Jaanika Kaljuvee

Võrtsjärve unikaalsus ja tugevused
• Unikaalne, looduslikus seisundis Eesti suurim sisejärv
loodushuvilisele sise- ja välisturistile – Natura 2000 loodus- ja
linnukaitseala (Võrtsjärve hoiuala)
• Laevatatav veekogu (veeteede üldpikkus ca 500 km)
• Veeteel unikaalsed Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo looduskaitsealad,
Suur-Emajõe üleujutatavad luhaalad
• Ajalooline taust (muistsed asulad)ja kultuuriväärtused (vanad
kalurikülade traditsioonid, erinevad järvega seotud muistendid,
kalepurjekas, käsitöö).
• Tugev piirkondlik arendusorganisatsioon ja Võrtsjärve Väravate
kontseptsioon, mille kaudu turundame Võrtsjärve turismi sihtkohana
ja tõmbekeskusena
• Teadustugi (Limnoloogia) otse järve kaldal + Järvemuuseum Kalala
• Hea valdade- ja ettevõtjatevaheline koostöö ning rahvusvaheline
tuntus (Living Lakes, EDEN)

Võrtsjärve kitsaskohad
• Riigi vähene huvi „oma“ järve vastu – roostuvad kaldad
• Turismiettevõtjate nõrk tootearendus – piirkonna
atraktsioonide ja loovtegevuste alakasutus, puudub
ettevõtjatevaheline valmidus turismiteenuste võrgustiku
arendamiseks
• Piirkonda jäävad omavalitsused on maakondade äärealadeks,
mistõttu on probleemideks suhteliselt madal asustustihedus,
territooriumide ebaühtlane areng, suur pensioniealiste osakaal
ning madal tööhõive
• Piirkonnas vähene ettevõtlustraditsioon – kohalikel puudub
huvi ja rahaline võimalus ettevõtluse arendamiseks
• Vähene maine puhkemajandusliku piirkonnana – tõhusamate
turundusmeetmete kasutamine jääb tihti finantside taha