Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Oru</strong> lossiansambli tähelepanuväärsus ei peitu ainult topograafias ja maastikukujunduses. <strong>Oru</strong><br />
lossiansambel on märgilise tähendusega ka vaadates ansambli kavandamist läbiviinud persoone, kelleks<br />
olid arhitekt Gavril Baranovski ja maastikuaednik Georg Kuphaldt. Gavril Baranovski on üks tollase<br />
tsaariaegse Venemaa Peterburi ja Moskva juhtivaid arhitekte ja arhitektuuriteoreetikuid, kellel oli suur<br />
mõju nende linnade juugend- ja neoklassitsistlikule arhitektuurile 68 . Georg Kuphaldti jälge Eesti<br />
<strong>pargi</strong>kunstile on raske alahinnata; Toila <strong>Oru</strong> park on seejuures üks tema loomingu ellu viidud<br />
tippsaavutustest.<br />
<strong>Oru</strong> park esimese Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsina on samuti sümboolse ajaloolise<br />
tähendusega, mida ei saa alahinnata piirkonna identiteeti arvestades, kuid mis on omaette märgiks Eesti<br />
XX sajandi ajaloos. Märkimisväärne on suveresidentsi saamislugu, kui ka kirg, millega erinevad hilisemad<br />
võimud lossi on hävitanud. Eesti taasiseseisvumisega seostub sümboolselt ka Lossiplatsi taastamine ning<br />
üldised <strong>pargi</strong> korrastustööd 1990-tel ja 2000-tel. Presidendi residentsiga seostub <strong>Oru</strong> park ka kui näide<br />
Eesti 1930-te <strong>pargi</strong>kunstist. <strong>Oru</strong> park, kui unikaalse miljöö- ja looga maastikuruum on üks Toila asula<br />
olulisematest identiteedikandjatest.<br />
<strong>Oru</strong> park ajaloolise maastikuarhitektuurse ja kultuuriloolise objektina on mitmes mõttes silmapaistev<br />
rajatis. Selle kujunemisele lisandub unikaalsetest loodustingimustest tulenev omapärane elustik. Seega<br />
<strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> <strong>maastikukaitseala</strong> väärtuste määratlemisel on võrdse prioriteetsusega nii tehislikud kui<br />
looduslikud kompleksid. <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> identiteedi aluseks erinevatele kasutajagruppidele on ajalooline<br />
<strong>pargi</strong>ruum ning/või maaliline maastik - seega <strong>Oru</strong> park kui PARK. Defineerides <strong>pargi</strong> väärtusi tuleb seega<br />
lähtuda <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> <strong>maastikukaitseala</strong> kui <strong>pargi</strong> kestmisest. Seejuures ei saa erinevatest taustsüsteemidest<br />
lähtuvaid väärtusi käsitleda eraldi või prioritiseerida arvestamata <strong>pargi</strong> kui tervikuga. Pargi kui<br />
arhitektuurse ning sotsiaalse ruumi, kuid ka kui tehis- või poolloodusliku koosluse hoidmise seisukohalt<br />
on esmatähtis, et <strong>pargi</strong> külastajad ja kohalikud elanikud tajuvad ning määratlevad <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong><br />
<strong>maastikukaitseala</strong> kui <strong>pargi</strong>na toimivat parki. Seetõttu võib välja tuua väärtuste määratlemisel<br />
olulisemad maastikukomponendid, milleks on:<br />
• <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> ajalooliselt kavandatud ruumiline struktuur ja kompositsioon;<br />
• <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong> elustik ning kooslused.<br />
Mõlemad on omavahel tihedalt läbipõimunud ning sõltuvad teineteise olemasolust. Mõlema<br />
kujunemisel ja eksistentsil on määrava tähtsusega <strong>pargi</strong>struktuur, so avatud-suletud <strong>pargi</strong>osade<br />
vahekord ning <strong>pargi</strong>ruumi võtmeobjektid (looduslikud, poollooduslikud ja tehislikud). Väärtuste<br />
defineerimisel on siin määravaks <strong>pargi</strong>struktuuri loetavus (arusaadavus) ning võtmeobjektide olemasolu<br />
ja seisukord. <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong>s on väga hästi säilinud ajalooline <strong>pargi</strong>struktuur ning kompositsiooni markeerivad<br />
<strong>pargi</strong>objektid. Samuti - <strong>pargi</strong> elustik ja kooslused on kujunenud vastavalt <strong>pargi</strong>ruumi omapärale ning<br />
eksisteerivad praegusel kujul tänu tingimustele ning võimalustele, mida <strong>pargi</strong>ruum võimaldab. Võtmeroll<br />
seejuures on <strong>Oru</strong> <strong>pargi</strong>s reljeefil, parki läbival Pühajõel ning <strong>pargi</strong>puistul, vähem tehisobjektidel.<br />
Eelnevast lähtuvalt võib defineerida <strong>Oru</strong> <strong>maastikukaitseala</strong> põhiväärtused (loend ei tähenda hierarhiat):<br />
• ajalooliselt ja kultuurilooliselt oluline (tähenduslik) koht;<br />
• <strong>pargi</strong>kunsti seiskohalt (Eesti kontekstis) tähelepanuväärne <strong>pargi</strong>ruum ja kompositsioon, üks<br />
suurimaid ja terviklikumalt säilinud maastikuparke Eestis;<br />
• iseloomuliku miljööga park, mille aluseks on unikaalne reljeef, kooslus, rajatised (sh nende<br />
kujunemislugu ja tähenduslikkus), üks Toila asula identiteedikandjatest;<br />
68 Hein, A. 2003. Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini. Hattorpe; lk 191-192
Change language