Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3.4 Kooslused 95<br />
3.4.1 Elupaigatüüp klindimets – Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusunõlvade ja<br />
jäärakute metsad (9180*)<br />
Klindimetsad kasvavad <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> MKA kõige idapoolsemas osas Päite pangast Pühajõe ürgoru nõlvadeni.<br />
Alale elupaigatüüpi määratud ei ole, kuid <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> MKA-l jätkub sellega piirneva Päite MKA-le omane<br />
klindi nõlval kasvav mets. Kaitsekorralduslike tegevuste kirjeldamisel on järgitud Päite MKA KKK-s<br />
toodud juhiseid. Rusukaldel toimivad pidevad elupaika kujundavad tegurid (maapinna suur kallakus,<br />
maalihked, pidevalt mulla pinnale lisanduv lubjakivi, läbivoolav põhjavesi), mistõttu pangaalused metsad<br />
on suuremalt jaolt varingujärgse suktsessiooni algjärgus. Sageli toimuvate maalihete tagajärjel on puud<br />
viltu. Pühajõe panga all on mets üksikutes kohtades ka hilisemas suktsessioonijärgus ja tegemist on<br />
tüüpiliste kooslustega, kus domineerivad harilik jalakas (Ulmus glabra) ja/või künnapuu (Ulmus laevis),<br />
lisaks esinevad hall lepp (Alnus incana) ja raagremmelgas (Salix caprea). III kategooria kaitsealused liigid<br />
künnapuu ja kasvukoha tüüpliik mets-kuukress kasvavad samuti Pühajõe panga aluses metsas. Metsa<br />
raskesti ligipääsetavuse tõttu on taimekoosluste seisund hea ja seisundi säilimiseks piisab praeguse<br />
kaitserežiimi säilitamisest. Samas on Nõiametsa piiraval klindil raiutud sisse lageraiemeetodil<br />
vaatekoridore, millega on osa metsa hävitatud ning pinnas muudetud erosioonitundlikuks.<br />
Vaatekoridoride puhtaksraiumine koos alusmetsa ja II rinde puudega ei ole kindlasti sellisel kujul<br />
põhjendatud. Vaatekoridorist peab küll eemaldama kõrgemaid vaadet varjavaid puid, kuid seda ei tohi<br />
teha lageraiena.<br />
Foto 36. Lagedaks raiutud klindimets Nõiametsa paviljoni all (Sulev Nurme 2013)<br />
95<br />
Paal, J., 2004, Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis, Eesti Keskkonnaministeerium, AS Ilo, ISBN 9985-57-604-7