1.7.1.4 Samblike uuring <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> samblike inventeerimisel 2012. a. (uuring viidi läbi dr. Liis Marmori poolt Artes Terrae OÜ teostatud puistuuringu raames 39 ) ei leitud ühtegi kaitsealust liiki. Uuringu käigus inventeeriti ainult puudel kasvavad samblikud (teisi substraate, nagu kivisid, ei vaadatud). Samblike uuringu ala kattub teostatud dendroloogilise inventuuri alaga. Pargis esineb võrdlemisi paljudel puudel järgmisi vääriselupaiga indikaatorliike: Acrocordia gemmata (suur kühmsamblik), Arthonia vinosa (punatähnsamblik), Bacidia rubella (punakas mõhnsamblik), Opegrapha spp. (kiiriksamblikud). Indikaatorliikide esinemine viitab sellele, et alale võib puude vanemaks saades aja jooksul lisanduda ka kaitsealuseid või ohustatud liike. Seega võiks kaitsealuste samblike parki kasvama asumise soodustamiseks vanemaid laialehiseid puid võimalusel säilitada. Kõik neli nimetatud samblikuliiki kasvavad lehtpuudel ja on Eestis väga sagedased, kasvades peamiselt vanemates leht- ja segametsades; A. gemmata, B. rubella ja Opegrapha spp on väga sagedased ka vanemates parkides. 1.7.2 Riiklik seire Vee raamdirektiivi kohaselt teostatakse Pühajõel operatiivseiret ja keemilise seisundi ülevaateseiret. Riikliku seire raames toimub hüdrobioloogiline ja –keemiline seire ning elustikuseire. Lisaks uuritakse ioniseerivat kiirgust ning põhjaloomastikku. Seirejaamu asub Pühajõel <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> kaitsealusel territooriumil 6, nendest 4 <strong>pargi</strong>s ja 2 jõe suudmealas ja sadamas (SJA5168000, SJA7928000, SJA1934000, SJA5604000, SJA3606000,SJA0211000; Skeem 6). 2010. aasta hüdrobioloogilise seire raames hinnatud suurtaimestiku indeksi põhjal oli jõelõigu seisund Toila-<strong>Oru</strong> seirelõigus, mis asub Pühajõe hoiualast vahetult allavoolu, väga hea 40 . 2009. ja 2010. aastal läbiviidud seire alusel olid Pühajõe lõigud suurselgrootute inventeerimise põhjal kesises seisundis. 2010. aastal oli seisundi kerge paranemine allavoolu tajutav, kuid see polnud piisav, et saavutada head seisundit enne merre suubumist. Pühajõe seisundit halvendab tõenäoliselt Jõhvi linna mõju 41 . 2009. aasta seirepüükide põhjal hinnati kalastiku seisund Pühajõe lõigus kesiseks ning Toila lõigus halvaks. Halva seisundihinnangu üheks põhjuseks võib pidada jõe pikaajalise tugeva reostamise mõju. 2010. aastal tehtud seire tulemustel on kalastiku seisund jões paranenud ja seda võis hinnata heaks 42 . Täpsem seiret ja seire tulemusi kajastav info on kättesaadav Pühajõe hoiualale koostatud KKK-s 43 . 39Nurme, S., Kaare, E., 2012, <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu 40 Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala <strong>kaitsekorralduskava</strong> 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, (17.02.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf 41 Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala <strong>kaitsekorralduskava</strong> 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, (17.02.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf 42 Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala <strong>kaitsekorralduskava</strong> 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, (17.02.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf 43 Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala <strong>kaitsekorralduskava</strong> 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, (17.02.2013) http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf
Kaitsealuste liikide olukorra kohta seireandmed puuduvad. Skeem 6. Riikliku seire jaamad <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> MKA-l ja selle lähiümbruses (Maa-amet). 1.8 Ajalooline lühiülevaade 44 Arvestades, et <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> MKA põhiosa moodustab ajalooline <strong>Oru</strong> park, on alljärgnevalt esitatud refereering Maire Uustali poolt koostatud <strong>pargi</strong> ajaloolisest ülevaatest, mis sisaldab suuremaid ümberkorraldusi ja muudatusi <strong>pargi</strong>s 45 . <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> ajalugu algab 1897. aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis Pühajõe kaldal asuvad talud ja Pühajõe mõisa koos karjamõisaga. Kokku oli maavalduse suuruseks ca 144 ha. Samal aastal alustati ka ehitustöödega. Seega on <strong>Oru</strong> park üks nooremaid parke Eestis. 44 Nurme, S., Kaare, E., 2012, <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> puistu seisukorra hinnang ja puistute rekonstrueerimisplaan, Artes Terrae OÜ, töö nr 33MT12, Tartu 45 Uustal, M., 2007, <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> ja lossi ajalooline ülevaade, Pühaoru OÜ, Tallinn