Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
paigaldati <strong>Oru</strong> lossi <strong>pargi</strong> peavärava kaunistamiseks. 1929. ja 1930-ndate kaartidelt (Skeem 9, Skeem 10)<br />
on näha, et võrreldes Kuphaldti plaaniga ei ole <strong>pargi</strong>s teedesüsteem peaaegu muutunud. Erinevused<br />
esinevad vaid väiksemate teede puhul, aga see on arvatavasti kaardi eesmärgiga seotud (mõisamaade<br />
plaan, katastrikaart) ja neid teid ei olnud otstarbekas peale märkida.<br />
13. augustil 1941.aastal süütas taganev Vene hävituspataljon <strong>Oru</strong> lossi koos kõrvalhoonetega. Kuni<br />
1944.aastani paiknes tulekahjust terveks jäänud lossi keldris sakslaste laskemoonaladu. Sakslased<br />
ehitasid Vene dessandi kartuses kaitserajatisi, mille käigus saeti maha ka <strong>pargi</strong>puid. Aedu hooldati kuni<br />
1944 aastani. 1944. aastal õhiti <strong>Oru</strong> lossi keldris olev laskemoon taganevate sakslaste poolt, plahvatus<br />
purustas varemed. Säilinud lossivaremed lükati 1960. aastate keskel maha ning kaeti pinnasega.<br />
1959.aastal kanti <strong>Oru</strong> park vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekirja. Sinnamaani seisis<br />
park hoolduseta, Hõbeallika koopas lõhati sõjaaegset laskemoona ja kahjustati sellega koobast suurel<br />
määral. Looduskaitsealust parki haldas Kohtla-Järve Rohelise Metsavööndi Metsamajand. 1960-ndatel<br />
aastatel hakati tegelema <strong>pargi</strong> korrastustöödega. Likvideeriti varemeid, korrastati terrasse ja treppe,<br />
rekonstrueeriti Hõbeallika koobas ning tood tagasi vahepeal Sillamäele viidud graniitkarud. Valev<br />
Meriste eestvõttel rajati 1960.aastal Pühajõe äärde Saviaugu puukool, kus kasvatati puittaimi <strong>pargi</strong><br />
uuendamiseks ja ka müügiks aiaomanikele. 1967.aastal otsustati presidendi viljapuuaia asemele rajada<br />
dendropark. Projekti koostas Nora Tammoja 50 . Dendroparki istutati 300 liiki erinevaid puittaimi, kuid<br />
peale Meriste surma tööd soikusid ning dendropark võsastus. 1975.aastal inventeeris <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> puistut<br />
Eesti Metsakorralduskeskus, tööd viis läbi M. Vare. Uurimistööde tulemusel täheldati <strong>pargi</strong>s üle 270<br />
erineva puittaimeliigi. 1996.aastal Ilmar Süda poolt teostatud <strong>pargi</strong>puistu inventuuril täheldati <strong>pargi</strong>s<br />
258 erinevat puu- ja põõsaliiki.<br />
Alates 1990-te keskpaigast alates on parki järjepidevalt korrastatud. 1995. aastal valmis uus laululava.<br />
1990-te lõpul rekonstrueeriti lossiesine plats Sulev Nurme projekti järgi 51 . Projekt lähtus 1990. aastal<br />
Ethel Brafmanni 52 ja 1991.aastal Kersti Lootuse 53 koostatud projektidest. Nurme projektide järgi on<br />
ehitatud parki veel Kivide aed 54 , Saksa sõdurite kalmistu 55 ning tänaseks praktiliselt hävinud<br />
lastemänguväljak 56 .<br />
50 Tammoja, N. 1967, Toila-<strong>Oru</strong> dendro<strong>pargi</strong> projekt. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium. Tehnilise Ökonoomika uurimise<br />
laboratoorium. Töö nr H-5166. Tallinn<br />
51<br />
Nurme. S., Köbas, K. 1998, <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> endise lossiesise osa rekonstrueerimisprojekt. Hedge AS, Tartu<br />
52 Brafmann, E.1990, Toila-<strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> rekonstrueerimisprojekt. Tallinn<br />
53 Lootus, K., Maasik, U. 1991, Restaureerimiskontseptsioon.Toila-<strong>Oru</strong> park. Riiklik Uurimis- ja projekteerimisinstituut „Eesti Ehitusmälestised“,<br />
Tallinn<br />
54 Nurme, S. 1999. Kivide aed. Hedge AS, Tartu<br />
55 Nurme, S. 1998. Saksa sõdurite kalmistu. Hedge AS, Tartu<br />
56<br />
Nurme, S. 1999. Toila <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> lastemänguplats. Hedge AS, Tartu
Change language