Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

4 Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus
4.1 Visioon ja eesmärk
Oru pargi maastikukaitsealal on välja ehitatud suurem osa külastustaristust ja oluline on selle töö
jätkamine. Puudu on pargi külastuskeskus, mis võimaldaks koondada info pargis toimuva kohta
(üritused, õppeprogrammid jmt info), lisaks sellele info pargi väärtuste ning ajaloo kohta. Tulevikku
suunatud eesmärgiks on külastuskeskuse väljaarendamine Toila valla, RMK ning KA koostööna. Eelmise
kavaga planeeritud nn. Valge maja kasutamine on tulevikus võimatu, kuna vald on maja ära müünud.
Alternatiivsetest asukohtadest võiks välja pakkuda Karuväravate lähedal oleva heinamaa või
Komandandimaja asukoha (idee kaalumisele peab kaasama pargispetsialistid, keskkonnakaitsjad jm
huvitatud osapooled).
Pargis on tähistatud infotahvlitega huvitavamad objektid ning pargi sissepääsude (Karuväravad,
Jääkaruväravad) juures on suuremad pargiinfotahvlid koos pargi kaardiga (2 tk Karuvärava juures, 1 tk
Jääkaruvärava juures). Suurte infotahvlite seisukord on hea ja info kaasaegne. Huvitavamaid objekte
tutvustavad keskmise suurusega (ca A3) infotahvlid (info eesti, vene ja inglise keeles) vajavad kõik
asendamist, kuna info on vananenud ning sildid on halvas seisukorras. Tulevikku vaadates on vaja
ühtlustada pargi infotahvlite kujundus ja suurus kogu ülejäänud pargi viida- ja infosüsteemiga.
Infotahvlite paigaldamisel peab jälgima, et need ei satuks oluliste vaadete keskmesse ning need ei
varjaks eksponeeritavaid väärtusi. Infotahvleid peab pidevalt hooldama ning periooditi
uuendama/ajakohastama. Riiklik Looduskaitsekeskus koostas (M. Uustal, R. Lille) Oru pargi MKA-le
eestikeelse infovoldiku 2007 aastal. Infovoldik on kättesaadav internetist 97 , kuid info vajab
kaasajastamist (nt. koolimaja juures olnud kaitsealune pappel on maha võetud juba mitu aastat tagasi).
Kaitseala külastamine on kerge ligipääsetavuse, Toila asula läheduse ja tuntuse tõttu periooditi (eelkõige
suvel) väga intensiivne. Oru park on meelisjalutuspaigaks kohalikele, seda külastavad matkajad,
jalgratturid (BMX maastikurattad), turistid, juhuslikud möödasõitjad, loodusharidusprogrammide läbijad,
tähtpäevade tähistajad ja pargis korraldatavatel üritustel viibivad inimesed. Talvel on pargi külastamine
tagasihoidlikum, kuigi ka talvel kasutavad parki Toila kooli õpilased ja ka kohalikud elanikud
taispordialadega tegelemiseks. Ülejäänud aastaaegadel on külastuskoormus aga väga suur (aastas
hinnanguliselt kuni 100 000 inimest 98 , kuid võib olla ka rohkem), mistõttu vajavad külastusobjektid
intensiivset hooldust. Kaitseala külastatavuse suurenemine on paratamatu külastustaristu paranedes.
See pole negatiivne, kuid seab hooldustöödele ja taristule kõrgemad nõudmised ning nõuab rohkem
tähelepanu külastuste optimaalsemaks planeerimiseks, et minimeerida suure kasutuskoormuse
negatiivseid mõjusid. Külastajate arv praeguses mahus ei ole esialgu probleemiks ja keskkonnale olulist
kahju ei tekitata, sest külastuse käigus kasutatakse olemasolevaid teid ja radu. Alal puuduvad lõkke- ja
telkimiskohad ja neid ei ole plaanis rajada, samas napib pargis pinke ning nendevahelised vahemaad on
kohati pikad, mis komplitseerib vanurite ja vaegliikujate liikumist pargis (arvestades Oru pargi reljeefi, on
see oluliseks teguriks pargi külastamisel). Külastuskoormuse paremaks jaotamiseks üritatakse
hooldamise abil pikendada külastusperioodi läbi aasta. Selleks alustati rohkemate radade lumest
puhastamisega ja pargi valgustuse täiendamisega. Tehtavateks töödeks on treppide ja teeradade
puhastamine lumest ja jääst (Lossiplatsi piirkond, Toila poolt tulev tee, mis läheb mööda laululavast ja
suurest kivist, Karuväravate allee ja Saksa sõdurite kalmistu).
97 Infovoldik Oru pargi MKA-le , Kättesaadav: (23.03.2013)
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/ORU_A33mm_lo.pdf
98 Kärt-Mari Paju kirjavahetus Heinar Juusega (RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja)