4P turismi sotsiaal-majandusliku mõju analüüs - Lõuna-Eesti

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmanija Pajusi valla turismisotsiaal-majandusliku mõju analüüs© OÜ RevonerJaanuar 2007

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuSisukord1. Sotsiaalmajanduslik olukord ..........................................................................................31.1. Asukoht...........................................................................................................................31.2. Rahvastik.........................................................................................................................41.3. Tööhõive ja kohalik ettevõtlus........................................................................................52. Piirkonna turisminduse iseloomustus ................................................................................72.1. Turismi eeldused.............................................................................................................72.1.1. Loodus......................................................................................................................72.2.1. Ajaloo- ja kultuuripärandid......................................................................................72.2. Turismiettevõtlus ............................................................................................................82.2.1. Majutus ....................................................................................................................82.2.2. Karavaniparklad.......................................................................................................92.2.3. Toitlustusasutused....................................................................................................92.2.4. Aktiivse puhkuse pakkujad....................................................................................102.2.5. Suveniirimajandus..................................................................................................102.3. Turismi statistika...........................................................................................................102.3.1. Majutusteenuste tarbimine.....................................................................................102.3.2. Turistide poolt veedetud aeg Jõgevamaal ..............................................................113. Piirkonna turisminduse trendid ja nende analüüs .........................................................123.1. Põltsamaa piirkonna turismiressursid ...........................................................................123.2. Arengueesmärgid ja nende mõju ..................................................................................123.2.1. Kultuuriturism........................................................................................................133.2.2. Aktiivne puhkus.....................................................................................................183.2.3. Loodusturism .........................................................................................................233.2.4. Majutus ja toitlustus...............................................................................................283.2.5. Tugiinfrastruktuur..................................................................................................313.2.6. Geograafiline kokkuvõte........................................................................................344. Piirkonna turisminduse finantsanalüüs...........................................................................35Lisad .......................................................................................................................................412

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju1. Sotsiaalmajanduslik olukord1.1. AsukohtJõgevamaa asub Kesk-Eestis. 4P piirkond asub maakonna lääneosas. Jõgevamaa pindala on2604 km 2 , moodustades 6% kogu Eesti pindalast.Maakonna keskuseks on Jõgeva linn, kuid omamoodi piirkonna keskusteks on Põltsamaa linnja Mustvee linn. Jõgevamaal on lisaks nimetaud linnadele veel 10 valda – Jõgeva, Saare,Tabivere, Pajusi, Puurmani, Pala, Kasepää, Palamuse ja Torma (vt joonis 1).Joonis 1: Jõgeva maakond3

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju1.2. Rahvastik2006.a. jaanuari seisuga elab Jõgevamaal 37 305 inimest ehk 2,77% kogu Eesti rahvastikust.2006.a. jaanuari seisuga elab 4P 12 626 inimest ehk 34% Jõgevamaa elanikkonnast. KoguJõgevamaa rahvastikust 90% on eestlased.4P omavalitsustest kõige suurem kohalik omavalitsus on Põltsamaa linn, kus elab 4717inimest ja kõige väiksem on Pajusi vald 1492 elanikuga (vt tabel 1).Tabel 1: Põltsamaa piirkonna rahvastik (2006.a. 1 jaanuari seisuga)Omavalitsus Elanike arvPõltsamaa linn 4717Pajusi vald 1492Puurmani vald 1884Põltsamaa vald 4533KOKKU 12626Põltsamaa piirkond on üks Kesk-Eesti tihedamini asustatud ja stabiilsema rahvaarvugapiirkondi. Võrreldes 2000.a. on Põltsamaa piirkonnas vähenenud elanike arv umbes 3%.Keskmiselt lahkub piirkonnast 70 inimest aastas (vt joonis 2).1325013043 130074P elanike arvu muutusElanike arv1300012750129431287812775126911262612500122502000 2001 2002 2003 2004 2005 2006AastaJoonis 2: 4P elanike arvu muutus perioodil 2000-2006Naiste ja meeste arv on pea-aegu võrdsed. Mehi elab antud piirkonnas kokku 5957 ehk47,2% ja naisi 6669 ehk 52,8% (vt joonis 3).4

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju4P elanike vanuspüramiidElanikearv81 +76-8071-7566-7061-6556-6051-5546-5041-4536-4030-3526-3020-2516-2011-156-100-547151249434296298126362208408275404330387301411361421399411449437384343322 375309313333319363487600 500 400 300 200 100 0 100 200 300 400 500 600578597NaisedMehedJoonis 3: Põltsamaa piirkonna vanuspüramiid (2006.a. 1. jaanuari seisuga)Kõige enam on piirkonnas 16-20 aastaseid noori, kes õpivad veel. Kodukohta on sissekirjutatud ka paljud 20-25 aastased noored, kes suur tõenäosusega õpivad aga väljaspoolpiirkonda. Sissekirjutust oma kodukohta vajavad nad selleks, et saada väljaspool õpingukohtaelavatele tudengitele ettenähtud transporditoetust. Püramiidist on näha, et pea-aegu poolevõrra väheneb 26-35 aastaste elanike arv võrreldes viis aastat noorematega. Põhjuseks võibolla kooli lõpetamine ning töökoha leidmine ja elama asumine väljaspool Põltsamaapiirkonda. Alates 40 eluaastast kasvab taas elanike arv piirkonnas.Pea-aegu kõikides vanustes on naisi rohkem kui mehi. Eriti suur on vahe alates 66 eluaastast.Põhjuseks on meeste madalam eluiga võrreldes naiste omaga.1.3. Tööhõive ja kohalik ettevõtlusJõgevamaa keskmine brutopalk oli 2005.a. 6758 krooni ehk 6. kohal Eestis. Kogu Eestikeskmine oli samal ajal 8073 krooni. Jõgeva maakond on Eesti tööhõive osas probleemseim.Töötuse tase, tööhõive määr ja töökohtade arvu vähenemine on kuni kaks korda madalamEesti keskmisest. Töötuse määr oli Jõgevamaal 2005.a. 16,9%, samal ajal kui Eesti keskmineoli 7,9%.Registreeritud töötuid oli 2006.a. novembris Jõgevamaal 322, neist 69 Põltsamaa piirkonnaomavalitsustes (vt tabel 2).Tabel 2: Registreeritud töötute arv 2006.a. novembri seisuga Põltsamaa piirkonnasOmavalitsus Registreeritud töötudPõltsamaa linn 20Pajusi vald 8Puurmani vald 20Põltsamaa vald 215

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuEestis on töötuse üheks põhjuseks Eesti taasiseseisvuse algusaastatel kiirelt vähenemahakanud töökohtade arv primaarsektoris. Nimetatud sektoris töökohtade vähenedes eisuudetud samas tempos luua uusi töökohti sekundaar- ja tertsiaarsektoriks. Samal ajal onJõgevamaal nimetatud trendid aga vastupidised. Jõgevamaal kasvab iga-aastaseltprimaarsektoris hõivatute arv protsentuaalselt kõige rohkem. Viimane näitaja on vastuolusjätkusuutliku ja arenenud majanduse tunnusjoontega, kus primaarsektori osakaal väheneb jatertsiaarsektori osakaalu suureneb.Jõgevamaal oli 2005.a. seisuga registreeritud 1453 äriühingut, neist 52% tegevusalaks olipõllumajandus, jahindus ja metsamajandus. 4P piirkonna omavalitsuste vastavad näitajad on505 ehk 55%.6

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju2. Piirkonna turisminduse iseloomustus2.1. Turismi eeldusedJõgevamaa (s.h. 4P) olulisemateks turismiressurssideks on looduskeskkond ja ajalooliskultuurilinepärand. Järgnevalt tuuakse ära lühikokkuvõte Jõgevamaa teiste omavalitsustepeamistest turismiatraktsioonidest, et anda terviklik pilt Jõgevamaa turismi atraktsioonidest.4P turisminduse põhjalik iseloomustus on ära toodud 4P turismi arengukavas.2.1.1. LoodusMandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuv Jõgevamaa maastik on väga mitmekesine.Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi ja kauneid järvi.Maakonna uhkuseks on Vooremaa, üks omapärasemaid ja samas klassikalisemaidmaastikutüüpe nii Eestis kui ka Euroopas, mida iseloomustavad loode-kagusuunalisedseljandikud ja nende vahel paiknevad pikliku kujuga järved. Vooremaa on rohkem kui ükskiteine paikkond Eestis seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja muistenditega LisaksVooremaale saab Jõgevamaa looduskeskkonna mitmekesisust näha veel Kesk-Eesti lavamaal,Võrtsjärve ja Alutaguse madalikul ning Ugandi lavamaal.Kaunist loodust saab nautida Alam-Pedja ja Endla Looduskaitsealal. Endla Looduskaitsealaloodi 1985. a ja kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka.Tähistatud matkarajad ja Männikjärve raba laudtee annavad külastajale võimaluse kohtudaerinevate linnu-ja taimeliikidega, tornidest avaneb avar vaade laukarabadele. Kaiu-Jõemõisajärvestikku kuuluvad kolm omavahel ühendatud järve – Jõemõisa, Kaiu ja Papi järv. Umbes30 km pikkuselt uhub Jõgevamaa randa Euroopa suuruselt neljas järv Peipsi.Jõgeval maantee ääres on 2003. a püstitatud Külmasammas tähistamaks Eesti ametlikkukülmarekordit –43,5˚C, mis mõõdeti Jõgeval 17.01.1940.2.2.1. Ajaloo- ja kultuuripärandidAjaloolis-kultuuripärandist väärivad märkimist kindlasti mõisad, kirikud ning Põltsamaa loss.Lisaks Adavere, Võisiku, Puurmani ning Lustivere mõisale on Jõgevamaal veel Luua jaKuremaa mõisahoone.Luua mõisakompleks oli omal ajal barokkstiili kaunimaid näiteid Eestis. Pilku püüavadrenoveeritud härrastemaja 18. saj, nn “piparkoogimaja” ja mõisapark tammealleedega.Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837-43 von Oettingenide perekonna poolt, kelleomanduses oli mõis 1834.a. kuni riigistamiseni. Laiuse ordulinnuse ehitamist idapiiridekaitseks alustati Liivi ordu poolt 14. saj lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimenetulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15. saj keskpaiku ehitati loode- jakagunurkadesse suurtükitornid ning kirdenurka haakpüssidele mõeldud torn.Kirikutest olulisemad on Põltsamaal Niguliste kirik ja Puurmani vallas asuv Kursi Maarjakirik. Jõgevamaal on veel Äksi Andrease kirik, mida mainiti esmakordselt 1443, Praegune7

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjustiilne pseudogooti ehitis sai valmis 1889. a. Torma Maarja kirikut on esmakordseltmainitud 1319. a. Mustveed ilmestavad neli kirikut: Nikolai õigeusu (1864), ainuusulistePüha Kolmainsuse (1877), luteri (1880) ja vanausuliste kirik (1930). Raja vanausulistepalvela ehitamiseks said Raja küla vanausulised loa alles 1879. a. Pühakoda hävis IImaailmasõja ajal, alles on vaid kellatorn. Kodavere Mihkli kiriku (kirjalikud teateid 1342)praegune hoone on neljas. Ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik valmis 1777. a.Muuseumitest huvipakkuvamad on Palamuse, Paduvere Talu-, Mustvee vanausulistekoduloo-ja Põltsamaa muuseum. Paduvere Talumuuseum tutvustab 19. saj taluolustikku.Muuseumi juures on viis Peterburi kunstniku Grigori Azarenkovi valmistatud tammepuustkuju. Palamuse, vanimaid kihelkonnakeskusi Lõuna-Eestis, on kuulsaks kirjutanud Eestirahvakirjanik O. Luts. 1873. a ehitatud kihelkonnakoolimajas asub praegu muuseum, mistutvustab Palamuse ajalugu, O.Lutsu elu- ja loomingut ning kooliajalugu. Kalevipojamuuseumis Saarel tutvustatakse Kalevipojaga seotud muistendeid ja paiku. Mustveevanausuliste-koduloomuuseum tutvustab piirkonna ajalugu ja kultuuri. Kaalude muuseumisaga eksponeeritakse mitme erineva suuruse ja otstarbega kaalusid.Jõgevamaalt on pärit paljud kuulsad inimesed ning siin on kirjutatud mitmed kaunid lood jalaulud. Jõgeva linnast on pärit Eesti üks omanäolisema loominguga luuletaja, prosaist jatõlkija Betti Alver, muusik Alo Mattiisen, kelle loodud lauludega eestlased oma riigi taasvabaks laulsid. Samuti on Jõgevamaalt pärit tema laulude sõnade autor Jüri Leesment.Perega puhates on võimalik meelt lahutada Elistvere loomapargis, mis avati 1997.a. endisesmõisapargis. Looduslähedastesse tingimustesse on asustatud kodumaised metsloomad. Kõigilpargi asukatel on nimed ja ristivanemad. Saare mõisa puhkeala moodustub endisestmõisasüdamest, pargist ja Saare järvest. Ürdiaias on mitmekesine maitse- ja ravimtaimedekollektsioon ja selle lähedal koduloomade aed.Käsitööd on võimalik kaasa osta Lustiveres sepp Krivini juurest ja Siimusti savitööstusest.Kokkuvõttes saab öelda, et Jõgevamaa on kõrge turismipotentsiaaliga piirkond. Interreg IIIBVHB-ZONE projekti raames kaardistati ära ning anti hinnang Jõgevamaa olulisematelevaatamisväärsustele Via Hanseatica Balitica arenguvööndi raames. Nimetatud uuring näitas,et Peipsi piirkonnas, Vooremaal ja Põltsamaa linnas on kõrge vaatamisväärsustekontsentratsioon, kuid Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vallas on see suhteliselt madal. Seetõttuongi vaja pigem rõhutada piirkonna teisi eeldusi ning arendada loodus- ja kultuurturismi ningpakkuda aktiivse puhkuse võimalusi.2.2. Turismiettevõtlus2.2.1. MajutusJõgevamaal on väga mitmekesine loodus ja muljetavaldav ajaloolis-kultuuriline pärand, kuidturismiettevõtlus on alles lapsekingades. Olemas on üksikud tugevad turismiettevõtted, kuiduusi tulijaid on suhteliselt vähe.Jõgeva maakonnas asub 19 majutusasutust 424 voodikohaga. Käesolevas analüüsisdefineeritakse majutusasutust, kes pakub majutusteenust ning kes omab ametlikkutegevusluba ja/või on mainitud kohaliku omavalitsuse infomaterjalides. Keskminevoodikohtade arv on 22,3, mis näitab seda, et enim keskendutakse individuaalklientidele. Üle45 voodikohaga majutusasutusi on maakonnas vaid kaks – Vooremaa külalistemaja ja8

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuKuremaa ujula külalistemaja. 2007.a. kevadeks valmib 50 kohaline Tammemäe külalistemajaPuurmani vallas.4P turismi arengukava koostamise käigus küsitleti kõiki teadaolevaid turismindusestegutsevaid ettevõtteid. Küsitluse tulemusena selgus, et ainult 4P piirkonnas asuvas kahesmajutusasutuses on kokku 52 voodikohta. Lisaks on kolm asutust, kus lisaks põhitegevuselepakutakse ka majutust. Antud asutustes on kokku 84 voodikohta. Olemas on kolmkodumajutuse pakkujat, kokku 31 voodikohaga.Majutusasutused pakuvad üldjuhul kliendile erinevaid lisateenuseid. Levinumad onveesõidukite laenutus, matkad looduses ja jalgrataste rent. Toitlustust pakub vaid 25%majutusteenuse pakkujast.Uurides majutusettevõtete plaane, siis selgus, et renoveerida olemasolevaid plaanivad paljud,kuid arendus- ja laiendusplaane peavad vähesed. Arendusmõtted on seotud vaidtoitlustusteenuse ja aktiivse puhkuse võimaluste pakkumisega. Arengutakistusteks peetimadalat turismiinfrastruktuuri kvaliteeti, vähest atraktiivusust turistide jaoks,finantsvõimaluste puudumist ja kvaliteetse tööjõu vähesust. Suurimaks arenguvõimalusekspeeti abi kohalikult omavalitsuselt või EL struktuurifondide toetusi.Analüüs näitas, et paljud majutusettevõtted on ametlikult tunnustamata, mis tähendab, etnende poolt pakutavat teenuste taset ei kontrollita. Sellega seoses ei ole tagatud pakutavateteenuste vastamine kvaliteedistandardile, mis omakorda võib viia negatiivsetekülastuskogemuste tekkimiseni ja maakonna maine langemiseni.2.2.2. KaravaniparkladKaravaniparklad on suunatud autokaravanidega reisivatele turistidele. Tegemist onalternatiivse majutuse infrastruktuuriga. Karavaniturist veedab piirkonnas üldjuhulkeskmisest kauem aega ning liigub piirkonnas ka rohkem ringi. Antud turistide puhul onoluline teedevõrgustiku tase, karavaniparklate olemasolu ja vastavus vajaminevatelisateenustega ehk vee- ja elektrivõrk, keskkonnasõbralik reoveest vabanemise võimalus,pesemisekohad ning tualetid. Kuna Jõgevamaal on vähe sobilikke majutuskohti, turism onväga hooajaline, siis karavanituristid on väga oluline kliendisegment Jõgevamaa jaoks.Jõgevamaal on 8 karavaniparklat, kus on 79 karavanikohta, millest 70% asub Pala vallas.Analüüsist selgus ka, et enamus Jõgevamaa kraaviparklatest ei vasta turistide nõuetele, sest eipaku vajalikke lisateenuseid.Ka 4P piirkonnas reklaamivad mitmed ettevõtjad välja, et neil on karavaniparkla. Täpsemalanalüüsil selgub, et tegemist on lihtsalt parklaga, kus puudub nii vesi, kanalisatsioon kui kaelekter. Mitmetel ettevõtjatel ja 4P omavalitsustel on plaanis rajada kõikidele nõuetelevastavad karavaniparklad.2.2.3. ToitlustusasutusedJõgevamaal on kokku 17 toitlustusasutust kokku 940 istekohaga. Pooled neist on kohvikud.Piirkondlikku kööki pakuvad vaid kaks toitlustusasutust.Jõgevamaa 17-st toitlustuskohast viis asub 4P piirkonnas. Kokku 405 istekohta. Tallinn-Tartumaantee ääres asub hästisäilinud hollandi tüüpi kivist tuulik praegu 125 kohaline restoranAdavere tuulik, 50 kohaline kiirtoidukoht Adavere Bistroo ja Puhu-Risti söögimaja (609

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjukohta). Põltsamaa linnas on võimalik keha kinnitada Rivaalis (100 kohta) ja pubis nimegaHullava Naise Pubi (70 kohta).2.2.4. Aktiivse puhkuse pakkujadJõgevamaal on umbes 20 ettevõtet, kes pakuvad aktiivset puhkust. Enamasti on nad suunatudindividuaalturistidele. Analüüsi tulemusena selgus, et enamasti on tegemist majutusasutustelisateenustega.Põltsamaa piirkonnas on seitse aktiivse puhkuse pakkujat. Viielt organisatsioonilt onvõimalik laenutada kanuusid, olemas on kardirada ning kaks talu, kus kasvatatakse kalu.2.2.5. SuveniirimajandusSuveniirimajandus võib olla piirkonna jaoks oluline turismiettevõtluse liik, kui pakkuminetoimub vaatamisväärsuste vahetus läheduses. Suveniiride pakkumine toimub Jõgevamaalkuues paigas ja neljas kunsti-käsitöö poes. Tihti müüakse suveniire muuseumide juures.Ka 4P piirkonnas saab käsitööd osta muuseumist, lillepoodidest ja otse käsitöömeistrite käest.2.3. Turismi statistika2.3.1. Majutusteenuste tarbimineMajutusteenuse tarbimine on suurim kulukategooria mitmepäeva turistide seas. Lisaks onmajutuskulutuses tihedalt seotud teiste piirkonnas tehtavate kulutustega. Eest Statistikaameti(ESA) andmetel sooritati 2005.a. Jõgevamaal 21 436 ööbimist. Kogu Eesti ööbimistestmoodustab see vaid 0,5%. Vähem ööbib turiste vaid Raplamaal. Madalate majutusnäitajatepõhjuseks võib pidada vähest voodikohtade arvu. Samuti ööbib Jõgevamaal vähevälismaalasi, koguööbimistest vaid 12%. Samal ajal kui Eesti keskmine on 73%, Tartumaa59% ja Ida-Virumaa 34%. Ka siseturistide osa võrreldes ülejäänud Eestiga on väga madal.Ainult 1,2% kõigist Eestis majutatud siseturistidest ööbib Jõgevamaal. Ööbivatestsiseturistidest umbes 70% on ärireisil ning vaid 26% puhkusereisil.Antud numbritest ei ole võimalik järeldada nagu oleks Jõgevamaa orienteeritud siseturismile.Pigem tuleb tõdeda, et orienteeritus välisturistidele on väga madal. Vähesest välismaalasteosakaalust ööbijate juures tuleneb järgmine kitsaskoht ehk madal keskmine ööpäeva hind(198 krooni) moodustades vaid 43% Eesti keskmisest voodikoha maksumusest.Seega on majutussektor oluline arengueeldus kogu Jõgevamaa turismi arendamisele. Senisestenam tuleb reklaamida oma teenuseid välisturistile.Jõgevamaal 2005.a ööbinud välismaalased olid pärit Soomest (41% välismaalasteööbimistest), Saksamaalt (18%), Lätist (9%) ja Rootsist (8,5%).Majutusasutuste keskmise täituvuse osas on Jõgevamaa olukord samuti alla Eestikeskmise. Jõgevamaa majutusasutuste keskmiseks täituvuseks on 21%. Samal ajal kui Eestikeskmine on 39%. Vähese täituvuse põhjuseks võib olla turistide jaoks vähene või nendeootustele mittevastav turismiteenuste valik.10

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuEelpooltoodud andmetest saab teha järelduse, et majutusteenuse pakkumine vastabüldjoontest nõudlusele. Arenguks on vaja suurendada turistide nõudlust Jõgevamaalpakutavate turismiteenuste järele.2.3.2. Turistide poolt veedetud aeg JõgevamaalJärgnevalt kasutatakse OÜ Positiumi eestvedamisel läbiviidud sotsiaalse positsioneerimisemeetodil (SPM) saadud andmeid Jõgevamaad külastanud turistide arvu kohta. Analüüsimakskaua turistid veedavad aega Jõgevamaal kasutati SPM, mis võimaldab jälgida mobiiltelefoniasukoha järgi, kus ja kaua turistid aega veedavad. OÜ Positiumi eestvedamisel kasutatiperioodil juuni – aug 2005.a SPM meetodid analüüsimaks kaua välisturistid veedavad omaaega Jõgevamaal võrreldes Tartumaa, Ida-Virumaa ja Valgamaaga. Proportsioonid olijärgmised: Jõgevamaal 7,3%, Valgamaal 12,3%, Ida-Virumaal 38,6% ja Tartumaal 41,8%.Kui võrrelda turistide poolt veedetud aega ja majutusteenust kasutanute aega Jõgevamaal, siisselgub, et Jõgevamaad külastab 7,3% eelpooltoodud nelja maakonna välisturistidest, siisööbima jääb vaid 1,5%. Seega võib kokkuvõttes öelda, et turistid külastavad Jõgevamaad 5korda enam kui ööbima jäävad. Nad tarbivad Jõgevamaa turismiressursse, kuid ei panustapiisavalt Jõgevamaa turismimajandusse. Turisminduse arendamise esmaseks eesmärgikspeaks olemas turistide Jõgevamaal viibimise aja pikendamine, mitte niivõrd külastatavateturistide arvu suurendamine.11

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju3. Piirkonna turisminduse trendid ja nende analüüs3.1. Põltsamaa piirkonna turismiressursidTurismiatraktsioonidLooduslikud eeldused Põltsamaa ja Pedja jõgi Alam-Pedja looduskaitseala Kaunid pargid Roosiaed ja roosisaar Kaunid järved – Kamari paisjärv, Kõpu veehoidlaAjaloolis- kultuuriline pärand Põltsamaa loss Puurmani, Lustivere, Võisiku, Pajusi ja Adavere mõis Piirkonna ajalugu ja legendidToetatavad tegevusedTurismiettevõtlus Aktiivse puhkuse pakkujad Majutusettevõtted, kus pakutakse lisateenuseid Toitlustusettevõtted Puhke- ja telkimisplatsid majutuskohtade juuresTäiendav turismiinfrastruktuur Parklad, juurdepääsuteed, valgustus Piirkonna kaardid ja viidad3.2. Arengueesmärgid ja nende mõjuLähtudes 4P turismi arengukavas püstitatud strateegilistest eesmärkidest saab välja tuuajärgmised arenguplaanid: Kultuuriturismi arendamine – Põltsamaa loss, mõisad, maineüritused. Aktiivse puhkuse arendamine – Kamari veesuusakeskus, Kuningamäetervisekeskus, Kõpu veehoidla puhkeala, Piiroja krossirada, Kuningamäekardirada, jahindus. Loodusturismi s.h. aiaturismi arendamine – Põltsamaa- ja Pedja jõepuhkekohad, pargid, loodusmatkad, roosiaed, kaunid aiad, Sõpruse park,Jaapani aed.Toetavad tegevused Majutus- ja toitlustusasutuste arendamine – Tammemäe külalistemaja,Rutikvere motell, Ebru Matkade puhke- ja peatuspaik, Uue-Põltsamaa mõis,Põltsamaa loss, Kamari kodumajutus, Kamari veesuusakeskus, kirikla,Külmoja vesiveski, Heleni maja, Rivaal, Vahe kodumajutus, Puurmani endinemeierei, Kursi jahiloss, Kase külalistemaja. Toetava infrastruktuuri arendamine – jalgrattateed, infoviidad, kaardid,autokaravanide parklad, lõkke- ja telkimiskohad, maanteede äärsedpeatuskohad.12

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuSeatud eesmärkide tulemuslikkuse hindamiseks on paika pandud indikaatorid, mille järgi onvõimalik hinnata eesmärkide täitmist (vt tabel 3). Indikaatorite määramisel on lähtutudolemasolevast olukorrast ning turismimajanduse arengu üldistest trendidest. 4P piirkonnaturismi arengueesmärkide indikaatorite määramisel on jäädud väga ratsionaalseks, et tagadaantud eemärkide täitmist.Tabelis 3 on ära toodu kokkuvõte 4P turismi eesmärkide täitmise indikaatoriteks. Järgnevatespeatükkides on ära toodud indikaatorid iga turismiliigi kohta eraldi.Tabel 3: Arengueesmärkide täitmise indikaatoridIndikaatorHetkeolukordAastaks 2010saavutatud olukord4P piirkonda külastajate arv aastas 29 000 52 000Turismi arengu tagajärjel juurde loodud ettevõtete arv 0 13Juurde loodud töökohtade arv 0 49Läbiviidud suurürituste arv aastas 8 15Voodikohtade arv 167 300Istekohtade arv toitlustuskohtades 405 600Meediakajastuste arv aastas Eesti suurematespäevalehtedes9 24Turismi arengu tagajärjel on aastaks 2010 aastaks juurde luua 49 uut töökohta. Lisaks samapalju hooajalisi töökohti ning kaudselt kasu saavatesse ettevõtetesse loodud töökohad. Uusiotseselt turismi arengu tagajärjel loodud ettevõtteid on 13. Vähemalt 90% olemasolevatestturismiettevõtetest jätkavad oma tegevust ja laienevad. Lisaks laiendavad oma tegevustkaudselt turismiga seotud ettevõtted. Aastal 2010 peetakse Põltsamaa piirkonnas vähemalt 15üritust, kus osaleb kokku üle 4000 inimese. Meediakajastuste arv aastaks 2010 on 24, tänase9 asemel.3.2.1. KultuuriturismOlemasolevad eeldusedKesk-Eestis asuvad kaunist väikelinna tuntakse veinide, rooside ja sildade linnana. Kõigetuntum arhitektuurimälestis on Põltsamaa loss, mis on säilinud vaid osaliselt. Lisaks onväikse ala kohta viis heas korras olevat mõisahoonet. Lisaks veel mitmed keskmises korrasolevad mõisahooned, mida omanikud soovivad korda teha. Kõik need hooned on olulinearhitektuuripärand.Põltsamaa piirkond on rikas oma ajaloo ning legendide poolest. Piirkonnas on elanud mitmedkuulsad inimesed, kes oma tegudega on rikastanud piirkonna kultuurielu. Käesolevakultuurielu tähtsamateks üritusteks on Veinipäev, Põltsamaa Fest, Rooside Festival, SuureTõllu võistlus. Tuntud on ka Põltsamaa Muusikakool, kus iga suvi on laagris teiste Eestimuusikakoolide õpilased.Piirkonna tugevuseks on veel ka kaunis käsitöö. Lisaks kudumitele, heegeldatud ja tikitudesemetele valmistatakse Põltsamaa piirkonnas sepiseid ning vitraaže. Piirkonna elanikekäsitööoskuse eest hoolitseb kunstikool, kus saavad oma oskusi täiendada nii lapsed kui katäiskasvanud.13

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuArengueesmärgidAastaks 2010 on välja arendatud eksklusiivne Põltsamaa lossikompleks. Korda tehakseväravahoone, rekonstrueeritakse sild, õueala ja konvendihoone. Ümber lossi rajatakse pinkideja prügikastidega varustatud jalutusrada. Plaanis on rajada ka lossihotell ning käivitadalossirestorani tegevus.Piirkonna kauneid mõisaid tutvustatakse nii sise- kui välisturistidele. Puurmani ja Adaveremõisas viiakse läbi ekskursioone, näituseid, kontserte ning pidulikke üritusi. Pajusi mõisrenoveeritakse ning rajatakse juurdeehitus.Olemasolevates arhitektuurimälestistes ning kaunites parkides viiakse läbi piirkonnamaineüritusi: Põltsamaa Fest, Teatripäev - Magnuse Lood, Veinipäev, Rooside festival jalisaks sportlik Suure Tõllu tõukevõistlus.Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on koostatud 4P turismi arengukava jaturundusstrateegia koos tegevuskavadega. Iga aasta vaadatakse nimetatud dokumendid ülening tehakse vajalikud täiendused. Seatud eesmärkide tulemuslikkuse hindamiseks on paikapandud indikaatorid, mille järgi on võimalik hinnata eesmärkide täitmist (vt tabel 4).Tabel 4: Kultuuriturismi eesmärkide täitmineIndikaatorHetkeolukordAastaks 2010saavutatud olukordLäbiviidud kultuuriürituste arv aastas 3 4Kultuuriüritustel osalenute arv 1000 2500Uute turismiettevõtete loomine kultuuriturismi arengutagajärjel0 3Kultuuriga seotud ettevõtetesse loodud töökohtade arv 0 9Kultuuriteemaliste meediakajastuste arv Eestisuurematest päevalehtedes3 korda aastas 8 korda aastasSotsiaal-majanduslik mõju ja majanduslik tasuvusMõju kultuurielule. Jätkatakse olemasolevate ürituste korraldamist. Maineüritusteks jäävadPõltsamaa Fest, Veinipäev, Teatripäev ehk Magnuse Lood ja Rooside Festival. Üritusteosavõtjate arv kasvab vähemalt 2500 osavõtjani. Suure tõenäosusega on see suurem, sestjooksvalt korraldatakse piirkonna kontserte, näitusi, etendusi.Hilisemal kellaajal korraldatud või mitmepäevased üritused pikendavad turistide piirkonnasviibimise aega. Võib eeldada, et 2500 osavõtjast umbes 30% ehk 750 jääb ka piirkondaööbima. Enamus üritustel osalejad soovivad süüa ja juua. Külaliste toitlustamine on kasulikpiirkonna toitlustus- ja jaekaubandusettevõtetele ning piirkonna elanikele, kes saavad üritusteajal lisatööd.Kultuuriürituste korraldamine piirkonnas mitmekesistab ka piirkonna elanike kultuurielu.Neil on võimalus saada osa kõrgetasemelistest kontsertidest ja etendustest. Kasvab piirkonnaelanike kultuuriteadlikus ning võimalus oma vaba aega sisukalt veeta.Mõju arhitektuuripärandile. Aastaks 2010 on Põltsamaa loss enimkülastatud piirkonnaturismiatraktsioon. Rekonstrueeritud on lossimüürid ning konvendihoone. Rajatud jalutusradaning vaatetorn. Lisaks pakutakse nii toitlustus- kui ka majutusteenust. Lossihotelli- ja14

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjurestorani luuakse juurde töökohti, mis on kasulik nii kohalikele elanikele kui kaomavalitsustele maksutulude kasvu tõttu.Piirkonna mõisatesse hakatakse korraldama ekskursioone. Suveperioodil on võimalikmõisakoolides korraldada laagreid, pakkuda sealjuures põrandamajutust ja toitlustustkoolisööklas. Ekskursioonide ja laagrite korraldamine annab tööd piirkonna giididele jakoolikokkadele. Otseselt küll ühtegi uut töökohta ei looda, kuid olemasolevatele töötegijateletekib lisateenimise võimalus. Kaudselt on mõisaturismi arendamine kasulik piirkonna teisteleettevõtetele, kelle teenuseid ekskursioonidest ja laagritest osavõtjad kasutavad.Ekskursioonide ja laagrite korraldamiselt teenitud lisaraha on võimalik ära kasutada mõisatekorrashoidmisele ja edasiarendamisele.Mõju piirkonna mainele. Tänu korrastatud lossile, mõisates pakutavatele ekskursioonidelening läbiviidavatele üritustele kasvab piirkonna tuntus. Vastavalt saadud elamusele kujunebka piirkonna maine. Heal tasemel läbiviidud üritused, silmailu pakkuvad mõisad ja loss oneelduseks, et külaline saab piirkonnast meeldiva elamuse. Oluline roll siinjuures on kamajutus- ja toitlustusettevõtetel. Hea elamus võib kiiresti ununeda kui külalisele pakutaksejahtunud või mitte kõige värskemat toitu või kui toas, kus ta ööbib on liiga külm. Siinjuureson oluline, et ka pakutavad lisateenused oleksid kõrgel tasemel.Mõju keskkonnale. Kultuuriturismi mõju keskkonnale võib olla nii negatiivne kui kapositiivne. Negatiivne on mõju juhul, kui suurüritusi korraldatakse selleks ebasobivas paigas.Kohas, kus piiratud aja jooksul on väiksel maa-alal väga palju inimesi. Negatiive mõjukeskkonnale seisneb muru kahjustamises, ümbruse reostamises, liigses müras. Positiivnemõju seisneb lossi ja mõisate ning lossi- ja mõisaparkide korrastamises. Turisminduseeesmärgil renoveeritakse olulised arhitektuurimälestised. Korda tehakse lossi ja mõisateümbrused, eelkõige looduskaitse alla kuuluvad pargid.Arhitektuurimälestiste ja nende ümbruse korrastamine majanduslikus mõttes otseseltkasumlik ei ole. Kaudselt saavad kasu piirkonna ettevõtjad, kelle teenuseid lossi ja mõisatekülalised kasutavad. Kasu seisneb siin eelkõige korda tehtud objektide ja ümbruse ilus.Mõju kohalikule majandusele. Nagu eelnevalt juba lugeda võis on kultuuriturismi arengkasulik eelkõige piirkonna ettevõtetele, kelle teenuseid kuultuurihuvilised turistid kasutavad.Tänu suurenevale käibele saavad ettevõtjad oma tegevust laiendada ning palgata juurde uusitöötajaid. Viimane on kasulik kohalikele omavalitsustele, kelle eelarvesse laekub elaniketulumaks. Loomulikult on uute töökohtade loomine kasulik piirkonna elanikele, kes saavadkodukohas teha enda jaoks meelepärast ja hästi tasustatud tööd. Kõik see aitab kaasa elanikeheaolu kasvule ja piirkonna majanduse tõusule.Töökohtade ja ettevõtete loomine ja laiendamine on otseselt kasulik piirkonna majandusele.Uute töökohtade loomine toob kaasa maksutulude suurenemise. Arvestades Jõgevamaakeskmist brutopalka, milleks 2005.a. oli 6758 krooni kuus. Toovad loodavad 9 töökohta61 000 krooni tulumaksu ja 21 000 krooni sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakset aastas.Arvestades, et kogu sissetulek ka ära tarbitakse, laekub lisaks veel käibemaksu.KokkuvõteLäbi turistide arvu suurendamise toob kultuuriturismi arendamine kaasa mitmeidsotsiaalmajanduslikke mõjusid. Olulisemad neist on: Uute ettevõtete tekkimine (3 turismiettevõtet keskmiselt 3 töötajaga) Maksutulude suurenemine15

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuKonkurendid Vaba-aja veetmise võimluste mitmekesistumine Piirkonna tuntuse kasv Korrastatakse Põltsamaa loss ja mõisadOtsesed konkurendidAlatskivi lossRakvere linnusÜritused Kesk – EestisKultuurilooga seotud paigadLaiuse ordulinnusKaudsed konkurendidEesti teised mõisad ja lossidAlatskivi loss on üks tuntumaid losse Kesk – Eestipiirkonnas. Tõusmas on Alatskivi lossi roll üritustekorraldamisel. Alatskivi lossi eeliseks on suhteliselt heaseisukord ning lähedus Tartule. Miinuseks saab pidadainfrastruktuuri nõrkust ning vähest seotust teistekultuuriobjektidega.Rakvere linnus on oluline turismiatraktsioon Virumaa jaoks.Koha tugevuseks on tugev seotus kogu Eesti ajalooga(esimesed märkmed asustusest) ning tihe seotus muudekultuuriobjektidega Virumaal.4P piirkonnas toimuvad üritused konkureerivad teiste Kesk-Eesti üritustega, sest tavaliselt käivad inimesed kultuurinautimas kodukohas, aastas mõned korrad ollakse valmisliikuma ka kaugemale piirkondadesse. Seega on oluline, etkõik 4P üritused oleks ajaliselt sobitatud nii, et ei kattuksteiste üritustega ning võimaldaksid maksimaalsetkülastajaskonda. Konkureerivateks üritusteks saab pidadanäiteks „Kalevipoja uisumaratoni” ja „Türi lillelaata”. 4Peeliseks on hea ligipääs kõigist Eesti piirkondadest.Praegu omab suurimat tuntust Eestis raamatutega seotudpaigana ilmselt Palamuse, mis on seotud kõikide eeslastejaoks tuntud „Kevade” tegevuspaigana. Sarnase imago saabluua ka 4P piirkonnale kasutades järgnevaid märksõnu:„Keisri Hull”, „Tasuja”, „Vend Vahindra”, Hupel, Eesti lippjneOn esimene tulirelvadele kohandatud laagerkastell Eestialadel. Põhjasõjaajal 1700-1701 talvitus siin pärast Narvalahingut Rootsi kuningas Karl XII. Sellest ajast on kuulus kuiTalvelahingu paik. Koha populaarsemaks muutmisekskorraldatakse igal aastal Laiuse lumelahingut, mis aitabmeenutada koha ajalugu.Eestis asub tervikuna palju ilusaid arhitektuurimälestisi, miskannavad pikka ajalugu ja huvitavaid lugusid. Näiteks onkaudseteks konkurentideks Ahja mõis, Taagepera loss,Sangaste loss. Samas on Põltsamaa lossi eeliseks asukohttiheda liiklusega tee ääres, mistõttu lossi külastamine on alatilihtne. Samuti on Põltsamaa loss ilmselt üks enimtuntudlosse Eestis.16

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuTartu kesklinnÜritused mujal EestisTõenäoliselt liigub kultuurile orienteeritud turist kasTallinnast Lõuna – Eesti poole või vastupidi. Seega onvõimalik külastada ka Tartut, kus on palju kultuuriga seotudpaiku ja legende. Võimalik on jalutada, vaadata skulptuure jakülastada muuseume.Kultuuriga seotud üritused on olulised kuivõrd toovadpiirkonda palju turiste. Ürituste korraldamiselkonkureeritakse otseselt küll piirkonna teiste üritustega(Kesk-Eesti), kuid laiemalt konkureeritakse kogu Eestiüritustega. Kui inimene on käinud Tartu Hansapäevadel võiViljani Folgil, on ta saanud teatava kultuuriannuse ning seevähendab tõenäosust, et inimene külastaks lisaks ka 4Ppiirkonda kultuurielamuse eesmärgil.Eelisedo Asukoht – 4P piirkond asub väga heas geograafilises piirkonnas, olles mitme suuremaantee ristumispunktis. See tagab hea ligipääsetavuse. Samuti tähendab maanteeläheduses paiknemine suuremat potentsiaalset turistide arvu ning piirkonna olemasoluinimeste teadvuses. Koht ei ole sobilik rahvusvahelise kliendibaasiga üritustekorraldamiseks (raske ligipääs rahvusvahelisele transpordile), kuid on sobilik Eestisiseturismile orienteeritud ürituste korraldamiseks. Asukohast tulenev eelis oneelduseks, mis võimaldab 4P piirkonda siduda teiste liikumismarsruutidega ninglülitada seda täiendusena teiste sihtpunktidega reisikavadesse.o Legendide rohkus – palju on erinevaid kultuuriloolisi legende ja kohti, mida annabomavahel kombineerida suurepärasteks reisimarsruutideks. Mõisate ja kirikutekülastamine ennelõunal, lõuna piknikuna Sõpruse pargis, pärastlõunane puhkusPõltsamaa lossis ja veinikeldris, jalutuskäik jõeäärsel alal ning Roosiaias jne.Piirkonna ajalugu võimaldab rääkida kõikide kohtade ja atraktsioonide kohtahuvitavaid lugusid, mis on kaasakiskuvad ja tähelepanuväärsed.Riskido Objektide arendamine erinevatele sihtgruppidele – võib muutuda probleemiks.Kultuuriturismil on mitmeid erinevaid suundi ja tasemeid: kultuuriturism võib ollapopulaarne kultuurikaugetele inimestele, kui seda rääkida piisavalt lihtsalt. Kultuurvõib olla huvitav professionaalidele, kui pakkuda uusi ja huvitavaid mõtteid ja fakte.Seetõttu on oluline, et pakutakse sihtrühmadele sobilikke teenuseid jakultuuriteenuseid müüakse huvitavalt ja kaasakiskuvalt. Tähtis on ka keelebarjääridearvestamine, kuivõrd näiteks Eesti kirjandusklassikute töö ei pruugi huvitada sakslasi.o Finantsvahendite puudus – võib muutuda probleemiks, et teha kiireid ja mahukaidmuudatusi ja täiendusi atraktsioonide osas. Finantsvahendite puudusel võivad teatudobjektid kaotada oma konkurentsieelise ning kahjustada piirkonda negatiivselt.Teatud kultuurilooliste paikade arendamine ja taastamine võtab kauem aega ninginvesteeringud on jaotud pikemale ajaperioodile.o Konflikt turistide ja kohalike vahel – paljud piirkonna mõisad ei ole suunatudainuüksi turistidele vaid seal toimib normaalne elukeskkond. Turistid ei pruugi sedamõista ning seetõttu võib tekkida barjäär turismi kui objektidega tutvumise ningkohalike inimeste privaatsuse vahel. Riski maandamiseks on oluline märkida17

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjukataloogidesse ja trükistesse praegune tegevus mõisahoonetes ning külalistelesuunatud pakkumised ja võimalused.o Ettevõtted ei suuda vastu võtta kõiki soovijaid – piirkonnas on mõned üksikudturismiatraktsioonid ja ettevõtted, kes on sesoonsusest tingituna sunnitud teenindamarohkem kliente kui võimalik. Seetõttu on oht, et kliendid ei saa soovitud kvaliteedigateenindust ning pettuvad sihtkoha teenustes ja atraktsioonides. Selle vältimiseks onoluline suurendada investeeringuid ning klientide külastusi sesoonsusest lähtuvaltoptimaalsematele aegadele. Sellisteks ettevõteteks on näiteks Roosiaed, veinikelder,Tammemäe kostitalu jne.o Tallinn – Tartu maantee rekonstrueerimine – avaldub riskina kahel viisil. Esitekson piirkonna kultuuriturismile halvavaks mõjuks maantee sulgemine ehitamise ajaksja liikluse ümbersuunamine näiteks Piibe maanteele. Teiseks on maantee arendaminekiirteeks, kuivõrd muutub 4P piirkonna tähtsus ja olulisus maantee jaoks vähemaks.Transiitliiklejad ei pane enam piirkonda niivõrd tähele, samuti muutuvad harvemaksjuhukülastused.Seos teiste turismiliikidega ja mõju kliendibaasileKultuuriturismil on suhteliselt tugev seos loodusturismiga, kuivõrd mõlemal harul on sarnanesihtgrupp. Üldiselt on kultuuriturismist huvitatud keskealised või vanemad inimesed, lisakskindlate huvidega spetsialistid. Loodusturism huvitab samuti pigem keskealisi ja vanemaidinimesi, lisaks teatud hulgal loodusest huvitatud noori. Paljud kultuuriturismiga seotudatraktsioonid on tihedalt seotud ka loodusturismiga. Lisaks on turismi toetavad teenusedmõlema turismiliigi jaoks sarnased (majutus, toitlustus).Praegu külastavad enamasti Põltsamaad keskealised kultuuri- ja aiaturismi huvilised. Põhjusvõib seisneda selles, et Põltsamaal on olemas head eeldused antud turismiliikidearendamiseks. Välisklientidest moodustavad enamus keskealised soomlased. Külalisi on kaSaksamaalt ja Lätist. Siseturistidest domineerivad perekonnad ja aiandushuvilisednaisterahvad. Noori kultuuriturismi huvilisi on veidi vähem. Enamus turistide, eelkõigevälisturistid veedavad piirkonnas vaid paar tundi, pärast mida minnakse sööma, kas Tartussevõi Imaverre.3.2.2. Aktiivne puhkusOlemasolevad eeldusedEeldused aktiivse puhkuse arendamiseks on suhteliselt head. Olemas on mitmekülgneloodus, kogenud aktiivse puhkuse teenusepakkujad ning uuenduslikud ideed uute teenustearendamiseks. Eeliseks on ka pakutavate teenuste kompaktsus ja mitmekesisus.Põltsamaa ja Pedja jõge kasutavad aktiivselt kanuumatkajad ja kalastajad. Piirkonnas onvähemalt viis organisatsiooni, kes laenutavad kanuusid ja korraldavad matkasid nii Eesti kuiLäti jõgedel. Kamari paisjärv ja Kõpu veehoidla pakuvad huvi niisama puhkajatele javeemotospordi huvilistele. Motospordihuvliste jaoks on Kuningamäe kardirada ja Piirojakrossirada. Kamari järve jääl saab teha jääraja sõitu. Piirkonna metsades tegeletaksejahindusega.Uisutada on võimalik Adavere kooli juurde rajatud kiiruisutamisel rajal. Suusatada saabKuningamäel, kuid ka koolide juures olevatel suusaradadel. Palli saab mängida keskustes18

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuolevatel pallimänguväljakutel ja staadionitel ning olemasolevates võimlates. Aastal 2005.valmis Põltsamaa Felixi hall, kus saab mängida palli, maadelda ning treenida jõusaalis.Põltsamaa linnas on ka oma väike ujula.ArengueesmärgidLisaks juba olemasolevatele võimalustele plaanitakse piirkonda rajada täiesti uusi ning Eestijaoks uudseid aktiivse puhkuse võimalusi. Aastaks 2008-2009 valmib Kamariveesuusakeskus koos kõikide vajalike lisateenustega. Antud keskuses on võimalik trossidesüsteemil põhineval rajal sõita suvel veesuuskadega ja talvel mäesuuskadega või lumelauaga.Lapsed saavad mängida mänguväljakul ning suusatamisest väsinud päevitada liivarannal.Keskuses saab ka süüa ja ööbida. Kamari veesuusakeskusest 4 km kaugusele rajatakseKuningamäe tervisekeskus, mis asub Kuningamäe kardiraja vahetus läheduses.Kuningamäe tervisekeskusesse rajatakse valgustatud mäesuusa- ja murdmaasuusa rajad.Lisaks luuakse tehisrada, kus on võimalik kelgutada nii suvel kui talvel. Suusaradasid saabsuvel kasutada jooksu, kepikõnni ja rattaradadena. Kuningamäe tervisekeskusest üle teeoleval kardirajal saab laenutada karte ning sõita rulluiskude või -suuskadega. Kardiraja juurderajatakse saun ning ööbimisvõimalus. Süüa ja juua saab osta kardiraja kõrval olevastKuningamäe tanklast.Pajusi valda Kõpu veehoidla juurde luuakse kaunis puhkepaik, kus saab ujuda, telkida,grillida, mängida pallimänge ning niisama puhata. Motospordist huvitatute jaoks onvalmimas Piiroja krossirada, kus saab käia harjutamas ja ka võistlemas. Talvel rajataksesinna jäärada, kus saab õppida nii libedasõitu ja treenida jääraja sõitu.Nimetatud keskuste juurde kui ka peatuspaikade juurde rajatakse mängu- ja spordiväljakudning puhkekohad. Piirkonna keskuseid hakkavad ühendama rattateed, mida mööda saabsõita ka rulluiskude ja -suuskadega.Seatud eesmärkide tulemuslikkuse hindamiseks on paika pandud indikaatorid, mille järgi onvõimalik hinnata eesmärkide täitmist (vt tabel 5).Tabel 5: Aktiivse puhkuse eesmärkide täitmineIndikaatorHetkeolukordAastaks 2010 saavutatudolukordRajatud aktiivse puhkuse keskused 1 5Läbiviidud aktiivse puhkuse suurürituste arv 2 5Suurüritustel osalenute arv 250 750Juurde loodud ettevõtete arv 0 6Juurde loodud töökohtade arv 0 18Meedia kajastuste arv Eesti suurematespäevalehtedesSotsiaal-majanduslik mõju ja majanduslik tasuvus3 korda aastas 8 korda aastasMõju piirkonna mainele. Eesmärkide elluviimine tõstab Põltsamaa piirkonna atraktiivsustturismi sihtkohana ja suurendab Põltsamaal peatuvate turistide hulka ning pikendab külastusekestvust. Loodavad keskused kui olulised piirkonna tõmbenumbrid suurendavad veelgipiirkonna teiste turismiobjektide, nagu näiteks Põltsamaa loss või roosiaed, külastajate arvu.Eesti jaoks täiesti uudse veesuusakeskuse rajamine tõstab oluliselt piirkonna tuntust ja19

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjukülastatavust. Veesuusa- ja teistes loodavates aktiivse puhkuse keskustes leiavad tegevustkõik pereliikmed nii vanad ja noored kui ka emad ja isad.Külastatavust suurendab veel planeeritud ürituste ja võitluste arv. Nii Piiroja rallikrossirajal,Kuningamäe kardirajal kui ka Kamari veesuusakeskuses plaanitakse korraldada Eestimeistrivõistlusi. Kõik keskused on loodud eeldusega, et saaks korraldada ka rahvusvahelisivõistlusi. Lisaks korraldatakse meelelahutusüritusi, kus oma ala parimad demonstreerivadoma ala võlusid ja võimalusi.Mõju ümbritsevale keskkonnale. Loodavate keskuste mõju võib olla nii negatiivne kui kapositiivne. Käimasolevad protsessid näitavad, et tegemist on pigem positiivse mõjuga.Kamari veesuusakeskuse rajamise üheks eelduseks on puhkaja jaoks sobiliku veekoguolemasolu. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on käivitatud Kamari järve tervendamiseprojekt, mille raames puhastatakse kogu järve põhi, rajatakse kaladele eraldi liikumisteedning korrastatakse kaldad võsast. Kuningamäe tervisekeskus rajatakse tehismäe otsa, mismoodustatakse piirkonna ehitusjäätmetest ning muust prügist. Tegemist on kõikidele nõuetelevastava prügi ladustamisega, millest hiljem kasvab tulu piirkonna nooretele kui ka külalistele.Piiroja krossirada rajatakse maa-alale, kus eelnevalt oli illegaalne prügi mahapaneku koht.Krossiraja loojad on kogu maa-ala prügist puhastanud ning võsa eemaldanud, et rajadarallisõpradele sobilik sportimispaik.Kõikide loodavate keskuste rajamisel on arvestatud piirkonna elanikega. Kamari järvelerajatav veesuusakeksus ei takista ka tulevikus järve teisel kaldal rahulikult kalastada,kanuumatkajate jaoks tehakse eraldi kanal ning ka mootorpaadiga sõitjate jaoks jääb järvelpiisavalt ruumi. Piiroja krossiraja võimaliku müra ja tolmu levimise vältimiseks lähedalolevaelumajani on rajatud kõrge vall. Kõikide keskuste planeerimise juurde on kaasatud kapiirkonna elanikud. Kõikide keskuste puhul on elanike suhtumine olnud positiivne.Võimalikesse negatiivsetesse mõjudesse suhtutakse arusaadavalt, sest leitakse, et kasuloodavatest keskustest on rohkem kui kahju.Mõju kohalikele elanikele. Aktiivse puhkuse keskuste rajamine avardab oluliselt Põltsamaapiirkonna ja selle lähiümbruse elanike vaba aja veetmise võimalusi. Eriti oluline on seepiirkonna noortele, kellel momendil on üksluised võimalused vaba-aja sisustamiseks.Keskuste loomine on kasulik ka elanike tervisele. Vabas õhus liikumine ning veidi adrenaliinitõstvate harrastustega tegelemine mõjub kosutavalt elanike füüsilisele tervisele.Keskuste loomine annab positiivse tõuke ka uute töökohtade tekkimisele. Konservatiivsetehinnangute järgi luuakse piirkonda juurde vähemalt 18 uut töökohta aktiivse puhkusegaseotud ettevõtetesse. Lisaks luuakse juurde töökohti turistide teenindamisele suunatudettevõtetesse ja majutusasutustesse. Keskuste areng loob soodsa keskkonna ka uute ettevõteterajamiseks. Loodavad töökohad motiveerivad eelkõige piirkonnast momendil lahkuvaid noorija kvalifitseeritud tööjõudu jääma piirkonda. Rajatavatesse aktiivse puhkuse keskustesse,majutus- ja toitlustusasutustesse loodud töökohad aitavad tasakaalustada ka primaar- jatertsiaarsektoris töötavate inimeste vahekorda viimase kasuks. Kuna tertsiaarsektoristöötavate inimeste osakaal on peamiseks arenenud majanduse näitajaks. Huvipakkuv ningvõimetele vastav töö tõstab inimeste rahulolu, rahuldab nende tunnustusvajadust ningenesehinnangut.Mõju kohalikule majandusele. Töökohtade ja ettevõtete loomine ja laiendamine on otseseltkasulik piirkonna majandusele. Uute töökohtade loomine toob kaasa maksutuludesuurenemise. Arvestades Jõgevamaa keskmist brutopalka, milleks 2005.a. oli 6758 krooni20

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjukuus. Toovad loodavad 18 töökohta 122 000 krooni tulumaksu ja 42 000 kroonisotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakset aastas. Arvestades, et kogu sissetulek ka äratarbitakse, laekub lisaks veel käibemaksu.Vähetähtsaks ei saa pidada ka Põltsamaa tuntuse ja maine paranemist, mis omakorda võibtulevikus kaasa tuua investeeringuid piirkonda ja aidata piirkonna ettevõtetel oma toodangutrohkem ka väljaspool kodupiirkonda müüa.Kokkuvõte. Läbi turistide arvu suurendamise toob aktiivse puhkuse arendamine kaasamitmeid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Olulisemad neist on: Uute ettevõtete tekkimine (aktiivse puhkuse arendamise tulemusena tekibjuurde 6 turismiettevõtet keskmiselt 2-3 töötajaga) Maksutulude suurenemine Erainvesteeringute kasv (uued ööbimiskohad, uued turismiatraktsioonid,olemasolevaid laiendatakse) Vaba-aja veetmise võimluste mitmekesistumine Elanike tervise paranemine Piirkonna tuntuse kasv Ümbritseva keskkonna olukorra paranemineKonkurendidOtsesed konkurendidTeised kanuumatkadekorraldajadTeised puhkekohad suviti:Saadjärv, Kauksi rand,Võrtsjärv jne.Lõuna – Eestipuhkepiirkonnana4P piirkonnas on head jõed, mis on tuntud oma atraktiivsusepoolest. Jõgede ääres on säilinud puutumatu loodus, mis teebaktiivse puhkuse jõel ülimalt nauditavaks. Samas onkahtlemata konkurentideks kiiremavoolulised jõed, kus onrohkem närvikõdi. Konkurentsisituatsioonis mõjub pärssivaltka väljaarendamata puhkekohad jõe kallastel.4P piirkond kui aktiivne rannaala või puhkepiirkond ei oleveel teadvustunud, sest praegu on vaid jõe äärne ala turistisoovidele vastav. Ülejäänud objekte alles ehitatakse jaarendatakse. Valmimas on mitu uut suurepärast puhkekohta,mis tõmbavad turiste teistelt veekogudelt 4P piirkonda.Samas jäävad nii Saadjärv, Võrtsjärv kui Peipsi siiskiolulisteks konkurentideks, kuivõrd pakuvad laevaliiklustning muid aktiivse puhkuse võimalusi.Lõuna – Eesti on suhteliselt tugeva mainega aktiivse puhkusekoht, mille turgu on raske haarata. Inimesed on teadvustanudvõimalikud teenused Lõuna–Eestis ning seetõttu on raskeselgitada, et 4P piirkonnas pakutakse samuti strateegilisiaktiivse puhkuse võimalusi.Kaudsed konkurendidKuremaa ujulaOn konkurendiks eelkõige talveperioodil, kui võimaldabsportida sisetingimustes. Suvisel hooajal ei osuta erilistkonkurentsi, kuivõrd inimesed eelistavad puhata vabas21

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjulooduses ja ei ole valmis maksma siseruumides oleva teenuseeest. Probleemiks võib olla ujula arendamine tulevikussuuremaks ning rohkem teenuseid pakkuvaks keskuseks.Saare valla veesuusakeskusMunamäe ja KuutsemäesuusakeskusedSaare valda planeeritakse samuti järvel paiknevat veekeskust,kuid selle täpne suurus ning võimalused ei ole teada. Kamarijärve ning Saare valla veesuusakeskuse vahel tuleb otsesekonkurentsi korral tihe võitlus, Kamari veesuusakeskuseeeliseks on soodne asukoht Tallinn – Tartu maanteeläheduses.On konkurentideks eelkõige talveperioodil, kui Kamari jaKuningamäe tervisekeskustes on võimalik suusatada jalumelauda sõita. Kamari ja Kuningamäe eeliseks on asukohtKesk–Eestis, mis võimaldab kogu Eestist kiiresti piirkondatulla ning sealt lahkuda.EelisedRiskido Kaasaegsed arendused - 4P aktiivse puhkusega seotud teenused on suuremas jaospiirkonnas alles arendamisel, mistõttu on nn turule pakutavad teenused värsked ninguuenduslikud. Lisaks nn värskusele on paljud teenused ka esmakordsed Eestis (trosssüsteemilbaseeruv veesuusakeskus, Kuningamäe suusa- ja kelgurada jne), mis onoluline innovatsioonist tulenev eelis. Seega on kindlasti konkurentidest eristumiseüheks aluseks uudsus ja innovaatilisus.o Potentsiaal laienemiseks - teiseks eeliseks on 4P piirkonnas vaba maa olemasolu,kuhu saab arendada uusi vaba aja veetmise teenuseid. Kui Otepää piirkonnas näitekson maa väga kallis, siis 4P piirkonnas on võimalik vaba maa otstarvet suunata kaaktiivseks puhkuseks. Samuti on kõigil kompleksidel olemas võimalusedlaienemiseks, kuivõrd vaba maad ümberringi on saadaval.o Puhkepargi võimalus - Üheks 4P piirkonna kasutamata eeliseks on nnpuhkepiirkonna või puhkepargi rajamine, kus väga lähestikku on olemas objektidkõikide vanusegruppide jaoks, kes on huvitatud tegelemisest aktiivse puhkusega.Sellisteks objektideks on näiteks: kanuusõit, Kamari veesuusakeskus, Kuningamäetervisekeskus, ujumine, kardisõit, krossisõit jne.o Halb ilm – Halva ilma tõttu jäävad keskuse tulud loodetust väiksemaks. Sellevältimiseks tuleb veesuusakeskus hoida töös aasta läbi. Seetõttu on ühe aastaajasobimatu ilm kompenseeritav ülejäänud aastaaegade rahavoogudega. Vihmase jakülma suve korral on alternatiiviks ka piletihinna (ajutine) alandamine, meelitamakskohalikke inimesi atraktsiooni sel perioodil rohkem kasutama. Veesuusatamine ontänu külmakindlale varustusele (kalipsodele) võimalik ka külma ja vihmase ilmagao Teise veesuusakeskuse tekkimine Eestisse – Antud ohu tagajärjel väheneb klientidearv ja tulud. Selle vältimiseks on vaja pidevalt arendada konkurentsieelist. 1) loodavveesuusakeskus on osa suuremast vabaajaveetmise kompleksist, mis suudab pakkuda22

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjulaiemat teenuste valikut. 2) teenuse kvaliteet peab kogu aeg vastama kõrgeimatelestandarditele tagamaks klientidele meeldiva külastuse.Et loodav atraktsioon ei suuda kõrgperioodil kõiki huvilisi ära teenindada, siis onEestis ruumi mitmele samaaegselt tegutsevale veesuusakeskusele, ilma et nadüksteiselt oluliselt turuosa ära võtakso Operaatori majandusraskused ja suutmatus keskust kasumlikult majandada -Nimetatud oht võib kaasa tuua veesuusakeskuse ajutise sulgemise. Selleks, et seda eijuhtuks on vaja: 1) veesuusakeskuse rendileping jätab Põltsamaa vallale võimaluseoperaatorit paindlikult vahetada, 2) vald on valmis (ajutiselt) enampakkumise korraskujunenud rendimakset vähendama kuni laenumakseks vajaliku piirini. Suuremateraskuste korral ka kuni nullini. Põltsamaa vald on omaltpoolt valmis veesuusakeskustajutiselt toetama, et vallale tähtsat turismiobjekti töös hoidao EL struktuurifondidesse esitatud rahataotluste tagasilükkamine –Finantsvahendite nappuse tõttu võib veesuusakeskuse rajamine edasi lükkuda.Põltsamaa vald on projekti juba märkimisväärseid investeeringuid teinud ningtegemist on väga olulise turismiobjektiga, siis tehakse kõik, et keskuse rajaminepooleli ei jääks. Selleks 1) jätkatakse projektist huvitatud erainvestorite otsimist, 2)ollakse valmis suurendama valla osalust projektis ning vald on valmis andmalisagarantiisid erainvestorileSeos teiste turismiliikidega ja mõju kliendibaasileAktiivne puhkus on seotud peamiselt majutuse- ja toitlustusteenustega. Teisteturismiliikidega seotus on suhteliselt marginaalne, sest aktiivselt puhkav inimene ei oleotseselt huvitatud kultuuriga seotud paikade külastamisest, samuti loodusega seotud objektidekülastamisest. Kuivõrd aktiivne kehaline koormus on väsitav, siis pigem on vaja võimalusitaastumiseks (motellid, külalistemajad) ja toitlustamiseks (kohvikud, restoranid, söögimajad).Aktiivse puhkuse teenust tajutakse üldjuhul komplektsena, mistõttu peab lisaks sportimise- jaajaveetmisvõimalustele olema piirkonnas võimalused ka muidu lõbutsemiseks japidutsemiseks. Praegusel hetkel sellised võimalused puuduvad ning seetõttu on aktiivsepuhkuse pool suhteliselt ühekülgne, suunitlusega spordile. Seetõttu on oluline tulevikusrajada võimalus pidutsemiseks ja tantsimiseks.3.2.3. LoodusturismOlemasolevad eeldusedPõltsamaa piirkonnas on väga head eeldused loodusturismi arendamiseks. Olemas on kõik,mida üks loodusturist otsib: puhas loodus, liigirikkad metsad, kaunid jõed, Alam-Pedjalooduskaitseala, palju parke ning mis kõige tähtsam – võimalus leida vaikust ja rahu.Lisaks kaunile ja mitmekesisele loodusele on piirkonnas mitmed head loodusetundjad.Turistil on võimalik teha giidi juhendamisel looduses matku, linnuvaatlusi, pidada jahti,tutvuda taimedega jms. Viimase jaoks on piirkonnas eriliselt head tingimused. Põltsamaalinna üheks ilusamaks kohaks on roosisaar, kus kasvab üle 2000 istiku. Kõik need taimed onpärit Euroopa kõige põhjapoolsemast Eesti suurimast Põltsamaa roosiaiast. Kokku kasvabseal umbes 900 erinevat sorti lilli.23

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuPiirkonnas on väga palju kauneid aedu, mis on olnud edukad kaunite aedade konkurssidel.Tänu roosiaiale, eriliselt kaunile linnakujundusele, hästi hooldatud aedadele ja kauniteparkidele on Põltsamaad hakanud külastama väga paljud aiandushuvilised. Viimaste järjestsuurem osakaal piirkonna turistide hulgas julgustab piirkonna omavalitsusi ja ettevõtjadarendama aiaturismi.Lisaks roosisaarele ja roosaiale on kõikide mõisate juures aiaturisti jaoks huvipakkuvadmõisapargid. Neist kolm – Adavere ja Puurmani mõisapark ning Sõpruse park asuvadvahetult Tallinn-Tartu maantee ääres. Viimane on piirkonna kõige tuntum park. Sealkasvavad puud on istutatud tuntud inimeste poolt.. Parki on paigaldatud Eestis ajaloo jaoksolulised skulptuurid – „Kalevipoeg kündmas”, „Tee Olümposele” jpm.ArengueesmärgidAiaturistide järjest kasvava huvi tõttu on vaja laiendada aiaturismi teenuseid. Roosiaed ontraditsioonilisest aiandist kasvamas välja eraldi keskuseks. Roosiaia juurde rajataksekülastuskeskus, koos Rooside muuseumi, seminari ruumide ja kohvikuga. Läbi hakatakseviima koolitusi aiandushuvilistele.Parkidesse luuakse tingimused puhkamiseks ja jalutamiseks. Rajatakse valgustus,paigaldatakse pingid ja prügikastid. Adavere, Puurmani ja Sõpruse pargist arendatakse väljakomplektsed puhkekohad. Adavere mõisapargi kõrval on olemas mänguväljak, pood, tanklaja bistroo. Rajamisel on terviserada ning infopunkt. Sõpruse pargi vahetus läheduses onsamuti tankla, pood ja Puhu-Risti söögikoht. Parki rajatakse valgustatud jalutusrada,paigaldatakse püstkojad ja ajutiste skulptuuride jaoks statsionaarsed vundamendid. Pargijuures olevasse parklasse paigaldatakse piirkonda tutvustav kaart ning avalikud WC-d.Kolmas Tallinn-Tartu maantee ääres asuv Puurmani mõisapark on samuti sobilik peatus- japuhkepaik möödasõitjaile.Aiaturisminduse laiendamiseks hakatakse läbi viima ekskursioone kaunitesse aedadesse, etaiandushuvilised saaksid jagada omavahel kogemusi ja ideid. Antud turismiliigimitmekesistamiseks ning linna veelgi kaunimaks muutmiseks rajatakse Põltsamaa jõe äärdeJaapani aed. Tegemist on jõe ääres paikneva kindlaid reegleid järgiva aianduse vormiga, misnagu nimigi ütleb pärineb Jaapanist.Lisaks rajatakse jõgede äärde peatus- ja puhkekohad, kus on võimalik puhata jalgu, grillidatoitu ja telkida. Kanuumatkajate jaoks paigaldatakse jõe äärde viidad ja infotahvlid, etteavitada neid nende asukohast ja lähedal asuvatest vaatamisväärsustest.Selleks, et olemasolevaid eeldusi ja rajatud atraktsioone efektiivsemalt ära kasutada onplaanis jätkata Rooside Festivali korraldamist. Lisaks pakutakse klientidele välja võimaluspidada pidulikke üritusi ja kontserte nii roosiaias kui ka olemasolevate parkides jaroosisaarel. Samuti jätkatakse giidide juhendamisel loodusmatkade korraldamistSeatud eesmärkide tulemuslikkuse hindamiseks on paika pandud indikaatorid, mille järgi onvõimalik hinnata eesmärkide täitmist (vt tabel 6).24

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuTabel 6: Loodusturismi eesmärkide täitmineIndikaatorHetkeolukordAastaks 2010 saavutatudolukordLäbiviidud aiandusteemaliste koolituste arvaastas0 12Koolitustel osalenute arv 0 240 inimest aastasLäbiviidud ürituste arv 3 üritust aastas 10 üritust aastasKülastatavate aedade arv 0 10Meedia kajastuste arv Eesti suurematespäevalehtedes3 korda aastas 8 korda aastasJõgede äärde rajatud peatuskohtade arv 4 12Loodusturismi tagajärjel juurde loodudettevõtete arv0 4Loodusturistidele suunatud ettevõtetessejuurde loodud töökohtade arv0 10Loodusturistidele juurde loodud teenuste arv 4 8Läbiviidud loodusturismi ürituste arv aastas(osalejate arv üle 100)3 6Loodusteemalistel üritustel osalejate arvaastas400 900Sotsiaal-majanduslik mõju ja majanduslik tasuvusMõju keskkonnale. Loodusturismi arendamine on keskkonnale otseselt kasulik, kuid liignearendamine ja turistide arvu pidev kasv võib olla ka negatiivse mõjuga. Viimast aitab vältidakindlate reeglite kehtestamine loodavates atraktsioonides ning pakutavate võimalustereklaamimine õigetele sihtgruppidele, kes hoolivad vaikusest, rahust ja puhtusest.Looduskeskkonna positiivne mõju seisneb eelkõige korrastatud alades ning objektides. Kordatehakse pargid, korrastatakse aiad ja puhastatakse veekogud. Loodusturismi arendamisetulemusena paraneb kogu piirkonna heakord. Lisaks kasvab elanike teadlikus ja soovümbritsevat keskkonda kaunistada. Looduspiirkondade aktiivsema kasutus aitab kaasa senimahajäänud piirkondade külastatusele ning arengule. Loodusturistide huvi kasv piirkonnavastu aitab kaasa ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tähelepanu võitmisele ningpuhkealade loomisele.Mõju majandusele. Loodusturismi mõju majandusele on pigem kaudne kui otsene. Kaunisja mitmekesine loodus meelitab kohale külalised, kes soovivad nautida piirkonna ilu javaikust. Lisaks sellele soovivad nad ka süüa ning mitmepäevasel matkal olles ööbida.Otsene majanduslik kasu loodusturismi arendamistest on loodusturismiga seotud ettevõtetelenagu Tammemäe talu, kus pakutakse erinevaid loodusturismialaseid teenuseid ning Roosiaed,keda külastavad enamasti aiaturistid. Nõudluse suurenedes on arenguruumi mõlemalnimetatud ettevõttel kui ka ruumi täiesti uutele ettevõtetele. Loodusturismi arengutulemusena luuakse juurde vähemalt kaks uut ettevõtet ja kuus töökohta.Maksutulu loodud töökohtadelt on tulumaks 67 000, sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks24000.Mõju piirkonna mainele. Põltsamaa teatakse kui kaunist rohelist väikelinna. Loodusturismiarenedes see teadmine laieneb veelgi. Momendil on Põltsamaa väga erilise linnakaunistusega,kuid piiratud puhkamisvõimalustega linn. Loodusturismi eesmärkide täitmise tulemusenaluuakse juurde puhkekohti nii jõgede äärde kui ka parkidesse.25

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuSobilike tingimuste olemaolu muudab külalise olemise mugavaks ja ta tuleb antud piirkondameeleldi tagasi. Külaliste huvi piirkonna vastu suurendab ka loodus- ja kultuurihuviliste jaokssobilike ürituste korraldamine piirkonnas. Roosiaia eestvedamisel viiakse läbi pidulikRooside Festival. Lisaks hakkab Roosiaed korraldab aiandusteemalisi koolitusi ningTammemäe viib läbi huvitavaid loodumatkasid.Kõik pakutavad teenused ja püstitatud eesmärgid täiendavad üksteist ning aitavad kaasapiirkonna kui loodusturisti jaoks sobiliku paiga maine levikule.KokkuvõteLoodusturismi arengu olulisemad sotsiaal-majanduslikud mõjud piirkonnale on järgmised: Korrastatud pargid, aiad ja jõekaldad Uute ettevõtete tekkimine (4 loodusturismialast ettevõtet ja 10 uut töökohta) Kaudne tulu majutus- ja toitlustusettevõtetele Piirkonna heakorra paranemine Looduskeskkonna olukorra paranemine Piirkonna maine tõusKonkurendidOtsesed konkurendidTüri lillelaatAlam – Pedja looduskaitsealateine teeninduspiirkondOn Eestis üks tuntumaid aiandusüritusi, mis on olulisekssuhtlemiskohaks nii ettevõtjatele kui aiandushuvilisteleklientidele. Aiandusega seotud üritused on peamisekskonkurendiks aiandusturismi arendamisel, peamiseltRoosiaia, roosisaare ning lossihoovi jaoks. 4P piirkonnakujundamisel loodus-aiandusturismipiirkonnaks onkahtlemata oluline tähtsus, et imago kujundamisel tekiks justPõltsamaast aiandusega seotud piirkond.Alam-Pedja looduskaitseala üks piirkond kuulub 4Ppiirkonda, kuid ülejäänud alast on muude kohalikeomavalitsuste haldusalades. Seetõttu on võimalik nautidaAlam-Pedja looduskaitseala võimalusi ka 4P piirkondakülastamata.Kaudsed konkurendidPeipsi rannik Jõgeva maakonnas on tähtsaimaks looduskaunikspiirkonnaks 4P kõrval Peipsi läänerannik. Rannikul onmitmeid looduskauneid kohti, samuti kultuuriga seotudkohti. 4P piirkonnaga otseselt rannikuala ei konkureeri,kuivõrd jääb pigem Hansaetica teele, mitte Tallinn – Tartutrassile.Tartu ToomemägiLooduskaunis koht keset kesklinna, kus on võimalik kuulatanii linnulaulu kui ka vaadata erinevaid kultuuriga seotudarhitektuurimälestisi. Tartu on konkurendiks eelkõigeseetõttu, et paljudele turistidele on see üheks peatuspunktiks,26

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjueraaiaomanikud ei ole huvitatud nende teenindamisest. Küll on bussituristide jaokssuunatud Roosiaed, roosisaar ning Põltsamaa loss.Seos teiste turismiliikidega ja mõju kliendibaasileLoodusturism on peamiselt seotud kultuuriturismiga, kaudselt on seotus majutuse jatoitlustusega. Vajadus nende teenuste järele on tunduvalt väiksem kui aktiivse puhkusekorral. Loodusturismi peamiseks sihtgrupiks on keskealised või vanemad inimesed, seetõttuon piirkonda tulev potentsiaalne turist sobilik külastama ka kultuuriga seotud piirkondi.Loodusturismiga annab siduda paljud ettevõtted ja teenused. Loodusturismi nautivad turistidvajavad giide, samuti on piirkonnas vaja ettevõtjaid, kes korraldaksid loodusega seotudüritusi („vereta” jaht, looduslaagrid, matkad jne)Piirkond muutub praegusest oluliselt atraktiivsemaks sihtpunktiks peredele, kes tegelevadkoduaedade planeerimise ja haljastamisega. Peamine atraktsioon on Roosiaed, mis pakub niiistikuid kui nõuandeid oma aedade kujundamiseks. Seega on 4P piirkond üheks olulisekspiirkonnaks, kust saada teadmisi ja toormaterjali aedade kujundamiseks. Loodusturism onsuunatud peamiselt siseturistidele, välisturistidele suunatud teenused on suhteliselt piiratud.3.2.4. Majutus ja toitlustusOlemasolevad eeldusedPõltsamaa piirkonnas on hetkel kaks majutusasutust kokku 52 voodikohaga. Lisaks on kolmettevõtet, kus põhitegevuse kõrval pakutakse ka majutusteenust. Antud asutustes on kokku84 voodikohta. Lisaks on kolm kodumajutuse pakkujat, kokku 31 voodikohaga.Toitlustuskohti on 4P piirkonnas viis. Tallinn-Tartu maantee ääres asub hästisäilinudHollandi tüüpi kivist tuulik, praegu 125 kohaline restoran Adavere tuulik, 50 kohalinekiirtoidukoht Adavere Bistroo ja Puhu-Risti söögimajas. Põltsamaa linnas on võimalik kehakinnitada „Rivaalis” ja „Hullava Naise Pubis”. Kokku on piirkonnas 167 voodikohta ja 405istekohta toitlustusasutustes.ArengueesmärgidMatkajate ja turistide puhke- ja peatuspaiga rajamine (OÜ Ebru Matkad) – eelkõigekanuu- ja loodusmatkajatele suunatud majutus- (kuni 40 kohta), telkimis- ja grillimispaigaloomine koos sauna kasutamise võimalusega. Kamari kodumajutuse arendamine – luuaolemasolevale 12 kohale juurde veel 16 majutuskohta koos toitlustus ja vaba aja veetmisevõimaluse pakkumisega. Vahe kodumajutuse laiendamine. Rutikvere motelli rajamine – 50kohalise koos seminaride pidamise võimalusega majutuskoha rajamine. Sealjuures kanuumatkadening suviste suurürituste korraldamine, autokaravanide parkla, grillimise ja telkimise kohaloomine. Külmoja vesiveski renoveerimine jahimeeste ning nende külaliste jaoks – majutusningseminaride pidamise koha rajamine koos sauna kasutamise võimalusega. Metsloomadeesmase töötlemise punkti rajamine. Uue - Põltsamaa mõisa renoveerimine – kuni 50 kohalisemajutuskoha rajamine, koos toitlustamise võimaluse loomisega 100-le inimesele. Puurmaniendise meierei renoveerimine majutus- ning konverentsikeskuseks. Põltsamaa lossi juurde rajadalossihotell koos kõigi lossi juurde kuuluvate teenuste kasutamise võimalusega. Lisaksloosirestorani tegevuse aktiivsem käivitamine, kus saavad süüa ja meeleolukaid üritusi pidadakuni 80 inimest. Kamari veesuusakeskuse juurde 10 neljakohalise kämpingu rajamine javeesuusakeskuse administratiivhoonesse kuni 50 kohalise toitlustuskoha rajamine. Kõpuveehoidla juurde kämpingute rajamine. Tammemäe kostitalusse 50 majutuskohta, 100toitlustuskohta, koos loodusturistile suunatud teenuste pakkumisega. Põltsamaa jõe äärsesse28

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjumajutus- ja söögikohta plaanitakse aastaks 2010 juurde luua 12 voodikohta ja 100 istekohtatoitlustusasutusse. Kursi jahilossi renoveerimine võimalikult ehedal kujul. Kuni 22majutuskoha, erinevate saunade ning toitlustusvõimaluse loomine. Kase külalistemajaväljaarendamine (saun, kööginišš, 6 magamistuba 10 inimesele ja saal). Lisaks 12 karavanileparkla, tiigi ning telkimisala loomine.Aastakse 2013 plaanitakse piirkonda juurde luua 430 voodikohta ja 450 istekohtatoitlustusasutusesse. Võrreldes 2006.a. soovitakse juurde luua umbes 70% voodikohti ja 50%istekohti toitlustusasutustesse. Järgnevalt on ära toodud indikaatorid hindamaks seatudeesmärkide tulemuslikkust. Indikaatorite seadmisel on jäädu ratsionaalseks ning arvestatud,et aastaks 2010 luuakse umbes pooled soovitud voodikohtadest ja istekohtadesttoitlustusasutustesse (vt tabel 7).Tabel 7: Majutus- ja toitlustusettevõtluse eesmärkide täitmineIndikaator Hetkeolukord Aastaks 2010 saavutatud olukordVoodikohtade arv 167 300Istekohtade arv toitlustuskohtades 405 600Juurde loodud töökohtade arv 0 12Sotsiaal-majanduslik mõju ja majanduslik tasuvusMõju majandusele. Majutuse ja toitlustuse mõju piirkonna majandusele on otsene, sestjuurde loodud töökohtadest laekunud maksutulu on võimalik kasutada piirkonna majandusearendamiseks. Käesolevas dokumendis on majutus- ja toitlustusettevõtlus liigitanud turismiseisukohast toetavate tegevuste hulka. Turist tuleb piirkonda enamasti mõne atraktsiooni võihuvipakkuva tegevuse tõttu, mitte aga hotelli või kohvikut külastama. Samas on agavaatamisväärsute ja kaunite paikade külastamine ning tervisespordi harrastamine tegevused,mis piirkonnale otseselt kasu ei too. Nimetatud tegevuste harrastajate majutamine jatoitlustamine aga küll.Tihti luukase juurde uusi ettevõtteid, mille põhiliseks tegevusalaks on majutus- jatoitlustusteenuse pakkumine. Kuna turist, aga soovib ka oma vaba aega sisustada, siispakutakse juurde turistidele huvipakkuvaid teenuseid. Seega on piir nn turismiettevõtte võiturismi toetava ettevõtte vahel väga õrn.Majanduslik kasu piirkonna majandusele seisneb loodud töökohtadest laekunud tulubaasisuurenemises. Aastaks 2010 on juurde loodud vähemalt 12 uut töökohta, mille keskminetulumaks on 81 000 krooni, töötus- ja sotsiaalkindlustusmaks 24 000 krooni aastas. Lisakslaekub tarbitud teenuste ning kulutatud palgaraha pealt käibemaksu.KokkuvõteMajutus- ja toitlustusettevõtluse arengu olulisemad sotsiaal-majanduslikud mõjud piirkonnaleon järgmised: Uute töökohtade loomine (12 uut töökohta) Kaudne tulu majutus- ja toitlustusettevõtetele29

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuKonkurendidOtsesed konkurendidImavere kõrtsÖöbimis- ja toitlustuskohadTallinn – Tartu maanteelÖöbimis- ja toitlustuskohadJõgevamaalOn muutunud laiemas piirkonnas üheks enimarvestatudtoitlustuskohaks, kuhu turismiettevõtted eelistavad omakliente sööma viia. On oluliseks 4P piirkonna konkurendiks,sest tihti eelistatakse enne või pärast 4P piirkonnaatraktsioonidega tutvumist minna sinna sööma.Otsest konkurentsi pakuvad piirkonna majutus- jatoitlustusasutustele eelkõige Tallinn – Tartu maanteel asuvadkohad. 4P piirkonnas pakutavate teenuste peamisekssihtgrupiks on mööda Tallinn – Tartu trassi liikuvadsihtgrupid, seega konkureeritakse just teiste ööbimisekohtadening toitlustuskohtadega. Sellisteks näideteks on SämmiGrill, Laeva Teemaja jne. Ööbimiskohtadest on suurimakskonkurendiks Ardu Puhkemaja.Jõgevamaal on mitmeid ööbimiskohti, mis kõik teatudmääral konkureerivad 4P piirkonna teenustega. Samas tulebarvestada, et Jõgevamaa majutus ja teeninduskohad onpeamiselt grupeerunud vastavalt piirkonna tõmbekeskustele.Seega on Jõgevamaal kolm olulist konkureerivat piirkonda:Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee ümbrus. Samamoodi ontoimunud jaotus toitlustuskohtade lõikes.Kaudsed konkurendidÖöbimiskohad TartusKui turistidel ei ole kiire, siis eelistatakse toetavaid teenuseidkasutada suuremates kohtades, kus on teenindus ja sellekvaliteet tihti parem. Lõuna–Eestisse reisivad turistideelistavad tihti peatuda Tartus, kus on palju muidatraktsioone ja teenindusettevõtteid lisaks ööbimise- võitoitlustusettevõttele.Riskido Majanduslangus – on teguriks, mis vähendab automaatselt turismi maapiirkondades.Riigi erinevates piirkondades reisivatel siseturistidel ei ole enam finantsvahendeidreisimiseks ning seetõttu tehakse kulutusi vaid vältimatutele reisidele (pulmad,suvepäevad). Võimalike turistide tähelepanu koondub piirkonna keskustele ningväiksemad piirkonnad hääbuvad, ellu jäävad tugevamad ettevõtted.o Piirkonna maine halvenemine – piirkonna toitlustus – ja majutusettevõtted ei suudapakkuda turunõudlust rahuldavat teenust ning seetõttu tekib piirkonna võimalusipeegeldav negatiivne imago. Halvad kogemused on levikult kiiremad kui positiivseduudised. Seetõttu väheneb turistide poolt piirkonna turismi toetavate teenustekasutamine.30

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuo Tallinn-Tartu kiirtee – maantee kiiremaks ja turvaliseks ehitamine muudabvahemaad linnade vahel tinglikult lühemaks. Samas tekitab see suure barjääri maanteeja seda ümbritseva keskkonna vahele. Seetõttu võib inimene kulutada täiendavalt 30minutit, et jõuda ööbimiseks või toitlustamiseks Tartusse. Hetkel on sõiduorienteeruvaks pikkuseks ligikaudu 45 min, mis omab arvestatavat kaalu otsuselangetamiseks piirkonda jäämisel.Seos teiste turismiliikidega ja mõju kliendibaasileMajutuse- ja toitlustamisteenused on seotud kõikide 4P piirkonna jaoks olulisteturismiliikidega. Suurimat olulisust omab piirkond tulevikus arendatavate aktiivse puhkuseatraktsioonide jaoks, kuivõrd nimetatud atraktsioonide külastajad vajavad korraliketoitlustusasutusi ning ööbimiskohti. Oluline on korraldatavate ürituse arvu suurenemine,mistõttu on tulevikus ööbivate turistide arv piirkonnas suurem.Nii kultuuri- kui loodusega seotud turistid üldjuhul piirkonnas ei ööbi, kuivõrd 4P külastus ontihti üks osa suuremast ringkäigust kogu Jõgevamaal või Tallinn – Tartu maantee piirkonnas.Samas on vajalik teatud majutus- ja toitlustuskohtade olemasolu nimetatud turismiliikidelõikes, et tagada vajadusel teenust vajavate segmentide rahulolu.3.2.5. TugiinfrastruktuurOlemasolev olukordHetkel on 4P piirkonna tugiinfrastruktuur Eesti keskmisel tasemel, kuid paljud olulisedtegevused on veel tegemata ja plaanis alles arendustegevustena. Piirkonnas puudub ühtnevälikaartide süsteem, puudub ühtne viitamine turismiobjektidele. Ideaalne lahendusvõimaldaks liikuda ühelt objektilt järgmisele ka väliviitade abil, kuid praegu ei ole seevõimalik.Kohalikud omavalitsused on arendanud praegu mõningaid üksikuid lõkkekohti, kindlasüsteemi ja vajaduste alusel loodud puhke- ja peatuspaigad hetkel puuduvad. Eraettevõtjad onloonud jõgede kallastele iseseisvalt ajutisi peatuspaikasid teenuse paremaks pakkumiseks,samas ei ole need siiski piisavad suuremahuliste teenuste pakkumiseks.Maanteed on 4P piirkonnas rahuldaval tasemel, iga-aastaselt renoveeritakse võimalikultsuures mahus maanteid. Oluliseks infrastruktuuri sõlmpunktiks on Tallinn – Tartu maanteeristumine Jõgeva-Põltsamaa-Võhma maanteega. Praeguseks kitsaskohaks on Kalanasse(Pajusi tõmbekeskus) jõudmine Jõgeva poolt, kus on ligikaudu 7 km väga halba pehmekattega riiklikku maanteed. Ülejäänud piirkondade peamised teed on läbitavad vähemaltrahuldaval tasemel. Peatumiskohti ja parklaid on piirkonnas vähe, samuti puuduvadkaravanide jaoks mõeldud lisateenuseid pakkuvad parkimisplatsid. Piirkonna erinevad osadon omavahel ühendatud hästitöötava bussivõrgustikuga, mis teeb liikumise ühest kohalikustomavalitsusest teise suhteliselt lihtsaks.Piirkonnas on normaalne telefoniühendus, levivad kõik mobiilioperaatorite võrgud. Samution enamikes majades olemas elekter. Vesi ja kanalisatsiooniprojektid on lahendatuderinevalt, mõlema teemagrupi lõikes toimub infrastruktuuri mahukas arendamine.31

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuArengueesmärgidEsmalt tähistatakse turismiobjektid viitade ja infotahvlitega. Samuti tähistatakse ära lõkke- jatelkimiskohad, kuhu paigaldatatkse viidad, pingid, lauad, grillimisalused ja WC-d.Teadetetahvlid ja viidad paigaldatakse ka Põltsamaa ja Pedja jõe kallastele, et teavitadajõel ja jõe kallastel liikujaid piirkonna vaatamisväärsustest või huvipakkuvatest objektidest.Majutuskohade ja suuremate keskuste juurde rajatakse kõikidele nõudmistele vastavadkaravanikohad koos elektri, vee ning kanalisatsiooni kasutamise võimalusega. Peamistevaatamisväärsuste ning atraktsioonide juurde rajatakse juurdepääsuteed ning parkla, mison valgustatud ja varustatud infotahvlitega.Seatud eesmärkide tulemuslikkuse hindamiseks on paika pandud indikaatorid, mille järgi onvõimalik hinnata eesmärkide täitmist (vt tabel 8).Tabel 8: Tugiinfrastruktuur eesmärkide täitmineIndikaator Hetkeolukord Aastaks 2010 saavutatud olukordJõgede äärde paigaldatud viidad 0 20Nõuetele vastavad karavanikohad 0 15Lõkke ja telkimiskohad 0 15Sotsiaal-majanduslik mõju ja majanduslik tasuvusTugiinfrastruktuurist tulenevat mõju ei ole võimalik eraldiseisvana hinnata. Infrastruktuuriolemasolu ja arendamine on eelduseks teiste teenuste pakkumisel, mistõttu majanduslik mõjuavaldub teiste turismivormide sotsiaalmajandusliku mõju ja majanduslike tasuvuste osana.KonkurendidOtsesed konkurendidVia Hansaetica maanteeOn peamiseks konkurendiks riigi läbimisel põhja–lõunasuunal. Riigi arengukavades omab kõrget potentsiaali ningmaantee ümbrust arendatakse kui aktiivset turismipiirkonda.Samas on nimetatud marsruudil mitmeid puuduseid. Tallinn–Tartu maantee peamiseks eeliseks on suur transiit ja soodsamasukoht, samuti suurem prioriteetsus nii tee hooldamisel kuirenoveerimisel.Kaudsed konkurendidMuud Eesti hästiarenenud jahea ligipääsuga piirkonnadPaljud inimesed otsivad külastamiseks kohti, millele on heajuurdepääs. Oluline on telefonikõnede võimalikkus, samutiinterneti kättesaadavus. Sellised piirkonnad konkureerivadomavahel kui atraktiivsed ja hästiarenenud taustsüsteemid.Hästiarenenud infrastruktuur on eelduseks turismimajanduseõitsengule.32

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuRiskido Riigi haldussuutlikkus – võib osutuda probleemiks riiklike maanteede korrashoiutagamisel. Praegu on 4P kohalikes omavalitsustes mitmeid probleemseid objekte,mida ei suuda omanikuna korrastada riik ning mida ei ole ühtlasi võimalik korrastadaka kohalikel omavalitsustel.o Suhtlemine riigiga – tugiinfrastruktuuride arendamisel on oluline pöörata tähelepanukoostööle riigiga. Mitmed viidad paiknevad tulevikus riigimaanteede ääres, samuti onparklate peale- ja mahasõidud ning teede suubumised riiklikele maanteedele seotudriiklike lubade ja plaanidega. Kohalike omavalitsuste professionaalne suhtlemineriigiga võimaldab probleemide kiiremat kõrvaldamist ja projektide käivitamist.Seos teiste turismiliikidega ja mõju kliendibaasileTugiinfrastruktuurid on seotud kõikide piirkonnas toimivate turismiteenustega. Kliendiligipääs teenustele on üks olulisi komponente kvaliteedi tunnetamisel. Sellest lähtuvaltmõjutavad kehvad teed või problemaatilised viidad tunduvalt lõppteenuse kvaliteeti. Viitadepuudumine teede ja tänavate ääres välistab nn juhuslike turistide tekkimise, kuivõrdturistideni ei jõua informatsioon objektide kohta.Kliendibaasi kujundamisele mõjub tugiinfrastruktuuride arendamine positiivselt, tekkivadparemad ja lihtsamad võimalused piirkonna külastamiseks ning reisimine piirkonnas muutublihtsamaks. Samuti muutub kergemaks piirkonnas peatumine (puhkekohad, karavaniparklad,lõkkekohad).33

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju3.2.6. Geograafiline kokkuvõteJoonis 4: 4P turismikaartLegend:Kultuuriobjektidtoitlustus- ja/või majutusasutusloodusturismaktiivne puhkus34

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju4. Piirkonna turisminduse finantsanalüüsFinantsprognooside koostamise aluseks on võetud turismi arengukavas ja turundusstrateegiastoodud trendid, mille alusel 4P piirkonnas on tähtsaimateks turismiliikideks kultuuriturism,loodusturism ning aktiivne puhkus. Lisaks on toodud eraldi välja prognoos majutus jateenindusettevõtete osas. Teisi turismiliike ei ole lisatud, kuivõrd nende osa on suhteliseltmarginaalne ja muudaks prognoosi liialt ebamääraseks.Prognoosides on arvestatud, et piirkonda külastava turisti saab liigitada ühte nimetatudkolmest turismiliigist. Kui turist ei ole täpselt seostatav ühe turismiliigiga, on prognoosidessekaasatud ta siiski vaid ühe turismiliigiga seotuna. (Turisti, kes külastab Põltsamaa Lossi,Roosiaeda ja roosisaart ning teeb hiljem kanuuga sõidu Põltsamaa jõel, peetakseprognoosides loodusturistiks hoolimata kombineeritud turismiliikidest kõikide valdkondadelõikes.) Seega puuduvad prognoosides kattuvused, kuivõrd iga turist on loetletud vaid korraühe turismivaldkonna lõikes. Selline käsitus muudab küll liikide omavahelise proportsioonisubjektiivsemaks, kuid samas võimaldab objektiivselt hinnata turistide koguarvu piirkonnas.Finantsprognoosides on toodud välja turistide arv vastava turismiliigi lõikes. Iga-aastaselt onarvestatud turistide kasvuks kõikide valdkondade lõikes 10%, aktiivse puhkuse turistideosakaal suureneb ajavahemikus 2007–2010 mitmekordselt, kuivõrd avatakse Kamariveesuusakeskus (2009) ning Kuningamäe tervisekeskus (2010). Samuti on valminud Piirojarallikrossirada (2009). Turistide muutuse protsent on toodud välja iga turismiliigi lõikeseraldi. Finantsprognooside koostamise aluseks on turisti keskmine kulutus piirkonnas vastavaturismiliigi lõikes. Hinnanguliselt on loodusturisti keskmiseks kulutuseks 15 kr,kultuurituristil 20 kr, aktiivse puhkuse turistil 80 kr ning majutust ja toitlustust vajaval turistil100 kr. Prognoosimisel on arvestatud, et näiteks muuseumit ja mõisaid külastav turist kulutabvoldikute ja võimalike meenete peale 15 krooni, mis kajastatakse kultuuriturismi prognoosis.Kui turist jääb piirkonda ka sööma ja ööbima, siis nimetatud kulutus on kajastatud majutuseja toitlustuse prognoosis. Seega on tehtavad kulutused jaotatud tekkepõhiselt vastavatesseturismi valdkondadesse.Lisaks tuludele toodete ja teenuste müügist on prognoosides kajastatud ka võimalikudmaksutulud kohalike omavalitsuste tuludesse. Arvestuslikult on piirkonna turismiga seotudtöökoha keskmiseks palgaks 2005 aasta seisuga 6758 krooni. Töötasudelt tuleb tasudariiklikud maksud, millest teatud osa suunatakse otse kohaliku omavalitsuse vahenditesse.Peamiseks tuluks on tulumaksust laekuv 56% osa (maksumaksja elukohajärgsele kohalikuleomavalitsusüksusele laekub 11,9% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust). Seegasaab väita, et 6758 kroonise brutopalga korral on aastane saadav maksutulu KOV jaoksligikaudu 6700 krooni. Arvestuslikult on eeldatud, et järgnevatel aastatel toimub palkadesuurenemine 10% aastas, mistõttu suureneb ka KOV saadav maksutulu. Kokkuvõtvalt ontoodud prognoosides välja nii ettevõtjate poolt saadav prognoositav käive kui ka KOVmaksutulu.Majutus ja toitlustusteenuse prognoosimisel on arvestatud valdkonna toetavat rolli ning suurtsõltuvust piirkonda külastatavatest turistidest. Klientide arvu prognoosimisel on lähtutud35

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjupiirkonda külastavate turistide koguarvust, kellest hinnanguliselt 30% tarbib majutus võitoitlustusteenuseid.Tabel 9. 4P piirkonna turisminduse finantsprognoos aastateks 2007 – 20102007 2008 2009 2010LoodusturismPiirkonda külastavate loodusturistide arv 14 000 15 400 16 940 18 634Loodusturistide arvu muutus (%) 10 10 10Keskmine loodusturisti kulutus piirkonnas (kr) 15 16 17 17Piirkonna tulu loodusturismilt (kr) 210 000 242 550 280 145 323 568Loodusturismiga otseselt seotud töökohad 2 4 7 10Keskmine maksutulu töökohalt aastas (kr) 6 700 7 370 8 107 8 918Maksutulu (kr) 13 400 29 480 55 128 89 177KultuuriturismPiirkonda külastavate kultuurituristide arv 14 000 15 400 16 940 18 634Kultuurituristide arvu muutus (%) 10 10 10Keskmine kultuurituristi kulutus piirkonnas (kr) 20 21 22 23Piirkonna tulu kultuuriturismilt (kr) 280 000 323 400 373 527 431 424Kultuuriturismiga otseselt seotud töökohad 1 3 6 9Keskmine maksutulu töökohalt aastas (kr) 6 700 7 370 8 107 8 918Maksutulu (kr) 6 700 22 110 46 210 80 259Aktiivne puhkusPiirkonda külastavate aktiivsete turistide arv 1 000 4 000 14 000 15 000Turistide arvu muutus (%) 300 250 7Keskmine turisti kulutus piirkonnas (kr) 80 84 88 93Piirkonna tulu aktiivse puhkuse turismilt (kr) 80 000 336 000 1 234 800 1 389 150Aktiivse puhkuse turismiga otseselt seotudtöökohad 2 8 15 18Keskmine maksutulu töökohalt aastas (kr) 6 700 7 370 8 107 8 918Maksutulu (kr) 13 400 58 960 121 605 160 519Majutus ja toitlustusTeenust vajavate turistide arv 8 700 10 440 14 364 15 680Keskmine turisti kulutus piirkonnas (kr) 100 105 110 116Piirkonna tulu loodusturismilt (kr) 870 000 1 096 200 1 583 631 1 815 202Kultuuriturismiga otseselt seotud töökohad 3 5 8 12Keskmine maksutulu töökohalt aastas (kr) 6 700 7 370 8 107 8 918Maksutulu (kr) 20 100 35 376 62 262 109 581Kokku, shTuristide koguarv aastas 29 000 34 800 47 880 52 268Piirkonna tulu turismiteenustelt 1 440 000 1 998 150 3 472 103 3 959 344Piirkonna maksutulu seotud töökohtadelt 53 600 145 926 285 204 439 536Kokkuvõtvalt on tabeli 9 allosas toodud välja turistide prognoositav arv perioodil 2007–2010,hinnanguline turismiteenuste käive ning KOV saadav maksutulu. Turistide arv suurenebvaadeldaval perioodil 80%, piirkonna tulu turismiteenustelt 175%. KOV maksutulutöökohtadelt muutub, kuna luuakse kokku piirkonda 49 uut töökohta. Nii suured muutused ontingitud eelkõige suurte objektide arendamisest ning valmimisest vaadeldaval perioodil,üldine kasv olemasolevate objektide külastatavuse suhtes on 10%.36

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju2007. aastal on piirkonna peamiseks turismiliigiks on kultuuriturism, millele järgnebloodusturism ning seejärel aktiivne puhkus. 2010. aastal on tähtsaimat turismiliiki raske väljatuua, kuivõrd olulise osa on enda alla haaranud ka aktiivse puhkusega seotud teenused.Olulised on võrdväärselt kõik turismiliigid. Kasv on tingitud mitmete uute arendatavateobjektide avamisest ning teenuste pakkumise laienemisest. Alljärgneval joonisel on toodudvälja turistide arvu muutused visuaalselt:200720082009LoodusturistidKultuurituristidAktiivne puhkus20100 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000Joonis 5. Turistide arv turismiliikide lõikes perioodil 2007 – 2010.Turistide kvaliteetseks teenindamiseks on vajalik luua piirkonnas juurde uusi töökohti, mistagaksid teenuste edukuse. Ligikaudu luuakse perioodil 2007 – 2010 Põltsamaa piirkonnasjuurde 49 otseselt turismiga seotud uut töökohta, mis suurendab sealjuures KOV maksutulu2010. aastaks võrreldes 2006. aasta seisuga 439 536 krooni võrra. Peamiselt on töökohtadeloomise aluseks aktiivse puhkusega seotud objektide valmimine, samuti majutus- jatoitlustuskohtades laienemine nõudluse rahuldamiseks. Kultuuriturismi ja loodusturismivaldkonnas loodavad uued töökohad on seotud uute teenusepakkujate turule sisenemiseganing olemasolevate tegevuse laienemisega.Kõige vähem töökohti luuakse kultuuriturismi ja loodusturismiga seotult, kuivõrdturismiliikide areng on enamasti seotud atraktsioonide arendamise, mitte mehitatud teenusepakkumisega. Aktiivse puhkusega seotud töökohtade loomine on seotud suuremate objektideavamise ja loomisega, sellest tulenevalt tõuseb ka kogu piirkonnas turismiga seotudtöökohtade arv suhteliselt järsult. Samuti luuakse suhteliselt palju töökohti uute majutus jatoitlustusasutuse tekkimisel, kuivõrd täiendavat turistide voolu piirkonda on vaja teenindada37

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuning neile teenuseid pakkuda. Joonisel 6 on toodud välja töötajate arv täienemine erinevateturismiliikide lõikes:200720082009LoodusturistidKultuurituristidAktiivne puhkusMajutus ja toitlustus20100 10 20 30 40 50 60Joonis 6. Töötajate lisandumine aastate ja turismiliikide lõikes perioodil 2007 – 2010.Kohalike omavalitsuste tulu tekkimine turismi arendamisest on seotud eelkõige kaudse tulugaturismi teenindavate ettevõtete edukusest ning seeläbi elanike heaolu kasvust. Otseseltmõõdetavaks tuluks saab pidada töökohtade loomist ning tulumaksu laekumist (56% otseomavalitsustele). 2010. aastaks on enim töökohti juurde loodud majutuse ja toitlustusevaldkonnas, samuti aktiivse puhkuse teenuste raames. Väiksemas mahus on toimunudtöökohtade loomine kultuuri- ja loodusturismi lõikes. KOV tulubaasi suurendamiseks onseetõttu oluline aidata võimalikult kaasa kõikide turismiliikide arendamisele ning toetavatetöökohtade loomisele.38

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõju25%20%18%LoodusturismKultuuriturismAktiivne puhkusMajutus ja toitlustus37%Joonis 7. KOV tulubaasi suurenemine uutest töökohtadest lähtuvalt aastal 2010Turismiettevõtete peamiseks arengumootoriks on hetkel kultuuriturism, mis toob piirkondaenim turiste. Olulist tähtsust omab ka loodusturism. Aktiivse puhkuse osakaal ettevõtjatekäibe kujunemisel on suhteliselt marginaalne, kuivõrd vähe on teenusepakkujaid ningvõimalikke teenuseid. Tulevikus on aktiivne puhkus olulisim tulubaas, kuivõrd aktiivsepuhkusega seotud kulutused on suurimad ning viibimised piirkonnas üldjuhul kõige pikemad,kaasates suhteliselt suure tõenäosusega ka toitlustamisteenust. Lisaks kasvab majutusteenusekasutamine. Alljärgneval joonisel on toodud välja turismiteenuste prognoositav käive 2010.aastal.8%11%46%LoodusturismKultuuriturismAktiivne puhkusMajutus ja toitlustus35%Joonis 8. Turismitoodete/teenuste käibe kujunemine turismiliikide lõikes 2010. aastal.39

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuTurismi teenindavate ettevõtete, ehk peamiselt majutus- ja toitlustusettevõtetekonkurentsisituatsiooni kirjeldamiseks on parim viis olemasolevate võimaluste ningpiirkonda külastavate turistide omavaheline suhe. Praegu on 4P piirkonnas ööbimiseksolemas 167 voodikohta, 2010 aastaks planeerivad ettevõtjad juurde luua ligikaudu 130 kohta,koguarvuga 300 voodikohta. Praegu külastab piirkonda 29 000 turisti aastas, 2010. aastalkülastab piirkonda 52 000 turisti. Seega on 2007 aastal ühe voodikoha kohta 174 turisti.Aastaks 2010 on see suhe muutunud veidi väiksemaks, ühe voodikoha kohta on 173 turisti.Nimetatud suhtarvu stabiilsus näitab ettevõtjate täpsust oma tegevuse planeerimisel ning turuvõimaliku nõudluse arvestamisel. Konkurentsisituatsioon oluliselt ei muutu, kuivõrd igalmajutusasutusel on samasugune võimalus teenuse osutamiseks piirkonna turistidele.2007 aastal on piirkonnas 405 istekohta toitlustamiseks. Suhtarv 2007 aastal on 72 turisti üheistekoha kohta. Turismiettevõtjate plaanide põhjal luuakse piirkonna toitlustusasutustessejuurde (või eraldiseisvana) ligikaudu 200 istekohta, mis tõstab suhtarvu ühe istekoha kohta87ni. Seega suureneb turistide arv kiiremini kui piirkonna turismi teenindav toitlustus. Samason selline konkurentsi vähenemine ning nõudluse suurenemine ühe istekohta kohta tingitudjust bussireisijate suuremast arvust tulevikus. Paraku ei ole plaanis toitlustusettevõtjatelarendada bussituristide jaoks mõeldud toitlustuskohti ning seetõttu on nn üksiku või peregareisiva turisti teenindamiseks võimalused 2007 aastaga võrreldes samasugused või isegikeerulisemad.Tabel 10. 4P majutus- ja toitlustusettevõtete suhtarvude kujunemineIndikaator Hetkeolukord Aastaks 2010 saavutatud olukordVoodikohtade arv 167 300Istekohtade arvtoitlustuskohtades 405 600Turistide arv piirkonnas 29000 52000Turiste ühe voodikohta kohta 174 173Turiste ühe istekoha kohta 72 8740

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuLisa 1Tabel 10: Arengueesmärkide täitmise indikaatoridIndikaatorHetkeolukordAastaks 2010saavutatud olukordLoodusturismLäbiviidud aiandusteemaliste koolituste arv aastas 0 12Aiandusteemalistel koolitustel osalenute arv aastas 0 240Läbiviidud loodusturismi ürituste arv aastas 3 6Loodusteemalistel üritustel osalejate arv aastas 400 900Külastatavate aedade arv 0 10Loodusturismi arengu tagajärjel juurde loodudettevõtete arv0 4Loodusturistidele suunatud ettevõtetesse loodudtöökohtade arv0 10Loodusturistidele juurde loodud teenuste arv 4 8Loodusturismi teemaliste meediakajastuste arv aastasEesti suuremates päevalehtedes3 8Aktiivne puhkusRajatud aktiivse puhkuse keskused 1 5Läbiviidud aktiivse puhkuse suurürituste arv aastas 2 5Aktiivse puhkuse üritustel osalenute arv 250 750Aktiivse puhkuse arengu tagajärjel juurde loodudettevõtete arv0 6Aktiivse puhkuse arengu tagajärjel juurde loodudtöökohtade arv0 18Aktiivse puhkuse alaste meediakajastuste arv aastasEesti suuremates päevalehtedes3 8KultuuriturismLäbiviidud kultuuriürituste arv aastas 3 4Kultuuriüritustel osalenute arv 1000 2500Uute turismiettevõtete loomine kultuuriturismi arengutagajärjel0 3Kultuuriga seotud ettevõtetesse loodud töökohtade arv 0 9Kultuuriteemaliste meediakajastuste arv aastas Eestisuurematest päevalehtedes3 8Majutus- ja toitlustusettevõtlusVoodikohtade arv 167 300Istekohtade arv toitlustuskohtades 405 600Juurde loodud töökohtade arv majutus- jatoitlustusettevõtetesse0 12TugiinfrastruktuurJõgede äärde paigaldatud viidad 0 20Nõuetele vastavad karavanikohad 0 15Jõgede äärde rajatud peatuskohtade arv 4 1241

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuTabel 11: Turismi arengu üldine sotsiaal-majanduslik mõjuMõju rahavastikuleMõju tööturuleTurismi arendamise tulemusTurismi areng aitab kaasarahvastiku positiivse iibe jamigratsiooni saavutamisele.Turismi arengu tulemusena onsuurenenud tertsiaarsektoriosakaal, kus on loodud uusiettevõtteid ja töökohti.IndikaatorLisa 2Aastaks 2013 on rahva arv suurem kui2007.aastal ning sisseänne ületabväljarändeAastaks 2013 on turismi valdkondaloodud juurde 13 uut ettevõtet. Aastaks2010 on uutesse ja olemasolevatesseturismiettevõtetesse loodud juurdevähemalt 49 uut töökohta. Uuteturismiatraktsioonide japuhkamisvõimaluste loomisega kasvabturistide arv kaks korda. Piirkondakülastab 2010.a. 52 000 turistiMõju kultuurieluleMõjuarhitektuuripärandileMõju piirkonnamaineleMõju kohalikuleettevõtluseleMõju kohalikeomavalitsustetulubaasileMõju keskkonnaleMõju kohalikeleelanikeleTurismi arendamise tulemusena onelavnenud kultuurielu, midanaudivad kõik piirkonna külalisedkui ka kohalikud elanikud.Põltsamaa loss ja mõisad on heaskorras ja turistide poolt meeleldikülastatavad.Arenenud turismindusetulemusena on Põltsamaa piirkondEestis ja naaberriikide juurestuntud ja külastatav piirkond.Põltsamaa piirkonda teatakse kuisobilikku peatuspaika Tallinn-Tartu maanteel.Turismi arendamise tulemusena onpiirkonna ettevõttedkonkurentsivõimelisemad jakasvanud on tertsiaarsektoristegutsevate ettevõtete arv.Turismiettevõtluse arengutulemusena kasvab kohalikeomavalitsuste tulubaasTurismi arendamisel onarvestatud, et sotsiaalsed ningmajanduslikud aspektid ninglooduskeskkond oleksid tasakaalusTurismi areng mõju kohalikeleelanikele on pigem positiivne.Piirkonnas toimub aastas 15 suurematüritust, mida külastab vähemalt 4000inimest.Piirkonda külastab 2010.aastaks 18 000kultuurituristi.Põltsamaa piirkonda külastab 2010.a.52 000 turisti,Kohalike ettevõtete tulubaas kasvabaastas keskmiselt 10%.Tertsiaarsektorisse on juurde loodu 13uut ettevõtet.Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab2010.a. vähemalt 400 000 krooni võrra.Keskkonnaspetsialistide hinnangpiirkonna keskkonnaseisundile 2007.a.ja 2010.a.Inimeste rahulolu oma kodukohaga2007.a. ja 2010.a.42

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuTabel 12: 4P turisminduse üldine riskianalüüsRiski kirjeldusMuutuvad EL struktuurifondidevahendite kasutamise prioriteedidVähesed finantsvahendidRiigi turismipoliitika muutumineErinevate huvigruppidevastutegevusPlaneeritust väiksem nõudlusteenuste järeleHalvad ilmastiku oludTeised regioonid on edukamadturundustegevusesKultuuri- ja ajalooturismipopulaarsus vähenebRahvaarv väheneb jätkuvaltProjekteerimis- ja ehitushindadeloodetust kiirem kasvArengukavas ettenähtudtegevused ei realiseeru vastavalttegevus- ja ajakavaleTagajärgVähenevadturismiprojektideelliviimineObjektide valmimiseaeg pikenebVähenevad toetusedturismi arendamiseksSoovitud eesmärke eisuudeta ellu viiaTulubaasi vähenemineEttevõtlusaktiivsusepidurdumineVähene turistide huviVähene turistide huvipiirkonna vastuVähene turistide huvipiirkonna kultuuri- jaajaloo vastuVäheneb tegusateinimeste arvTööjõupuudusObjektide valmimiseaeg pikenebObjektide valmimiseaeg pikenebTegevused riski mõjuvähendamiseksLisa 3Käimasolevate programmidesosalemine. Konkurentsivõimelisetaotluse koostamine.Alternatiivsete rahastajateleidmine.Põhjalik ning konservatiivneplaneerimine arengufaasisOma tegevuste täpne planeerimineAlternatiivseterahastamisvõimaluste paikapanekHuvigruppide kaasaminearendustegevuse algusjärgus.Laialdane kommuniaktsioon.Piirkonna turundustegevuseelluviimine vastavalt koostatudturundusstrateegialePõhjalik ning konservatiivneplaneerimine arengufaasisNn ilmastikukindlate tegevusteplaneerimineAlternatiivsete tegevuste jakohtade planeeriminePiirkonna turundustegevuseelluviimine vastavalt koostatudturundusstrateegialePiirkonna kultuuri- ja ajalootutvustamine väga huvitaval moelPiirkonna turundustegevuseelluviimine vastavalt koostatudturundusstrateegialePiirkonna arendamine vastavaltarengukavadelePiirkonna turundustegevuseelluviimine vastavalt koostatudturundusstrateegialePõhjalik ning konservatiivneplaneerimine arengufaasisPõhjalik ning konservatiivneplaneerimine arengufaasisKvalifitseeritud tööjõu puudus Soovitud eesmärke ei Olemasoleva tööjõu täiendõpe,43

4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi sotsiaal-majanduslik mõjuLooduse reostumineInfrastruktuuri läbilaskevõimePuudulik koostöö piirkonnaturismiettevõtjate ja kohalikeomavalitsustegaTallinn-Tartu maanteerekonstrueerimineJuhtiminesuudeta ellu viiaLoodusturistide arvuväheneminePiirkonna maine langus,mis on tingitudnegatiivsestkogemusestSoovitud eesmärke eisuudeta ellu viiaJuhuslike peatujate jakülastajate arvuvähenemineSoovitud eesmärke eisuudeta ellu viiamotiveerimine lisatasudega.Tööjõu palkamine väljastpooltpiirkonda.Reeglite kehtestamineLaialdane kommunikatsioonPidev järelevalveHõlmata turismi arendamisse kõikolemasolev vaba infrastruktuur.Parandada pidevalt olemasolevatinfrastruktuuri.Laialdane kommunikatsioonPidevalt kaasata ja teha koostöödpiirkonna teiste turismiettevõtjateja –taludega projektiettevalmistamise, käivitamise jahilisema arendamise faasisLaialdane kommunikatsioon.Atraktiivsete teenuste pakkumineVäga põhjalik valik piirkonnaturisminduse koordineerimiseks japrojektide juhtimiseks44