Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Kuna on olemas Pühajõe hoiu- ja loodusala KKK, siis käesolevas KKK-s jõesilmuga seotud tegevusi ei
käsitleta rohkem, kui pargi kaitsekorralduse seisukohast oluline. Allpool on esitatud väljavõte Pühajõe
HA KKK-st.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk:
Silmupopulatsiooni seisukord jões on paranenud (esinduslikkus C on muutunud Bks).
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk:
Tagatud on silmu liikumine jões üles- ja allavoolu kogu loodusalal. Jõgi on puhastatud kopratammidest ja
sissekukkunud puudest, mis on oluline ka pargi esteetika seisukohast.
Ohutegurid:
• Kalade vaba ränne jões asuvatesse kudemispaikadesse on takistatud kopratammide poolt;
• Loodusliku jõesängi kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine ning jõe loodusliku veetasapinna
alandamine, mille tagajärjel kaob elupaikade mitmekesisus, hävivad koelmud ja muud elupaigad.
Meetmed:
• Jõgi on puhastatud sinna kukkunud puudest ja kopratammidest;
• Järelevalve, avalikkuse teavitamine vältimaks teadmatusest tingitud õiguserikkumisi, kavandatavate
tegevuste asjakohane menetlemine.
3.3.3 Selgrootud
Oru pargi Pühajõe lammialalt (mujal pargialal ei ole putukaid teadaolevalt uuritud) on 2009-2010. aastal
Pühajõe hoiu- ja loodusala KKK koostamiseks läbiviidud uuringu käigus leitud 11 liiki looduskaitsealuseid
putukaid (Tabel 5), kellest ükski ei ole seatud kaitse-eesmärgiks, kuid kes siiski moodustavad osa pargi
väärtustest. Uuringu käigus otsiti liike nende liikide valmikute kaldaelupaikadest lennuajal vaatluse teel,
amfibiontsete liikide puhul otsiti vastseid samal ajal veekogudes. Aladeks valiti Pühajõgi ja sellega
vahetult piirnev järsem jõekoridor (hoiualalt lõunasuunas) ning jõeluht ja nõlvad (hoiuala piires, kuni jõe
suudmealani). Hoiualalt välja jääva ala piirid jäid maanteesillast ca 200 m allavoolu ja 100 m ülesvoolu 88 .
Pühajõe hoiu- ja loodusala KKK koostamiseks läbi viidud uuringu käigus on leitud, et piirkonnastst võib
leida ka loodusdirektiivi lisa II ja IV liike rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalist jõekarpi
(Unio crassus), kes ei ole seatud kaitse-eesmärgiks.
Intensiivse põllumajanduse tõttu on kimalaste ning muude tolmeldajate arvukus kiiresti vähenemas,
mistõttu on Pühajõe lammi- ja muud niidud neile olulised toitumisalad. Kimalaste lennuraadius pesast
on üsna suur - 500 meetrit (osadel liikidel kuni 2000 m), kuid varakevadest kuni suve lõpuni (perede
lagunemiseni) on õitsevate niitude olemasolu neile hädavajalik. Eriti olulised on metsaservadel, kus
kimalased reeglina kulus talvituvad, kasvavad ja varakevadel õitsevad pajud, mistõttu niitude
hooldustöödel tuleb jälgida, et kõiki pajupõõsaid võsana maha ei lõigataks, vaid säilitatakse vaateid
mitte sulgevates kohtades. Õitsvad pajud on olulised toidutaimed esimesena talvitumiskohtadest välja
88 Tambets, M., Tambets, J., Thalfeldt, M., Järvekülg, R., Luig, J., Metsur, M., Timm, H., Tuvikene, A., Valdmaa, T., Viilma, K., Pühajõe hoiuala ja
Pühajõe loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, (17.02.2013)
http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Pyhajoe_HA_KKK_2012_2021.pdf