otseselt seotud ala kaitse-eesmärkidega (kaudselt on seotud ala loodusliku 

mitmekesisuse kaitsega), kuid uuring on soovitatav võimalikele kaitsealustele liikidele viitavate nähtuste 

olemasolu tõttu. Pargis leidub dendroloogilise hinnangu andmetel vanu õõnsustega puid, mistõttu võib 

park olla elupaigaks rähniliikidele või kakulistele. Pargipuistu suuremahuliste hooldustööde eel on vajalik 

kindlaks teha õõnespesitsejate pesapuude leidumine pargis. Selle info alusel on võimalik hoiduda liikide 

kahjustamisest. Tegemist on III prioriteedi/tähtsusklassi tööga. Töö teostajaks KA. 

5.2.2.6 Elupaikade seisundi hindamine 

Rahvusvahelist Natura aruandlust peab iga liikmesriik esitama iga 6 aasta järel. Siiani vastavat riiklikku 

kava, mille alusel kordusseiret planeerida, ei ole. Seetõttu tuleb kaitseala valitsejal vähemalt üks kord 

kaitsekorraldusperioodi jooksul hinnata alal esinevate elupaigatüüpide (jõed ja ojad 3260; Tilio-Acerionkooslustega 

nõlvade, rusunõlvade ja jäärakute metsad, 9180*) seisundit, täites vastava Natura ankeedi. 

Tegemist on II prioriteedi/tähtsusklassi tööga. Töö teostajaks KA. 

5.3 Hooldus ja taastamine 

5.3.1 Puistu hooldus 

Puistu hooldustööde kirjelduse koostamiseks on alusandmed võetud 2012. aastal koostatud puistu 

rekonstrueerimise tööst 108 . Puistu inventeerimistulemustele tuginedes võib öelda, et Oru pargi puistu 

haldamisel on vajalik tegeleda pigem puistu primaarsete hooldustöödega ja vähem puistu 

taastamistöödega. Puistu rekonstrueerimisprotsess on otstarbekas jagada kahte ossa: primaarsete 

ühekordsete hooldustööde teostamine ja probleemsetel aladel puistu taastamistööd. Kõigi Oru pargi 

MKA puistutes läbiviidavate tööde teostaja on RMK. 

I etapi taastamistööd (primaarsed hooldustööd): 

1. sanitaarraie nakkusohtlike puude ja kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks ning 

probleemsete puude võrade hooldus; 

2. perspektiivsete puude võradesse kasvavate isetekkeliste puude eemaldamine; 

3. võsa ja ebaperspektiivse loodusliku uuenduse eemaldamine, tihedate puistuosade harvendamine 

4. põõsarühmade piiramine; 

5. meetmete kasutamine uusistutuste säilimise tagamiseks ja istikute heaks kasvuks. 

II etapi taastamistööd: 

1. kujundusraie vaadete avamiseks ja avatud alade piiritlemiseks (lähtuvalt ala tähtsusklassist, Skeem 

14); 

2. taastamisistustused ettenähtud aladele ja ettenähtud haljastuslike kujunduselementide taastamiseks 

või asendamiseks. 

Sanitaarraie ja hooldusraie on otstarbekas läbi viia võimalusel ülepinnaliselt ühes etapis või 

etapiviisiliselt järgides alade tähtsusklassidesse kuuluvust. Kujundusraie teha alles peale esmaseid raieid. 

108 

Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ töö nr 33MT12

Asendusistutused, mis eeldavad olemasoleva eemaldamist ja asendamist teostada alles vahetult enne 

taastamisistutuste teostamist. 

Jooksvate hooldusöödena on vajalik kindlasti läbi viia perioodiliselt alljärgnevad hooldustööd: 

1. võrade ülevaatus, vajadusel murdunud harude, kuivanud põhiokste ja harude, rippes okste jm 

eemaldamine (eelkõige pargi kompositsiooni seisukohalt olulistes puistuosades); 

2. ehitus- ja hooldustöödega, tuulemurru vm purunenud/murdunud okste ja oksatüügaste 

eemaldamine; 

3. murdunud harudega puude võrade tasakaalustamine või nende puude eemaldamine 

(pargikompositsiooni suhtes olulistel aladel); 

4. ebaperspektiivse ja antud kasvukohta esteetiliselt sobimatu loodusliku uuenduse eemaldamine 

(väärtuslikumate pargipuude võradest ja vaatekorioridest); 

5. avatud õõnsuste puhastamine prahist; 

6. põõsaste võrahooldus (pargi esindusaladel). 

5.3.2 Raied 

Oru pargis ette nähtud raied on esitatud puistu rekonstrueerimise töö joonisel 2 109 . Raiete plaan ei kehti 

ilma koondtabeli infota, kus on kirjeldatud iga puud ning eraldist/gruppi eraldiseisvana. Koondtabelis on 

lisaks kolmele põhiraietüübile välja toodud veel eraldi kuivanud harude raie, puualuse loodusliku 

uuenduse raie ning vajadusel eraldi näidatud võrasse kasvava puu eemaldamise vajadus. 

Eraldi on Oru pargi puistu rekonstrueerimist puudutavas töös joonisel 2 välja toodud metoodilised 

juhised nii sanitaar- kui hooldusraiete läbiviimiseks uuringuala osades, kus võsa, puistutiheduse vm 

komplitseeriva teguri tõttu ei piisa vaid üksikpuude raiete näitamisest alljärgnevalt: 

• läänepärnaallee ja lossi regulaarosa puuridade hooldusega seotud aladel; 

• Pühajõe oru nõlvadel; 

• Pühajõe kaldaaladel; 

• pargi tihedamatel aladel; 

• pargi metsalaadsetel aladel; 

• uuringualast välja jäävatel uuringualaga piirnevatel aladel, kus on vajalik tervikliku tulemuse huvides 

samuti läbi viia teatud tööd puistu üldseisukorra parandamiseks. 

Alad, kus piisab reieplaanil näidatud üksikpuude raiest ja sellega ei lisandu täiendavaid spetsiifilisi raievõi 

hooldustöid pole eraldi tähistatud. 

5.3.2.1 Sanitaarraied 

Oru pargis on sanitaarraiesse uuringualal määratud 280 takseerühikut (puu, põõsas või grupp) 110 . 

Sanitaarraiesse kuuluvad: 

• kuivanud ning kuivavad puud; 

• puud, mis on teisi puid ohustavalt haige; 

• murdumisohtlikud puud. 

109 Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ töö nr 33MT12 

110 

Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ töö nr 33MT12

Sanitaarraiete teostamisel tuleb arvestada sellega, et suur osa Oru pargi puistust on ohustatud 

juurepessist (Heterobasidion spp.), seepärast tuleb töödel tagada vajalikud meetmed, et vähendada 

võimalikult haigustekitajate levikut. Potentsiaalselt murdumisohtlikud, kuid vanuse, liigi vm omaduse 

pärast väärtuslike puude puhul võib kaaluda toestamist. Puistu rekonstrueerimistööga on tehtud 

ettepanek võimalusel 13 puu toestamiseks. 

Sanitaarraie võib teostada kaheetapilisena: eelkõige tuleb eemaldada need puud, mis ohustavad teedel 

liikujaid. Puistute siseosades olevad kuivanud puud võib likvideerida teises järjekorras. Jämedatüvelised 

üksikud maalilised kuivanud puud, mis ei ole murdumisohtlikud võib jätta püsti peale ohtlike okste ja 

harude eemaldamist elustikupuudena. Seejuures on mõistlik püsti jätta eelkõige vanad jämedad 

õõnsustega eksemplarid, mille on juba pargi- või looduskaitse seisukohalt asustanud mõni väärtuslik 

eluvorm. Jämedat lamapuitu võib pargi perifeersetes osades säilitada. Lageraie on keelatud, erandjuhul 

häiludena kuivanud puude eemaldamiseks vm põhjusega tehtud lageraie-alad tuleb taasmetsastada raie 

järgselt hiljemalt järgmisel kevadel. 

Kui kuivanud või kuivav puu (elustikupuu) on elupaigaks haruldastele looma- või linnuliikidele, siis tuleb 

otsida võimalusi puu säilitamiseks ja ohutuks muutmiseks (ohtlike harude ja okste raie). 

5.3.2.2 Hooldusraied 

Oru pargis on puistu rekonstrueerimistööga hooldusraiesse määratud 233 takseerühikut 111 . 

Hooldusraiesse kuuluvad väheväärtuslikud isetekkelised puud, mis halvendavad väärtuslike puude 

kasvutingimusi (väärtuslike puude võrasse kasvavad isendid, väärtuslike isendite valgustingimusi 

kahandavad isendid, põõsamassiividesse kasvavad teiseliigilised isendid jms). 

Hooldusraiete käigus on ette nähtud likvideerida ka enamus nn võsa ehk mitteperspektiivset lühiealiste 

lehtpuuliikide looduslikku uuendust Pühajõe kaldaladel lossiterrassist alates mere suunas ja Lauluväljaku 

ning merepoolse silla vahelisel alal. Hooldusraiete käigus tuleb siiski säilitada põõsamassiive jõe kallastel 

ja avatud ala erinevais paigus, et mitte kaotada põõsaspesitsejate elupaiku. 

Hooldusraiete tagajärjel ei tohi metsaalade täius langeda alla 60% (puistu tihedus ca 300-500 puud/ha). 

Lageraie on keelatud. 

5.3.2.3 Kujundusraied, vaatekoridoride raied 

Kujundusraiesse kuuluvad need pargiilmeliste alade isetekkelised puud-põõsad, mis ei sobi 

olemasolevate kujunduselementidega ja varjavad vaateid. Kujundusraieks loetakse ka vaatekoridoride 

hõrendamist ja avamist, metsaserva ning lagendike-häilude piiritlemist (kujundamine) ning puistu 

tiheduse muutmist esteetilistel eesmärkidel. Oru pargis on rekonstrueerimisprojektis kujundusraiesse 

määratud 121 takseerühikut 112 . 

Vaadete loomisel on lähtutud Kuphaldti kontseptsiooni kohastest vaadetest (Skeem 11) ja 

olemasolevatest vaadetest või vaatesuundadest, mis oleksid huvitavad ja on ilma massiivse raieta 

kergesti loodavad. Pargi võtmevaated on toodud Skeem 13. Vaatekoridoride raiel on oluline tagada 

111 

Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ töö nr 33MT12 

112 Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ töö nr 33MT12

vaadeldava objekti eksponeeritus. Vaatekoridoride raie eeldab puistuga tegelemist kokku 17,5 ha 

suurusel maa-alal – see ei tähenda, et kogu alal tuleb teha lageraie. Raie eeldab vaatesihilt takistavate 

puude eemaldamist. Alati tuleb kaaluda raie asemel vaatesihilt pigem puu harude või okste 

eemaldamist. 

Vaatekoridoride sisemiste servade visuaalseks liigendamiseks ja vaate raamimiseks jätta kasvama 

vaatesihi piiridele olemasolevaid põõsaid ning madalaid lehtpuid: sarapuid, pihlakaid. Raiete teostamisel 

tuleb vaatekoridori piirid kujundada loodusliku, lookleva joonega ning sujuvalt muutuva tihedusega. 

Vältida raielangilaadseid sirgete puistu servadega raieid. Vaatekoridoride raiel samuti eelistada vistatüüpi 

vaateid, kus vaadeldavale objektile avatakse vaid kitsas, kuni 10 kraadi laiune vaatekoridor. Vältida 

panoraame ja laiade vaatekoridoride tekitamist mere suunal tuulemurru vältimiseks (panoraamvaade 

avaneb nii lossiterrassilt kui selle vastas, üle jõeoru, paiknevast paviljonist). 

Pühajõe oru läänenõlval oleks vaate raamimiseks paviljonile mõttekas kaaluda uusistutuste tegemist 

nõlvale, et luua huvitavam ja orkestreeritum vaadetesüsteem. 

5.3.2.4 Võsaraie 

Võsaraie alla kuuluvad nii võsastuvad alad, mis on varem olnud avatud kui ka puistuosad, kus on palju 

noori isetekkelisi puid. Samuti kuuluvad võsaraie piirkondadesse alad, mis seni on RMK andmetel olnud 

ülepinnaliselt niidetavad metsaalad. Dendroloogilises hinnangus on kajastatud vanemate puude 

võradesse kasvavate isetekkeliste puude raie. Isetekkeliste puude raiel tuleb kännud freesida. Kände 

juurida ei tohi, kuna see kahjustab säilitatavate väärtuslikumate puude juuri. 

Niitmisplaanil on võsaraiealad tähistatud numbritega 1-3 ning alasid tuleb niita edaspidi 1x kahe aasta 

jooksul. Puistuosades (ala nr 1 ja 3) tuleb niita teede ääri 2m ulatuses tee servast. Ala 2 vajab 

ülepinnalist hooldust nõlvade avatud osades. Puistuosades tuleb soodustada kõigil aladel metsa sobiva 

loodusliku uuenduse kasvamist (juurepessi leviku tõttu on sobivateks liikideks eelkõige laialehised 

lehtpuud) ning järkjärgult niitmist vähendada loodusliku alustaimestiku kasvu soodustamiseks. Pikemalt 

vajavad hooldamist need piirkonnad alade sees, kus kasvab metsvaarikas ja hall lepp. 

5.3.2.5 Nõuded raietööde teostamiseks 

Üldised metoodilised soovitused raietöödele. Raiete teostamisel tuleb arvestada alljärgnevate 

üldprintsiipidega: 

1. Puistu on jätkusuutlik siis, kui selles säilub rindelisus, st. leidub erinevas vanuses puid-põõsaid ning 

iseloomulik liigirikas alustaimestik. Seepärast tuleb raietel ja hooldustöödel säilitada puistu 

vanuseline varieeruvus, sh põõsad ning puhmaid; 

2. Metsaalade raietel säilitada (juurepessi laia leviku tõttu) võimalikult palju noori perspektiivseid 

laialehiseid lehtpuid (harilik vaher, harilik tamm jt); 

3. Raiete kavandamisel tuleb vältida tuuleheite ohu vähendamiseks pikalt tihedas liituses kasvanud 

puistuosade ulatuslikku avamist, samuti ulatuslike häilude teket nõlvadel, mis liivast pinnast 

arvestades võivad kaasa tuua erosiooniprobleemi süvenemise; 

4. Tihedas liituses kasvanud gruppides raiete tegemisel tuleb vältida allesjäävate puude võrade jäämist 

ühepoolseks, st. sellisel puhul tuleb lähtuda grupist, kui visuaalsest tervikust. Okaspuugruppides 

tuleb arvestada sellega, et okaspuud üldjuhul ei taasta kuivanud külgoksi; 

5. Perspektiivsete isetekkeliste puude säilitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:

a. alles jäävad puud peavad sobima kujunduslikult pargi kompositsiooniga; 

b. alles jäävad puud peavad sobima liigiliselt ning esteetiliselt pargiruumiga; 

c. alles jäävad puud ei tohi pärssida väärtuslikemate puude kasvu; 

d. allesjäävatele puudele endale peab olema tagatud normaalset kasvu ja arengut võimaldav 

kasvuruum; 

e. isetekkelistest puittaimedest perspektiivsemad on üldjuhul pikaealised lehtpuud ja 

okaspuud, kui need ei ole ohustatud kohapeal levinud haigustest ja kahjuritest. 

6. Noored perspektiivsed isetekkelised puud (harilik tamm, harilik vaher, lehised jms), millel on 

liigiomane võra ja tüvi, kuid mille asukoht ei sobi kompositsiooni, on soovitav raie asemel võimalusel 

istutada ümber. 

Nõuded raietööde teostamisele ja teostajale. Raiete teostamisel Oru pargis on vajalik arvestada 

alljärgnevalt loetletud aspektidega: 

1. raietööd võib teostada vaid kvalifitseeritud puuhooldaja ehk arborist või peavad tööd toimuma 

arboristi järelvalve all; 

2. kujundusraiete teostamiseks tuleb puud ette märkida. ettemärkimise juurde kutsuda puistu 

rekonstrueerimisprojekti autorid; 

3. raietööd tuleb teostada lehtedeta perioodil, soovitavalt perioodil veebruar-aprill; 

4. puud võib langetada jalalt juhul, kui on tagatud puu langemissuund alleejoonega risti ning võra ei ole 

liitunud naaberpuudega. Lossi ümbruses, üle 60 cm diameetriga puude ja dendroloogiliste 

harulduste ümbruses (kuni 30 m raadiuses väärtuslikust puust-põõsast) ei ole jalalt langetamine 

lubatud; 

5. raiejääkide väljavedu võib toimuda ainult jäätunud maapinnaga, mis suudab kanda vastavaid 

masinaid. Väljaveol mitte kasutada üle 2 t raskuseid mehhanisme. Murupindadel masinatega 

liikumist tuleb võimalikult vältida; 

6. puude raie, okste lõikus jms lärmi ning lokaalseid elupaiga muutusi tingivad tööd tuleb teostada 

soovitavalt üldiselt lehtedeta perioodil, kui linnud ja nahkhiired pole alustanud pesitsemisega; 

7. kände ei juurita (eriti tuleb seda jälgida nõlvadel). Pargi perifeersetes osades lõigatakse kännud 

maapinnaga tasa võimalikult maapinna lähedalt, tihedalt külastatavates osades freesitakse. 

5.3.3 Avatud alade ja niitmist vajava pargipuistu hooldus 

Avatud alad jagunevad murudeks (alad nr 19-22,25-29), pargimurudeks (alad nr 4-6,9,10,12- 

18,23,24,30), heinamaadeks (paeplatool, alad nr 7, 8) ja looduslikeks niitudeks (jõeorus, alad nr 11, ). Siia 

gruppi kuuluvad ka poolavatud pargialad, mis oma asukohast ja väärtusest lähtuvalt vajavad tihedamat 

hooldamist (pargimurud). Lähtuvalt Oru pargi MKA hooldusaladeks jaotamisest (Skeem 14) on ka 

siinsete alade hooldused erinevad. Avatud alade hooldust teostab RMK, tegemist on I prioriteedi tööga. 

Murualad on pargis seotud enamkülastatavate objektidega (Lossiplats ja terrassid, dendroaia ülemine 

osa, laululava, Saksa sõdurite kalmistu, pargiaasad läänepoolsel platool). Need alad vajavad oma 

olemuselt suuremat tähelepanu ning seetõttu on nende hooldus töömahukam. Heinamaadena on pargis 

käsitlemist leidnud alad, mis jäävad idapoolsele platoole Karuväravate läheduses. Need on alad, mis 

vajavad tihedamat hooldamist ja mis on lihtsasti ligipääsetavad. Looduslikud niidud jäävad jõe kallastele 

ja klindi madalamatele nõlvadele. Need on alad, mis omavad tähtsust kui loodusliku mitmekesisuse 

toetajad ning toetavad pargi kompositsioonis jõe keskset rolli. Täpsemad hooldusaladega seotud 

hooldamisjuhendid on toodud lisas 4. Niidetavate alade hooldusmahud on esitatud lisas 5 tabelis 10.

Järgnevalt on välja toodud erinevate niidualade hooldamise üldised põhimõtted: 

• murualade seisukorda esindusplatsidel (nt Skeem 15 alad nr 25-29) peab kontrollima iga aasta 

kevadel (mai I dekaad), katvus peaks olema vähemalt 90-95%, väiksema katvusega aladel kaaluda 

muru taastamist pealekülviga; 

• niitmissagedus vastavalt skeemil 15 antud skeemile, kuid mitte tihedamalt kui üks kord nädalas; 

• minimaalne niite kõrgus 5 cm, maksimaalne lõikekõrgus 1/3 olemasolevast heintaimede kõrgusest; 

• esindusmurude (nt skeem 15 alad nr 25-29) niitmisel kasutada nn multšivat rootorniidukit; 

• murupindade servamistööde teostamine on oluline pargi esinduslikumas osas (lossiplatsil ja 

terrassidel); 

• murule langenud lehed tuleb riisuda lehtede langemise ajal esindusaladel kord nädalas, mujal 1-2 

korda lehtede langemise ajal ning (vajadusel) korrata kevadel; 

• puude ümbruse niitmisel tuleb trimmerdamisel jätta puu ümber 20 cm ulatuses niitmata, kus hiljem 

tuleb muru käsitsi lõigata; teine võimalus on puude ümbruse multsimine aladel, kus peab olema 

madal muru või tüvekaitsete kasutamine; mujal võib puude ümbrusesse jätta rohttaimed kasvama; 

• heinamaade hoolduseks piisab alade niitmisest ühel korral aastas; 

• heinamaade niitejääk tuleb jätta kuivama 1-2 nädalaks ja siis kokku korjata. eesmärk on kujundada 

heinamaast õitsev pargiaas. niitejääki on soovitatav pakkuda kohalikele loomakasvatajatele; 

• niitmistöid tuleb heinamaal teha lattniidukiga ajal mil pinnas ei ole pehme; 

• loodusliku niiduala niitmine sõltub pinnase niiskusastmest ning tasasusest; võimalusel kasutada 

lattniidukit; 

• jõe kallaste ja oru nõlvade niitmisel tuleb säilitada kohati (koostöös puistu rekonstrueerimisprojekti 

koostajatega) kasvavad põõsastikud (nii looduslikud liigid kui kultuurtaimed); 

• jõe kallastel veepiiril on soovitatav kohati põõsastik säilitada; 

• niitejääk tuleb alale kuivama jätta 1-2 nädalaks ja siis ära koristada; aunadesse või saadudesse kokku 

pandud niitejääke mitte jätta heinamaale kauemaks kui jooksva aasta september; 

• jõe kaldaaladele peaks kujunema puisniidulaadne ala vahelduvalt avatud aladega. arvestama peab 

avanevate vaadete ja vaatekoridoridega; 

• jõekaldaid ja teede ääri tuleb niita nii, et niide ei satuks teekattele ega vette. 

Oru pargi maastikukaitseala on jaotatud niitmistihedusest lähtuvalt 6 erinevasse klassi (Skeem 15) 

alljärgnevalt: 

1. 10-12 korda aastas niidetavad alad (nn esindusalad) – 5.09 ha; 

2. 6-8 korda aastas niidetavad alad (intensiivse kasutusega pargialad) – 10.918 ha; 

3. 2-4 korda aastas niidetavad alad (perifeersed pargialad) – 9.996 ha; 

4. 1 kord aastas niidetavad alad (heinamaad jt poollooduslikud või niidetavad metsaalad) – 20.245ha; 

5. 1 kord kahe aasta jooksul niidetavad alad (võsastumise vältimiseks niidetavad looduslikud alad) – 

15.26 ha.

10-12 korda aastas 



1 kord aastas 

1 kord kahe aasta jooksul 

Skeem 15. Oru pargi MKA niidetavate alade hooldussagedus. 

5.3.4 Pühajõe veepeegli puhastamine 

Jõe kallaste ja jõesängi puhastamine vette langenud puudest ning kopratammidest on vajalik Oru pargi 

MKA kaitse-eesmärkidest lähtudes. Puude koristamise vajadus antud MKA-l lähtub eelkõige 

pargiesteetika seisukohtadest. Jõest tuleb koristada kobraste langetatud peenemad puud, sest need 

koguvad enda taha veega kantud oksi, lehti jmt ja tekitavad sellega paisu ning takistavad kalade rännet. 

Jõkke võib alles jätta üksikuid jämedaid tüvesid, mis mõjuvad esteetiliselt ja on ka elupaigaks, kuid 

jälgida tuleb, et need ei takistaks kalade rännet ega koguks enda taha prahti. Puhastustöid ei tohi teha 

kalade kudemise ajal. Jõe puhastamise aeg ja tingimused tuleb alati eelnevalt kooskõlastada KA veeelustiku 

spetsialistiga. Jõe kaldaid peab kontrollima ja vajalikud tööd läbi viima hooajaliselt jooksvalt, 

kuid mitte harvemini kui kord iga kahe aasta tagant. Töö teostajaks RMK. Tegemist on I prioriteedi 

tööga. 

5.3.5 Vaadete hooldus 

Vaatekoridoride raiete teostamise põhimõtted on esitaud ptk. 5.3.2.3 (Kujundusraied, vaatekoridoride 

raied). Vaadete hooldusel on vajalik jälgida skeemil 13 esitatud võtmevaadete suundi. Vaatekoridoride 

ulatus tuleb täpsustada kohapeal igal vaatel eraldi. Vajadusel konsulteerida pargispetsialistidega. 

Vaatekoridoride hooldusel likvideerida jooksvalt vaateid varjavad isetekkelised puittaimed. Vaatekohad 

tuleb üle vaadata hooajaliselt jooksvalt, kuid mitte harvemini kui kord aastas (soovitavalt juuli, kui 

looduslik uuendus on jõudnud kasvama hakata) ning ette näha vajalikud hooldustööd (kas okste lõikus 

ja/või segavate isendite eemaldamine).

5.4 Taristu 

5.4.1 Infostendide hooldamine 

Pargi eriosi ja huvipunkte tutvustavad keskmise suurusega tahvlid on vananenud, kulunud ja osalt ka 

katkised ja need tuleb asendada uuendatud infoga tahvlitega. Tahvlid võiksid olla vanade tahvlite 

eeskujul kolmekeelsed. Infotahvlite asendamisel tuleb eelnevalt välja töötada ühtse kujundusega mall, 

mida saab aluseks võtta nii viitade, suurte infotahvlite jm infokandjate tellimisel. Oluline on välja 

töötada ühtne konstruktiivne lahendus (õige materjali ja konstruktsiooni valik, paigutus nähtavale 

kohale, stendide pidev hooldatus), mis tagaks vandaalikindluse. Infotahvlid on olulised külastustaristu 

objektid. Infotahvleid tuleb kontrollida kaks korda aastas, et olla teadlik nende asendamise vajadusest. 

Probleemide ilmnemisel tuleb lõhutud või katkised infokandjad ära koristada hiljemalt kahe nädala 

jooksul peale vastavasisulise signaali saamist. Uus tahvel tuleb paika panna võimalikult kiiresti. Tahvlitel 

olevat informatsiooni tuleb vajadusel uuendada. Tahvlid tuleb kord aastas puhastada neile sadenenud 

tolmust jm prahist. Uute objektide tähistamisvajaduse tekkel tuleb need tähistada vastavalt 

väljatöötatud mallile. Infotahvlite kontrollimise, uuendamise ja vahetamise töö teostajaks on RMK. 

Tegemist on II prioriteedi tööga. 

5.4.2 Kaitseala tähistamine 

Oru pargi MKA piirid said uued tähised 2012. aastal. Kokku on viis keskmise suurusega tähist. Tähiste arv 

on piisav ja asukohad õigustavad ennast. Lisama ei pea. Tähiseid tuleb kontrollida kaks korda aastas, et 

olla teadlik nende asendamise vajadusest. Tähised tuleb kord aastas puhastada neile sadenenud tolmust 

jm prahist. Tähiste hooldamisega tegeleb RMK. 

5.4.3 Teede, treppide, sildade ja parklate hooldamine 

Oru pargi MKA on väga suure külastuskoormusega ala, mistõttu tuleb külastustaristu objektide 

korrastamise ja hooldamisega tegeleda sagedamini kui teistel aladel. Kuigi ala on intensiivselt külastatav 

lumeta perioodil, tuleb pargi põhilisi liikumistrajektoore ja huvipunkte hooldada ka talvel. Põhiteed tuleb 

hoida lumest puhastatuna (jalakäijatele mugavalt ja ohutult läbitavatena). Teede liivatamine pidevalt ei 

ole oluline, liivatada (vm viisil teha libedusetõrje) tuleb siis kui teed muutuvad sula tagajärjel jäisteks. 

Treppide ja sildade puhastamine lumest ja libedustõrje teostamine on vajalik ülepargiliselt kõigi pargi 

huvipunktide ümbruses (kaasaarvatud nt Allikakoopast keskmisele sillale minevad trepid, mis talvel on 

eluohtlikud). Hooldustööde sagedus sõltub ilmastikuoludest. Parklad tuleb puhastada lumest vähemalt 

tihedusega, kuidas tehakse lumetõrjet naabruskonna sõiduteedel. 

Käsipuud, piirded, balustraadid, trepid ja teed vajavad kontrollimist igaaastaselt vähemalt 2 korda 

aastas, et avastada irdunud kive, katendi auke jm defekte, mis võivad olla kasutajale ohtlikud. 

Probleemid tuleb lahendada jooksvalt 1 nädala jooksul teavituse saamisest ilmnenud probleemist või 

probleemne teelõik, trepp jm juurdepääsuks sulgeda. 

Sillad vajavad igal aastal värvikihi kontrollimist (sh graffiti), vajadusel tuleb teha ülevärvimine. Kuna sillad 

on puidust peab igal aastal kontrollima jooksvalt silla katte- ja piirdelaudade ja –postide seisukorda. 

Probleemid tuleb katkiste sillakonstruktsioonidega lahendada jooksvalt 1 nädala jooksul teavituse 

saamisest ilmnenud probleemist või sild sulgeda. Tööde teostaja on RMK.

Mere puiestee, mis viib sadamasse on valla tee ja vald tegeleb selle hooldamisega. Seetõttu antud KKK 

tegevuskavas see ei kajastu. Pargi teede ja treppide hooldamisega tegeleb RMK.Tegemist on I prioriteedi 

tööga. 

5.4.4 Arhitektuursete väikevormide ja inventari (sh puhkekohtade) hooldamine 

Oru pargi MKA on väga suure külastuskoormusega ala, mistõttu tuleb külastustaristu objektide 

korrastamise ja hooldamisega tegeleda intensiivselt. Kõiki pargiga arhitektuurseid väikevorme, rajatisi 

(va hooned, mille ohutuse ja korrashoiu eest vastutavad nende haldajad) ja inventari (pingid, 

prügikastid, tugimüürid, skulptuurid, lipumastid, piirdeaiad, väravad jne) tuleb regulaarselt kontrollida 

(mitte harvem, kui 2 korda aastas). Ilmnenud vead väikevormidega (purunenud detailid, 

värvikahjustused, vandalism jne) tuleb remontida jooksvalt 1 nädala kuni 1 kuu jooksul teavituse 

saamisest ilmnenud probleemist (reageerimise kiirus vastavalt probleemi ohtlikkusele) või väikevorm 

kasutamiseks sulgeda või teisaldada remondi ajaks. 

Värvitud tarindeid tuleb igal kevadel kontrollida ning vajadusel teha värviparandusi või üle värvida. 

Pärast lehtede puhkemist ja suurt puude õitsemist tuleb pinke, käsipuid jm tarindeid, mis võivad 

kasutajat määrida, pesta. Eriti oluline on tarindite puhastamine pärnapuude rohkuse tõttu Lossiplatsi 

läheduses. 

Pargis on endise kiriku asukohas lagunenud mänguväljaku jäänused, mis tuleb pargist likvideerida. Tuleb 

kaaluda uue mänguväljaku rajamise võimalusi, et pakkuda pargis tegevust ka lastele. Mänguväljaku 

rajamisel konsulteerida maastikuarhitektiga, et leida parki sobiv uus lahendus. 

Inventari ja arhitektuursete väikevormide lisamisel parki tuleb lähtuda pargi üldisest stiilist ning 

pargiosas kasutusel olevate väikevormide stiilist. Mitte kasutada olemaolevatest säilitatavatest 

tarinditest disainilt oluliselt erinevaid tüüpe. Vajadusel konsulteerida stiili osas maastikuarhitekti või 

disaineriga. 

Prügikaste ei pea parki igale poole panema. Oluline on paigutada pargi kujundusega sobivad prügikastid 

kohtadesse, kus potentsiaalselt on ette näha prügistamist (pargi väravate lähedus, parklad, mitme 

pingiga istumiskohad jms). Lähtuma peab põhimõttest, et pigem vähem, kuid optimaalselt. Prügikaste 

peab kontrollima külastuse kõige aktiivsemal ajal vähemalt üks kord nädalas. Katkised prügikastid tuleb 

jooksvalt ühe nädala jooksul parandada, asendada või teisaldada peale vastavasisulise teavituse saamist. 

Tööde teostajaks RMK. Tegemist on II prioriteedi tööga. 

5.5 Kava vahehindamine ja uuendamine 

Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks. Järgmist kaitsekorralduskava tuleb ette 

valmistada pidevalt käesoleva kava täitmise ajal. Järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks on aastad 2023 – 

2032 ning uus kava tuleb koostada 2022. aastal. Uue kava koostamise aluseks on käesoleva kava 

täitmise analüüs, sisaldades järgnevaid punkte: kava alusel tehtud tööde dokumentatsioon; teostatud 

teadusuuringute ja seire tulemused ning nende tulemuslikkuse analüüs, lisaks veel eesmärkide 

seadmine järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks. 

Kava vahehindamine tuleb teha kaitsekorraldusperioodi keskel aastal 2016 ning selle eest vastutab 

kaitseala valitseja (Keskkonnaamet), kes korraldab vahehindamise ja kava uuendamise. Vahehindamine

on oluline, kuna tegevuskava ja eelarve planeerimine nõnda pikaks perioodiks on keeruline. Kaitse 

tulemuslikkuse lõplik hindamine kaitseala valitseja poolt toimub kaitsekorraldusperioodi lõpus vastavalt 

tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitele (vt. ptk. 6). Tegemist on I prioriteedi tööga. Töö teostajaks 

KKA.

5.6 Eelarve 

Eelarve tabelisse 8 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. 

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja 

toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. 

Tabel 9. tegevuskava KKK 2013-2022 perioodiks 

Jrk 

Tegevuse nimetus 

Tegevuse tüüp 

Korraldaja 

Priori 

-teet 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

2018 

2019 

2020 

2021 

2022 

Kokku 

Inventuurid, seired, uuringud 

5.2.2.1 Seenestiku uuring Uuring KA III X 

5.2.2.1; 

2.3.3 

5.2.2.1 

5.2.2.1 

5.2.2.3 

5.3.3 

5.3.3 

Dendroloogiline inventuur Inventuur KA 

Juurepessu leviku ja 

kahjustuste ulatuse uuring 

Uuring 

KA 

Nahkhiirte uuring Uuring KA 

Kaitsealuste putukate 

uuring 

Avatud alade hooldamine 

(10-12X suvel, alad nr 25- 

29, S=5.097ha) 

Avatud alade hooldamine 

(6-8X suvel, alad nr 19-24, 

S=10.918ha) 

Uuring 

Hooldamine 

Hooldamine 

III X 

III X 

II X 

KA 

III X 

Hooldus, taastamine ja ohjamine 

RMK 

RMK 

Sadades eurodes 

I X X X X X X X X X X 

I X X X X X X X X X X

Jrk 



Korraldaja 

Priori 

-teet 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

2018 

2019 

2020 

2021 

2022 

Kokku 

Avatud alade ja niitmist 

vajava pargipuistu 

hooldamine (2-4x suvel, 

Hooldamine RMK 

5.3.3 alad nr 12-18, S=9.996ha) 


Avatud alade ja niitmist 

vajava pargipuistu 

hooldamine (1x suvel, alad 


5.3.3 nr 4-11, 30, S=20.245ha) 


Võsaraie (1x 2 aasta 

jooksul, alad nr 1-3, Hooldamine RMK 

5.3.2.4 S=15.26ha) 

I X X X X X 

5.3.2.1 Sanitaarraied (280 ühikut) Hooldamine RMK I X X X X X 

5.3.2.2 Hooldusraie (233 ühikut) Hooldamine RMK I X X X X X 

Hooldamine/ 

Kujundusraie (121 ühikut) 

RMK 

5.3.2.3 

taastamine 

II X X X X X 

5.3.2.1 Toestamine (13tk) Hooldamine RMK I X X X X X 

5.3.5/ 

Hooldamine/ 

Vaadete hooldus 

RMK 

5.3.2.3 

taastamine 

I X X X X X 

5.3.4 

5.4.4 

4.1 

4.1 

Pühajõe veepeegli 

puhastamine 

Arhitektuursete 

väikevormide ja inventari 

hooldamine (ka Oru pargi 

kivi) 

Visioon ja eesmärk 


Hooldamine 

Väikevormide 

hooldamine 

Kultuuriväärtuste 

eksponeerimine 

Külastuskoormuse 

reguleerimine 

RMK 

RMK 

RMK 

RMK 

II X X X X X 

I X X X X X 0 

Taristu

Jrk 



Korraldaja 

Priori 

-teet 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

2018 

2019 

2020 

2021 

2022 

Kokku 

4 

Ala ja selle väärtuste 

tutvustamine ning 

külastuskorraldus 

Külastajate loendus 

RMK 

Teede, treppide, sildade ja 


5.4.3 parklate hooldamine 

I X X X X X X X X X X 0 

5.4.1 Infotahvlite paigaldamine Rajamine RMK II 0 

5.4.1 

5.4.4 

5.4.4 

Infostendide hooldamine 

2x aastas Suuri (3 tk), 

keskmisi A3 (XXtk) 



hooldamine (Mänguväljaku 

likvideerimine) 




rajamine) 

Infotahvlite 

hooldamine 

Likvideerimine 

Rajamine 

RMK 

RMK 

RMK 

II X X X X X X X X X X 0 

II X 

II 





5.4.4 hooldamine) 

II 

5.4.2 Kaitseala tähistamine Tähiste hooldamine RMK II X X X X X X X X X X 

Kavad, eeskirjad 

Kava vahehindamine ja Tegevuskava 

KA 

5.5 uuendamine 

vahehindamine 

I X 0 

5.5 

4.1 

Kava vahehindamine ja 

uuendamine 


Tulemusseire ja 

uue kava 

koostamine 

Trükiste väljaandmine 

ja info- 

KA 

I X X 0 

Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus 

RMK/ 

KA III

Jrk 



Korraldaja 

Priori 

-teet 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

2018 

2019 

2020 

2021 

2022 

Kokku 

tahvlite koostamine 

4.2 

Loodusõpe 

Õppeprogrammide 

väljatöötamine ja 

läbiviimine 

RMK 

III

6 Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine 

Alljärgnevalt on esitatud üldised põhimõtted, mida Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorraldamistegevuse tulemuslikkuse hindamisel arvestada. 

• Tulemuslikkuse hindamise käigus analüüsitakse saavutatud tulemust kavandatud tegevuse osas. 

• Ohustatud liikide ja vääriselupaiga liikide kaitse eesmärgil tehtavate tegevuste tulemuslikkust saab hinnata kaitstavate liikide seisundi järgi 

(liigi esinemine, populatsiooni ja elupaiga säilimine jne). 

• Pargiruumi ja selle väärtuslike objektide säilimine. 

• Seired ja uuringud peavad aitama hinnata, kas kaitsekorralduslikud võtted aitavad täita ala kaitse-eesmärke, selleks tuleb teostatavad 

kaitsetegevused (k.a. hooldustööd) registreerida. 

• Tulemuslikkuse hindamisel tuleb analüüsida, kas tegevus aitas kaasa eesmärgi saavutamisele ja kui edukalt see toimis. Analüüs peab 

sisaldama hinnangut tehtud kulutuse ja saavutatud tulemuste suhtes. 

• Kogu kava analüüsitakse kaitsekorraldusperioodi lõpus ja sellest lähtudes koostatakse uus kaitsekorralduskava perioodiks 2023-2032. 

Kaitsekorraldus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus 2022. aastal on: 

• säilinud on Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning ajalooliselt kujunenud väärtuslik puistu ja aiakunsti hinnalised 

kujunduselemendid. 

• lõpetatud on külastustaristu ja väikevormide rekonstrueerimine ja need on heas korras. 

• Natura elupaigatüüpide hulka kuuluvad elupaigad on säilinud vähemalt samas seisundis. Säilinud on Pühajõe seisund ja looduslikule 

lähedane veerežiim. Jõe seisundiklass veemajanduskava kriteeriumite järgi on vähemalt hea. Vaatekoridoridesse jääva pangametsa 

elupaigatüübi hooldamine nii, et olulised vaated oleksid avatud ja et metsa looduslik tasakaal ja välimus säiliks. 

• nahkhiirte alalised esinemiskohad on kaardistatud. Mahavõetud suurte õõnsustega puude lähedusse on paigaldatud varjekastid. 

Populatsioon on säilinud sama elujõulisena kui inventeerimistulemused kajastavad. Pargi hooldamisel arvestatakse nahkhiire 

elupaikadega. 

• tagatud on silmu liikumine jões üles- ja allavoolu kogu loodusala piires ning elupaiga hea kvaliteet ja soodne seisund. Leidub rohkelt 

vastsetele sobilikke elupaiku.

Tabel 10. KKK tulemuslikkuse hindamine 2013-2022 kaitsekorraldusperioodi kohta 

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 

3.2.1, 

Lisa 5 

Pargiruum 

(Hooldusalad A, B, C, 

Pargi avatud esindusalad (alad 

nr 18,19, 21-27, 29, ) 

Avatud ja poolavatud pargialade 

pindala on 17.4 hektarit 

Avatud ja poolavatud pargialade pindala 

on vähemalt sama (17.4 ha) 

Pargistruktuur kujuneb avatud 

ja suletud alade vaheldumisest 

SKEEM 15) Poolavatud pargipuistu (alad 

nr 12-16, 20) 

Poolavatud niidetavate pargialade 

pindala on 8.2 hektarit 

Poolavatud niidetavate pargialade 

pindala on vähemalt sama (8.2 ha) 

ning on pargis ringi liikudes 

tajutav. 

Jõeäärne luhaniit (Hooldusala 

C, ala nr 11) 

3.2.3 Puistud 

(Hooldusalad A, B, C, 

SKEEM 15) 

3.4.2, Elupaigatüüp – jõed 

ja ojad 3260, 

Pühajõgi 

3.3.1 Nahkhiired (põhjanahkhiir; 

tiigilendlane; parginahkhiir 

; 

veelendlane) 

Alleede seisukord(5tk) 

Pargi poolavatud ja suletud 

alad (alad nr 12-16, 20, ) 

Pargi territooriumile jääv 

Pühajõe lõik (ca 1.4km) 

Nahkhiireliikide esinemine 

Jõeäärne luhaniit on taastamisväärne, 

kuid on hooldamata ja 

hakkab võsastuma. Hooldamisväärse 

ala pindala ligikaudu 8.5 

hektarit 

Viiest alleest 4 on hinnatud 

dendroloogilise inventeerimise 

käigus 2012 aastal ja vajavad 

esmast sanitaar- ja hooldusraiet 

ning toestamist (kokku ca 300 

puud). 


dendroloogiline inventeerimine, 

puistu vajab esmast sanitaar- ja 

hooldusraiet ning võrade 

hoolduslõikust (25.6 hektarit) 

Jões on üksikud sisselangenud 

puud, jõe kaldad on suures osas 

võsastunud. Jõgi on kaotamas oma 

vaadeldavust (eriti lehtedega 

perioodil) 

Nelja liigi kohta, mis EELIS-e 

andmetel MKA-l leiduvad, on 

andmed puudulikud, pesitseminening 

talvitumine ei ole pargis 

teada. 

Jõe luhaniit on pidevalt hooldatav ca 8.5 

ha ulatuses. Säilitatud on mosaiikne 

puudegruppide ja põõsastike olemasolu. 

Avatud on olulised vaatekoridorid. 

Alleed on läbinud primaarse hoolduse ja 

on ohutud pargi külastajatele. Viienda 

allee puud on inventeeritud ja hooldatud. 

Alleepuude seisukord on sama võrreldes 

dendroloogilise hinnanguga. 

Puistus on läbi viidud esmased raied ja 

hoolduslõikused (25.6 ha), puistu on 

ohutu külastajatele. 

Jõe kaldad on puhastatud sisselangenud 

puudest vähemalt pargi territooriumil ja 

võsa on eemaldatud vähemalt 

pargisiseste lühivaadete 

vaatesektoritesse jäävast osast. Jõgi on 

vaadeldav aasta läbi. 

Nahkhiirte varje- ja võimalikud 

talvitumiskohad on kindlaks tehtud ja 

andmed on kantud Keskkonnaregistrisse, 

liikidele olulised elustikupuud on 

kaardistatud ja säilinud. Elustikupuu 

kadumisel (tormimurd, inimestele ohtliku 

puu langetamine) tuleb liigispetsialisti 

soovitusel panna puu asukoha lähedusse 

varjekast. 

Alleed on pargi 

kompositsioonitähtsad 

struktuurielemendid. Puistud 

moodustavad pargi avatud 

ruumidele seinad ja piiritlevad 

vaateid. 

Jõgi on oluline liigilise 

mitmekesisuse seisukohast 

ning sel on pargi 

kompositsioonis väga tähtis 

koht. 

Nahkhiirte varje- ja võimalikud 

talvitumispaigad ei ole teada, 

see tuleb perioodi algul 

kindlaks teha ning kontrollida 

hiljemalt perioodi lõpus. 

Sellest lähtuvalt 

korrigeeritakse 

kaitsekorralduslikke tegevusi 

pargis

7 Kasutatud allikmaterjalid 

Arold, I., 2005, Eesti maastikud, Tartu Ülikooli Geograafiainstituut, TÜ Kirjastus, ISBN 9949-11-028-9 

AS Kobras, „Oru pargi MKA külastustaristu rekonstrueerimise põhiprojekt“, töö nr 2011-035 

Brafmann, E.1990, Toila-Oru pargi rekonstrueerimisprojekt. Tallinn 

Eesti pargid 1. 2007. Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet. Tallinn, Varrak; 

Eestimaa Looduse Fond, 2008, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 , 

Kättesaadav (23.03.2013) 

http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Piusa_joe_urgoru_MKA_KKK_2010_2019.pdf 

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri; RT III, 28.12.2010, 2; (12.02.2013) 


Feršel, A.-L., 2007, Kuhu minna matkama Eesti Loodus nr 2007/9, Kättesaadav: (23.03.2013) 

http://www.eestiloodus.ee/artikkel2063_2042.html 

Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas, VV määrus, vastu võetud 05.05.2005 nr 93; RT I 2005, 

25, 195; (13.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/896471 

Järve, S. 2009. Oru pargi dendropatoloogiline hinnang, Tallinn; 

Kaaver, A. 2003.Maastikuaednik Georg Kuphaldt. Tallinn; 

Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 02.04.2003 nr 27; RTL 2003, 

46, 678; (13.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/13132781 

Kink, H., 2003, Loodusmälestised. Natural Heritage of Estonia, 9; TTÜ Geoloogia Instituut, Teaduste 

Akadeemia kirjastus, Tallinn, ISBN 9985-50-35 8-9, (13.02.2013) 

http://www.gi.ee/loodusmalestised/9_Ida-Virumaa_Vaivara-Sillamae-Toila_2003.pdf 

Liivamägi, A., 2006, Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis, TÜ Geograafia 

osakond, Bakalaureusetöö 

Lootus, K., Maasik, U. 1991, Restaureerimiskontseptsioon.Toila-Oru park. Riiklik Uurimis- ja 

projekteerimisinstituut „Eesti Ehitusmälestised“, Tallinn 

Lotman, A., Timm, U., 1998, Kaitsekorralduskava staatus ja seos teiste looduskaitset ja –kasutamist 

käsitlevate dokumentidega. Kaitseala kaitsekorralduskava koostamise juhised, Tallinn. 

Lukken, V., Nutt, N., Sepp, K.,Troškin, T., 2002-2003, Oru Pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava, 

Keskkonnakaitse instituut, Tartu; 

Martin, M., 2007, Vareskaera-aasasilmik, Eesti Loodus, nr 2007/7, Kättesaadav: (23.03.2013) 

http://www.eestiloodus.ee/artikkel1983_1972.html 

Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L., 2004, Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005- 

2009, Keskkonnaministeerium 

Nurme. S., Köbas, K. 1998, Oru pargi endise lossiesise osa rekonstrueerimisprojekt. Hedge AS, Tartu 

Nurme, S. 1998. Saksa sõdurite kalmistu. Hedge AS, Tartu 

Nurme, S. 1999. Kivide aed. Hedge AS, Tartu 

Nurme, S. 1999. Toila Oru pargi lastemänguplats. Hedge AS, Tartu 

Nurme, S., Kaare, E., 2012, Oru pargi puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes 

Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu 

Nutt, N., 2011, Pargi hoolduskava koostamise juhend, Tartu, Keskkonnaaamet 

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 22.07.2010 nr 100; RT I 2010, 52, 

333; (12.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/13346017 

Paal, J., 2004, Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis, Eesti Keskkonnaministeerium, AS Ilo, ISBN 9985- 

57-604-7 

Paal, J., Rajandu E., 2009, Muraka looduskaitseala, Aseri maastikukaitseala, Päite maastikukaitseala ja 

Kurtna maastikukaitseala taimestiku ja taimkatte inventuur. TVL nr IV 5.6-7/6 aruanne, Tartu.

Päite maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, VV määrus, vastu võetud 21.07.2005 nr 195; 

RT I 2005, 42, 354; (12.02.2013) https://www.riigiteataja.ee/akt/926824 

Pühajõe hoiuala, EELIS infosüsteem; (12.02.2013) http://register.keskkonnainfo.ee/env 

reg/mainreg_kood=KLO2000091&mount=view#HTTPFg5K8pgA1LUrbFkv3ZCej1vqD9s9N2 

Pühajõgi(14.02.2013) 

http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspxobj=veekogu&id=1225966934 

Riigiparkide valitsemise seaduse § 1 muutmise seadus. Antud Riigivanema poolt dekreedina 22. mail 

1936; (12.02.2013) http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspxobj=dok&id=1001487107 

Sinijärv, U., 2012, Elurikkuse säilitamine ja suurendamine parkide taastamisel ja hooldamisel. Eesti 

parkide almanahh 3, Keskkonnaministeerium & Muinsuskaitseamet 

Sommer-Kalda, S., 2002, Uus matkarada kulgeb mööda pankrannikut ja mereäärt, Kättesaadav: 

(23.03.2013) http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.phpsid=2341 

Suuroja, K., 2008, Balti klint – loodus ja ajalugu, GeoTrail KS, ISBN 978-9985-9886-0-2 

Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., 

Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021, MTÜ Eesti 

Loodushoiu Keskus, (17.02.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf 

Tammoja, N. 1967, Toila-Oru dendropargi projekt. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse 

Ministeerium. Tehnilise Ökonoomika uurimise laboratoorium. Töö nr H-5166. Tallinn 

Tappo, K. 1967. Pargimetsad ja nende kujundamine raietega. Tehnilise Ökonoomika Uurimise 

Laboratoorium. Tallinn 

Toila-Martsa matkarada, Kättesaadav: (23.03.2013) http://www.puhkaeestis.ee/et/toila-martsamatkarada 

Toila valla üldplaneering, 2005, OÜ E-Konsult, töö nr E983, Tallinn; 

Tuvi, E.-L., Feršel, A.-L., 2012, Hoiualadega jõed Virumaal I, Avijõgi, Tagajõgi, Pada jõgi ja Pühajõgi, 

Tartu–Kuru 2010, ISBN 978-9949-9057-3-7 (17.02.2013) 

http://www.keskkonnaamet.ee/public/joelised_elupaigad/HAjoed_est.pdf 

Uustal, M. 2007. Oru pargi ja lossi ajalooline ülevaade. Pühaoru OÜ, Tallinn; 

Vabariigi Valitsuse määruse „Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI; 

(13.02.2013) 

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1138674/Oru_pargi_seletuskiri.pdf 

Viilma,K., Öövel, J., Puura, T., Gaškov, T., Guligina, I., Hoyer, J., LKK Ida-Viru regiooni loodushariduse ja 

loodusteadlikkuse edendamise kava 2008 – 2011, Riiklik Looduskaitsekeskus, Ida-Viru region, Iisaku 2007 

Vilbaste, K., 2004, Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, Eesti Keskkonnaministeerium, AS Ilo, 

ISBN 9985-57-566-0 

Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga 

kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused; Keskkonnaministri määrus, vastu võetud 04.01.2007 nr 2; 

RT I, 16.12.2010, 3; (22.02.2013); https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003

8 Lisad 

Lisa 1 

Ala kaitse-eeskiri, hoiualadel väljavõte hoiuala määrusest koos sellele lisatud LKS’i paragrahvidega 14 ja 

32. 

Lisa 2 

Töö lähteülesanne 

Lisa 3 

Avalikustamise materjalid – protokollid, kirjalikult laekunud küsimused ja ettepanekud jms. 

Lisa 4 

Jooksva hoolduse korraldamise põhimõtted (väljavõte Oru pargi puistu seisukorra hinnangu ja puistute 

rekonstrueerimisplaani tööst) 

Lisa 5 

Tabel 9. Niitmispiirkondade tüübid 

Lisa 6 

Oru pargi MKA-l asuvate pärandkultuuriobjektide nimekiri

Lisa 1 Ala kaitse-eeskiri 

Väljaandja: 

Akti liik: 

Teksti liik: 

Vabariigi Valitsus 

määrus 

algtekst-terviktekst 

Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2010 

Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv 

Avaldamismärge: RT I 2010, 52, 333 

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri 

Vastu võetud 22.07.2010 nr 100 

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk 

(1) Oru pargi maastikukaitseala 2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 

1) säilitada Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, 

dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohast väärtuslik puistu ning 

aiakunsti hinnalised kujunduselemendid koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega; 

2) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku 

kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpi – jõgesid ja ojasid (3260) 3 – ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu 

(Lampetra fluviatilis) elupaika; 

3) kaitsta II kaitsekategooria liiki. 

(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 

piiranguvööndisse. 

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid selles määruses ettenähtud 

erisustega. 

§ 2. Kaitseala asukoht 

(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toila alevikus ja Pühajõe külas. 

(2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas 4 .

§ 3. Kaitseala valitseja 

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 

2. peatükk KAITSEKORD 

§ 4. Lubatud tegevus 

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal. 

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades 

«Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. 

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette 

valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 

(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. 

Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes 

kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituse korraldamine omaniku loal. 

(5) Kaitseala teedel on lubatud jalgrattaga sõitmine. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud 

kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on 

lubatud kaitseala järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, 

kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning olemasolevate liinirajatiste hooldamiseks 

vajalikel töödel. Parkimine on lubatud kaitseala valitseja tähistatud kohtades. 

(6) Puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku raie on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. 

(7) Kaitsealal on lubatud kalapüük «Kalapüügiseaduses»ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud 

korras. 

(8) Jahipidamine on lubatud ulukite arvukuse piiramise eesmärgil kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. 

§ 5. Keelatud tegevus 

(1) Kaitsealal on keelatud: 

1) looduslike veekogude kallaste kahjustamine; 

2) maavara kaevandamine. 

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 

3) muuta veekogude veetaset ja kaldajoont; 

4) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeerikasutusluba, 

ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 

5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 

6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

7) anda projekteerimistingimusi; 

8) anda ehitusluba; 

9) kasutada biotsiidi ja taimekaitsevahendit. 

§ 6. Vajalik tegevus 

Kaitsealal on ajaloolise pargi iseloomuliku maastikuilme ja liikide mitmekesisuse säilitamiseks vajalik heina 

niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine, harvendamine ja vaadete avamine. 

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine 

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja 

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja 

kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või 

kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» 

õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 

(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, on 

Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata 

kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid. 

3. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine 

Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a määruse nr 200 «Luidja maastikukaitseala ja Oru pargi 

maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1997, 75, 1269; 2009, 7, 48) punkti 

1 alapunktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. 

Peaminister Andrus ANSIP 

Justiitsminister 

keskkonnaministri ülesannetes Rein 

LANG 

Riigikantselei istungiosakonna juhataja 

riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 

2 Oru park on looduskaitse alla võetud Saka-Ontika-Toila paekalda osana Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. 

juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 

14, 125) ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklike maastikuliste, 

geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride 

kinnitamisest» (ENSV Teataja 1959, 20, 107) kinnitati keeluala Saka-Ontika-Toila paekallas ning selle piirid. 

Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997. a määrusega nr 200 «Luidja maastikukaitseala ja Oru pargi 

maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» moodustati Oru pargi maastikukaitseala. 

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 

2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 338 hõlmab kaitseala Pühajõe loodusala, kus 

tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku 

alade suhtes kehtivaid erisusi. 

Käesoleva määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. 

3 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. 

4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti 

põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) LEST 97 1 mm täpsusega (EUREF89) projektsioonis ja maakatastri andmeid 

seisuga jaanuar 2010. 

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, keskkonnaregistris ja 

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 

Oru pargi maastikukaitseala

Lisa 2 Töö lähteülesanne 

Osa 4 - Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine ja puistute 

rekonstrueerimisplaani koostamine. 

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala põhiväärtuste soodsa seisundi tagamise detailne tegevusplaan, 

milles antakse ülevaade ala kaitsekorrast, loodusväärtustest, kaitse-eesmärkidest, neid mõjutavatest 

teguritest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest, alal läbiviidavast riiklikust 

seirest. 

1. Töö eesmärk 

Töö eesmärk on koostada Ida-Viru maakonnas Toila vallas asuva Oru pargi maastikukaitseala, mis 

hõlmab Pühajõe ulatuses Pühajõe loodusala kaitsekorralduskava perioodiks 2013-2022 ning selle 

eeltööna puistute rekonstrueerimisplaan. 

2. Kava koostamisel tuleb lähtuda: 

• Eesti Vabariigi seadusandlusest; 

• ala kaitse-eeskirjast (VV määrus 22.07.2010 nr 100; RT I 2010, 52, 333); 

• Kaitsekorralduskavade koostamise ja kinnitamise korrast - Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. 

a määrus nr 60 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ja kaitsekorralduskava 

kinnitaja määramine“ (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jspid=13228916); 

• alale võetud rahvusvahelistest kohustustest – Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 

võrgustiku alade nimekirjas seatud eesmärkidest 

(https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002) ning nende Natura standardandmebaasis 

(http://natura2000.eea.europa.eu/) eesmärgiks võetud seisundihinnangutest. Töövõtja on 

kohustatud võrdlema Natura standardandmebaasis toodud eesmärke tegeliku olukorraga ning 

vajadusel tegema kaitsekorralduskavas põhjendatud parandusettepanekud kaitsekorra või 

andmebaasis toodud eesmärkide muutmiseks; 

• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007 a. määrusest nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja 

kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise 

ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord” 

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13275996); 

• kaitsealal esinevate liikide kinnitatud ja kinnitamata tegevuskavadest; 

• ekspertide parimatest teadmistest ja kogemustest (praktikast) väärtuste kaitse korraldamisel. 

Oma pädevuse puudumisel on töövõtja kohustatud kaasama töögruppi ornitoloogia, botaanika 

vm erialateadmistega spetsialiste; 

• ala kohta käivatest seire (http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb), inventuuride, uuringute, 

juhuvaatluste jm andmetest. 

• EELIS-e, e-Elurikkuse ja LVA andmebaasi kantud andmetest. 

3. Kava koostamise eeltööna tuleb:

• kaardistada olemasolevad kaitstava ala tähised, hinnates sealjuures tähise 

hooldamise/uuendamise vajadust. Tähistamise kohta koostatakse MapInfo vormis kaardikiht 

(vorm esitatakse koos kaitsekorralduskava struktuuriga); 

• koostada Oru pargi puistute rekonstrueerimisplaan vastavalt lisale 2; 

• teostada välitöid väärtuste seisundi hindamiseks ning külastustegevusega seotud probleemide 

kaardistamiseks. 

4. Kava koostamisel tuleb: 

• koondada ala kohta kättesaadavad andmed (antud lähteülesandes mainitud allikatest, 

kirjandusest, teabematerjalidest, eriala ekspertide käes olevatest infomaterjalidest); 

• korraldada kaasamiskoosolek KA, RMK, KOV ja töö käigus selgunud peamiste huvigruppide 

esindajatele ning avalikkusele); 

• koostada avalikkusele suunatud ajaleheartikli tekst maakondliku levikuga lehes avaldamiseks 

kaitseala väärtustest, probleemidest ning kaitsekorraldusperioodil plaanitavast tegevusest. 

Artikli avaldamise korraldab töö tellija; 

• avaldada kaitsekorralduskava avalikkusele suunatud kaasamiskoosolekute korraldamise teade 

maakondliku levikuga ajalehtedes Põhjarannik ja Severnoje Poberezje, kasutades lähteülesande 

lisas esitatud näidist ning teavitades asjassepuutuvaid maaomanikke lihtkirjaga. 

5. Töö teostaja saab Tellijalt: 

• Keskkonnaameti valduses olevad ala kohta käivad elupaikade inventuuriandmed (MapInfo 

kaardikihid); 

• Keskkonnaameti logo; 

• kaitsekorralduskava struktuuri redigeeritavas vormis; 

• kaitsealuste liikide kinnitatud ja kinnitamisel olevad tegevuskavad; 

• juurdepääsu riikliku seirearuannete andmebaasile; 

• Keskkonnaameti valduses olevad järgmised ala kohta käivad uuringute ja inventuuride andmed: 

1) Geodeetililine mõõdistamine, geoalus (OÜ Gem-Geo, 2008); 

2) Oru pargi dendropatoloogiline hinnang (Sulev Järve, 2009); 

3) Oru pargi ja lossi ajalooline ülevaade (Maire Uustal, 2007); 

4) Toila Oru pargi maastikukaitseala külastustaristu rekonstrueerimisprojekt (töö tellija RMK); 

5) tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009 (Sicista Arenduskeskus, 

2004). 

• Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide digikaardistamise juhendi; 

• Liigiandmete esitamise vormi nõuded; 

• Loodusdirektiivi I lisa järve elupaigatüüpide kaardistamise juhendi; 

• Loodusdirektiivi I lisa metsa elupaigatüüpide kaardistamise juhendi. 

Eespool mainitud materjalid esitab töö tellija töövõtjale 2 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. 

6. Töö esitamine 

Töö antakse üle vormistatuna vastavalt kaitsekorralduskava struktuurile 

(kättesaadav aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/hange/kaitsekorralduskava_struktuur_nov20

11.pdf) elektroonilise andmekandjal (aruanne koos illustratsioonidega ja lisadega doc-formaadis, GIS 

andmekihid MapInfo formaadis LEST97 1 mm projektsioonis koos selgitustega, fotod koos 

allkirjadega jpg-formaadis). Lisaks esitada ka koopiad avaldatud avalikustamiskoosolekute kutsetest 

jms infost või viited info asukohale internetis, koosolekutel osalenute nimekirjad, koosolekute 

protokollid või memod, kokkuvõte kava koostamise käigus tehtud suulistest ja kirjalikest 

ettepanekutest (doc-formaadis). 

7. Ajakava 

• Rekonstrueerimisplaani vahearuande esitamine (I etapp)– hiljemalt 31.10.2012. 

• Ajaleheartikli valmimine – hiljemalt 28.02.2013. 

• Kaitsekorralduskava valmimine ja esmane kaasamiseelne läbivaatus Keskkonnaametis – hiljemalt 

28.02.2013. 

• Kaasamiskoosoleku korraldamine hiljemalt 31.03.2013 

• Valminud töö üleandmine tellijale (II etapp) – hiljemalt 30.04.2013. 

8. Lisad 

Lisa 1. Avalikkusele suunatud kaasamiskoosolekute korraldamise teate näidis (Oluline on logode (KA ja 

ERF) olemasolu ja paigutus. Teate sisu koostatakse vastavalt konkreetsele olukorrale). ERF logo on 

kättesaadav lingilt: http://www.struktuurifondid.ee/kujundusfailid/ 

PAE MAASTIKUKAITSEALA 

KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEK 

Keskkonnaamet teatab, et on algatanud Pae maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamise. Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse 

ala eesmärgiks olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatakse tegevuste tabel, kus vajalikud 

tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise ajaga ning maksumusega. Kaitsekorralduskava koostajaks on OÜ Tirts & Tigu. 

Kaitsekorralduskava koostamisprotsessi raames toimub avalikkuse kaasamise koosolek: 

• 10. novembril 2010 kell 14.00 Raplas, maavalitsuse hoones, Tallinna mnt 14, II korrusel, ruumis nr 204. 

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. 

Info: 

OÜ Tirts & Tigu 

Lauri Klein 

Keskkonnaamet 

Meelis Mägi 

Tel 51 79 668 Tel 48 92716.

Lisa 2. Oru pargi puistute rekonstrueerimisplaani lähteülesanne 

1. Eesmärk 

Koostada Oru pargi puistute rekonstrueerimisplaan. 

2. Töö sisu 

• Alusplaanina kasutatakse 2008. a OÜ GEM-GEO koostatud geoalust ning puistute jaotuse 

aluseks võetakse 2009. a Sulev Järve koostatud Oru pargi dendropatoloogilises hinnangus 

esitatud jaotus. 

• Dendroloogiline inventeerimine tuleb teostada üksikpuu täpsusega S. Järve jaotuse alusel 

aladel nr 4a, 5a, 6, 7, 9, 9a, 9b, 10, 11 va looduslik puistu oja nõlval, 11a, 12, 14, 15, 16, 17, 17a, 

18; 

• Dendroloogilisel inventeerimisel tuleb määrata: 

a) puuliik eesti ja ladina keeles; 

b) rinnasdiameeter või rinnasümbermõõt (h=1,3 m); 

c) puuliikide keskmine kõrgus erinevatel diameetriklassidel; 

d) võra orienteeruv läbimõõt m; 

e) puu tervisliku seisukorra hinnang, märkused tervisliku hinnangu kohta; 

f) vigastuste ja kahjustuste kirjeldus, sh seen- ja bakterhaigused; 

jms); 

g) puistu eriti väärtuslikud elemendid (põlispuud, eksootilised puud, kompositsioonielemendid 

jm); 

h) lihhenoloogiline hinnang, mille käigus määratakse kaitsealuste samblike esinemine puudel; 

• Alleede seisundi hinnang, mis teostatakse alleele tervikuna või selle loogilisele maastikus 

piiritletud osale ja milles tuleb määratleda: 

a) heas seisundis alleede osad; 

b) probleemsed alleede osad, sh nende põhjused; 

• Oru pargi maastikukaitseala puistute, alleede ja üksikpuude rekonstrueerimisplaan, milles tuleb 

koostada hooldustööde ja raiete ning istutusplaan, kusjuures välja tuleb tuua: 

a) esimeses järjekorras hooldust vajavad puud (nt võra hoolduslõikus, tõmmitsatega kinnitamine 

b) teises järjekorras hooldust vajavad puud; 

c) likvideerimist vajavad puud; 

d) võsaraie vajadus;

e) puistute ja alleede uuendamise vajadus; 

f) istutatavate puude asukoht; puuliik; istutamisviis; 

g) nõuded istutusmaterjalile; 

h) tööde teostamise ajakava, arvestades tööde hajutamisega aastate lõikes. 

2. Töö vormistamine 

• Töö vormistatakse seletuskirja ja plaanimaterjalina. Seletuskirjas tuleb esitada puistu 

hinnanguandmed plaaniga seotud tabelina (digitaalselt seletuskiri doc ja puistu 

hindamisandmete koondtabel xls formaadis). 

• Töös tuleb esitada järgmised temaatilised joonised (esitatakse digitaalselt vektorgraafikas GISkihtidena 

.dgn formaadis): 

a) tervisliku seisukorra hinnang esitada plaanil erinevate värvustega ning tabelis eraldi 

väljal erinevate numbritega. 

b) hooldussoovituste plaan (sh raied); raiete plaanil tuleb märkida eraldi tingmärgiga 

eemaldatavad puud ja hoolduslõikust vajavad puud. 

• Rekonstrueerimisplaan esitatakse põhiprojekti staadiumis, plaanile kantakse: 

a) rekonstrueerimisistutused liigiliselt ja täpse asukohaga (koordinaadid või seotud 

mõõtekett); 

b) rekonstrueerimisplaaniga seotud seletuskirjas tuuakse välja: 

rekonstrueerimislahenduse taustinfo ja kontseptsioon, 

situatsiooni analüüs, 

uusistutuste printsiibid, liigiline nomenklatuur, 

rekonstrueerimistööde mahud ja orienteeruv tööde eelarve. 

• Lihhenoloogilisel hinnangul määratakse kaitsealused samblikud ja esitatakse nende asukohad 

dendrohinnanguga täpsustatud üksikpuudel (vastav nr puul ja andmebaasis). Tulemused 

esitatakse: 

a) ülevaateplaanil, millel on näidatud leiu asukoht ja liik; 

b) plaaniga seotud tabelis (MS Excel), kus on näidatud muud leiuga seotud üksikasjad.

Lisa 4 Jooksva hoolduse korraldamise põhimõtted 

Alljärgnevalt on esitatud soovitused neil aladel jooksvate regulaarsete hooldustööde korraldamiseks. 

Skeemil antud alade piirid on orienteeruvad, reaalse hoolduse käigus võivad alade suurused veidi 

muutuda. 

I intensiivsusklass - Lossiplatsi hooldus 

Piirkond esitatud KKK-s Skeem 14– A. 

1. Puud 

• võrade ülevaatus ning vajadusel sellekohane kujundus- ja hoolduslõikus tuleb teostada 

jooksvalt, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord aastas; 

• topiaarlõikus (sh hekkide ja vormpuude lõikus) tuleb teostada vastavalt vajadusele, arvestades 

puu liiki ja kasvukohta; lõikamistihedus peab tagama soovitud korrektse võra kuju (ülekasvanud 

võrsete pikkus mitte üle 5 cm) 

• tuulemurd sh selle tagajärjel tekkinud rippes oksad jms likvideeritakse jooksvalt, kuid mitte 

hiljem kui 5 päeva jooksul peale kahjustuse teket; 

• kuivanud murdumisohtlikud harud ja suured oksad likvideeritakse jooksvalt 

(murdumisohtlikkuse hindamisel arvestada kahjustuse või vigastuse iseloomu ning liigi 

iseärasusi), kuid mitte hiljem kui 5 päeva jooksul peale probleemse puu kohta info laekumist; 

• põuaperioodil kasta viimase 3 aasta jooksul istutatud puid-põõsaid vastavalt vajadusele, kuid 

mitte harvem, kui kord 10 päeva jooksul; 

• väetamisvajaduse kindlaks tegemiseks teostada mulla viljakusanalüüs, väetamise vajadus, 

väetamise tihedus ja spetsiifika paika panna vastavalt pinnase viljakusanalüüsile; väetamisel 

arvestada liigivajadusi; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada ainult vajadusel (mitte kasutada kaitsealuseid 

liike kahjustavaid kemikaale, mitte kasutada kemikaale perioodidel, kui need võivad olla 

ohtlikud kaitsealustele liikidele); 

• puude- ja põõsaste aluste trimmeriga hooldamisel tuleb tagada puude tüvede kaitse; 

• multšitud puu- ja põõsaaluste pindade multši täiendada igal kevadel, edaspidi vastavalt 

vajadusele, multši lisamise vajadust kontrollida vähemalt 2 korda aastas; 

• multšitud pinnad hoida jooksvalt umbrohuvabad. 

2. Põõsad, põõsagrupid 

• põõsaste alus (piiritletud istutusala) hoida umbrohuvaba, rohimine vastavalt vajadusele, kuid 

mitte vähem kui kaks korda kuus; 

• hoolduslõikus teostada regulaarselt igal kevadel arvestades liigiomast lõikamise spetsiifikat, 

vegetatsiooniperioodil jooksvalt vastavalt vajadusele, kuid mitte hiljem, kui nädala jooksul peale 

probleemi ilmnemist; 

• sanitaar- ja noorenduslõikus teostada vastavalt vajadusele, taimed tuleb üle vaadata vähemalt 

üks kord aastas kevadel, edasi, vegetatsiooniperioodil jooksvalt vastavalt vajadusele, kuid mitte 

hiljem, kui nädala jooksul peale probleemi ilmnemist; 

• kujunduslõikus teostada vastavalt vajadusele ja taimeliigile sobiva sagedusega jooksvalt; 

• põõsaste kohale kasvavate puude okste lõikus, mis varjutavad valgust põõsastele, teostada kord 

aastas varakevadel või sügisel arvestades puuliigi spetsiifikat;


väetamise tihedus ja spetsiifika paika panna vastavalt pinnase viljakusanalüüsile; 

• kasta vastavalt vajadusele, põuaperioodil viimase 3 aasta jooksul istutatud põõsaid vähemalt 

kord nädalas; 

• täiendusistutuste vajadus hinnata kord aastas, istutused teostada vajadusel kord aastas kevadel 

(vahemikul 15.04-15.05); 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada vastavalt vajadusele (mitte kasutada 

kaitsealuseid liike kahjustavaid kemikaale, mitte kasutada kemikaale perioodidel, kui need 

võivad olla ohtlikud kaitsealustele liikidele); 

• põõsaste aluste ja servaalade trimmeriga hooldamisel tuleb tagada põõsaharude kaitse; 

• peenra alus kobestada vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui kaks korda kuus; 

• multšitud pinnad täiendada kevadeti kord aastas ja edaspidi jooksvalt vastavalt vajadusele 

(multši lisamise vajadust kontrollida vähemalt 2 korda aastas). 

3. Muru 

• kord aastas (mai I dekaad) kontrollida murualade katvust; katvus peaks olema vähemalt 90- 

95%, väiksema katvusega aladel kaaluda muru taastamist pealekülviga; 

• muru keskmine kõrgus hoida 5 - 7 cm; 

• minimaalne niite kõrgus 5 cm, ühel niitmisel mitte eemaldada rohkem, kui 1/3 taime kõrgusest; 

• niitmissagedus vastavalt vajadusele, kuid soovitavalt 4 korda kuus ja mitte tihedamalt kui üks 

kord nädalas; 

• niitmisel kasutada nn multšivat rootorniidukit; 

• teede, põõsagruppide istutusalade ja peenarde servamine teostada vastavalt vajadusele, kuid 

soovitavalt 2-3 korda kuus vegetatsiooniperioodil; 

• muru väetamisvajaduse kindlaks tegemiseks teostada mulla viljakusanalüüs, väetamise vajadus, 


• kasta kuival perioodil vastavalt vajadusele et ei tekiks põuakahjustusi; 

• eraldi umbrohutõrjet ei ole vajalik teha, kui on tagatud regulaarne niitmine; 

• murule langenud lehed tuleb riisuda sügisel vastavalt vajadusele oktoobris-novembris lehtede 

langemise ajal soovitavalt kord nädalas ning vajadusel korrata kevadel aprillis; 

• õhustada, multšida ja rullida vajadusel jooksvalt, kuid mitte vähem, kui kord aastas. 

4. Pargiroosid 

• närbunud õied tuleb jooksvalt eemaldada, kuid mitte harvem, kui 1 kord nädalas; 

• lõigata vastavalt sordile; 

• istutusalade (peenarde) pinna kobestamine ja umbrohutõrje tuleb teostada tihedusega, mis 

tagab umbrohuvaba mullapinna, tihedusega mitte vähem kui kolm korda kuus; 

• peenarde või istutusalade servamine tuleb teostada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini 

kui kolm korda kuus; 

• kasta vajadusel, põuaperioodil mitte harvemini kui 2 korda nädalas; 

• väetada tuleb vastavalt sordi/liigi nõudmisele ja mulla viljakusanalüüsile vähemalt kaks korda 

suve jooksul, täiendav kasvumuld tuleb lisada üks kord aastas kevadel (multšida üks kord 

aastas); 

• täiendusistutused tuleb teostada igal kevadel; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrjet tuleb teostada vajadusel (mitte kasutada kaitsealuseid liike 

kahjustavaid kemikaale, mitte kasutada kemikaale perioodidel, kui need võivad olla ohtlikud 

kaitsealustele liikidele);

• tagasilõikamine teostada sügisel vastavalt konkreetse aasta ilmastikule; 

• talvekate paigaldada sügisel vastavalt konkreetse aasta ilmastikule. 

5. Püsikud 

• närbunud õied tuleb eemaldada jooksvalt, kuid mitte harvemini kui kord nädalas; 

• peenrapinna või istutusala kobestamine ja umbrohutõrje tuleb teostada vajaduse korral, kuid 

mitte vähem kui kolm korda kuus; 



• kõrgekasvuliste püsikute toestamine teha vajadusel; 

• kasta vajadusel, põuaperioodil mitte harvemini kui 2 korda nädalas; 

• väetamine teostada vajadusel vastavalt kasvupinnase viljakusanalüüsile ja liigivajadusele; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada vastavalt vajadusel (mitte kasutada kaitsealuseid 


ohtlikud kaitsealustele liikidele). 

6. Suvelilled: 


• peenrapinna või istutusala kobestamine ja umbrohutõrje tuleb teostada jooksvalt, kuid mitte 

vähem kui kolm korda kuus; 

• kui peenras vm on ette nähtud suvelillede vahetamine vegetatsiooniperioodi jooksul, tuleb 

taimed asendada hiljemalt siis, kui 2/3 eelmise istutuse taimedest on õitsemise lõpetanud; 



• kasta vajadusel, soovitavalt 1 - 2 korda nädalas sõltuvalt ilmastikust; 

• väetamine teostada kasutatavate liikide vajadusi ja ümberistutuste kordi arvestades, soovitavalt 

vähemalt üks kord ümberistutuse kohta; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada jooksvalt vastavalt vajadusele (mitte kasutada 



• kasvupinnase ettevalmistus ja vajadusel kasvupinnase lisamine järgmiseks kasvuperioodiks 

teostada hiljemalt novembris; 

• taimekastide (lillevaaside) toimetamine talvelattu, katmine või dekoreerimine talveks teostada 

hiljemalt novembris. 

II intensiivsusklass – pargialad, alleed 

Piirkond esitatud Skeem 14– B. 

1. Puud 


jooksvalt, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord aastas; 

• topiaarlõikus (sh hekkide ja vormpuude lõikus) tuleb teostada vastavalt vajadusele, arvestades 

puu liiki ja kasvukohta; lõikamistihedus peab tagama soovitud korrektse võra kuju (ülekasvanud 

võrsete pikkus mitte üle 10 cm); 


hiljem kui 2 nädala jooksul peale kahjustuse teket;

• kuivanud murdumisohtlikud harud ja suured oksad likvideeritakse jooksvalt 

(murdumisohtlikkuse hindamisel arvestada kahjustuse või vigastuse iseloomu ning liigi 

iseärasusi), kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul peale probleemse puu kohta info laekumist; 

• põuaperioodil kasta viimase 3 aasta jooksul istutatud puid-põõsaid vastavalt vajadusele, kuid 

mitte harvem, kui kord 10 päeva jooksul; 


väetamise tihedus ja spetsiifika paika panna vastavalt pinnase viljakusanalüüsile; väetamisel 

arvestada liigivajadusi; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada ainult vajadusel (mitte kasutada kaitsealuseid 


ohtlikud kaitsealustele liikidele); 

• puude- ja põõsaste aluste trimmeriga hooldamisel tuleb tagada puude tüvede kaitse; 

• multšitud puu- ja põõsaaluste pindade multši täiendada igal kevadel; 

• multšitud pinnad hoida jooksvalt umbrohuvabad. 


• põõsaste alus (piiritletud istutusala) hoida umbrohuvaba, rohimine vastavalt vajadusele, kuid 

mitte vähem kui üks kord kuus; 

• hoolduslõikus teostada regulaarselt igal kevadel arvestades liigiomast lõikamise spetsiifikat; 


üks kord aastas kevadel; 

• kujunduslõikus teostada vastavalt vajadusele ja taimeliigile sobiva sagedusega jooksvalt; 


aastas varakevadel või sügisel arvestades puuliigi spetsiifikat; 



• kasta vastavalt vajadusele; 


(vahemikul 15.04-15.05); 




• põõsaste aluste ja servaalade trimmeriga hooldamisel tuleb tagada põõsaharude kaitse; 

• peenra alus kobestada vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui üks kord kuus; 

• multšitud pinnad täiendada kevadeti kord aastas. 

3. Muru 

• kord aastas (mai I dekaad) kontrollida murualade katvust; katvus peaks olema vähemalt 80%, 

väiksema katvusega aladel kaaluda muru taastamist pealekülviga; 

• muru keskmine kõrgus hoida 10 cm, kõrgus võib varieeruda vastavalt hooajale, sibullillede, 

kirikakarde jm õitsemise perioodil niita õitsemise lõppedes; 

• minimaalne niite kõrgus 7 cm, ühel niitmisel mitte eemaldada rohkem, kui 1/3 taime kõrgusest; 

• niitmissagedus vastavalt vajadusele, kuid soovitavalt 1-2 korda kuus ja mitte tihedamalt kui üks 

kord 10 päeva jooksul; 

• niitmisel kasutada nn multšivat rootorniidukit; 

• teede, põõsagruppide istutusalade ja peenarde servamine teostada vastavalt vajadusele, kuid 

soovitavalt 1 kord kuus vegetatsiooniperioodil;

• muru väetamisvajaduse kindlaks tegemiseks teostada mulla viljakusanalüüs, väetamise vajadus, 


• eraldi umbrohutõrjet ei ole vajalik teha, kui on tagatud regulaarne niitmine; 

• murule langenud lehed tuleb riisuda sügisel vastavalt vajadusele novembris ning vajadusel 

korrata kevadel aprillis; 

• õhustada, multšida ja rullida vajadusel jooksvalt, kuid võimalusel mitte vähem, kui kord aastas. 

4. Pargiroosid 

• närbunud õied tuleb jooksvalt eemaldada, kuid mitte harvem, kui 1 kord kahe nädala jooksul; 

• lõigata vastavalt sordile; 

• istutusalade (peenarde) pinna kobestamine ja umbrohutõrje tuleb teostada tihedusega, mis 

tagab umbrohuvaba mullapinna, tihedusega mitte vähem kui üks kord kuus; keemiline 

umbrohutõrje on keelatud! 


kui üks kord kuus; 

• kasta vajadusel, põuaperioodil mitte harvemini kui 1 kord nädalas; 

• väetada tuleb vastavalt sordi/liigi nõudmisele ja mulla viljakusanalüüsile, täiendav kasvumuld 

tuleb lisada üks kord aastas kevadel (multšida üks kord aastas); 

• täiendusistutused tuleb teostada igal kevadel; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrjet tuleb teostada vajadusel (mitte kasutada kaitsealuseid liike 

kahjustavaid kemikaale, mitte kasutada kemikaale perioodidel, kui need võivad olla ohtlikud 

kaitsealustele liikidele); 

• tagasilõikamine teostada sügisel vastavalt konkreetse aasta ilmastikule; 

• talvekate paigaldada sügisel vastavalt konkreetse aasta ilmastikule. 

5. Püsikud 


• peenrapinna või istutusala kobestamine ja umbrohutõrje tuleb teostada vajaduse korral, kuid 

mitte vähem kui 1 kord kuus; 


kui 1 kord kuus; 


• kasta vajadusel; 




võivad olla ohtlikud kaitsealustele liikidele). 

6. Suvelilled: 


• peenrapinna või istutusala kobestamine ja umbrohutõrje tuleb teostada jooksvalt, kuid mitte 

vähem kui 2 korda kuus; 

• kui peenras vm on ette nähtud suvelillede vahetamine vegetatsiooniperioodi jooksul, tuleb 

taimed asendada hiljemalt siis, kui 2/3 eelmise istutuse taimedest on õitsemise lõpetanud; 


kui 2 korda kuus; 

• kasta vajadusel, sõltuvalt ilmastikust;

• väetamine teostada kasutatavate liikide vajadusi ja ümberistutuste kordi arvestades, soovitavalt 

vähemalt üks kord ümberistutuse kohta; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada jooksvalt vastavalt vajadusele (mitte kasutada 



• kasvupinnase ettevalmistus ja vajadusel kasvupinnase lisamine järgmiseks kasvuperioodiks 

teostada hiljemalt novembris. 

7. Alleed, teede ääres kasvavad puud: 

• alleepuude hooldus, sh murdumisohtlike puude toestus, tuleb teostada vastavalt pargipuude 

hoooldusele; 

• alleepuude võra kõrgused maapinnalt hoida jalgteede kohal 2,5...3,0 m kõrgusel maapinnast, 

sõiduteede kohal 3,5..4,5 m kõrgusel (eemaldada madalamad oksad); 

• murdunud harude, kuivanud põhiokste, kuivanud harude, rippes okste ülevaatus ning vajadusel 

eemaldamine tuleb teostada jooksvalt, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul peale probleemi 

ilmnemist; 

• murdunud harudega ja eemaldatud suurte põhiokstega puude võrade tasakaalustamine 

teostada vajadusel jooksvalt; 

• puudealuste trimmeriga hooldamisel tuleb tagada puude tüvede kaitse. 

Alleedele väljalangenud puude asemele asendusistutusi ei ole vajalik teha. Seisundi halvenemisel ja 

puude eemaldamisel võib asendusistutusi teha vaid juhul, kui terviklikult saab taastada (istutada) üle 5 

puulisi reaosi. Asendusistutusel kasutada allee peapuuliigiga samu liike. 

III intensiivsusklass – poollooduslikud niidud ja metsapargilaadsed alad 

Piirkond esitatud Skeem 14– C. 

Täpsemate säilitatavate põõsamassiivide/-gruppide kindlakstegemiseks peab enne võsalõikustöid ala 

külastama puistu rekonstrueerimise projekti autor (pargispetsialist) ja Keskkonnaameti esindaja, et 

määrata ära sobiv hulk säilitatavat põõsastikku ja anda lõplik hooldamisjuhis alale nr 11 (vt Skeem 15). 

1. Puud 


jooksvalt, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord 2 aasta jooksul; 


hiljem kui ühe kuu jooksul peale kahjustuse teket; 

• kuivanud murdumisohtlikud harud ja suured oksad likvideeritakse jooksvalt probleemi 

ilmnemisel võimalikult kiiresti; 

• põuaperioodil kasta viimase 3 aasta jooksul istutatud puid-põõsaid vastavalt vajadusele; 

• üldjuhul taimi ei väetata; 

• taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada ainult siis, kui on tegu invasiivse ja ohtliku 

haiguse või kahjuriga; tõrjeks kasutada võimalikult vähem keskkonda saastavat viisi; 

• puude- ja põõsaste aluste trimmeriga hooldamisel tuleb tagada puude tüvede kaitse. 


• istutatud põõsaste alus (piiritletud istutusala) hoida esimese 2 aasta jooksul umbrohuvaba, 

rohimine vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord kuus;

• hoolduslõikus teostada regulaarselt igal kevadel arvestades liigiomast lõikamise spetsiifikat; 


üks kord aastas kevadel; 

• kujunduslõikus teostada vastavalt vajadusele, taimed tuleb üle vaadata vähemalt üks kord 

aastas kevadel; 


aastas varakevadel või sügisel arvestades puuliigi spetsiifikat 

• üldjuhul taimi ei väetata; 

• viimase kahe aasta jooksul istutatud taimi kasta vähemalt vastavalt vajadusele, kuid mitte 

harvem, kui kord kuus; 


(vahemikul 15.04-15.05); 



• põõsaste aluste ja servaalade trimmeriga hooldamisel tuleb tagada põõsaharude kaitse. 

3. Niidupinnad 

• aladel, kus rohttaimestik on mingil põhjusel hävinud, taastatakse taimestik külviga; 

• niidetakse 1-2 korda aastas, esimene niide peale enamuse niidutaimede õitsemist juulis; 

• niite kõrgus 10-15 cm; 

• niide koristatakse; 

• alasid läbivate teede ümbrus niidetakse soovitavat 2 korda kuus kuni 2 m laiusel ribal tee 

servast arvestades; niitmisel tee servades arvestada II hooldusintensiivsusklassi nõudeid; 

• ei väetata ega teostata umbrohutõrjet; 

• puulehed eemaldada teede äärest kuni 2 m laiusel ribal teede servadest 1 kord aastas 

novembris. 

4. Püsikud 

• peenrapinna või istutusala kobestamine ja mehhaaniline umbrohutõrje tuleb teostada vajaduse 

korral, kuid mitte vähem kui 1 kord vegetatsiooniperioodil; 


kui 1 kord kuus; 


• kasta vajadusel; 




võivad olla ohtlikud kaitsealustele liikidele). 

IV intensiivsusklass – parkmetsalaadsed alad 

Piirkond esitatud Skeem 14– D. 

1. Puud 

• võrade ülevaatus ning vajadusel sellekohane kujundus- ja hoolduslõikus tuleb teostada vastavalt 

vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord 2 aasta jooksul; 

• tuulemurd sh selle tagajärjel tekkinud rippes oksad jms likvideeritakse üks kord aastas (juhul kui 

paiknevad teede ääres, lähtuda III klassi nõuetest);

• kuivanud murdumisohtlikud harud ja suured oksad likvideeritakse üks kord aastas (juhul kui 

paiknevad teede ääres, lähtuda III klassi nõuetest); 



• puude aluste trimmeriga hooldamisel tuleb tagada puude tüvede kaitse. 


• istutatud põõsastel hoolduslõikus teostada vastavalt vajadusele vähemalt 1 kord kahe aasta 

jooksul, looduslikel liikidel teha hoolduslõikus juhul, kui võra saab kahjustada mehhaaniliselt 

(tuulemurd jms); 

• põõsaste aluste ja servaalade trimmeriga hooldamisel tuleb tagada põõsaharude kaitse. 

3. Niitmine 

• üldjuhul metsaalust ei niideta, üks kord kahe aasta jooksul võib eemaldada probleemsetes 

piirkondades sobimatu loodusliku uuenduse; 

• alasid läbivate teede ümbrus niidetakse soovitavat 2 korda kuus kuni 2 m laiusel ribal tee 

servast arvestades; niitmisel tee servades arvestada II hooldusintensiivsusklassi nõudeid; 

• puulehed eemaldada teede äärest kuni 2 m laiusel ribal teede servadest 1 kord aastas 

novembris. 

Metsaalade hooldustöödel säilitada võimalikult olemasolevat metsastruktuuri ja kooslust, kuid 

juurepessi-probleemist tingituna tuleb hooldustöödel säilitada järgmiste lehtpuuliikide looduslikku 

uuendust ning tagada kasvuruum perspektiivsetele isenditele: harilik tamm, künnapuu, harilik vaher, 

arukask, harilik pihlakas. Lisaks on soovitav arvestada alljärgnevaga: 

• säilitada looduslik alusmets ja alustaimestik; 

• häile jm loodusliku taimestikuga metsasiseseid avatud alasid, mida ei läbi teed, ei ole vajalik 

niita; 

• säilitada tuleb kasutajale ohutud kuivanud puud elustikupuudena. 

IV intensiivsusklass – klindimets 

Piirkond esitatud Skeem 14– E. 

• Üldjuhul ala hooldama ei pea! 

• Hooldust vajavad vaid vaatekoridorid. Sel puhul tuleb vaatesektorist välja raiuda puud, mille 

ladvad takistavad vaadet. II rinde ja vaatesse mitteulatuvate puude raie ei ole näidustatud. 

• Klindimetsas on lageraie tegemine rangelt keelatud. 

• Olemasolevad raielangid tuleb jätta looduse kujundada.

Lisa 5 

Tabel 11. Niitmispiirkondade tüübid 

Ala Ala tüüp 

nr 

1 Võsaraie (1x 2 aasta 

jooksul, ala nr 1) 





4 Avatud alade ja 

niitmist vajava 

pargipuistu 

hooldamine (1x 

suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 



Pindala Märkused 

(ha) 

6.573 Lasta metsal tühimikes looduslikult uueneda, soodustades laialehiste 

lehtpuude kasvu. Teede äärte niitmine 2m ulatuses tee äärest 

6.187 Niita ülepinnaliselt avatud nõlvaalasid, säilitada puud/põõsad vastavalt 

rekonstrueerimisplaanile. 

2.5 Niita teede äärtest 2m laiuselt, tühimikes lasta metsal looduslikult 

uueneda. 

0.867 Muuta ala pargilaadseks, säilitades üksikud põõsagrupid ja eemaldades 

loodusliku uuenduse, millel puudub kasvuruum 

0.910 Niide koristada või purustada, säilitada põõsastik. Ala eraldab 

pargiruumi kooliaiast. 

1.805 Oluline on muuta tammik vaadeldavaks ja vältida võsastumist. 

1.342 Heinamaa, kujundada õitsevaks aasaks. Niide peab kuivama 1-2 nädalat 

ja siis tuleb alalt koristada. Niitmisel kasutada lattniidukit. 

1.670 Niita lattniidukiga, eesmärk kujundada õitsvaks aasaks. Niide peab 

kuivama 1-2 nädalat ja siis tuleb alalt koristada. 

2.106 Nõlvadel asuv dendropargiosa. Niide koristada. Vajalik istutatud 

põõsagruppide puhastamine sissekasvanud isetekkelistest 

potentsiaalita noortest puudest. Tugineda dendroloogilisele 

hinnangule. 

0.825 Nõlvaalad, hoida võsastumast. 

8.487 Säilitada põõsamassiivid vaateid mittesegavates kohtades. Niita pärast 

seemnete valmimist, koristada niide maks 2 nädala jooksul peale 

kuivamist. 

0.565 Ala suurus sõltub alleepuude võrade laiusest. Ortofoto järgi on antud 

ligikaudne pindala.


nr 


hooldamine (2-4x 

suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 

Pindala 

(ha) 

1.501 

Märkused 

2.962 Niitmisel säilitada piirkonniti põõsamassiive 

0.326 Alal asub istekoht, niitmisel säilitada põõsad vaateid mitte segavates 

kohtades 

1.923 Niide koristada, nõlvaalal hoida vaated avatuna võsa eemaldamisega 

vaatesihtidest. 

0.447 Tee servadest mõlemale poole niita 5m laiuselt. Niide koristada. 

2.272 Esindusalaga külgnev poolavatud pargiala. Niide koristada. Vajab 

osaliselt isetekkelise uuenduse eemaldamist. 

4.686 Muru hoida 10cm kõrgusena, niide koristada. Puude ümbruste niitmisel 

ei tohi kahjustada puude tüvesid (viimistlus käsitsi). 

0.902 Pargi sissepääsuga seotud ala 

2.156 Niide koristada 

1.459 Pindalast pole välja arvutatud tiikide pindalasid. Niitmisel vältida niite 

sattumist tiikidesse ja jõkke.


nr 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 





suvel) 

Pindala Märkused 

(ha) 

1.321 Niide koristada 

0.394 Niide koristada, hoida muru 10cm kõrgusena 

1.886 Ala, kus armastatakse piknikku pidada või päikest võtta. 

0.846 Ala, kuhu pulmalised saavad vajadusel oma lauad üles panna. 

0.306 Niita kuni 3x kuus, parklaga ja alleega külgnev ala 

0.037 Niita kuni 3x kuus, parklaga ja alleega külgnev ala 

2.022 Pargi kõige esinduslikum ala. Niide koristada. Lillepeenarde, hekkide, 

tiikide ja teede pindala ei ole välja arvutatud. 

2.233 Kujundada pargilaadseks alaks. Isetekkeline puistu vajab kujundamist. 

NB! Pindalad tabelis on ligikaudsed kuna on määratud visuaalselt välitöödel ja joonestatud MapInfo 

programmis ortofoto ja põhikaardi M 1:10 000 abil.

Lisa 6 

Oru pargi MKA-l asuvate pärandkultuuriobjektide nimekiri 

1. Toila männiallee (802:SIM:002), 400m, säilinud 20-50% ulatuses, Föhrenhofi mõisa viinud 

männiallee, istutatud ca 1920. a. 

2. Tammeallee Oru pargis (802:SIM:001), 230m, säilinud 20-50% ulatuses, Oru pargi rajamisel 

istutatud allee. 

3. Papliallee Oru pargis (802:MOK:013), ca 100m, säilinud 20-50%. Üks kolmest Oru parki rajatud 

püramiidpapli alleest. 

4. Põhjasõja aegne kindlustus (802:MIL:001) 900m ulatuses, Põhjasõjaaegne kindlustus. 

5. Tammik Oru pargis (802:ETM:001), ulatus 280m, säilinud 20-50% ulatuses. Lõhkamisega rajatud 

istutusaugud eksperimentaaltammikule, millel oli ka veetorustik kastmiseks. 

6. Suvilate asukoht Oru pargis (802:KOK:004), hävinud. 

7. Saksa kalmistu (802:KUL:004), II Maailmasõja ajal rajatud kalmistu rüüstati Nõukogude ajal ning 

taastati 2001. 

8. Koertemaja Oru pargis (802:MOA:012). 

9. Toila pargi vana laululava (802:KUV:004), 1950. aastatel kuni 1960. aastate alguseni Oru pargis 

olnud laululava. Hävinud. 

10. Laululava Oru pargis (802:KUV:006). Mitmeid kordi ümber ehitatud laululava. Viimane ehitus 

aastast 1995. 

11. Lõuna sild Pühajõel (802:KIS:002), säilinud 20-50% ulatuses. Sillal olevad kaunistused imiteerivad 

katust mida taheti kunagi sillale teha. 

12. Hävinud sild Pühajõel Oru pargis (802:KIS:003). Oru pargi rajamise ajal ehitatud sild, jões on säilinud 

silla konstruktsioone. 

13. Oru pargi keskmine sild Pühajõel (802:KIS:004), säilinud 50-90%. Selle silla lähedal asus kunagi 

vesiveski. 

14. Põhja sild Pühajõel (802:KIS:009), säilinud 20-50%. 

15. Jaapani aed Oru pargis (802:MOK:007). Oru pargi rekonstrueeritud puhkekoht. Pargi osa, mis on 

kujundatud jaapani aiana, seda piiravad vanad hõbepajud, vahtrad ja pärnad. 

16. Lipumägi (802:MIL:002). Väljapaistvaim kõrgendik Oru pargis, kus olevat seisnud Karl XII väed ja lipp 

Põhjasõja ajal. Mäel kasvavad põlismännid. 

17. Veski Pühajõel oru pargis (802:VEV:003). Enne Oru lossi ehitamist asus sellel kohal vesiveski, hiljem 

pais likvideeriti ning rajati tiigid. 

18. Kaldakindlustus Oru lossi kohal (802:MOK:009), märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata; ulatus 100m. 

Liivakivi kalju toestamiseks rajatud kindlustus on laiali tassitud. 

19. Päikesekell (802:MOK:006), hästi või väga hästi säilinud. Oru Lossiplatsil asunud päikesekell taastati 

2008. aastal, enne asus see teises asukohas 

20. Sadama hoone (802:MOK:005), hävinud. Oru lossi jaoks ehitatud presidendi kaatri hoone sadamas. 

21. Toila sadam (802:JKM:003), säilinud 50-90%. Pühajõe suudmesse hakati sadamat rajama Oru lossi 

taastamise ajal peale 1936. aastat. 

22. Mudaravila (802:MOA:005), hävinud. Oru lossikompleksi juurde rajatud mudaravila on lagunenud 

ning kallas mere poolt ära uhutud. Oru lossi rekonstureerimise plaan 1937. aastast. 

23. Grott (802:MOK:021), säilinud 50-90%. Oru pargis rajatud puhkekoht, mis asus hävinud kiviktaimla 

kõrval. See on varjulises kohas maalilise merevaatega varjupaik omaette olemiseks.

24. Karuväravad (802:MOA:008), hästi või väga hästi säilinud. Nõukogude ajal rändasid karud Sillamäe 

tehast valvama, tagasi jõudsid EV taastamise alguses. Oru pargi maastikukaitseala piiril asuvate 

väravate juurest algab pärnaallee. 

25. Oru lossi valvemaja (802:MOK:012), hävinud. Kuusemäe talu lauda kohale rajati Oru lossi valvemaja. 

26. Paplikasvandus Oru pargis (802:KAM:001), hävinud. Nõukogude ajal rajatud papliistandus on 

likvideeritud. 

27. Komandandimaja (802:MOA:009), märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata. Oru lossi komandandile 

1930. aastatel rajatud elamu põletati sõja ajal. 

28. Vene kiriku asukoht Oru pargis (802:KUL:002), märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata hävinud. Kirik 

oli õhkküttega mille käigud on kohati säilinud. 1990. aastate lõpus rajati kiriku kohale mänguväljak. 

29. Pioneerilaagri asukoht (802:OKU:003), hävinud. Katsetammikusse rajatud pioneerilaager lõpetas 

tegevuse 1990. aastate algul. 

30. Eestiaegne trafopunkt (802:ALJ:001), tüüp määratav, säilinud alla 20%. Oru lossi rekonstrueerimise 

ajast pärit trafopunkt. 

31. Lossiteenijate juurviljakelder (802:KEL:003), säilinud 20-50%. Oru lossi teenijate maja juurvilja 

kelder, kasutusel koolil ja pioneerilaagril. Kapitaalne ehitis võlvitud lagedega. 

32. Maa-alused veemahutid (802:MOK:015), tüüp määratav, säilinud alla 20%. Oru lossi veevarustuse 

süsteemi kuulunud pinnavete kogumise reservuaarid. Praegu ei ole kasutusel. 

33. Maneež (802:MOK:017), hävinud. Oru lossi ratsamaneeži kohal ehitati 1974. aastal avatud uus 

koolihoone. 

34. Kolm graatsiat (802:MOK:018), säilinud 50-90%. Oru lossipargi kuju, mis oli Nõukogude ajal 

piirivalve käes kuid remonditi ja paigaldati tagasi parki 1990. aastatel. 

35. Oru pargi kasvuhooned (802:MOK:024), märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata. Oru lossi hävimise 

järel püüdis Kohtla-Järve Teeninduskombinaat kasvuhooneid taastada kuid see töö jäi katki. 

36. Tuletõrjemaja Oru lossi juures (802:MOK:014), säilinud 50-90%. Oru lossi rekonstrueerimise käigus 

ehitati enne sõda tuletõrjedepoo, praegu kasutusel elamuna. 

37. Kasvuhooned kooli juures (802:MOA:011), tüüp määratav, säilinud alla 20%. Oru lossi 

majapidamisaia kasvuhoonest on kasutusel üks. 

38. Aednikumaja (802:MOA:007), märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata. Oru lossi taastamise käigus 

ehitatud aednikumaja põles sõjas maha. Praegu asub seal kooli puhkekoht. 

39. Nõiametsa vaatepaviljon (802:MOK:023), säilinud 20-50%. Sõjas purustatud kohviku asemel taastati 

avatud vaatepaviljon 1990. aastatel.

Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?